Page 12

lest mitte midagi. Kas mehitate laevu ise või ostate mehitamisteenust sisse? Meil on nii, et lõppsõna ütleme ikkagi ise. Ukrainas ja Venemaal on meil koostööpartnerid, kelle vahendusel meremehed tulevad. Meremehe pere jääb kodumaale ja ta raha tuleb samuti sinna. Seda argumenti kasutati Leedu parlamendis juba 2002. aastal, kui meremeeste nulltulumaks kehtestati. Erinevalt kalevipoegadest, kes võivad pere välismaale kaasa viia. See erinevus on, et praegugi teenib meremees raha kuskil välismaal ja toob selle raha koju, aga riik ei tea isegi seda, kus ta töötab ja mis ta teeb. Kui tehtaks nulltu lu maks, ega midagi ei muutuks. Ta töötaks ikka välismaal, ikka tooks raha koju, aga riigil oleks vähemalt mingi ülevaade, palju inimesed teenivad. See mõjutaks isegi Statistikaameti arve. Keskmine palk tõuseks? Ma ei tea, kuidas meremehed seal kajastatud on, kas nad elavad Eestis või ei ela Eestis. Isegi sisse- ja välja12

rände ar vud muutuksid päris palju, kui see statistika ametlik oleks. Nagu ma olen aru saanud, ei maksa valdav osa meremehi sentigi oma tulude pealt ära. Mingeid makse maksavad, kui nad kuskil Euroopa Liidu lipu all töötavad, ja riigid vahetavad infot. Soomes on palju Soome lipu all Eesti meremehi. Seal on lihtne, seal makstakse maksud ära, mis on kõrgemad kui Eesti maksud, ja riik maksab firmale need maksud tagasi. Eestis ei teki neil isegi mingit tulumaksukohustust. Tuli ettepanek, et Eesti lipuga laeval makstaks sot siaalmak su, seetõttu suureneks vastavalt Eesti kodanikust meremehe pension. Aga makstud raha peaks reeder siis tagasi saama. See oleks nagu Soome va riant, mujal üldjuhul makse lihtsalt ei ole. Sotsiaalmaksud mingites Euroopa Liidu riikides ikkagi on, aga mitte nii suured nagu meil. Praegu on sotsiaalmaksus tervisekindlustus, meil oleks maks 33%. Mujal on suurusjärk 100-200 euro vahel – see on adekvaatne summa, MEREMEES NR 2 2019 (304)

Foto: Hansa Shipping

Meremajandus

„Kati“.

mille turg vastu ka võtaks. Aga see on ainult Euroopa Liidu meremeestele või kui nad sõidaksid Eesti lipu all. Kas teie laevad käivad Euroopa sadamais või kogu maailmas? Lää nemeres ja Euroopa põhjaosas, vahel harva Vahemeres. Oleks tore, kui nad seal Eesti lippu näitaksid. Ega meile klient selle eest rohkem maksa, võib-olla on Eesti lipp isegi uus ja eksootiline. Mingi ajaga harjutakse ära, aga esialgu oleks uus ja põhjustaks võib-olla sadamates rohkem kontrolle. Ega Eesti lipu mainel midagi viga ole, meil on suured ja korralikud reisilaevad Eesti lipu all ja Pariisi Memorandumis oleme heas kirjas. Lipuga otseselt probleeme ei ole. Probleem on pigem bürokraatia ja see, et poliitikud ei saa nagu päris hästi aru, mida nad peaksid tegema või mis see annab Eesti riigile. Saavad ju aru, et nullist midagi kaotada ei saa. See hakkab lõpuks pärale jõudma, et nullist allapoole ei saa. Tegelikult on ju riigil kulud olemas. Näiteks Tartu Ülikoolis õpetatakse arste riigi raha eest ja nad lähevad Soome tööle. Samamoodi Taltech õpetab meremehi, osa läheb Tallinki laevadele, mingi osa võib-olla saarte vahele sõitma, „Viking XPRS“ on ka Eesti lipu all, aga ülejäänud lähevad kõik riigist välja. Üt leme näiteks kauba laeva vanemmehaanikule, et sul ei olegi võimalik Eestis tööd saada, ja kaubalaeva kaptenil, kes on tankeril töötanud, polegi Eestis lootust. Miks me siis õpetame neid? Tegelikult riik praegu ju kulutusi teeb, aga tulusid riigil ei ole. 23. jaanuar

Seadused on vastu võetud, mida järgmiseks vaja? Riigikogu võttis vastu seaduspaketi, mis vajab Euroopa Komisjoni kooskõlastust. Lisaks tuleb muuta ja ajakohastada veel mitut seadust. Enne tulevat suve Riigikogu neid seadusmuudatusi teha ei jõua, seega ei ole oodata kaubalaevade Eesti lipu alla tulekut enne 2021. a. 2. mai

Profile for Ajakiri Meremees

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Advertisement