__MAIN_TEXT__

Page 1

1

1

2015

2015

HIND: 3,75 €

arhitektuur + interjöör + disain

SAAGU VALGUS!

PERSOON Elina Kasesalu on Paper Cuts

KOSMOS Ühe kino renessanss

TARTU VAIM Kolm trendi loovat kodu

9 6 95 011

ISSN 2346-6952

APP

www.kartell.com

772346

Kartell Shop in Shop Tallinn • INSPIRA DESIGN OÜ Tartu mnt. 14 • 10117 Tallinn • t. +372 6108 468 • email: inspira@inspira.ee

SAAGU VALGUS!

Folklorist Marju Kõivupuu valgusest

UUS ON UNUSTATUD VANA

Plaadikujundus teeb koos vinüüliga comeback’i


Mahajäetud kinohoone, pinkideta betoonastmed tõusmas tühjade projektsiooniakende poole. Lammutamise paratamatus. Just sellises seisus on praegu leedukate kunagine uhkeim kinomaja Vilniuses, pretensioonika nimega Lietuva. Tegu on meie Kosmose sõsarkinoga, ühega mitmest nõukogude vaimu kandnud tüüpprojekti alusel ehitatud kinost.

Kosmos PeAAeGU oDÜsseiA


Tekst: KARL-KRISTJAN NIGESEN Fotod: TÕNU TUNNEL REKONSTRUEERIMISPROJEKT: URMAS LÕOKE SISEKUJUNDUS: PILLE LAUSMÄE


objekt

22

K

osmosel läks Lietuvast paremini. Korraks küll tundus, et muinsuskaitse alla võetud hoone jääb linnaruumis vaeslapseks, kel surra ei lasta, ent kellest käiakse ringiga mööda, et sama saatus ei nakkaks. Õnneks tegi metseenist investor Tatjana Tolstaja midagi, mida luterlikult ratsionaalne eestlane iial ei teeks – ostis maja ja investeeris ilma tõenäolise lootuseta tehtud kulutusi tagasi teenida. Miks?, tekib küsimus ja Tatjana vastab silmade särades: „Kino on kunst ja kunst teeb elu paremaks.” Vene hing, õppige sellest midagi, kuumad eesti kutid. Muinsuskaitse all pole Kosmos sugugi juhuslikult. Ühelt poolt on tegu tüüpprojektiga ja teisalt pole ka. Eriliseks teeb selle hoone arhitekt Ilmar Laasi sekkumine algsesse Moskvast pärit projekti. Muide, samamoodi on Moskva nägemusest erinev ka Vilniuse kino. Kumb paremini välja kukkus? Eks see ole subjektiivne. 83aastane vanahärra Guno Kaljula, kes Kosmose avamisaastal 1964 seal tehnikadirektorina tööle asus, väidab, et talle meeldis Lietuva rohkem. Me teame kõik, kuivõrd hästi asetub Kosmos oma kohale, kuidas ta suhtleb Pärnu maanteega, eksponeerub mäenõlval ja haljasalal. Tallinna linnas on elegantseid planeeringuid vähe, nii toonase kui ka uuema aja omi. Kino Lietuva paikneb perimetraalselt hoonestatud tänava ääres, teeb sellest aste tagasi ning jätab enda ette väljakukese. Võimalik, et kino sees toimis ruumilahendus paremini, aga linnapildi võrdluses on Kosmos selge võitja.

Tulemus on hea, isegi kui arvestada ebakõla, mis tekib Kosmosega piirnevas linnaruumis Liivalaia tänava kohal. Kavas oli luua harmoonilisem tervik: Liivalaia tänava nurka oleks plaanide kohaselt pidanud markeerima kõrghoone, mis moodustanuks Kosmosega ühtse ansambli. Paraku läks nii nagu alati. Idee tänavanurga lõpetatusest omaks jumet ka tänapäeval, aga üks üleliigne maja jääb aegade lõpuni takistuseks. Tolle peamine funktsioon näikse olevat pakkuda kohta kesklinna suurimale reklaamipinnale. Kino Kosmose võimsat punasest tellisest saalimahtu muudab kergemaks vertikaalne liigendus, tasakaalustavalt mõjub tänavaküljele asetatud kerge klaasist fuajee, sissepääsu markeerib elegantselt ülespoole kaarduv kerge vormiga raudbetoonist varikatus. Mäletan seda katust 1980ndate kooliajast ning asjaolu, et betoon sai sedavõrd kergena mõjuda, jättis sügava mulje juba toonasele koolilapsele. Ega katus nii kerge polegi. Konstruktsioon kaalub tonne, ent betoonikasutus on siin Eesti kontekstis tõepoolest erandlikult meisterlik. Mõelda vaid, et avamisaastal oli Kosmos tõeliselt moodne. Stalinistlik arhitektuur oli kino valmides juba eilne päev, aga ega seda päris uut arhitektuuri veel kõikjale ei jagunud. Uue aja traagilisemas osas oli Mustamäe I mikrorajoon juba töös. Linnarahvas olla tunginud ehitusplatsile, et sündivat moodsat imet uudistada, ja ehitajad said end tähtsana tunda, sest nende tegevuse vastu tunti siirast huvi. Tunti mõnda aega, ehitus venis.

Kosmos asetub oma kohale suurepäraselt, suheldes maja eest mööduva Pärnu maanteega ning sobitudes ideaalselt mäenõlvale ja haljasalale. Kino puhul on tegu ühe elegantsema hoonega selle perioodi arhitektuuris.

1/2015


kino kosmos

Kes on Kosmose arhitekt Ilmar Laasi? ENSV teeneline arhitekt, kelle loomingu kõrgperiood langes tema annet ilmselgelt mittesoosinud ajajärku. Enne sõda oli Laasi karjäär paljulubav. Siinmaaaegses Pärnus valmis ridamisi noore arhitekti Laasi (sündinud 1907) projekteeritud eramuid, aga siis tuli sõda, põllumajandushoonete projekteerimine ning sõjajärgne töö Estonprojektis. Laasi on olnud tegev kino Sõpruse projekteerimisel ja kavandanud mastaapse, ent stalinistlikult raskepärase Kaupmehe-Lembitu elamukvartali. Aega iseloomustab hästi Laasi projekteeritud koolihoone Tõnismäel Pärnu maantee ja Suur-Ameerika nurgal. Esialgses projektis kandis fassaad lopsakat stalinistlikku dekoori, ent isake Stalin suri ning järgnenud murranguline muutus esteetikas tekitas vajaduse projekti korrigeerida. 1962. aastal valmis uusklassitsistliku liigendusega ilmetuvõitu dekoorivaba hoone. Üks Laasi tuntumaid modernistlikke hooneid on Endla teater Pärnus, mis mõjub linnaruumis paraku natuke anonüümsena ega suuda konkureerida oma ajastu tippudega. Nõnda on märksa ilmekam Kosmos Laasi loome­teel selge valgusekiir. Seda toredam on kinomaja pääsemine ajaloomängu järgmisele tasemele.

Valgustus mängib kino fuajees väga suurt rolli. Valgustid kauplusest Moodne Valgus annavad hubase ja ääretult modernse ilme just Kosmose kohvikule.

23


24

objekt

Loomulikult ei olnud Kosmos eriline vaid oma arhitektuuri tõttu. Tallinlased pole kunagi olnud esteetiliselt nii tundlikud, et rõõmustada puhtalt esteetika üle. Võimalik, et arhitektuurivormist suurematki tähelepanu pälvisid majaesised purskkaevud, mille ülesanne oli jahutada kino ventilatsioonisüsteemi vett. Veel tähtsam oli fakt, et sündinud kino kujunes Baltimaade suurimaks ja moodsaimaks panoraamkinoks. Panoraamfilmid pidid olema nõukogude kino tulevik, ent tehnoloogia end ei õigustanud ja hetkeliseks moeröögatuseks asi jäigi. Saalis oli 1015 kohta, ekraan laius üle 228 ruutmeetri. Kosmose saal oli tõesti aukartustäratavalt suur – seda peavad vist tõdema kõik, kes sinna kunagi sattusid. Tõsi on seegi, et kõik moodsad uue aja kinod on võrreldes Kosmosega tundunud kuidagi kammerlikud. Pole seda heas mõttes laia joont. Muide, hiljem valminud Vilniuse sõsarkinos saadi hakkama huvitava saavutusega. Leedukatel õnnestus saali mahutada kaheksa kohta vähem ja nõnda jäigi Kosmos Baltikumi suurimaks kinoks. 1980ndate alguseski oli Kosmos mõnus koht. Natuke kulunud, aga enne seanssi sai fuajees manustada jäätisekokteili ja ekraan oli jätkuvalt väga suur. Kohati näidati isegi piiritaguseid filme: Prantsuse komöödia „Sandarm ja tulnukad” oli ju lustakas ning nõukogude inimesele ideoloogiliselt sobiv „Spartacus”

klappis võimsa ekraaniformaadiga eriti hästi. Uute aegadega tulid paari ritta pehmed istmed ning ühel hetkel ehitati pika fuajee lõppu väike saal. Olek muutus kuidagi kitsaks ja kogu kino suursugusus oli ühtäkki kadunud. 2001. aastal valminud Coca-Cola Plaza andis Kosmosele surmahoobi. Filme küll näidati, aga vaatajad olid läinud. Kosmose taassünd on tõeliselt ebatõenäoline üllatus. Müügis olnud hoone ostis ootamatult üks endiste IRLi poliitikute Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi maaletoodud nii-öelda elamisloa ostja. Selgus, et kogu „Pealtnägija” üleskeerutatud skandaal osutus suurel määral meediamulliks, ent seda väikest nüanssi ei pandud enam eriti tähele. See, et Tatjana Tolsataja tõepoolest kinoga kuidagi erilist suhet omab, selgus siis, kui ta kõigile ootamatult tavatult suurte summadega Pimedate Ööde filmifestivali toetama asus. Tasapisi hakkas kostuma jutt IMAXist, kinost, mida suutvat endale lubada vaid miljonilinnad märksa maksu­ jõulisemates maades. Tõeline tuhkatriinulugu. Ei saa salata, et see kõik tundus ebareaalne. Kui ajakirjanikud 16. detsembri hommikul üle Kosmose läve astusid, tabas neid hämming. Kõik kuuldu oli tõsi ja paremgi veel. Kosmose fuajee oli tagasi, väike saal oli kadunud. Tõtt-öelda oli ka suur saal kadunud. Vana hea pikkade

1/2015


25


26

objekt

1/2015

pingiridadega avarus oli loovutanud koha märksa moodsamale saalile, kus kubatuuri on ehk isegi võrreldavas mahus, aga saal ulatub sügavale maapinna sisse sukeldudes korruse jagu kunagisest põrandatasapinnast allapoole. Ekraan on jätkuvalt suur, tegelikult suuremgi kui enne, olles kasvanud 228 ruutmeetrilt suisa kolmesajani, ning ulatub nüüd maast laeni. Mis põhiline – kinomaagia on tagasi. Suur ekraan ja filmi sisse minek. Võrreldes IMAXiga on moodsate kobarkinode ekraanid nagu televiisorid. Kui nüüd nuriseda, siis IMAXi formaadis kino ei võimalda nautida kaadrit kui sellist. Raamitud pilt lihtsalt ei mahu vaatevälja. Ekraan on nii suur, et vaataja istub filmi sees – see on elamus, mida on lihtsam kogeda kui kirjeldada. Ka 3D mõjub siin natuke teistsugusena, sügavamana. Kohaloleku-muljet toetab järsu tõusuga kinosaal, mis võimaldab ka tavakino mõistes kehvadel istekohtadel saada pea täiusliku kinoelamuse. Ja heli. Mäletate oma esimesi kogemusi Solarise kinost? Seda, kuidas puudujääki heli kvaliteedis kompenseeriti valjusega? IMAXi heli silitab kõrvu. Kõige suuremaks ootamatuseks on uues kinos kaks väikest saali, mil nimedeks Lem ja Kubrick. Esmamulje põhjal neid lihtsalt pole olemas. Saalid paiknevad kohas, kus justkui ei saaks midagi olla – suure saali ja fuajee vahel. Tuleb välja, et IMAXi saal on lühem kui varasem suur saal ning väikesed saalid mahuvad tekkinud ruumi Interjööris kasutatavad toolid ja kohvikumööbel annavad kinole kerge retrohõngu, tuletades meelde aegu, kust legendaarne hoone ajalooliselt pärineb.


kino kosmos kenasti ära. Noodki on moodsad. Ühes neist, Kubrickus, kasutatakse tuleviku helilahendust Dolby Atmos. Antud installatsioonis on 23 tavakanalit pluss kolm madalsageduse oma, mille rolliks on luua konkreetsesse ruumi klappiv absoluutselt ruumiline helipilt, kus kuulaja tajub heliallikate liikumist loomulikul viisil. Atmos on tõenäoliselt ka kodukinode tulevik, ent sellise kodukogemuseni läheb veel aega. Liiatigi on uut standardit toetavaid filme nii vähe, et esialgu pole ühtegi Kosmose kavaski. Muide, ka IMAX ise on võimalikest moodsaim. Kaks 4K digi­ projektorit ning HFR-pildilaotus (tavalisest kaks korda rohkem kaadreid sekundis) on hetke tipptase ning seda kohtab vaid kõige moodsamates IMAX-kinodes. Üks üllatus on Kosmosel veel varuks – interjöör. Maitseka ja arhitektuuriliselt prominentse hoone sisekujundus usaldati Pille Lausmäe teha ning see oli õnnestunud valik. Tulemus on šikk, oleks ju olnud patt solkida meie kõige elitaarsemat kino säästu­interjööriga. Põrand on selline, nagu see oli algusaegadel – elegantne terratso. Vihjena möödunud aegadele on kasutatud ka motiivi algsest interjöörist, fuajeed eraldavat ribiseina. Üldmulje on lihtne, heleda-tumeda kontrastiga rõhutatult väärikas. Fuajees jätkavad kosmose-teemat planeetidekujulised objektid, mis hämmastaval moel ei mõju mitte veidrusena, vaid päris orgaaniliste kujundus­ elementidena. Terane silm leiab veelgi vormimängusid, mis vihjavad 1960ndate modernismile. Väike tilk tõrva meepotis on samuti olemas ja selleks on popkorn. Õnneks on saalis tavatult hea ventilatsioon – tegu on siiski kõrgema klassi kinoga. Fuajee tagumises otsas peaks tegevust alustama restoran. Kahjuks ei jõudnud läbirääkimised toitlustajaga kino avamishetkeks õnneliku lõpuni. Tunnustada tuleb ka muinsuskaitset. Kompromissid ruumi­ lahenduse muutuses on olnud päris suured ja ilma nendeta oleks kino jätkamine olnud selles majas võimatu. Tulemus on suurepärane ning võiks eeskuju anda mitmetele teistele hoonetele. Muutunud aeg nõuab hoone edukaks säilitamiseks muutusi nüanssides, mida vahel jäärapäiselt säilitada või eksponeerida üritatakse, unustades, et kaitsealune ehitis pole mitte muuseum, vaid siiski koht, kus elu peab edasi minema. Seda, et Kosmos on kinona tagasi, võib tõesti lugeda 2014. aasta väikeseks jõuluimeks.

27

Jäigad ja elastsed seina- ja laeliistud, valguskarniisid, laerosetid, sambad ja poolsambad Belgia firmalt Orac

Lai valik tapeete Decorest Disain OÜ Sisustussalong Kunderi 8a/Tartu mnt 33, Tallinn tel 504 7587◉ decorest@decorest.ee

www.decorest.ee

Profile for Ajakiri IDEE

Kosmos - peaaegu odüsseia  

Mahajäetud kinohoone, pinkideta betoonastmed tõusmas tühjade projektsiooniakende poole. Lammutamise paratamatus. Just sellises seisus on pr...

Kosmos - peaaegu odüsseia  

Mahajäetud kinohoone, pinkideta betoonastmed tõusmas tühjade projektsiooniakende poole. Lammutamise paratamatus. Just sellises seisus on pr...

Advertisement