TULEVIK
puudumisel tehakse seda jätkuvalt. Usutavasti oskame tulevikus senisest enam põhjusi välja juurida ning mitte ainult tagajärgede eest karistada. See, mis suunas areneb narkokuritegevus, sõltub ilmselt nii narkopoliitikast kui ka teaduse arengust. Ühelt poolt on viimastel aastatel mitmes riigis asutud narkopoliitikat leevendama. Trend narkootilisi aineid senisest enam klassifitseerida ja legaliseerida võib küll jätkuda, kuid see, et Eesti oleks selles mõttes ülejäänud Põhja- ja Ida-Euroopast nii-öelda eesrindlikum, on vähetõenäoline. Meie geopoliitiline asukoht ei soosi naabritest oluliselt erinevat narkopoliitikat, oht saada transiidiriigist narkootikumide tootjamaaks on liiga suur. Küll võib tulevikus geenitehnoloogia areng viia uue probleemi tekkimiseni – võimalikuks võivad saada erinevad manipulatsioonid ajuga, et saavutada narkootilise või psühhotroopse joobe laadne seisund nii-öelda nupuvajutusega.
Usaldus ja inimlikkus Kui luust ja lihast politseiniku töö võtab üle masin, ei saa me üle ega ümber hirmust, ning see on loomulik. Paljud
Tulevikus tuleb liikluses taltsutada ainult jalakäijaid Maailma esimene surmaga lõppenud liiklusõnnetus toimus 17. augustil 1896 Londonis, põhjuseks hoolimatult suur kiirus (6,4 km/h). 122 aastaga on miljoneid sõiduvahendeid juurde tulnud, teed pole ka enam munakivist, liiklusest on ära kadunud loomaveokid, aga hoolimatult suur kiirus tapab ikkagi ja märkimisväärselt rohkem kui 122 aastat tagasi. Ilmselt jääb see nii veel paarikümneks aastaks. Järgmisel kümnel aastal liiklusjärelevalves revolutsiooni ei sünni, tehnika ja sõidukid arenevad edasi. Praegu on Eesti keskmine sõiduk 13 aastat vana, seega kümne aasta pärast on meie teedel valdavalt need sõidukid, mis meie ajal tehastest välja tulevad. Loodan, et kümne aasta pärast on tõenduslik narkomeeter saanud reaalsuseks ja politseis igapäevaseks töövahendiks. Narkojoobes juhtide osakaal on
kümne aasta pärast ilmselt märkimisväärselt tõusnud, viin ei ole enam popp ja selle järele pole vaja Lätti sõita. Kätte on jõudnud aeg, kus kümne aasta võitlus kõrvaliste tegevustega on vilja kandnud – seadeldis, mida helistamiseks ja surfamiseks kasutatakse, on nii kaugele arenenud, et sellega saab häälega suhelda ning käsklusi anda, uus Facebook kirjeldab ja dikteerib ning pilku pole vaja teelt tõsta. Keskmine sõiduk on läinud märksa iseseisvamaks, oskab vabalt pikivahet hoida, ise märke lugeda ja annab hulgaliselt hoiatusi, kuid juhtide iseseisev mõtlemisvõime on samal ajal kahanemas. Nulli liiklussurmaga ajastu pole veel kätte jõudnud. 50–100 aasta pärast on liiklusjärelevalve saanud hoopis uue tähenduse. Selleks ajaks liiklevad teedel iseliikuvad sõidukid ja enam ei valvata juhi, vaid sõiduki järe-
raamatud, filmid ja telesarjad kujutavad tulevikku düstoopiana ning õiguskaitsel on säärastes halbades tulevikuennustustes alati üsna kandev roll. On äärmiselt oluline, et aina suurem tehnoloogia kasutuselevõtt politseis käiks käsikäes ulatusliku kontrolliga. Oleme harjunud sellega, et liiga palju õigusi ja vastutust ei tohi koonduda ühe inimese kätte, kuid peame samast põhimõttest lähtuma ka masinate puhul. Iga kord, kui politsei midagi automatiseerib, peab Eesti inimene aru saama, miks seda tehakse, mis on otsuse head ja vead ning kuidas on kaitstud iga elaniku õigused. Politsei ise ei tohi aga kunagi muutuda masinaks. 25 aasta eest usaldas Eestis politseid iga kolmas inimene, tänapäeval läheneb meie usalduse määr 90 protsendile. Tehnoloogia areng pakub meeletult võimalusi selleks, et Eestis oleks elu turvalisem kui kunagi varem. Kui suudame tulevikus lähtuda oma põhiväärtustest – olla avatud, inimlikud ja targad –, läheb kõik hästi. Ilmar Kahro kommunikatsioonibüroo Kaasa mõtlesid politseinikud Toomas Loho, Toomas Plaado, Kristian Jaani ja Oskar Gross
le. Seda ei tee politseinik tee ääres, vaid kuvari tagant. Järelevalve tähendab valvamist sõiduki manipuleerimise üle, et vältida petmiskatseid (piirkiiruse ületamist, märkide eiramist, keelatud manöövreid jmt). Juhtimisõigust enam taotlema ei pea, eksam tuleb teha sõiduki manuaali tundmise kohta. Sõidujagamisteenuse on asendanud ühissõidukid. Linnade vahel sõidavad kiirrongid, nii et Tartusse saab pealinnast tunniga. Liikluspolitseinikuks saamise eelduseks on autoinseneri või IT-haridus, et osata avarii korral musta kasti lugeda ja tehisintellekti veast aru saada ning auto ajust manipulatsioone mõista. Liiklusrikkumiste ja õnnetuste arv on vähenenud märgatavalt, sest sõiduk ei lase seda lihtsalt teha. Inimesed on sõiduki juhtimise üle andnud tehisintellektile ning see on muutnud inimesed liikluses rahulikumaks, õpetanud paremini aega planeerima, juhuslikkusele pole enam ruumi. Ainsad, keda liikluses veel taltsutada tuleb, on jalakäijad, sest nemad otsustavad ise, kus ja kunas liikuda.
Sirle Loigo juhtivkorrakaitseametnik
9