Page 1

F ri e d e b e r t Tug l a s e ni m . A h ja Ko ol i I N F OL E H T nr 3 ( 18 ) ve e b rua r 2 01 4

Direktor kiidab Väga hea õppeedukususe ja eeskujuliku käitumise eest II õppeveerandil Martin Rein ( 2. klass ), Annabel Tagaküla ( 3. klass ), Grete Kärgets ( 3. klass ) Renar Kihho ( 7. klass ), Hannela Kiho ( 8. klass )

Hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest II õppeveerandil Liise-Marie Musting, Kadri Vilt ( 2. klass ) Kretlin Kalson, Mariel Osik, Kristjan Rasmus Vilt ( 3. klass ) Dagni Loid, Agnes Rohtsalu, Liise-Lisete Laur, Maria Tammleht, Steffy Prants (4. klass ) Aimar Asi, Andero Piir ( 5. klass ) Angela Puur, Aaron Aarna, Hannes Kraavi, Karel Kallson ( 6. klass ) Kaisa Pallandi, Getter Pihlak, Urmot Rosenberg (8. klass ) Janar Kallson, Oliivia Kraavi, Marleen Talivätsing, Jaana Teder (9. klass )

Õpetajate 2014. aasta esimene teatrielamus PAPLID TUULES /Le vent des peupliers/ kerge draamaAutor Gerald Sibleyras Tõlge Inge Eller Lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater)

On vanadekodu terrass. On august. On 1959. Kaks vana meest. Kolmandast rääkimata. Ühel on jalg katki. Teisel on mürsukild pea sees kinni. Ja Gustav…

Loe edasi lk. 2 1


Rita Lutsar Etendus oli köitev, tänu meeste ühisloomingule laval. Tundus, et osatäitja X ongi kohe väga haige mees, sest tema valu ja piinad jõudsid küll vähemalt ühe vaataja füüsilisse kehasse. Mõne tunni jooksul joonistusid välja kaks kontrastselt erineva väljenduslaadiga meest, kes teadsid, mida nad tahavad. Kolmas tundus olevat nõus kõigega, mida sõbrad arvasid – peaasi, et rutiini muuta. Arvan, et kõigi ühine eesmärk polnudki papliteni jõuda vaid tegutseda, planeerida, et unustada vananemine, haigused, valu, igavus.

Tiia Tenno Ma ei lähe teatrisse kunagi suurte lootustega, siis ei pea ka tavaliselt etenduse headuses pettuma. Nii ka

seekord. Samas – kui laval on Vanemuise kolm parimat meesnäitlejat mängimas kolme kõbi, siis tulemus ei saagi ju halb olla! Mida laval nägin? Nägin südamlikku lugu vanadusest. Mehed eas, kus alles on jäänud kelmikad mõtted (eriti tüdrukutest rääkides), unistused, samas kuskil hinges on hirm surma ees. Aga vaimu ja huumorimeele hoiavad erksad sõbrad, kellega kasvõi vaikides imetleda taamal tuule käes õõtsuvaid papleid. Kui sõbrad õhtul terassilt lahkusid ja algas jälle uus päev, tabasin ennast ikka ja jälle ootusrikkalt lavakardinatesse piilumast – kas tulevad kõik kolm… Samas huumorit oli selles tõsises tükis üksjagu. Seda tõid eelkõige välja näitlejate kehakeel ja näoilmed, mis andsid edasi emotsioone paremini kui sõnad seda võimaldakski. Nii et naersin üksjagu.

7. klass Ahja raamatukogus Ühel jaanuarikuu päeval võtsime ette kohaliku raamatukogu ühiskülastuse. Põhjus, miks me sinna läksime, oli väga lihtne: raamatukogu juhataja Külli ootas meid, et meie küsimustele vastata ja igaühele meist klassi kohustuslik lugemisvara Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe” üle anda.

• •

• • • •

kas soovitud teos on raamatukogus saadaval või mitte; kirjanike Sandra Browni, Anton Hansen Tammsaare, Friedebert Tuglase ja Agatha Christie teoseid on raamatukogus kõige enam; kõige rohkem laenutatakse Andrus Kivirähki teoseid, sest ta eristub teistest kirjanikest isikupärase humoorika kirjutamislaadi poolest; Ahja raamatukogu on 128-aastane; oleme laenutajad 2009. aastast; raamatukogus on võimalik lugeda erinevaid ajalehti ja ajakirju; ja palju muudki huvitavat.

Saime teada, et… • raamatukogus on raamatud kindla süsteemi järgi paigutatud; • juba kodus arvuti taga istudes on võimalik järele uurida,

8. ja 9. klass Tartu Kutsehariduskeskuses Marleen Talivätsing

6. veebruaril sõitsime õppekäigule Tartu Kutsehariduskeskusesse, et tutvuda seal õpetatavate erialadega. Algul tutvustas sealne õpetaja kutsekooli üldiselt, rääkis kooli positiivsetest ja negatiivsetest külgedest võrreldes keskkooliga ning tutvustas erinevaid eri-

2

Foto: Wikipedia


alasid. Peale lühitutvustust tegime ringkäigu koolimajas. Nägime sealseid noori kokkamas, tisleritööd tegemas, müümas, õmblemas, ehitamas, koristamas ning muudel erialadel toimetamas. Edasi tulid juba töötoad, kus jaotati meid kahte gruppi. Poisid läksid ehitama ja tüdrukud kokkama. Pidime selga panema vastava varustuse ning käed korralikult puhtaks pesema. Meie ülesandeks oli teha juustu- ja kaneelisaiu. Kokandusõpetaja oli taigna eelnevalt juba valmis teinud, ega muidu poleks me saiakesi nii lühikese ajaga valmis saanudki. Moodustasime tüdrukutega omakorda kolmesed grupid ja siis

hakkasime kokandusõpetaja juhiste järgi küpsetama. Lõpptulemus oli kiiduväärt, saiad eriti maitsvad ning lisaks tubli annus rõõmu saadud kogemustest. Mulle meeldis kutsekeskuses olles just sealne õhkkond. Kõik olid väga sõbralikud, näod naerul ning valmis suhtlema. Kuigi mina Tartu Kutsehariduskeskusesse õppima ei kavatse minna, võin rahumeeli soovitada seda neile, kes tahavad saada kokaks, ehitajaks, juuksuriks või muu eriala oskajaks. Jäin õppekäiguga väga rahule ning sain juurde palju teadmisi ja oskusi.

Sõbrapäev koolis 14. veebruaril tähistati koolis lustlikult sõbrapäeva. Juba hommikul koolimajja sisenedes oli tunda rõõmsat elevust. Otsiti sõpru, kellele väike üllatuskingitus üle anda. Esimesel vahetunnil õpetajad

osalesid huvijuhi

õpilased

ja

koostatud

muusikaviktoriinis. Mõnusa nostalgiamaigulise

viktoriini

võitis

seekord meeskond Õpsid. Teise

vahetunni

ajal

toimus

sõbrapäevale

pühendatud

klas-

sidevaheline

joonistusvõistlus,

mille lähteülesandeks oli roosat, halli, sinist ja punast värvitooni

Õpetaja Aili osales aktiivselt ka sõbrapäeva viktoriinil

kasutades joonistada paar uiske, maja, traat, kolm roosi, kaks lindu, süda ja kaks elektriposti. Lisaks pidid need esemed kena loogilise pildi moodustama. Kõige täpsemalt lahendasid ülesande 6. klassi poisidtüdrukud. Traditsiooniliselt valiti kaks kooli

kõige sõbralikumat õpetajat ja õpi-

Ahja

Kooli

esindus

osales

ka

last. Tiitli võitsid 6.-9. klassi õpi-

Räpina Ühisgümnaasiumi suurel

laste arvates õpetaja Tiia Tenno ja

sõbrapäeva trallil, kus kohalejõud-

1.-5. klassi õpilaste arvates õpetaja

nuidkostitai

Aili Siitoja. Kooli sõbralikuma õpi-

(flamenco, show ja tänavatants),

lase tiitli pälvis Liise-Lisette Laur

Rasmus

(1.-5. klass arvates) ja Marvin Allik-

mõnusa sõbrapäeva lauaga.

tantsukavade

Rändvee

kontserdi

ja

soo (6.-9. klassi arvates). 3


Tomatiprojekt Meie kooli 2. ja 3., 4. ja 5., 8. klass, pikapäeva- ning eelkoolirühm võtavad osa Räpina Aianduskooli sõbrapäeva tomatiprojektist. esimese õie, kes esimese tomati... Peaauhinnaks on kõigile osavatele “aednikele” maikuus, kooliaasta lõpuks, kollased ja punased tomatiampsud :). Oma kasvatatud. Räpina Aianduskool teeb katse kaasa. Jagab kogu perioodi käigus soovitusi-meeldetuletusi ja annab nõu tekkivate küsimuste korral.

Kõigepealt saime sellise ekirja: HTM algatusest "Huvitav kool inspireerituna kutsub Räpina Aianduskool osalema sõbrapäeva tomatiprojektis. Räpina Aianduskool saadab sõbrapäevaks (14.02.14) kõigile soovijatele “töökomplekti” – 4 tomatitaime (2 kollase-, 2 punaseviljalist) ja kahte sorti väetise: “tavalise” ja “mahe”. Kasvatame, mõõdame, vaatleme ja võrdleme. Ja jagame oma tulemusi. Natuke võistleme ka - kes saab

Kes soovib oma kooli või klassiga osaleda? Palume endast märku anda hiljemalt 17. jaanuariks a a d r e s s i l ulvi.mustmaa@aianduskool.ee Loomulikult olime kohe nous osalema. Tore on vaadata, kuidas pisikesest taimekesest saab suur. Kuidas tärkavad esimesed õied ja ega viljadki tulemata jää. Aga kõik see ootab meid veel ees, kui me taimede eest kenasti hoolt kanname: kastame ja väetame. Soojust ja valgust on koolimajas ka küllaga, nii et taimed sirgugu jõudsasti!

Projekti nädala küsimus. ,,TOMAT” on päris paljudes keeltes ,,tomat”. Sõna on pärit nahuatli keelest, millel tänaseks on umbes sama palju rääkijaid kui Eestis elanikke. Millises maailma piirkonnas räägitakse nahuatli keelt? ISE KÜSIME, ISE VASTAME: Nahuatli (hääldus: navatl) keelt rääkisid asteegid KeskAmeerikas, Mehhikos. See oli enne Ameerika avastamist Kolumbuse poolt (1492) ja hispaanlaste sisserännet piirkonna suurim keel. Nahuatli keelt loetakse ühelt poolt väljasurnud keeleks, teiselt poolt on sellel rääkijaid tänases Mehhikos üle 1,5 miljoni. Rääkijate arv on hetkel väikses kasvutendentsis – Mehhiko 2000. ja 2010. aasta rahvaloenduste põhjal on 10 aastaga nahuatli rääkijate arv kasvanud 100 000 võrra. Vaata projektist lähemalt tomatiprojekt.aianduskool.ee

Kümme küsimust kooli kokale Küsitles Renar Kiho 1. Kas teile meeldib siin töötada? Miks? Ikka meeldib, see on kodu lähedal. 2. Kas saate ka õpilastelt todu kohta tagasisidet? Millist? Saame küll, kui lapsed tänavad – siis on hea toit. 3. Kas olete saanud ka halbu kommentaare toidu kohta? Milliseid? Ei ole. 4. Kas teete ka kodus sarnast toitu? Milliseid toite nimelt? Toidud, mida valmistame, ongi kõik kodus valmistatavate toitude 4

sarnased. Kartul, kaste ja toorsalat, frikadellisupp jne. 5. Mis on teie arust kõige parem koolilõuna? Erinevad praed: pikkpoiss, kartul ning koorekaste tomati ja kurgiga, praetud kala, kartul, valge kastme ja toorsalatiga jne. Mis söök teile kunagi või ka praegu ei maitsenud/ ei maitse? Kalasupp 7. Kas Ahja Kooli köök täidab ikka kooli köögi norme (st. näiteks, kas pakutakse ikka värsket piima õpilastele)? Milliseid nõudeid? Täidab, pakutakse värsket toitu.

8. Mis söök on selline, mida lapsed teie arust kõige rohkemsöövad? Magustoit. 9. Mida sooviksite kooli menüüsse juurde lisada? Iga kord leiame uusi toite, viimati lisasime koorese lõhesupi. 10. Mis on olnud kõige parem tagasiside, mis olete õpilastelt saanud? Et söögivahetunde peetakse parimaks osaks päevast. Siiras tänu ja täis kõhud.


Triks Traks Trull (õuemäng) Üles kirjutanud 8. klassi õpilane Doris Loid. Osalejad: mängujuht, mängijad (arv pole oluline) Juht otsustab, kelleks ta tahab, et mängijad muutuksid, ja ütleb näiteks:,,Ma tahan, et muutuksite lehmadeks!” ja selle aja jooksul, kui juht sajanini loeb, peavad mängijad tegema ennast lehmadeks. (Võivad kasutada ka oust leitavat materjali). Kui juht on lõpetanud lugemise, peavad mängijad olema liikumatud. Juht liigub suvaliselt valitud mängija juurde ja ütleb: ,Trikstraks lahti,” ning vaatab, kuidas mängija lehma järele teeb, näiteks sööb muru ja kablutab ringi. Kui ta aga enam vaadata ei soovi, ütleb: ,,Trikstraks kinni,” ja mängija peab järjekordselt olema liikumatu. Siis liigub juht aga järgmise mängija juurde ja käitub samuti nagu eelmisegi puhul.

Kui kõik mängijad on vaadatud, valib juht välja parima ja too saab valida, kelleks järgmisena peab muutuma ja loeb uuesti sajani. Mäng lõppeb siis, kui kõik mängijad on saanud vähemalt korra lugeda.

Raamatusoovitus Renar Kiho / Daniel Defoe ,,Robinson

soov merele minna on nii suur, et ta ei

Crusoe”

hooli vanemate manitsustest. Robinson põgeneb kodust ja temast saab mere-

Valisin raamatu õpetaja soovitusel ning

mees. Juba esimesel laevareisil tunneb ta mere tõelist olemust, aga koju tagasi

see tundus täitsa huvitav. Teos räägib Robinsoni elust, laevareisidest ja hakka-

ei pöördu. Mitmete maa- ja mereseiklus-

ma saamisest saarel, kus pole ühtki ini-

te järel satub Robinson üksikule saarele.

mest.

Saarel olles tunneb ta esialgu masen-

Raamatu paar esimest lehekülge tundu-

dust, kuid hiljem õpib saarel hakkama

sid venivat ega kutsunud üldse lugema,

saama, omandab üha rohkem oskusi.

kuid mida kaugemale jõudsin, seda vähem tahtsin lugemist jätta. Nagu vana-

Valmistab ise tööriistu ja majapidamistarbeid, kasvatab kitsi ja vilja, õpib leiba küpsetama ja palju muudki. Robinsoni

sõnagi ütleb: ,,Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.” Nii juhtus ka minu-

käitumine ja tegevus tundub usutav. Pärast 28-

ga. Raamatut lugedes aeg lendas: nädalavahetuse

aastast saarel viibimist jõuab Robinson siiski tagasi

hommikul lugema asudes ei märganudki, kui kätte

Inglismaale.

oli jõudnud pärastlõuna.

Kõige rohkem meeldis mulle raamatus see koht, kus

Teose alguses on peategelane noormees, kes otsib

Robinson päästab Reede. Ta püüab pärismaalasele

ennast ja vabadust. Ta tahab merele minna, vaatamata sellele, et isa teda tagasi hoiab ja oma õnnis-

oma oskusi ja inglise keelt õpetada. See kõik oli huvitav ja põnevalt kirjeldatud. Soovitan teost poistele,

tust ei anna. Isa soovi kohaselt oleks pidanud noor-

kellele meeldivad seiklusjutud, sest see on ikka roh-

mehest saama seadusetundja. Aga peategelase

kem poiste raamat!

5


Friedebert Tuglasele pühendatud Omaloomingukonkurss 2014 Meie kooli tööd Unelaul 9. klassi õpilane Grete Kärgets Uni tule ullikene,

On taevas juba tähevöö,

puskleb lehmapullikene.

mis näitab teed mu unele.

Uni tule ullikene,

Viib mind ära kaugele,

suiguta me kullikene

saan unustada päevatöö.

Uni tule silmale,

Uni tuli ullikene,

lange minu laugele,

suigutas me kullikese.

vii mind ära kaugele. Vii meelest raske päevatöö, too mul magus uneöö.

Koolipäev minu elus 9. klassi õpilane Janar Kallson Minu koolipäev algab tavaliselt kell kaheksa, kui ma ärkan. Siis joon kähku kohvi, pesen hambad, vahetan riided ja panen koti kokku. Pärast neid protseduure olengi valmis kooliteele asuma. Kooli sõidan tavaliselt ratta või autoga, tihedamini tulen rattaga. Kui väljas on soe, siis on täitsa mõnus sõita, aga talvel külmaga see nii hea ei ole.Tunnid algavad kell 8.45 ja selleks ajaks umbes ma koolis olengi. Täna, esmaspäeval on esimene tund inglise keel, kus õpime sõnu ja kuulame, kuidas õpetaja selgitab uut osa. Selles tunnis üritan võimalikult tähelepanelik olla, sest mul tuleb selles aines eksam. Järgmised kaks tundi on keemia ja matemaatika. Need ained mulle meeldivad, sest neis on terve tund tegevust. Eriti huvitav on arvutamisülesandeid lahendada. Pärast usinat tööd tuleb esimene pikk vahetund, kus saab palju nalja.

6

Vahetunni lõppedes suundume kiiresti ühiskonda, sest kui hilineda umbes kümme või viisteist sekundit, saab hilinemise kirja. Ühiskonna tund ei meeldi mulle, sest see tund on igav ja midagi lahedat me seal ei tee. Kui ühiskond lõpeb, saab lõpuks süüa. Söögiks on supp ja m agustoit, mis m aitse vad m õlem ad suurepäraselt. Söögivahetund on päeva parim osa, sest lisaks mõnusale kõhutäiele on hea klassikaaslastega suhelda ja nalja visata. Ja siis on jäänud veel kolm viimast tundi: füüsika, bioloogia ja kehaline. Füüsika on põnev, sest õpetajal on alati varuks mingi huvitav katse või ülesanne. Bioloogia on igav, sest seal peab palju kuulama ja midagi oluliselt ise teha ei saa. Kuid siis ongi käes viimane tund, mida kõik on oodanud. Kehalises teeme kiiresti korvpalli visked ja


põrgatused hindele ära, mängime natuke jalgpalli, venitame ja saamegi koju.

Kodus ootab kosutav puhkus, mille järel saan tegeleda asjadega, mis mulle meeldivad.

Päev on pikk ja väsitav, kuid meel on rõõmus.

Hommik loob päeva 9. klassi õpilane Jana Teder On sombune hommik, kell tiriseb juba kolmandat korda ja ma pole ennast ikka veel maast lahti kangutanud. Mõtlen, miks pean küll nii vara tõusma ja kas tõesti pole muud valikut. Neile küsimustele järgneb üks kindel lause, mis mind inspireerib: „Jaana, see kõik on sinu enda jaoks ja ei kellegi teise!!!” Nende mõtetega hüppan kiiresti, kuid erilise hoota, soojast voodist välja ja asun tegutsema… Kuulen läbi sügava une, et miski tiriseb…, tiriseb…, tiriseb ja tiriseb ega mõtlegi lõpetada! Keeran teise külje, ikka veel taipamata, et see on äratuskell, mis poole kaheksaks helisema sai pandud. Uimaselt haaran tüütaja ja vaigistan ta. Enam pole aega mõelda, tuleb vaid kibekiirelt tegutsema asuda…

Olen eelmisel õhtul väga vara magama läinud ja ilmselt ennast korralikult välja puhanud, sest kella vaadates selgub, et see näitab pool seitse ega polegi veel tirisema hakanudki. Mul on päris palju aega, tõusen rahulikult voodist ning ei tekigi küsimusi miks või milleks. On tunne, et tuleb suurepärane päev ja kogu maailm on nii hea ja ilus! Minu koolipäevad algavad väga erinevate mõtete ja tunnetega. Eks neile järgnevgi on hommikute loomulik jätk. Pole juhtunud, et üleeilne päev oleks samasugune nagu eilne ja eilne täpselt sarnane tänasele. Toimub küll kogu aeg rutiinne tegevus ärkankooli-õpin-söön-magan, kuid nende tegevuste vahele mahub palju huvitavat ja innustavat.

Kooli 8. klassi õpilane Getter Pihlak Ärkan teadmisega, et üle poole minu järgnevast päevast kulub koolipingis istumiseks. See on võrreldav millegi vastiku söömisega. Avan silmad, lükkan sooja teki kurvalt eemale ja rooman uniselt voodist välja. Teen oma hommikusi toimetusi ja äkki avastan end peeglist põrnitsemas ning küsimas: Miks ma pean kooli minema? Vastus on ilmselge… Lihtsalt pean. Lähen oma tuppa tagasi ja seisan nõutult riidekapi ees.

selga paksu mantli, sest järsku on ka siia – Eestisse lumi ja miinuskraadid kohale jõdnud. Kõnnin kramplikult mööda teed, kuna kardan libedal teel maha prantsatada. See oleks ju nii piinlik. Ühel hetkel leiangi end keset teed siruli. Tore. Tulen nii käbedalt püsti kui võimalik, nühin valusat tagumikku ja vaatan suurte silmadega enda ümbrust, peas kummitamas küsimus: Ega keegi näinud? Siis naeratan ja kõnnin edasi … koolimaja poole.

Lõpuks valin välja riided, mis on kõige mugavamad ja soojemad, kuna koolis on mõnikord väga jahe. Lähen morni näoga kööki, kus mind tervitaad säravalt naeratades minu enda vanemad. Muidugi, nemad ei pea ju kooli minema, nemad võivad naeratada. Närin võileiba ja võtan lonksu apelisinimahla, et see kuiv võileib kurgust alla läheks.

Mida lähemale koolile, seda rohkem õpilasi märkan. Mõnel on isegi naeratus suul. Mõni tõesti suudab ärgata nagu naerupall ja pidevalt naeratada. Igatahes, mina ei suuda, võib-olla vahepeal harva õnnestub.

Peagi seisan esikus, panen jalga talvesaapad ja

7

Kooli koridor on juba õpilastest pungil. Välja on kujunenud eraldi grupid, kuhu uusi liikmeid eriti rõõmsalt vastu ei võeta. Mida nad seal gruppides


teevad? Igaüks istub oma nutitelefonis. See on ju täiesti normaalne. Igal õpilasel on puutetundlik telefon. Nokia´d visatakse põlgusega nurka, kuigi need on palju vastupidavamad. Jalutan vaikides ja koolikaaslasi jälgides oma klassi juurde.

Viimase tunni ajal vaatan kogu aeg kella, nagu oleks see elupäästja. Kui kell lõpuks üürgama hakkab, siis hüppan laua tagant püsti ja lasen võimalikult kiiresti jalga, ei jõua isegi mantlit korralikult selga panna.

Esimene tund on eesti keel. Tegelikult ei mõista mitte keegi, mille jaoks seda tundi vaja on. Me ju oskame kirjutada ja lugeda. On ju nii?

Astun välisuksest välja ja teised hakkavad kohe tõuklema. Lõpuks jään morni näoga ootama, et see rahvamass eest ära läheks. Jee, vabadus! Aga see pole siiski nii. Lähen koju ja hakkan uuesti õpikuid lehitsema. Seekord kodutööde pärast.

Hõõrun usinalt koolipinki. Vahepeal märkan, et paar õpilast uurivad õpiku varjus telefoni. Täpsemalt: Facebooki. Õpetajat ei kuula tänapäeval keegi, Kui lõpuks õhtu käes, siis saan korraks välja minna, ta lihtsalt räägib seal tahvli ees tähtsa näoga ja araga sedagi ainult tunniks, kuna ema on nii kuri ja vab, et me mõistame kõike. Aga ei, me ei mõista sunnib vara magama…, et järgmisel päeval jälle midagi. Kindlasti on ka mõned, kes aru saavad. Mina kooli minna. ei saa.

Martini koolipäev 8. klassi õpilane Rasmus Puur Oli esmaspäevane päev. Martin ärkas kell kuus. Pani end riidesse ning läks alumisele korrusele, et teha kohvi ja süüa ära mõned võileivad. Söödud ning joodud, pani Martin asjad kokku ning asus kooli poole teele.

Rõõmsal meelel jooksis Martin matemaatika tundi, mida andis noor ning ilus tüdruk. Martinile meeldis matemaatika, ta oli selles hea. Tema hinded olid kõik viied ning õpetaja oli isegi ühe korra poisi olümpiaadile saatnud.

Väljas oli külm, kuid Martinil oli saapad jalas, kindas käes, sall kaelas ja paks jope seljas. Martin jõudis liiga vara – kell oli alles pool kaheksa, tunnid pidid algama kell kaheksa. Martin avas kooliukse ning läks alla riietusruumi, et võtta seljast välisriided ning vahetada jalanõud.

Kell kutsus vahetundi. Martinit vaevas janu, aga ta ei tahtnud juua vett, vaid midagi maitsvamat. Martin jooksis poodi. Kui poiss poest tagasi jõudis, kutsus direktor ta oma kabinetti. Seal võeti temalt kõik ostetud asjad käest, kuid lubati need päeva lõpus tagasi anda. Muidugi pidi poiss kirjutama seletuskirja ning hiljem sai ta käskkirja, sest see ei olnud esimene kord, kui noormees pikal vahetunnil poes käis.

Martinil oli seitse tundi. Päev algas vene keelega, mis talle üldse ei meeldinud. Lõpuks tuli vahetund ning Martin nägi oma parimat sõpra Taivot, kes käis seitsmendas klassis. Sõbrad jagasid oma mängukogemusi. Taivo rääkis väga naljakast mängust. Midagi nii naljakat polnud ta veel kunagi mänginud. Martin naeris veel terve järgnenud eesti keele tunni sõbra jutule mõeldes. Eesti keele õpetaja oli vana nõid, keda kutsuti Mooriks. Moor vihkas Martinit, Martin vihkas teda. Hakati kirjutama kirjandit. Martin kirjutas Moorist, kes ei saanud aru, et poiss temast kirjutas, sest ta ei teadnud, et teda Mooriks hüüti.

Pärast poeseiklusi tuli füüsika. Martinile tundus, et õpetaja ei salli teda. Ilmselt sellepärast, et Martin oli teda ühel kaunil suvepäeval veepommiga ehmatanud. Ometi läks kõik hästi. Õpetaja tegi katseid ja Martinil oli põnev neid toiminguid jälgida. Kahest viimasest tööõpetuse tunnist, sai Martin ära, sest tal olid kõik tööd tehtud ja veerandi hinnegi juba välja pandud.

Martin ruttas koju ning sealt ta enam välja ei tulnud. Ta ei viitsinud. Martin hakkas õppima matemaatika kontrolltööks. Aritmeetika peletas väsimuse ja Martinil Pärast eesti keele tunde tuli söögivahetund. Söögiks oli hea olla. oli guljašš. See maitses poisile ja tegi tuju heaks.

8


Jälle üks koolipäev 8. klassi õpilane Hannela Kiho Kui ma täna kooli jõudsin, olid tunni juba alanud. Astusin matemaatika klassi ning vabandasin oma hilinemise pärast. Läksin ja istusin siis oma kohale, mis oli kõige viimases reas, ning võtsin välja oma lilla kalkulaatori.

loodan, et täna on hea söök,” kostis mu selja tagant. Istusime laulda, millel oli pott täis hernesuppi. Mhh, nüüd ma jään küll nälga,” kuulsin kedagi lauast ütlemas. Võtsin kulbi ning tõstsin endale paraja koguse. Mm, kui hästi see lõhnas. “Mkh! Kuidas sa

seda süüa saad?” küsis üks mu klassiõdedest. nende pindala ja ümbermõõdu arvutamistele ei tule- “Maitsed on erinevad. Sulle ei maitse, aga mulle maitseb,” vastasin ning jätkasin söömist. gi kunagi lõppu. Õnneks koolikell helises ning ma Matemaatika tund aina venis ja venis. Mõtlesin, et

olin päästetud. Vahetunnis istusin bioloogia klassi ees olevale dii-

Istusin eesti keele klassis ning jälgin seinal olevat kella. Tik-tak-tik-tak käib mu kõrvades ning ma ei

vanile ning võtsin välja oma vana ja väsinud telefoni. jõua enam oodata, millal see tund lõppeb. 20 minutit Nägin silmanurgast teisigi oma elektroonikavidinaid veel. “Ma ei viitsi enam,” sosistas mulle pinginaaber. “Täpselt sama mõte. Ma tõesti ei viitsi neid välteid näppimas. enam määrat,” kostsin vastu. Vaatasin uuesti kella. Ehmatasin, kui kell helises, tõusin vastu tahtmist See oli kõigest kaks minutit edasi liikunud. “Tohutu ning kõndisin bioloogia klassi. “Nii, korrake palun ja aju piinamine,” mõtlesin ning asetasin oma pea käteeme kohe tunni alguses tunnikontrolli ära,” ütles tele. “Hanna, ära maga tunnis!” hüüdis õpetaja. õpetaja esimese asjana pärast seda, kui oli meid terTõstsin pea, vaatasin õpetajale tuimalt otsa ning vitanud. “Ma vastan pärast tunde!” kostis minu kõrhakkasin jälle neid armsaid vältekesi määrama. valt pingist. No miks ma ei imesta? Meil on see nii ju Päästja koolikell helises ning ruttasin riietusruumi. iga tund, et paar õpilast lihtsalt ei õpi. Ma ei saa sellest aru… Miks ei võiks kohe õppida? Järelevastami- Panin end riidesse ning astusin koolimaja uksest se peale kulub ju aega. Loovutada lihtsalt oma vaba välja. Väljas sadas vaikselt lund ning olin õnnelik, et aega, et saaks kauem koolis olla. Täiesti mõttetu. Kellahelin lõpetas neljanda tunni. “Jess, sööma saab!” kostis mu eest, kui sööklasse kõndisime. Ma

lõpuks koju saan. “Üks koolipäev jälle üle elatud ja kõigest kaheksa nädalat veel järgmise vaheajani,” mõtlesin irooniaga.

Foto: alkeemia.ee 9


Imeline koolipäev 6. klassi õpilane Indrek Pallandi Kui ma sel hommikul ärkasin, riietusin ja tahtsin midagi hamba alla panna, kuulsin õuest auto signaali. Läksin vaatama ja ühel mehel, kellel oli limusiin, oli käes plakat, millel seisis minu nimi. Läksin kiiruga auto juurde, see oli tõesti uhke limusiin, mis viis mind kooli. Kadestajaid oli rohkesti. Koolis oli esimene tund eesti keel. Seal sain ma kiituse viisaka käitumise eest ja õpetaja ütles ka seda, et minu töö valiti välja Tuglase konkursile. Konkursi peaauhind oli reis Egiptusesse, plasmateleviisor ja reisiraha pealekauba. Teine tund oli arvutiõpetus. Seal õnnestus mul saada klassi parim tulemus ühes testis, sest olin palju parem kui õpetaja. Aknast välja vaadates nägin, kuidas üks ulakas 3. klassi poiss oli jääle roninud ja jääst läbi vajunud. Ma tormasin klassist välja ja päästsin ta ära. Sain kiita direktorilt. Kolmas tund oli muusika. Õpetaja kiitis mu ilusat lauluhäält ja valis mind laulupeole. Veel õpetas ta mulle kitarrimängu. Peale kolmandat tundi, nagu tavaliselt, on söömine. Hakkasin sööma minema, kui autojuht teatas, et sina täna koolis ei söö. No mis sai mul selle vastu olla. Ta viis mu Hesburgerisse. Ma parem ei kirjelda, mida seal pa-

kuti. Neljas tund oli kehaline kasvatus, kus ma viskasin korvpalli vabaviskeid kümnest kümme. Viies tund oli matemaatika, kus seekord oli hästi lihtne teema, aga õpetajal oli hea uudis mulle, et ma sain eelmisel nädalal toimunud olümpiaadil 1. koha. Kui tunnid läbi said, viis see sama limusiin mind samuti pika ringiga koju. Õhtul oli mul korvpallitrenn.Võimlasse sisenedes ei uskunud ma oma silmi, mulle astus vastu Michael Jordan ise. Micheal teatas mulle uudist, et ma saan TÜ/Rocki mängima. Trenni tuli veel ka televisioon ja minult võeti ka intervjuu. Koju tulles ütles ema, et ma tõin sulle lotopileti selle eest, et mul täna läks koolis nii hästi. Kraapides avastasin, et võitsin sellega 1000 € Kuidagi kahtlaselt hakkasin kuulma kellade helinat oma peas. Kahtlast polnud midagi - see oli äratuskell. Ma pidin kooli minema. Esimene tund oli eesti keel, kus ma sain märkuse halva käitumise eest ja Tuglase konkursi töö oli ikka esitamata …

Unelaul tütrele Autor: Katrin Jõgeva Foto: kveller.com

10

Äiu-äiu väike Mari

Äiu-äiu memme rõõm

Äiu-äiu uni magus

uni magus, uni hea.

piima võta veel üks sõõm.

peagi patja vajub pea.

Äiu-äiu maasikmari

Äiu-äiu taadu laps

Äiu-äiu oled kodus

unehaldjas külas pea.

meie armas lapselaps.

voodisse sa end nüüd sea.

Äiu-äiu kullapai

Äiu-äiu tuleb taas

Äiu-äiu väike Mari

tule ruttu, teen sul pai.

unehaldjas peagi siia.

unes rändad, sõber hea.

Äiu-äiu silmatera

Äiu-äiu võtab kaasa

Äiu-äiu maasikmari

ema-isa rõõmukera.

suure koti uneliiva.

hommik saabub üsna pea.


Maga Inglike maga 6. klassi õpilane Angela Puur Aasta oli 2005,

Ema laulis mul üht laulu,

Ema vaatas minu poole,

üsna väike olin veel siis.

seda imelist hällilaulu.

ta jättis une unemati hoolde.

Kui õhtu kätte jõudis,

Laulu lõpus ütles mulle

Hiljem lausus sosinal:

siis unemati minu poole sõudis.

"Ilusaid unenägusid sulle!"

"Maga, inglike, maga!"

Unevihm Autor: Karin Pikk

Uni hiilib ümber maja, ümber meie väikse maja. Hiilib, hiilib, sisse ei tule, meie lapsel silmi ei sule.

Uni hiilib ümber maja, uksest sisse saada vaja. Meie lapsel silmad valla, unevihma alla kalla.

Uni hiilib ümber voodi, meie lapsel’ uni toodi. Unevihma täis on tuba, meie lapsel uneluba.

Ed. Wiiralt. Lapsed (1937)

Hiilib, hiilib unekene,

Meie lapsel uni magus,

und on täis me toakene.

pikaks ajaks und nüüd jagub.

Uni piilub lapse silma,

Unepiisad ümber voodi,

last ei jäta unest ilma.

nii me lapse uni loodi.

Esitada vaiksel või sosistaval ühtlasel häälel. Võimalik esitada ka omatehtud lihtsal lauluviisil.

11


Ühe õpetaja esmaspäevased elamused Autor: Maarika Müürsepp Kahvatu päikese esimesed kiired. Vahakollasel päikesel on uni silmis. Minugi ärkamine pole veel täielik. Kas tahan tõusta? Minna kooli? Mõnus on teki all soojas. Miski ei veena mind, et päev on alanud ja aeg end unekütkeist vabastada. Aga karm reaalsus ei anna aega rohkem enesega aru pidada. Peab asuma teele. Selja taha jäävad koduakende tumedad silmad. Koolitee on tuttav. Jalg jala ette. Nagu ikka. Astun. Lumi krudiseb. Külm on. Saaks kiiresti sooja. Kiirendan sammu. Pargi sügavuses näen valge maja säravaid silmi, mis on nii kutsuvad. Suur valge maja ootab. Ootab igal hommikul. Tule ja vaata, mis siin toimub! On siin midagi uut? Kell heliseb tundi. Päikese heledad silmad piiluvad klassiruumi. Akna taga on lumi, nii valge ja puhas. Päev on uus. Koolipäev on algamas. Tere, kõik see pere! Kuidas nädalavahetus möödus? Mõtleme sellele, mis oli. Räägime sellest, mis oli. Aga mis tuleb? Esimene tund. 45 minutit. Kell tiksub. Klassis on kuulda vaid aja ruttu. Sulg jookseb paberil. Märkan küsivaid pilke: Milleks see kõik? Mõttetu, kõik on nii mõttetu! Sõnad, sõnad, sõnad ja sõnadest saavad laused, saab tekst, saab koolikirjand. Pole ju mõttetu. On mõtted, mis juhivad kätt. Käsi kirjutab. Looja on tööl. Looja tunneb end koolis kui kodus. Teine tund. Ikka 45 minutit. Ühe õpilasega. Vestleme. Räägime puudumistest. Kirjutame õigeid vastuseid, vahel sekka valesid ka. Mõtleme ja ütleme. Ütleme ja alles siis mõtleme. Kes on õpetaja, kes õpilane – selles on küsimus. Kas muna õpetab kana või vastupidi? Kolmas tund. Tunnile eelnenud vahetund annab aimu saabuva tunni mitmekesisusest. Seitsmendikud. Seitse pöialpoissi, sealt nad tulevad. Rikkalikult rääkides. Tõrjudes ja tõugeldes. Müksides ja marutades. Mürisevalt mühatades. Vapralt vabandades. Istume. Pingis püsimine on pingutuste pingutus. Niheleme ja nagistame. Hoplaa! Oi, kust see tuli? Ajame tarkust taga. Käib kullimäng. Kas saame kätte? Kelle? Kulli? Või tarkuse? Neljas tund. Naer ja nali. Naljand. Nalja nabani. Vot see on alles tund! Sõnu nagu varrukast. Igal sõnal iva sees. Nali ja naer. Mõtted, mis vabad. Lausa lenneldes möödub aeg. Säravkollane päike naeratab. Päev on hoo sisse saanud. Juba läheb paremaks! Söögipaus. Sööma, sööma, koolipere! Rüselemi-

12

Foto: flgr.ut.ee ne. Igaüks tahab käsi pesta. Aga ei mahu. Söögisaalist kostub nõude kolinat. Keegi vist juba sööb. Kas kõigile jätkub? On täna maitsev söök? Istun lauda ja mekin. Nii hea, et viib lausa keele alla! Kõht saab täis. Ega nüüd tundi viitsigi minna. Pikutaks veidi. Laseks silma looja. Kullane päike on kõrgele tõusnud. Pilgutab rõõmsalt silma. Kutsub tegudele. Üheksas klass. Kakskümmend kaks säravat silma vaatavad, jälgivad iga mu liigutust. Kuulavad. Kas on midagi uut siin päikese all? Kirjand. Sära tuhmub. Miski ei kutsu tegudele. Sõnad ei voola paberile. Mõte ei juhi kätt. Ei, ei…Ja siis nagu paisu tagant. Kribinal krabinal tööle. Mõte liigub käega ühes rütmis. Mõtte on kohal. Looja on kohal! Paus. Kohvitund. 45 minutit. Omaette või kellegagi koos? Saan ise valida. Naeratan. Meekollane päike naeratab ka. Kohv kutsub. Üks lonks turgutavat nestet. Teine. Kolmas… Hea on. Vaba on. Mõte liigub. Aeg ka. Juba läbi! Kell heliseb. Kutsub seitsmendasse tundi. Kirjandus. Olla või mitte olla? Mõlgutame mõtteid. Arutleme. Vaikime. Keegi kõlgutab jalga. Keegi nohiseb. Keegi toksib oma nutitelefoni. Keegi viskab kildu. Naeru täis klassituba. Jah, nii võikski olla! Aga tahame ära. Koolipäev hakkab lõpule jõudma. Astun koolimajast välja. Koos loojuva päikese viimaste kiirtega tuhmub ka maja silmade sära. Koju. Külm on. Kiirendan sammu. Astun. Taamal siravad koduaknad. Kodu ootab. Ootab alati. Soe ja mõnus on. Kui vaid homseid tunde ette valmistama ei peaks! Loen. Olen sündmuste keerises. Vool kisub kaasa. Uni on kui pühitud. Kuu hõbedane valgus taganeb. Vahajas päike alustab oma käike.

Koolipress 18 / Veebruar 2014  

Friedebert Tuglase nimelise Ahja Kooli infoleht. Nr. 3 (18). Veebruar 2014

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you