Issuu on Google+

Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool INFOLEHT nr 2 november 2013

Direktor kiidab Väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest 2013/14. õppeaasta I veerandil järgmisi õpilasi: Annabel Tagaküla (3. klass) Grete Kärgets (3. klass) Renar Kihho (7. klass)

Direktor kiidab Hea õppeedukuse ja käitumise eest 2013/14. õppeaasta I veerandil järgmisi õpilasi: Kretlin Kalson, Mariel Osik (3. klass) Dagni Loid, Agnes Rohtsalu, Liise-Lisete Laur, Maria Tammleht, Steffy Prants (4. klass) Aimar Asi, Andero Piir (5. klass) Angela Puur, Kristo Aav, Aaron Aarna, Hannes Kraavi, Keithy Pallandi, Mikk Rosenberg, Karel Kallson (6. klass) Hannela Kiho, Kaisa Pallandi, Getter Pihlak (8. klass) Janar Kallson, Oliivia Kraavi, Marleen Talivätsing, Jaana Teder, Martin Elbe (9. klass)

Õpetajate nädal Huvijuht Mari-Liis Nummert

Õpetajate nädal koolis märkas ja tunnustas õpetajatööd. 30. septembrist – 4. oktoobrini toimus koolis õpetajate nädal, mille eesmärgiks oli koolipersonali märkamine ja tunnustamine. Esmaspäeval tunnustasid õpilased oma lemmikõpetajaid õuna abil – õun õpetaja lauanurgal on tuntud hea õpetajatöö ülemaailmse sümbolina. Teisipäeval korraldatud lemmikõpetaja valimised võitsid 1.-5. klassi õpilaste arvates õpetaja Aili ja 6.-9. klassi õpilaste arvates õpetaja Tiia. Lemmikud said võimsa tänuaplausi ja diplomi õpetajate päeva pidulikul aktusel. Kesknädalal möödus Rooside sõja meelevallas – vastamisi seisid õpetajate ja õpilaste meeskonnad. Võitis igaüks, kes osales.

Neljapäeva pärastlõunal kaunistasid 9. klassi tüdrukute kärmed näpud kooli aula sügiseste lilleseadetega, mille ilu sai nautida iga reedehommikusel õpetajate päeva pidulikul aktusel kohalolnu. Aktusel toretses nii mudilaskoori laulev suu kui ka mõne härdama õpetaja süda. Traditsiooniliselt vahetus aktusel ka võim – reedese koolipäeva kujundas 9. klassi õpilaste tarmukas tunnivedamine. Õpetajad omandasid köögitarkust Katrin Jõgeva juhendamisel ja said käe värviliseks martsipani maalimises. 1


avastamisrõõmu pakkuv etapp. Kolm põhivärvi, lisaks valge ja must ning vikerkaarevärvilised mõtted hakkasidki magusalt lõhnavatele pindadele kanduma. Ei naeratused nägudelt ega sära silmadest kadunud tundide lõppedeski. Oli mõnus ja lõbus elamus, mida kogeti koos kolleegidega.

Martsipanist magusad tunnid Õpetajate päeval oli õpetajate tunniplaanis kolm toredat tundi, mille käigus saadi teada, kuidas martsipanimassile maalida. Enne suurt maalritööd tuli mass parajalt õhukeseks rullida. Seejärel peeti isekeskis aru, mida maalida. Kes haaras žablooni, kes asus ümbrusest inspiratsiooni otsima, kellel oli pea häid ideid juba enne täis, jäi vaid võtta pintsel ja pinda kaunistama hakata. Värvide segamine oli järgmine suurt

Õpetaja Mari-Liisi puhas rõõm. (Foto Katrin Jõgeva)

Tundide lõppedes paitasid värvilised maalingud iga osavõtja silmi. (Foto Katrin Jõgeva)

Kooli töötajate õpetajate päeva ühiskülastus Jääaja Keskusesse Katrin Jõgeva Jääaja Keskuse külastamisega. Nagu tavaliselt on keegi juba käinud ja näinud, kuid kordamine on tarkuse ema – mis seekord osutuski tõeks –, sest hästi oluline on giidi roll. Sel korral saime endale väga asjaliku giidi, kes jutustas meile põnevaid seiku eksponaatide saamisest ja loomisest.

Meie koolis on juba aastaid tava, et õppeaasta algust, õpetajate päeva, jõule ja kooli lõppu tähistavad kõik koolitöötajad ühise ettevõtmisega. Oleme külastanud Eestis väga erinevaid kohti ning sellel aastal oli meie soov tähistada õpetajate päeva

2


Siin nad on - meie kooli töötajad - täis jääaegseid elamusi.

Mis siis on Jääaja Keskus – see on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, kus on enam kui 2200 m2 näitusepinda täis lugusid jääaegadest maailma ajaloo taustal ning inimesest imelises muutuvas looduses. Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade

läbi kolme korruse: I korrus – Jääaeg ja Jää meie elus Fuajees saab kohe tutvust teha ekspositsiooni plaaniga. Esimesel korrusel saab ka aimu selle maja mahust ning esimese asjana jääb külastajale silma uhke ja tegelikus suuruses mammut. II korrus – jääaja jäljed Eestimaa pinnal Jääaja jäljed Eestimaa pinnal – mis looduses toimus. Kasvõi suurte kivide päritolu ja kuidas nad siia jõudsid. Juttu on pinnavormidest ja rändrahnudest ning veel palju huvitavat. III korrus – kas tulevik sõltub meist? Kolmanda korruse temaatika tegeleb tulevikuga – mis edasi saab? Kas tuleb uus jääaeg? Aga võibolla on tulemas hoopis pöördumatu kliimasoojenemine? Kas ja kuidas inimene seda kõike mõjutab? Oli hariv ja põnev päev.

3


6. ja 7. klass Võrtsjärve ääres kalapäeval Ahja ja Mooste koolide 6. - 7. klassi õpilased käisid 10. oktoobril Võrtsjärve ääres kalastuspäeval. Külastati järvemuuseumi, kus õpiti tundma Eesti mageveekalasid, lisaks tutvustati

õpilastele kalastusvahendeid ja kalastusalast seadusandlust. Püüti ka kala, sõideti parvega ja orienteeruti GPS-iga.

AHHAA Teaduskeskuses 7. klassi õpilane Renar Kihho ja katsetusi. Saime näha peegellabürinti, Newtoni õunapuud, istuda elektriautosse, jälgida sipelgate elu, loendada tibusid ning uurida dinosauruste skelette. Saime ka tekitada tsunami efekti. Seda sai teha nii, et sinine aine (nõudepesuvahend) oli pandud kahe väga lähestikku asetseva klaasi vahele. Risttahukakujuline klaas oli asetatud toele. Seadeldis meenutas kiike, mille ühest otsast võis haarata üks, teisest otsas teine inimene ja seda ülesalla kiigutades tekitadagi tsunaami efekti.

Oktoobrikuu 11. päeval käisin koos klassijuhataja, klassikaaslaste ja kahe 6. klassi tüdruku Keithy ja Angelaga AHHAA keskuses. Sõitsime lõunase bussiga Tartusse ja võtsimegi suuna keskuse poole.

Eriti meeldis mulle Tartu Ülikooli 123aastane meditsiinikollektsoon. Sain teada, et seda täiendatakse ka tänapäeval. Väljapanek meeldis mulle seepärast, et sain palju teada inimese anatoomiast.

Kui olime keskusesse jõudnud, panime oma riided kappidesse ning läksime pileteid ostma. Meid ootas ees palju põnevaid tegevusi

4


Eksponaatide hulgas oli ka inimloodete väärarengute näiteid.

tegevusi, vaadata ja katsuda eksponaate ning seal ei olnud ühtegi asja ega tegevust, mis mulle huvi poleks pakkunud. Kõik oli põnev, hariv ja lõbus.

Jäin keskuse külastusega väga rahule, sest seal sai toimetada erinevaid

Minu töövarjupäev 9. klassi õpilane Janar Kallson Minu töövarjupäev oli väga tore. Mul algas see juba üks päev varem. Esimesel päeval kestis tööpäev ainult 2 tundi, teisel päeval 9,5 tundi.

Paari tunni pärast toimus esimene koosolek. Kokku toimus neid sel päeval kaks. Kohale kutsuti kõik, kes asjaga seotud olid. Koosolekul räägiti asjast, tehti nalja ja arutati plaani, kuidas käituda ja tegutseda. Koosoleku lõpuks sai plaan ka valmis.

Asutus, kus ma käisin, oli Playtech Estonia. Töökoht, mille vari ma olin, oli testija. Sellel töökohal olija ülesanne on testida valminud tooteid ja otsida vigu. Samuti vastutavad testijad toote kvaliteedi eest. Aga nüüd pöördume selle juurde, mis ma seal tegin ja nägin.

Pärast koosolekut suundusime taas tagasi arvuti taha ja töötasime umbes tund aega, siis seadsime sammud söögikoha poole. Söögipaus kestis ühe tunni ja sinna aja sisse mahtus ka tavaline puhkamine (näiteks piljardi mängimine). Kui söögipaus lõppes, läksime tööle tagasi ja pärast kahte tundi töötamist sain ma teada, et mulle oli organiseeritud koht projektijuhtide loengus. Seal nägin ja kuulsin, kuidas projekti juhtida, milles see seisneb, kuidas kogu protsessi kiirendada, kuidas see protsess välja näeb jne. See oli minu arust väga lahe ja mul oli hea meel, et loengust osa võtta.

Foto aadressilt https://www.facebook.com/pages/PlaytechEstonia/112786192074403?sk=photos_stream

Kui loengust tagasi tulin, oli kell juba 18.30 ja hakkasime lahkuma. Mu päev oli väga tore, kõik olid sõbralikud ja võtsid mind väga hästi vastu. Tahaksin tänada selle eest Playtechi, et nad lasid mul nende töökohas uudistada ja Siim Kallsonit, kelle vari ma olin ja kes viitsis mulle oma töökohta tutvustada ja näidata oma tööülesandeid.

Kell 9.00 algas minu töövarjupäev. Kui kohale jõudsime, panime arvuti käima ja asusime tööle. Vaatasin ja uurisin seda protsessi, kuidas see kõik käib ja mis teha tuleb. Alguses tundus see keeruline, kuid lõpupoole hakkasin juba vaikselt aru saama, mis toimub ja kuidas see käib.

5


Noortekonverents Põlvas 9. klassi õpilane Marleen Talivätsing kasuks, aga vahepeal hakkas igav. Kõige rohkem meeldis mulle loeng interneti ohtudest, millest rääkis veebikonstaabel. Meeldis sellepärast, et ta rääkis palju tõestisündinud lugusid, mis olid küll õudsed, aga see pani mind teisiti mõtlema ja internetis ettevaatlikumalt käituma. Pärast loenguid näidati Taani filmi “Hoia minust kinni”. See oli kõige kurvem ja õudsem film, mida näinud olen. Kurvaks tegi filmi peategelase koolivägivalda täis elu, mis lõppes tüdruku enesetapuga ja veel see, et seal oli väike poiss, kes nägi oma surnud õde laes rippumas. Suutsin vaevu pisaraid tagasi hoida. FilmI vaatamisele järgnes arutelu. Küsiti noortelt, mis tundeid see film tekitas ja kuidas oleks võinud kurva sündmuse ära hoida. Siis tuli lõunapaus, millele järgnes osaluskohvik. Osalema pidi 4 erinevas teemanurgas. Minu meelest oli see igav, sest terves saalis kõik rääkisid ja midagi ei kuulnud oma teema kohta. Lõpuks, kui osaluskohvik ka läbi sai, saime koju minna. Kokkuvõtteks võin öelda, et seal oli pisut igav, aga sain ka palju kasulikku teada.

Käisime neljapäeval, 7. novembril Põlvas noortekonverentsil Tahan. Tohin. Pean.

Jõudsime bussiga kohale veidi enne üheksat hommikul. Seal oli palju noori ning raske oli vahepeal liikuda. Algul registreerisime end ära ja igaühele anti oma mapp, harilik pliiats, kaks tühja paberit ning kaks täitmislehte. Seejärel läksime suurde saali, kus hakkasid toimuma loengud erinevatel teemadel. Räägiti ohtudest internetis, koolivägivallast ning noorte õigustest ja kohustustest. Loengud tulid kindlasti kõigile

Käsitöö projektitööde kaitsmine Käesoleva õppeaasta II veerand algas tütarlaste käsitöö projektitööde kaitsmisega.

Õpilaste esitlusi kuulas projektitööde hindamiskomisjon eesotsas direktor Katrin Jõgevaga ja õppealajuhataja Rita Lutsariga, kes projektitöö teostajatelt ka täpsustavaid selgitusi küsisid.

Projektitöid tegid ja esitlusel osalesid 4., 8. ja 9. klasside tüdrukud. Teemad olid järgmised: 4. klassis ,,Looduslikud kiud ja nende saamine” (õpimapp ja rõivakavandid), 8. klassis ,,Rõivastus ja sisekujundus läbi aegade” (õpimapp ja direktori kabineti makett) ja 9. klassis ,,Ornament” (õpimapp ja joonistatud tähenduslik ornament).

Käsitööõpetaja Karin Pikk pidas projektitööde õnnestumisel oluliseks põhjalikkust, süvenemisoskust, kannatlikkust ja õpilase enda nõudlikkust oma töö suhtes. Kõike seda ka hindamisel arvestati.

6


Kõige tublimad olid Agnes Rohtsalu, LiiseLisete Laur ja Maria Tammleht 4. klassist, Getter Pihlak, Kaisa Pallandi, Hannela Kiho ja Kelli Kade 8. klassist ning Jaana Teder ja Marleen Talivätsing 9. klassist.

5. ja 6. klassi tüdrukutel seisab esitlus veel ees.

2. ja 3. klass raamis sügist Aira Ojala Veerandi lõpus oli 2. ja 3. klassiga plaanis minna õue sügisest pilte tegema. Kuna ühes National Geographicu numbris oli juttu kollastest raamidest, siis tuli mõte, et ka meie võiksime oma pildid ära “raamida”. Nagu ikka, tulevad head mõtted viimasel hetkel ja nii said raamid vahetult enne tundi kiiresti välja lõigatud. Õpilaste ülesandeks oli leida sügise tunnuseid ja need ära “raamida”. Alguses raamiti üksikuid lehti või seeni kohas, kus nad maas parasjagu olid. Siis tuli Kretlinil mõte, et võiks oma

pilti sättida ja kujundada. Ka teised hakkasid leitud materjalidest pilti kokku sättima. Igaüks pildistas oma tööd ise. Vahepeal kui pilt oli valmis sätitud, aga fotokas ei olnud veel vaba, sai pargis üksteist taga aetud. Kooli kodulehele sai üles pandud valik tehtud piltidest ja mõned näited ka Koolipressi saadetud.

7


mobiili kasutamine keelatud, õpetaja õpetab ning laps õpib. Poliitiliste, majanduse, tehnoloogia, tööturu muutused eeldavad ka kooli muutumist. Tulevasse töömaailma astujal läheb tarvis selliseid universaalseid oskusi, nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlus, kohanemisvõime, koostööoskus. Kool peaks jõudma selleks lapsi ettevalmistada , aga paraku jõuavad lapsed IT vahedite osas täiskasvanuist ette. Lektor soovitas hakata õppima koos õpilastega, luues tingimused loomingulisemaks tunnikäsitluseks: ümberpööratud klassiruum, õpilane-õpetaja interaktsioon, personaalne lähenemine digitehnikat kasutades (tahvelarvutid ja nutitelefonid õppe teenistusse), õpe, ja uurimused klassiruumist väljas, projektõpe, veebikeskkondade kasutamine jne. Lektor tõi näiteid kooli ruumide disainimisest (Viljandi Gümnaasium).

Olustveres räägiti hariduse uuest reaalsusest 7.-8. novembril toimus Olustveres seminar „Tuleviku kool", kus kahe päeva jooksul arutlesid haridusvaldkonna eksperdid, koolijuhid ja õpetajad, milliseid võimalusi peaks pakkuma 21. sajandi haridus. Ahja Koolist võtsid kahepäevasest seminarist osa algklasside õpetaja Aili Siitoja ja õppealajuhataja Rita Lutsar, kes olid nõus nähtut-kuuldut meiega jagama. Rita Lutsar Mul õnnestus ka seminarist osa võtta ja mitmeid lektoreid kuulata. Loengute valik kaldus loovuse ja infovahendite kasutamise valdkonna kasuks. Eda Heinla (TLÜ Kunstide Instituut) leidis, et loovuse käsitluses on oluline märgata loovust igas õppijas. Ka õppekavadesse on loovus kui pädevuse arendamine sisse kirjutatud. Samas eeldab loovuse avaldumise toetamine spetsiaalse tehnika tundmist ja kasutamist. Koolis peaks käima loovuse arendamine õpetaja isiksuse kaudu: paindlik ajakasutus, õppija ideede kuulamine, erinevad hindamismeetodid, tagasiside.

Õpilaste loovust kasutades sünnivad hubased nurgad, lahedad seinad ja kohad kus istuda, õppida. Ühes teises, sõnadeta videos, nägime klassiruumi, kus keset põrandat laiutas hiidsuur laud paari arvutiga. Seinad olid täis informatsiooni pabereid, mida tunni jooksul täiendati. Klassis toimusid erinevad tegevused ja õpilaste pidev liikumine laua ja seinte vahel. Õpetaja jäi ruumis märkamatuks. Kuidas Teile tundub, kas hakkame koos uuendama ja uuenema?

Loov pedagoogikamudel hõlmab RISKI, ORIGINAALSUST, JÄTKUSUUTLIKKUST, ENNAST ja TEISI AKTSEPTEERITAVAT ISIKSUST. Loovusega käsikäes sammuvad faktid, analüüs, valdkonnapädevus. Krist Vinter (Tallinna Ülikool) puudutas oma ettekandes tänapäeva tehnoloogiavahendite kasutamisvõimalusi koolis. Praegu kehtib enamikes koolides reegel, kus õpilasel on tunnis KÄISIME TULEVIKU KOOLIS Aili Siitoja

jooksul mängiti ideedega ning tutvustati erinevaid praktikaid, soovunelmaid ning viise ja võimalusi kaasaja tehnoloogiate kasutamsel õppetöös. Kaks päeva tihedat mõtlemist ning kaasatöötamist. Kõlama jäi mõte, et koolis ei

Tuleviku kool on igaühe fantaasia vili, Tuleviku Kool aga oli õpetlik seminar, kus kahe päeva 8


õpita ainult raamatutarkust, palju olulisem on koostööoskuste ning katsetamisjulguse toetamine. Ka mobiilirakenduste ning Facebooki postituste kaudu saab edukalt õppida, vaja on ainult usku ja usaldust. Usku, et tehakse õiget asja ning kõigi osapoolte usaldust. Õpetaja roll õpioskuste õpetajana ning infohulgas teenäitajana järjest suureneb.

käia Öökoolis, kus toimuvad päris tunnid ja järgmine päev on vaba, miks mitte õppida laemaalide tegemist nii, et paber on kinnitatud pingi alla ning õpilanegi maalib pingi all, et saada kätte võimalikult ehedat tunnet, kuidas vanasti kunsti tehti. Puurikanade rasket elu saab proovida nii, et kükitad pingi all ja saad minimaalselt liigutada. Blogides ning postitades toimetab noor inimene harjumuspärases keskkonnas. Õpitakse koos ja üksteiselt, õpilanegi võib olla mõnikord õpetaja. Nutividinate kasutamisel on igatahes munad targemad kui kanad. Mõte tööle ja ideed laadale! Ootame huvitavaid pakkumisi.

Tore oli kuulata Konguta koolijuhti, kes tutvustas Aasta 2013 Haridustegu- Juku Akadeemiast. See on teduse tegemine mängu kaudu, teadlaste ning vanemate ja kogukonna koostöös tehtav mäng, mille lõpptulemuseks on päris teadus- uuringud, katsed, uute õppevahendite koostamine, uute tehniliste lahenduste väljamõtlemine. Õpilastel on oma matrikkel, kuhu ainepunktid sisse märgitakse. 1AP saamiseks tuleb teha 35 tundi iseseisvat tööd. Kas te olete selleks valmis? Miks mitte, kui see on tore ja huvitav. Samas ei saa õpetajale ega koolile panna kohustust olla õpilase meelelahutaja. Mõelge ja pakkuge väljaning teemegi teisiti ja toredamini. Miks mitte

Keskkonnaameti viktoriin ,,Puhas vesi hoiab elu!”

Võistkond sai kokku pandud õpilastest, kes paistavad ka igapäevases koolitöös oma teadmistega silma ja on nõus tegema lisatööd. Oluline osa on ka omavahelisel koostööoskusel.

Aira Ojala

Viktoriini teema hõlmas juba varem õpitut, lisaks tuli juurde lugeda seadusi jm lisamaterjali. Igaüks sai uurimiseks oma teema, õpetaja võttis oma kohuseks läbi töötada seaduste keeruka materjali ja tegi sellest kokkuvõtte. Puhas vesi on eluks esmatähtis komponent nii inimestele kui ka tervele ökosüsteemile. 2013. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks veealase koostöö aastaks. Eesti jaoks tähendab veealane koostöö eeskätt meie veekogude hoidmist ja kaitsmist. Aasta vältel toimuvate erinevate tegevuste eesmärk on muuta Eesti elanik teadlikumaks puhta vee varude hetkeseisust – kas meil on vett piisavalt, kuidas

Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames viis Keskkonnaamet 13. novembril Põlvas läbi maakondliku viktoriini "Puhas vesi hoiab elu!". Viktoriin oli mõeldud 5.-7. klassi õpilastele. Meie kooli võistkond koosseisus Hannes Kraavi, Karel Kallson ja Renar Kihho saavutas viktoriinil III koha. 9


säästlikult vett kasutada, veekogude seiuskord.

milline

on

Eesti

pinnavesi, vesi kui elukeskkond, vee kasutamine, veekaitse korraldus, vee reostumine ja selle puhastamine jne. Pärast viktoriini toimus teadusteater, kus õpilasfirma Kolm Põrsakest näitas õpetlikke, lõbusaid ning kaasahaaravaid katseid.

Viktoriinil „Puhas vesi hoiab elu!“ said õpilased panna proovile oma veealased teadmised. Küsimusi oli erinevatest veega seotud valdkondadest: vesi kui aine, vee olekud, põhja- ja

12.-14. novembril toimusid meestenädala ürtused

Ahja

Koolis

12. novembril oli HÄRRASMEHELIKE TEGUDE PÄEV. Iga klassi poisid pidid kirjutama muusikaklassi ees olevatele lubaduskaartidele ühe tegevuse, mida nad olid härrasmehelikult valmis sooritama. Poisid kinnitasid lubaduskaardid seintele ja tüdrukud pidid otsustama, millist heategu neil parasjagu vaja läheks. Kõige härrasmehelikuma teo eest oli ette nähtud auhind. Kolmapäeval, 13. novembril õpetas Rauno Kivi mängima ping-pongi. Õpetusele järgnes PING-PONGI MINITURNIIR. Iga klassi parimatele olid taas auhinnad.

14. novembril peeti VUNTSIPÄEVA. Õpilasomavalitsuse liikmed joonistasid soovijatele stiilseid vuntse ja korraldasid muusikaklassis käesurumisja kätekõverdamisvõistluse. Parimad said taas pärjatud!

Vuntsipäev Ahja Koolis! Mari-Liis Nummert 14. novembril tähistasime koolis vuntsipäeva, mis on pühendatud ülemaailmsele meestekuule Movember (kalambuur inglise keelsest sõnast moustache ja November). Ülemaailmse meestekuu eesmärgiks on esile tõsta mehe rolli 10


ühiskonnas – eriliselt pööratakse meestekuul tähelepanu aga meeste tervisega seonduvale. Eestis on meeste oodatav eluiga umbes kümme aastat väiksem kui naistel (meestel 71,09 eluaastat, naistel 81,12 eluaastat)! Seda enamjaolt selletõttu, et meeste elustiil – erinevad pahed, ületöötamine, halb ja ühekülgne toitumine, stress ja riskikäitumine mõjub mehe tervisele. Meestekuu üritab murda müüti – tõeline mees arsti juurde ei kipu ja suunata mehed regulaarselt arsti vastuvõtule. Meestekuul annavad mehed lubaduse kasvatada endale vunts, mis sümboliseerib eneseteadlikku ja tervisest hoolivat meest,

kes vähemasti novembris arstikabinetile koputavad. Naise roll meestekuul on mehi julgustada – arsti juures peab käima korrapäraselt, sest vaimselt ja füüsiliselt terve mees on hea kaaslane! Juhul kui vunts veel mühinal ei kasva, võib meestekuud toetada ka nö. libavuntsiga ja öelda oma isadele/vanaisadele – marss arstile, sest papa kaheksakümnes juubel tahab tulevikus tähistamist!

Kas teadsite, et … Malehommik 2013 Laupäeval, 9. novembril olid Ahja Kooli oodatud kõik maakonna noored malehuvilised. Kohale jõudsid need, kes ei pidanud paljuks laupäevahommikust ajutreeningut. Ürituse eestvedajaks oli kooli maleringi juhendaja Viktor Kass.

… male on tõenäoliselt pärit India mängust tšaturangast ning tekkis 6. sajandi paiku? Sealt levis see lääne poole Euroopani ja ida poole Jaapanini. Teel Euroopasse jõudis male kõigepealt 7. sajandi lõpus Pärsiasse. Seal oli see tuntud šatrandži nime all. Sarnased mängud on Hiina xiangqi (hiina male) ja Jaapani shogi. Pärsiast jõudis male Bütsantsi. Pärast Pärsia vallutamist islamiusuliste poolt levis male kogu islamimaailmas. Varjaagid viisid male Konstantinoopolist Kiievi-Venesse, kus seda mängiti 8. sajandi algusest alates. Hispaaniasse tõid male maurid 10. sajandil. 13. sajandil kirjutati Hispaanias Alfonso X spondeerimisel raamat ,,Libro de juegos” (Mängude raamat), milles räägitakse malest, triktrakist ja täringumängust. Hispaaniast levis male Itaaliasse ja Provence'i. Tollest ajast on pärit ka avangute nimetused hispaania avang ja itaalia avang. Alates 13. sajandi algusest kuulus male seitsme rüütlivooruse hulka. Inglismaale jõudis male 11. sajandil. 15. sajandi lõpuks võeti kasutusele põhikäikude tänapäevased reeglid, mis pärinevad Itaaliast. Lõpliku kuju said reeglid 19. sajandi alguses, välja arvatud viigi täpsed tingimused. -Allikas: Wikipedia-

11


Tulemas on…

• KARNEVAL 28. novembril kell 13:00-15:00 toimub Ahja Koolis ülekooliline karneval! Pane selga oma fantaasiarikas rüü ja sea sammud võimlasse, kus karnevalipidu veab Reet Külaots. Pidu on kõigile õpilastele kohustuslik - mitteosalejad jäävad tundi.

• JÕULUPIDU ,,Su nägu kõlab tuttavalt” 19. detsembril Ahja kultuurimajas.

…ja muudki huvitavat.

PALJU ÕNNE NOVEMBRIJA DETSEMBRIKUU SÜNNIPÄEVALASTELE! Grete Kärgets Mare Muru Emil Luiv Andero Piir Elin Luiv Liise-Marie Musting Algis Pärnamets Marit Alliksoo

5. november 8. november 12. november 17. november 20. november 24. november 25. november 28. november

Leili Rood Viktor Kass Karl-Johannes Vardja Svetlana Salmiyanova Marcus Nõmme Gerthrud Männiste Marju Talivätsing Janar Värnu

12

1. detsember 6. detsember 9. detsember 17. detsember 19. detsember 20. detsember 25. detsember 31. detsember


Koolipress 17 / November 2013