Issuu on Google+

Oktoober 2011

INFOLEHT FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL NR.1 (12) Lehe sisu  Sissejuhatus  Kaasõpilaste suvemälestused  Septembrikuu kõik oli uus  Õpetajate palk  Millega tegeleb 60. lend  Sünnipäevad  Mis on Loesje  Kööginurk

Toimetus 12. klass: Pirgit Peedosaar Karin Piiri Rando Tamm

toimus palju võistlusi ja vahupidu. Suvel ma mudugi käisin ka Ahja järve ääres ujumas ja jalka trennides. Selline oli siis minu suvi põnev, lõbus , seiklusi täis ja sporti sai kah mõnusalt tehtud.

Õpetaja Agne Solba

Kaisa Pallandi 6. klass Suvi algas koolilõpuaktusega. Järgmised 2 nädalat läks ainult puhkamisele. Edasi juba tuli jaanipäev. See päev läks kiiresti ja oli päris normaalne. 1-3 juuli käisime Ahja Keskkooli lastekooriga laulupeol. Seal läks meil hästi. Peale laulupidu käisin käsitöölaagris ja kokanduslaager. Mõnemad laagrid viis läbi Ahja Noortekeskus. Vahepeal oli Ahjal kodukandipäev, mis oli vihmane ja seega vähe rahvast. Iga õhtu olime väljas pimedani ja meil sai palju nalja teatud inimestega. Ja nii jõudiski kätte esimene september.

Alanud kooliaasta alguses uuris 12. klass kaasõpilaste käest, kuidas möödus nende suvi. Vastused said sellised:

Sirli Lomp 8. klass Minu suvi möödus väga kiirest ning see oli väga kirju. Suvi algas Rootsi reisiga, kus ma olin nädal aega. Juulikuus käisin Ahja Keskkooli lastekooriga XI noorte laulu- ja tantsupeol ning peale seda läksin Soome enda vanema venna juurde. Seal ma viibisin terve juulikuu. Vahepeal suutsin ka enda käeluu ära murda, kuid sellest ei hooli. Sander Kamenik 8. klass Minu suvi oli see aasta täis üritusi. Suvi algas mul malevaga, kus käisin 2 nädalat, sest seal teenisin raha. Peale malevat läksin ma jalgpalli suvekooli, mis kestis 3 päeva ja viimasel päeval toimus suur jalgpallimatš treeningkaaslaste ja täiskasvanute vahel. Peale jalgpalli laagri läksin ma noorkotka laagrisse Kiidjärvele, Kassiorus, mis kestis 3 päeva. Laagris me orenteerusime, mängisme, ujusime ja tantsisime. Kui noorkotka laager sai läbi läksime perega Pärnu puhkama 3 päevaks. See on meie peres juba traditsiooniks hakanud. Kui puhatud siis läksin ma maleva kokkutulekule, kus 1


Evely (8.klass): Mulle meeldis rohekem oma klassi süsteem. Siis sai vahetundides oma klassis olla ja asjad olid turvalises kohas. Aga kabinettsüsteemis pole ka midagi viga. Kõik uueneb ja areneb, kõigega tuleb harjuda.

SEPTEMBRIKUUS OLI KÕIK UUS

Uus kooliaasta algas kõigile teistmoodi. Enam ei veeda me oma koolipäeva ühes klassis. Uurisin õpilaste ja õpetajate käes, et kuidas neile see süsteem meeldib?

Tony (9.klass): Kabinetsüsteem on väga mõttetu , peab kogu aeg oma ranitsat kaasas kandama ja reisima kogu aeg !

Õpetaja Ülle: Kabinetsüsteem meeldib

mulle väga. Tundub, et õpilased on sellega vägagi hästi kohanennud, liikumine sujub. Ainult 4. klass sahmerdab veel pisut, aga nad on selle õppeaasta alguses ka väga paljude uute asjadega kohanema pidanud. Ja õpilased ei pea ka enam klassi korrapidajad olema - tore ju! Ja olgem rahul sellega, mis meil on ning tundkem rõõmu üksteisest ja sügisest!

Kaisa P. (6.klass): Natuke meeldib ja natuke ei meeldi. Ei meeldi sellepärast, et koridorides on liiga kitsas vahetunnis. Meeldib sellepärast,et saab mööda koolimaja liikuda.

Hannela (6.klass): See süsteem on päris hea, mulle meeldib. Aga peab kotti kogu aeg kaasas kandma, see on natuke nõme.

Õpetaja Karin : Ma arvan, et see on parim

võimalus hoida klassid puhaste ja korralikena. Ei taha kohe meenutadagi, kuidas mõnikord tuli tundi teha prahti täis klassis. Oli kaks võimalust, kas hakata otsima pahandusetegijaid ja raisata sellele hulk aega tunnist, või lihtsalt mitte märgata.

Kelli (6.klass): Mulle meeldib see, sest siis ei pea koguaeg ühes ja samas klassis olema, vaid saab ringi liikuda.

Kunstiõpetuse seisukohast on see tegelikult väga hea. Kõik värvid ja paberid ja joonistused on ühes klassis, muidu oli terve koolimaja neid täis. Pidevalt oli midagi kadunud! Mis kõige tähtsam – igal lapsel peab olema paber ja kellegi teise paberit varastada pole võimalik.

Janar (7.klass): Meeldib, sest siis on rohkem ringiliikumist.

Erlend (8.klass): Jah, muidugi meeldib. Õpetajate jaoks on kõik asjad käepärast olemas. Probleeme sellega seoses ei teki. Mulle väga sobib !

Ma arvan, et lastele on ka hea ennast veidi vahepeal liigutada. Algul on harjumatu, sest kott on üpris raske.

Küsitles: Rando

2


mida õpetavad. Ei olnudki peaaegu kedagi, kes oleks meenutanud ka mõnda toredat õpetajat. Jääb mulje, et koolid ongi ainult „hulle“ õpetajaid täis. Imestamistväärt on aga meie koolilaste küllaltki suured teadmised kõikvõimalike testide ja uuringute tulemusel. Huvitav, kuidas need küll kõik saavutatud on?

ÕPETAJATE PALK

Teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo ütles Õpetajate Lehele, et et meie hariduset on viimase paarikümne aasta jooksul üsna hästi edendatud. „Hea meel on ka sellest, et õpetaja rolli osatakse meil märgata ja hinnata. Minule natuke arusaamatutel põhjustel räägitakse õpetajaga seoses esimese asjana õpetaja palgast, mis on loomulikult äärmiselt tähtis, kuid ükski eluvaldkond ei ripu ära ainult palgast, on ka muid ja ehk olulisemaidki probleeme. Õpetajaameti kõige suurem väärtus ja tugevus on, et see on põline amet ja jääb selleks,” leiab Aaviksoo. Kuid minister Aaviksoo arvamus ei ühti õpetajatega. Miks muidu nad protestivad? Küsisin ka meie kooli õpetajatelt, et mis nemad kõigest sellest arvavad.

Ma tõstataksin hoopis sellise küsimuse, miks õpetajad ometi julgesid suu lahti teha ja midagi nõuda? Ma arvan, et õpetaja on lihtsalt väsinud ja seepärast tundub talle , et tema väsimus pole õiglaselt tasutud. Ei, ega õpetaja pole väsinud õpetamisest, õpetaja on väsinud hoopis olemast ema, psühholoog, sotsiaaltöötaja, kasvataja ja jumal teab kes veel. Õpetaja on tihti väsinud hoopis sellest, et mõne õpilase tõttu klassis ei ole tal võimalik õpetada nii nagu ta sooviks. Ta võiks kulutada palju vähem energiat, aga ta peab pidevalt tegelema nendega, kes õppida ei taha. Ühel päeval jäi telekast kõrvu lause, et nii kaua, kui lokkab kasvatamatus, pole mitte midagi paremat loota. Kahjuks ei meenu, kes seda ütles. Kurb, aga tõsi!

Õpetaja Karin: See on teema, millest ma tegelikult üldse rääkida ei tahaks. Meie ühiskonnas on arvamus, et õpetajal pole koolis nagunii midagi teha ja sellegi töö võiks ta ära teha puhtalt missioonitundest. Olen alati öelnud, et absoluutselt kõigil on võimalus hakata õpetajaks ja nautida selle töö mugavust ja lihtsust. Kahjuks ei ole aga sellele lihtsale tööle sugugi nii palju soovijaid.

Õpetaja Ülle: Rääkides palgast,on see igatahes väga väike selle töö eest, mida õpetaja teeb. Klassi ees olek on selle töö nähtav pool, kuid see on tõesti ainult pool tööst. Teine pool koosneb järelaitamistest, tundide ettevalmistamisest (materjalide paljundamine, otsimine, aine- ja töökavade koostamine - kui sügisel korraga kogu õppeaasta jagu ära teha, on selleks kulunud ka mitukümmend tundi ), tööde parandamisest, koosolekutel ja koolitustel osalemisest, üritustest jne. Muidugi sõltub õhtune tööaeg õpilaste arvust: on ikka vahe, kas parandada 36 või 6 õpilase esseesid. Olen mõelnud, et teatud arvu antud koolitundide eest saadav tasu võiks olla kõikidele õpetajatele üks võrdne suurus, millele

Kui jutt tuleb õpetajate palgast, siis on kisa ja kära nii palju, et kõigile jääb mulje nagu oleks palka tõstetud poole võrra. Ma arvan, et praegugi leidub hulk inimesi, kes teavad raudselt, et õpetajate palka tõsteti. Mind isiklikult ei teinudki kurvaks see, et palka ei tõstetud, vaid see, milliseid kommentaare võis antud teemal lugeda. Need kommentaarid näitasid kuivõrd vähehinnatud on meie ühiskonnas õpetajad ja nende töö. Igaüks oskas kirjutada õpetajatest, kes on närvihaiged ega tea, 3


käsipuust alla lasi. Aga muidu oli pidevalt midagi lahedat teoksil ja kunagi igav ei olnud. 3. Katrin Klaassen oli kindlasti üks kõige lemmikumatest õpetajatest ja ainena meeldis väga ühiskond, sest ta oskas selle aine väga huvitavaks muuta. 4. Ei tahaks kõlada nagu katkine plaat, aga kindlasti tasub õppida, ise juurde lugeda ja õpetajate nõuandeid kõrva taha panna, sest võin julgelt väita, et neid läheb ülikoolis vaja. Ja samuti koolist mõnu tunda ja endale aega võtta, magada ja kõik õigeaegselt valmis jõuda, sest enesekaotused ja unetud ööd hakkavad hiljem kätte maksma! Ülikooli nimel tasub pingutada, siin on väga lahe. Muidu olge aga sama toredad edasi ja nautige sügist!

siis lisanduks näiteks vihikute ja tööde parandamise tasu sõltuvalt õpilaste arvust. Ja kui siis omavalitsus leiab, et suudab oma valla kooli õpetajatele veel juuurde maksta, miks mitte. Aga meie ühiskonnas on ka neid, kes arvavad, et õpetaja võiks lausa tasuta töötada, ikka sellest armastusest meie laste ja ühiskonna vastu. Küsitles: Karin

Signe 1. Eesti Maaülikooli maakorraldust õppima. 2. Neid oli ikka suht palju, kuid arvatavasti oli ikka kõige naljakam meie algklassi kukesõda, mis lõppes sellega, et terve meie klass ujus vees, sest radikast hakkas vett purskama. Ja muidugi kuidas pärast seda koristati prügikühvliga. 3. Lemmikuks Agne, kes sai väga kalliks ja üldse on väga tore. Kuid muidugi ei saa ka mainimatta jätta Kristjan Vällikut oma irooniaga, mis lisas tunnile humoorikust ja Kristel Kottat. Lemmikuks aineks oli matemaatika. 4. Soovin kõigile edu ja olge õnnelikud, et teil tuleb varsti vaheaeg. Ülikoolis sellist luksust enam pole.

MILLEGA TEGELEB 60. LEND? Koolilehe toimetus uuris, et kuidas läheb meie kooli värsketel vilistlastel, kes sel kevadel lõpetasid. Järgnevalt kirjeldavad osa neist lühidalt millega nad praegu tegelevad, millised olid kõige meeldejäävamad ja humoorikamad mälestused käies Ahja Keskkoolis ning millised oleksid need soovid ja mõtted, mida nad tahaksid meiega jagada.

Ranet 1. Eesti Maaülikool, Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine. 2. Kõik need 12 aastat olid parajad seiklused, põhikoolis ja keskkoolis ei möödunud vist ühtegi päeva ilma, et poleks rämetsenud ja nalja saanud. Ükskord, kui meil oli teise klassiga kehaline koos, siis mina ja Peramets Egert ei võtnud Arvo Prüki tundi tõsiselt ja Prükk võttis oksa kätte ja andis meile vitsa. Me ei andesta seda talle kunagi. 3. Oiiiiii, see on nii stamp küsimus. Heli Sinipalu, Katrin Klaassen, Maarika Müürsepp, Agne Solba, Mare Kurvits olid kõige meeldivamad. Kristjan Vällik oli ka üks tund mul lemmik õpetaja, kui ma füssa kontrolltöö sain 5, aga too oli ükskord!

1) Kuhu siirdusid peale Ahja Keskkoolist lahkumist? 2) Mõni huvitav seik koolipõlvest? 3) Kes osutus lemmikuks õpetajaks ja milline õppeaine meeldis kõige enam? 4) Mõni hea soov praegustele õpilastele.

Kathleen 1. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse, õpin siin sotsiaaltöö korraldust. 2. Mul vist ei lähe iial meelest see, kuidas Tiia Tenno meie intervjuu pildi jaoks koridori 4


Anti

Õppeainetest meeldis kõige enam muusika, sest seal ei pidanud arvutama, ega kirjandeid kirjutama, või seletama millest päike koosneb. Kuulasime vanakooli mussi ja vahest laulsime ka. 4. Kasutage ikka rohkem www.annaabi.com materjale.

Tartu Kutsehariduskeskus, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala.

Kaupo 1) Peale Ahja Keskkooli lõpetamist pidasin endaga pika loengu ja jõudsin otsusele võtta enne ülikooli minekut aasta vabaks, et hakata vaikselt elu üles ehitama, käia tööl ja vaadata, kuidas iseseisvalt hakkama saan. Lisaks sellele polnud ma ka veel täiesti kindel, mida edasi õppima minna tahan, nii et ka seda on mul aasta jagu aega arutada. 1) Huvitavaid seiku on koolipõlvest äärmiselt palju, aga meeldejäävaimad on ikka need, mis seostusid direktoriga. Ja Raneti madalad püksid – sellest traumast ei saa keegi üle. 3) Lemmikuid oli läbi aja palju, kuid lõpetades jäi lemmikuks Agne Solba oma noorusliku iseloomu poolest. Lemmikaine - inglise keel. 4) Hea soov õpilastele? TEIL ON JUBE KAUA VEEL

Pildil: Vilistlased tutipäeval. Vilistlasi küsitles: Pirgit

KOOLIS KÄIA!!! EDU!

5


6


Loesje ei keskednu ühele kindlale grupile. Noored, vanad, peenikesed, paksud, keskklassiinimene või jalgpallifänn: Loesje jaoks on nad kõik huvitavad. Et suurendada äratundmisrõõmu erinevates gruppides, kasutame me kogu Loesje pere. Vanaisa, vanaema, nõbu Kaarel, onu Hermann ja Loesje noorem vend — igaühe jaoks leidub mõni Loesje tekst.

Mis on Loesje? Kuidas kõik algas Liikumine Loesje [L'ušče] sündis neljapäeval, 24. novembril 1983 Arnhemis (Holland). Juba paar nädalat enne seda kuulutasid postrid tänavatel Loesje sündi. Täpsemalt sündis idee juba 1983. aasta kevadel, kui 9 inimest kohtusid Arnhemis. Grupi eesmärgiks oli välja töödelda uut moodi initsiatiiv, et teha midagi tolleaegse kriitilise poliitilise olukorra vastu. Tüdrukunimi «Loesje» valiti selleks, et teha tekstid personaalsemaks, selgemaks ja lihtsustada ideed.

Loesje filiaal Eestis on alustanud oma tööd 1. aprillil 2004 ning 22. aprillil on registreerunud mittetulundusühinguna. Me korraldame kohalikku tööd ning aktiivselt osaleme rahvusvahelistes projektides. Meie peakorter asub Tartus, kuid töös osalevad ka teised Eesti regioonid, seal hulgas ka Tallinn ning Ida-Virumaa.

Kui mõelda Loesjest, ei tohiks mõelda rangelt organiseeritud ühingust, mis põhineb ametlikul juhtimisel, bürokraatial ning mille liikmed kohtuvad täpsetel kellaaegadel. Loesje on pigem vabameelne ühing, mis põhineb entusiasmil, isiklikul motivatsioonil, ideedel ja initsiatiivil. Entusiasm ja tegutsemine — selles ongi asja mõte. Loesje põhineb usaldusel. Kõik, kes liituvad, pääsevad ligi Loesje allkirjale. See tähendab, et igal liikmel on õigus teha postreid, mis võivad ilmuda juba järgmisel päeval. Tavaliselt seda õigust ei kuritarvitata. Me julgustame sama linna liikmeid, et nad kokku saaksid ja oma loosungeid välja mõtleksid. Aga inimesed peavad ka ise tegevust algatama, ning kohalikel gruppidel on kohustus avaldada kohalikke loosungeid. Ainuke asi, mida me gruppidelt palume, on saata kohalikud loosungid rahvusvahelisse Loesje esindusse, sest me tahame üksteiselt õppida, ja need loosungid võivad ka ilmuda igakuises ajakirjas, mis võib omakorda viia edasiste diskussioonide voi isegi uute tekstideni. 7


suhkruga segatud kaneeli. Õunad paki igaüks eraldi fooliumisse. Küpseta ahjus. Aega peab välgi vastavalt sellele, kui suurte õuntega on tegu.

Kööginurk Sel aastal soovib koolipressi meeskond jätkata tava ja kirjutada igas lehes, mida nad on õpetajate käest teada saanud ning milliseid häid ning maitsvaid toitusid valmistavad meie õpetajad köögis. Sel korral esitas 12. klass mulle mõned küsimused, millele vastan.

Head nautimist! Loodan, et maitseb. õp. Agne

Järgmises lehes uued retseptid ja mõtted.

1) Kas sulle meeldib süüa teha? 2) Millised toidud erit hästi välja tulevad? 3) Sinu lemmiksöök ja magustoit. 4) Meeldib sulle uus retsepte katsetada? 5) Kirjuta üks retsept siia, mida sa soovitaksid kõigil järgi proovida. 1) 2) 3) 4)

Ikka meeldib. Magustoidud. Kartulisalat ja jäätis toormoosiga (maasika). Aeg-ajalt ikka katsetan. Selleks peab olema aega ja võimalusi. Õnneks saab ka lihtsate vahenditega luua midagi uut ja huvitavat. 5) Niimoodi on raske kohe valida ühte retsepti, mida kõik peaksid proovima. Üks lihtsamates toitudest, mis mulle endale maitseb, on kartulisalat, kus vorsti asemel on kasutatud suitsukana. Lihtne, kuid natuke teistmoodi. Magustoitudest meeldib mulle banaanikreem. Kõigepealt tuleb banaanid purustada. Siis vahustada suhkruga vahukoor ja lisada sellele kohupiimapastat. Lõpuks sega purustatud banaanid ja saadud kohupiimavaht kokku . Kes eriti magusat maiust tahab, võib maitse järgi ka šokolaadi lisada. Ahjus küpsetatud õunad on samuti head. Uurista välja õuna südamik. Saadud süvendisse pane

ILUSAT SÜGISE JÄTKU KÕIGILE!

8


Koolipress 12 / Oktoober 2011