Page 1


Devoni ajastu valitses 416...359 miljonit aastat tagasi. Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Sellel ajastul valitses Eesti aladel terrigeenne settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks lõuatud, rüükalad, akantoodid ning vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi. Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu maardla), samuti varustab devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

1 2 7 8 9 14 15 16 21 22 23 28 29 30

Laupäev

Pühapäev

3 4 5 6 10 11 12 13 17 18 19 20 24 25 26 27 31


Ürgorg on "viimasel jääajal" (Weichseli jäätumise ajal) või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal. Ürgorge liigitatakse radiaalseteks ürgorgudeks (moodustunud liustiku servaga risti) ja marginaalseteks ürgorgudeks (moodustunud liustiku servaga rööbiti). Me jalutasime mööda Karksi – Nuia ürgoru järsku serva ja vaatasime Tikste ürgorgu.

Esmaspäev Teisipäev

Kolmapäev Neljapäev Reede

4 5 6 11 12 13 18 19 20 25 26 27

Laupäev

Pühapäev

1 2 3 7 8 9 10 14 15 16 17 21 22 23 24 28


Helme koopa juures on ka ohvriallikas, kust saab head joogivett. Taevaskojas on aga Emaläte, kust saab juua. Kui aga pesed ennast allikas, siis muutud 7 aastat nooremaks. Allikal usutakse olevat ravitoime (arvatakse, et allikavesi tervistab silmanägemist) ja soodne mõju ka pereõnnele.

Esmaspäev

4 11 18 25

Teisipäev

5 12 19 26

Kolmapäev

6 13 20 27

Neljapäev Reede

Laupäev

Pühapäev

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

7 14 21 28


Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõunasuunalise seljandiku sees. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 x 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Teine säilinud koopasaal on peaaegu ümmargune ruum läbimõõduga 5,5 m, mille kõrgus lubab vabalt püsti seista . Helme koobas on kaevatud pelgupaigaks, mis rajati arvatavasti juba enne muistset vabadusvõitlust. Aja jooksul võivad koopad kokku kukkuda. Nagu me seal koha peal nägime, on ühe koopa lagi nüüd ühe koopa põhi.

Esmaspäev Teisipäev

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

Kolmapäev Neljapäev Reede

3 10 17 24

Laupäev

Pühapäev

4 5 6 7 11 12 13 14 18 19 20 21 25 26 27 28


Värskast 5 km, Lutepää ja Saatse küla vahel, on nn Setomaa Sahara e Pikamäe liiv e Pikk liiv. See on mitme ruutkilomeetri suurune tuiskliiva ala, mis arvatakse olevat tekkinud suure metsatulekahju tulemusena. Siin leidub rohkesti samblikke ja inimene on siia istutanud mände, et hoida kinni liikuvaid liivu. Siin tutvusime liikidega, mida meie metsa all ei leidu.

Esmaspäev Teisipäev

6 13 20 27

7 14 21 28

Kolmapäev Neljapäev Reede

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

Laupäev

Pühapäev

3 4 5 10 11 12 17 18 19 24 25 26 31


Kõik Piusa koopad kujutavad kaht ristuvat paralleelsete käikude süsteemi, kusjuures käike eraldavad jämedad liivakivist sambad, mis on jäetud lae toetuseks. Kolm läänepoolset vanemat kaevandust on suhteliselt väikesed. Käikude pikkus ulatub siin vaid mõnekümne meetrini ja ka nende laius ning kõrgus on väike, enamasti 2-3 m. Viies ja kuues kaevanduskäik, mis asuvad otse raudteejaama kõrval, erinevad teistest väga kõrgete käikude ja nendevaheliste sammaste poolest. Siin alustati liiva kaevandamist ülemistest kihtidest ja mindi järkjärgult allapoole, selle tulemusena moodustusidki 10 m kõrgused sammaskäigud. Eriti ulatuslikud on nad kõige idapoolsemas kaevanduskäigus. Siin ulatuvad käigud horisontaalsuunas mitusada meetrit maa alla.

Esmaspäev Teisipäev

3 10 17 24

4 11 18 25

Kolmapäev Neljapäev Reede

5 12 19 26

Laupäev

Pühapäev

1 2 6 7 8 9 13 14 15 16 20 21 22 23 27 28 29 30


Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni Sventoi lademe Gauja kihistusse. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollakas- või pruunikashallide põimjasvõi horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel rutiili ja ilmeniiti. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik.

Esmaspäev Teisipäev

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

Kolmapäev Neljapäev Reede

3 10 17 24 31

Laupäev

Pühapäev

4 5 6 7 11 12 13 14 18 19 20 21 25 26 27 28


Piusa koopad on tähtsad nahkhiirte ja liblikate talvitumisel, nende koobaste temperatuur peab püsima stabiilsena, et loomad seal talvel ellu jääks. Koobastesse inimesi ei lasta, kuna koopad on varisemisohtlikud. Piusa karjääri põhjas olevad veesilmad on vesilike paljunemiskohaks.

Esmaspäev Teisipäev

5 12 19 26

6 13 20 27

Kolmapäev Neljapäev Reede

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

Laupäev

Pühapäev

3 10 17 24 31

4 11 18 25


Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 103,4 km, valgla 1074,3 km², langus 87 m. Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jõgi. Ahja jõgi on rajanud tee devoni liivakivisse. Tema kallastel on näha, kuidas liivakivid läbi aegade on settinud.

Esmaspäev Teisipäev

2 9 16 23 30

3 10 17 24

Kolmapäev Neljapäev Reede

4 11 18 25

Laupäev

Pühapäev

1 5 6 7 8 12 13 14 15 19 20 21 22 26 27 28 29


Jõel oli tore parvetada. Hästi oli näha paljandeid, mis asusid jõe kaldal ja millel paiknesid kaldapääsukeste pesad. Lisaks sellele oli näha, kuidas kalda varisemine mõjutab kallastel kasvavaid puid ja vastupidi. Sinna jõele oli kunagi rajatud hüdroelektrijaam, mis tootis väga vähe elektrit. Selle rajamiseks ehitati tammisid ja paisutati vett. Selle tulemusel on rikutud jõe ökosüsteem.

Esmaspäev Teisipäev

Kolmapäev Neljapäev Reede

1 2 7 8 9 14 15 16 21 22 23 28 29 30

Laupäev

Pühapäev

3 4 5 6 10 11 12 13 17 18 19 20 24 25 26 27 31


Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka, kollaka ja hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid. Paljandite alumises osas on liivakivid kompaktsemad, ülemises osas aga halvemini tsementeerunud.

Esmaspäev Teisipäev

4 11 18 25

5 12 19 26

Kolmapäev Neljapäev Reede

6 13 20 27

Laupäev

Pühapäev

1 2 3 7 8 9 10 14 15 16 17 21 22 23 24 28 29 30


Liiv on loodusvara. Seda tuleb taaskäidelda, kuna liiva kaevamisel kukuvad vanad koopad kokku ja uued tekivad. Kunagi saab ka ju liiv otsa, kui see ära kaevatakse. Kasutage oma kodust klaastaarat veel kord, pudel võib olla ilus vaas, purk, küünlahoidja ja kui sul tõesti ühtegi mõtet ei teki, siis vii pudelid klaasikogumiskonteineritesse, et klaas saaks hakata elama uut elu.

Esmaspäev Teisipäev

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

Kolmapäev Neljapäev Reede

4 11 18 25

Laupäev

Pühapäev

1 5 6 7 8 12 13 14 15 19 20 21 22 26 27 28 29

Kalender 2013  

Koonga kooli kalender

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you