Page 1

50 AASTAT M채lestustekogumik Artur Sirk'i 50. surmaaastap채evaks.


A r t u r Sirk


Saateks Käesolev trükis, kavandatud juba mõnda aega, pidi ilmuma eesti vabadus­ sõjalaste liikumise juhi Artur Sirgu 50. surma aastapäevaks. Väljaanne on viibinud toimetaja Hamilkar Mengeli surma tõttu märtsis 1987. Artur Sirk oli Eesti Vabariigis vabadussõjalaste liikumise keskne kuju ja oli surres ainult 36 aastane. Tema juhtimisel viidi läbi oktoobris 1933.a. Põhi­ seaduse muutmine, et selle kaudu luua paremat ja stabiilsema riigikorraga Eestit. Sellega jättis ta eesti rahva ja riigi ellu sügavaid jälgi. A. Sirgu töö katkestati 12. märtsi 1934.a. riigipöördega, massiliste vangistamistega ja peatse Põhiseaduse normide kõrvaldamisega. Olles üle 2'/2 aasta paguluses mitmetes Euroopa riikides, tabas teda Luk­ semburgis 1937.a. suvel vägivaldne traagiline surm. Selles trükises avaldatud kirjutised käsitlevad ja valgustavad peamiselt A. Sirgu tegevust, sihte ja tema surma kui ka vastavat ajajärku.


Väljavõtteid Oskar RütU raamatust „Oskar Rütli Mälestusi"

Artur Sirk ja tema surm

Suurimaks sündmuseks meie iseseisvuse aegse Ees:i riigi'sisemises elus peab kahtlemata pidama vabadussõjalaste liikumist ja 1920. aasta põhisea­ duse muutmist. See liikumine saavutas oma kõrg­ punkti aastal 1933-1934 ja lainetus kestis 1937. aastani, mil ta rauges Rahvuskogu poolt vastuvõetud uue põhiseadusega. Vabadussõjas tõusis kogu rahvas üles välise vaen­ lase vastu. Viisteistkümmend aastat hiljem näitas vabadussõjalaste liikumine, et meie sisemises elus oli vabadussõjalaste liikumine, et meie sisemisese}us 6Ü tekkimas mädapaise, mis igale tõsiselt mõtlevale eestlasele tuska tekitas. Selleks paiseks olid erakon­ nad, kes endise, 1920. aasta põhiseaduse alusel õigu­ se tahe all ..egiptuse lihakottide" juures istusid ning seda ka edaspidi teha kavatse­ sid, sellejuures oma Isiklikke huvisid rahva huvidest kõrgemale seadides. Alalised vaiitsusekriisid ja rahvavarade hoolimatu jagamine erakondade vahel viisid asja lõpuks nii kaugele, et rahvas hakkas nõudma: peremees majja ja parasiidid väljal Iga hääletaja, kes-16-18 okt 1933.a. hääletuskasti juurde astus teadis, miks ta oma hääle uue põhiseaduse poolt andis. Teadlik oli" ka see, kes vastu hääletas. Tähendas ju uus põhiseadus viimastele palju: nende poliitiline ja majanduslik võim sai uue põhiseaduse läbi piiratud, nende omavoli teostamine demokraatia mõiste varjus — päälegi õiguse tähe aü — muutus neile tulevikus küsitavaks. Sellest siis ka äge kihutustöö ja vastupanu vabadussõjalaste liikumisele. Rahvas ei lasknud end aga ei heidutada ega segada, vaid astus kindlalt omale ülesseatud sihi poole. Selle sihi rahvas ka saavutas-ja veel missuguse jõu ja hooga! 1933.a. oktoobri-rahvahääletuse tulemus oli tõe ja õiguse võit Jaan Tõnissoni valitsus langes päeva päält Rahvahääletuse tulemuste selgumisel oli Tõnisson läinud Toompealt kojujajätnud oma käskudetäitja ohvitserile sõna, etkui vabadus­ sõja lased võimu üle võtma tulevad, siis teatagu temale sellest Kõik valitsuse asja­ ajamine olevat üleandmiseks korras ja tema tulevat siis ja andvat üle, mis vaja üle anda. Seda polnud aga vaja, sest vabadussõjalased olid kindlad, et nad pääsevad võimule seaduslikul teel


J. Tõnissoni asemele järgnes K. Pätsi valitsus. Põllumeeste Kogud, mille üheks juhiks oli Päts, olid koos vabadussejalastega põhiseaduse muutmise poolt olnud. K. Päts isiklikult oma seisukohta avalikult ei esitanud, kuid tema poolehoidjad ja Põllumeeste Kogud tema teadmisel läksid vabadussõjalastega kaasa. Vabadussõjalaste vastaste eesotsas seisis J. Tõnisson. Riigivanemaks olles oti kogu võim tema käes jäta tegi kõik, et vabadussõjalaste liikumist takistada. Kirjuta­ ti lahtedes, erakondade tegelased sõitsid mõõda maadringija pidasid kihutuskõne­ sid, püüdes rahvale selgeks taha, kui halvad ja ülekohtused vabadussõjalased on. Rahvas aga kuulas, mõtles ja muigas, sest nüüd teati kust poolt tuul puhub. Kõik tundemärgid näitasid selle poole, et vabadussõjalaste] oli lootus võimule pääseda. Vabadussõjalaste vastu oli ka kindral Laidoner, kuid sada isiklikkudel põhjustel. Nimelt oli vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus" kindral Laidoneri isikut valu­ sasti puudutanud - arutanud tema võlgasid. Ja vabadussõjalased kasutasid sada või tlustuhinas ära. Mõlemad pooled olid ägedadja ei või öelda, et kumbki pool oleks mahategemise poolest teisele alla jäänud. Erinevus seisis selles, et vabadussõja­ laste kihutustöö põhjenes faktidele ja enamasti olid paljastuste aluseks tõsiasjad. Vastastel ei olnud vabadussõjalaste kohta kuigi palju fakte ette tuua, miUised viimastele kahjustavalt oleksid võinud mõjuda. Seepärast tila võetigi ..licentia poetjea" appi ja seletati asjaolusid vastu oma paremat teadmist, nagu saa, et vabadussõjalased on na ts istlikku de kalduvusega ja neid juhitaks* väljaspoolt Muidugi see oli lausa vala, Vabsdussõjalasi eijuhtinud keegi väljaspoolt Küll aga kasutas vabadussõjalaste juhtkond neid kogemusi, mida sarnased liikumised, nagu Lapua-lükumine Soomes ja rahvussotsialistlik liikumine Saksamaal, andsid. Vabadussõjalased olid konservatiivse kalduvusega rahvuslikud demokraadid. Neile oli võõras kommunism, mille vastu nad Vabadussõjas sõduritena olid võidelnud, kui ka saksa rahvussotsialism. Vabadussõjalaste juht ja selle liikumise hing oli advokaat ja reservohvitser Artur Sirk. Ta oli pärit Järvamaalt, Lehtse vallast Sepa talust Seegs, talus, põllumehe pojana sündinud. Tallinna Realkooli õpilasena oli ta Vabadussõjast koolipoisina osa võtnud, lõpetades Eesti Vabariigi Sõjakooli esimeses lennus ja jätkas süs Vabadus­ sõda ohvitserina soomusrongil (Oli 3. jalaväe polgus. Toimetus). Lahingutes üles­ näidatud vapruse eest oli talle annetatud Vabadusrist Pärast sõja lõppu teenis ta veel mõne aasta sõjaväes ja alustas siis õpinguid ülikoolis. Kuna ta minu kaasvilist­ lane oti, siis tundsin teda lähemalt juba tema üliõpilaspaevilt. Konvendis ta taiata hulgas eriliselt silma ei paistnud. Ta oli lõbus, aga ka asjalik, tõotas hoolega ega trüginud kunagi oma minaga esile, vaid oli tagasihoidlikja mõist­ lik üliõpilane. Siiski oli ta enese või oma kaaslase õigusta eest koha valmis võitlema,


kui seda tarvis oli. Tülinorimistcst hoidis ta end eemale ja ülekohut ei toetanud ta kunagi- Et temast hiljem selline rahvajuht kujunes, kes võis masse liikuma panna, vanu kõnemehi vaikima sundida ja kogenud poliitikamehi avalikus võitluses lüüa, seda ai võinud me temast uneski ette naha. Tema puuduseks, mis hiljem ka ilmsiks tuli, oli tema Uiga suur optimism. Ta arvas inimestest ainult häad ja usaldas kõiki. See toi talle ka hävingu ja vististi langes ta nende omaduste tõttu ka oma varitsejate ohvriks. Oma organiseerimisvõimete ja paljude muude inimlikkude omaduste poolest oli ta oma vastastest kaugeltüle. Ka ei saanud ükski tema vastaseid oma kõne loogilisu­ se ja selguse poolest A, Sirguga võistelda. A. Sirk oli suurim rahva-kõnemees, kada mina oma pika eluea jooksul olen näinud ja kuulnud. Ta kõne oli lihtne ja selge igale kuulajale, aga samal ajal ka huvitav nii haritlasele kui lihttöölisele. Ta oskas oma arvamisi alati niivõrd hästi põhjendada, et kuulaja kunagi ei kahelnud, et Sirgul õigus oli. Kõikjale, kuhu ta ka esinema läks, tuli rahvast murruna kokku. Olen kuul­ nud kolme tema kõnet ja ma olin tema kÕnepidamise viisist otse üllatanud. Tema kõne polnud mingi hiilgav ilukõne, vaid ainult nagu üks solge sõbralikjutuajamine ja nõuanne, milie järeldusena jäi veene, et nü nagu Sirk asja seletab, nii on see oiga ja nii tuleb ka sul omal tegutseda, 1933. aastale* nii vabadussõjalaste liikumine ja selle organiseerimine jõudnud oma kõrgpunkti ja võimas organisatsioon oli olemas. Oktoobris oli täielik võit saavu­ tatud, kuld tuli uuele võitlusele - presidendi (Riigivanema. Toimetus) valimistele ette valmistada. Vabadussõjalaste poolt OÜ presidendi kandidaadiks kindral Andres Larka, Põllumeeste Kogude poolt K. Päts, keskerakondade poolt kindral J. Laidoner ja sotsialistide poolt A, Rai VÕis arvata, et võitlus valimiste eal kaunis kibedaks kujuneb, kuna kindral Larka oli poliitilise isikuna rahva hulgas täiesti tundmatu. Teda tunti kui Vabadussõjaaegset kindralit; tema poliitilised vastased olid rahvale seüe-eest hästi tuntud. Võib arvata, et kui valimised oleksid tolmunud, siis A. Larka ka presidendiks oleks vali­ tud. Seda siis A. Sirgu mõjul, sest rahva usaldus A. Sirgu ja tema poolt toetatud presidendi kandidaadi vastu oli suur. Päälegi oli presidendi kandidaatide ülessead­ misel antud häälte suhe A. Larka kandidatuuri kasuks niivõrd suur, et tema presi­ dendiks valimine näis kindlustatud olevat A. Sirk oli häas meeleolus, muretu ja tuleviku pääle kindel Teda hoiatati küll, et jumalad on kadedad ja nad ei soovi nii suurt õnne ja edu ühele surelikule. Kes teab, mis vanad poliitikamehed veel ette võtavad. Kuid Sirk ei uskunud hoiatajaid. ..Ei ole vähematki põhjust kartuseks, asja otsustab rahva poolt antud häälte arv. Kui saame vähem hooli, siis kaotame. Järgmisel korral valime jälle. Et midagi vägi-


valdset või seadusevastast ette võetakse, seda ma ei usu ju ametit sest vastased on ju aumehedja demokraadid. Ega nad ei võiju ometi põhiseadust rikkuda ja vägivalda tarvitada!" oli Sirgu arvamine. Nü ka jäi. Kuni 12, märtsini 1934,a. Kuid siis tuli korraga nagu välk selgest taevast Riigivanem K. Pätsu määrus vaba­ dussõjalaste juhtide vangistamiseks ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja tema osa­ kondade tegevuse lõpetamiseks. Võimu teostamine siseriigis anti kindral J. Laido­ neri katte. Õhtul oli veel rõõm ja hää meeleolu sadade vabadussõjalaste perekonda­ des valitsemas, aga hommikuks oti neis perekondades naistel, lastel, emadel, õdedel ja vendadel nutt varaks, sest öösel olid nende lähemad vanglasse viidud. A. Sirk ise oli uks esimestest keda vahistati. See aktsioon, mille Päts ja Laidoner ette võtsid, oli neil juba ammugi ette kavat­ setud. Nad nägid ette, et võim nende käest ära libiseb. Võis ju ka oletusi teha ja sele­ tada, etriikoleks hädaohtu sattunud, kui võim vabadussõjalaste kätte oleks läinud. Sellisel jutul ei olnud juba siis alust, ega või seda ükski arusaaja inimene ka praegu, 14 aastat hiljem, tagantjärele oletada ja öelda. Ma ei kavatse siin eriti naid põhjusi arutada, vaid vaataksime lähemalt A. Sirgu saatust Oli kuulda, et mõned olid soovi­ tanud A. Sirgu kohest kõrvaldamist: ühe plaani kohaselt oleks ta tulnud aidata põge­ nemisele ja siis seljatagant maha lasta. Kuid K Päts oli kõikide niisuguste plaanide vastu olnud, seeparast pääses A. Sirk seekord veel eluga. (Laidoner soovis Sirku hukata. Toimetus.) Maal kehtis nüüd kahe mehe valitsus, politsei ja sõjavägi seisis nende käsutuses. Artur Sirk istus nüüd vanglas ja ootas oma saatust Kohus viivitas ka oletatava süüteo-asja arutusele võtmisega. Õieti ei olnud ju vabadussõjalasi mitte milleski süüdistada ning seepärast polnud kohtute! ka mingit süüdistusmaterjali, mille põhjal meie Vabadussõjast osavõtnud mehi ja mitmekordseid Vabadusristi kava­ lere kohtu ette tuua. Kõik mis vabadussõjalased olid teinud, oli toimunud seaduse alusel. Sügis jõudis kätte, kuid kohut ikkagi ei tulnud Ühel päeval õnnestus A Sirgul Tallinna keskvanglast põgeneda ning pikkade vintsustuste paale Liibavi kaudu Soome pääseda. Eesti võimude poolt tehti kõik võimalik, et teda kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Soomes aga ei olnud A. Sirgul pikka iga Seal oli tol korral Eesti saadikuks H. Rebane, kes oli oma peremeeste ustav sulane ja oma agaruses isegi enam tegi* kui seda temalt nõuti. Ma tuletan seda siin sellepärast meelde, et ka mina ise sel ajal Soomes maapaos olin sunnitud viibima ja kord, kui minu sealsed volinikud prof. Cederberg ja prof. Kuusi saadiku jutule soovisid pääseda, siis lasi H. Rebane neid


oma väikeses ja kitsas tagatrepi juures asuvas ootetoas poolteist tundi oodata, enne kui ta neid jutule võttis. Ka jutuajamisel oli ta nendega kui kõige madalamat sorti inimestega käitunud: oli jutuajamise otsekohe lõpetanud ja käeliigutusega mõista annud, et minge nüüd. Pärast oli H. Rebasel isegi niipalju häbematust, et telefoniteel nõudis minu Soomest lahkumist. Siis võis juba arvata, kuidas ta A. Sirgusse suhtus. Igatahes tundis A. Sirk Soomes end niivõrd ebakindlana, et ta asus LääneEuroopasse omale varjupaika otsima. Kus Lääne-Euroopas A. Sirk viibis, selle kohta puuduvad mul täpsemad andmed. Kodumaaga oli ta kirjavahetuses ja oma elu lõpupäevad veetis ta teatavasti Luk­ semburgis. Saal tabas teda ootamatu surm. Eesti ajalehed tõid teateid tema surma kohta, kus öeldi, et ta olevat end ise aknast tänavale heitnud ja selle läbi surnud. Sõnumid lehtedes olid nii ebaharilikult lühikesed, et tundus nagu oleks häbenetud sellist sõnumit tuua. Mees, kes oli oma parima tervise juures, oli elujaataja ja raudsete närvidega. Kolmekümnendates eluaastates mees, kellel tulevik alles ees, ei vali iialgi sellist enesetapmise viisi Pealegi A. Sirgul polnud mingisugust põhjust nii tugevaks meeleheiteks, et oleks pidanud end aknast välja viskama. Selles võib kindel olla. Tänavale kukkumine või aknast väljaheitmine oli järelmäng ja mitte enam A. Sirgu enese, vaid kellegi teise isiku poolt toimetetud. Kaks aastat juhtis A. Sirk eesti rahva mõtlemisviisi Ta aitas rahvast tagasi võita oma õigusija näitas teed mida mööda sammuda. K. Päts kasutas tema pärandustja teostas palju sellest, mida A. Sirk oli kavatsenud. Ei ole kahtlust, et A. Sirgu surm oli vägivaldne ja tema mõrvarit võib otsida kahest leerist- kas tema isiklikkude või poliitiliste vaenlaste hulgast Oletus langeb ära, et A. Sirgul oleks olnud isiklikke vaenlasi, kes viha, kadeduse või mõnel muul põhjusel oleksid tema eluküünla kustutanud. (Laidoner vihkas Sirku meeletult Toimetus). A. Sirk oli vaikse, lepliku iseloomuga ja ta elas üksildast maapagulase elu ega olnud mingisuguses nüsuguses suhtes oma ümbrusega, ettalle oleks võinud isiklikke vaen­ lasi tekkida. Teistsugused, kui isikliku vaenu põhjused on poliitilise vaenu motiivid. Poliitiline vaen ei vähene siis, kui vastasel, antud juhul A. Sirgul, on veel võimalus tulevikus esile kerkida. A. Sirk oli alles noor mees. Temal seisis kodumaale tagasituleku võimalus veel ees. Kohus oli tema kaaslased tegelikult õigeks mõistnud. Neile oti määratud kerge karistus - mitte üle aasta vangistust kusjuures seegi tingimusi


Kohtuotsus oli puht poliitiline, sest seaduse järgi ei olnud vabadussõjalaste esime­ ses kohtuprotsessis neile mingit süüd leitud. Teises kohtuprotsessis süüdistati vabadussõjalast selles, et nad olid kavatsenud valitsuse kukutamist relvastatud jõuga ..Estonias" peetud suure koosoleku aj ai. Sellal A> Sirku nende hulgas enam ei olnud. „ Valitsuse kukutajad" said ränga karistuse - 20 aastat sunnitööd, jne. aga amnestia puhul vabastati nad kõik karistuse kandmisest Päälegi jättis viimane protsess oma sisu ja asiolude poolest palju lünki, nõnda, et mina ei olnud erapoole­ tuse pääie vaatamata, mitte päriselt kaebeahiste süüs veendunud. Minule näis nende valmistrükitud plankettide ehtne olemasolu, samuti relvade hankimine, nende politsei kätte sattumine ja veel mõningad teised asjaolud kahtlasena. Nii, nagu ma kuulsin, ei sõitnud vabadussõjalased Tallinna mitte selleks, et relvastatud mässu teostada, vaid hoopis selleks, et Vabadussõjalaste Liidu likvideerimise koos­ olekut pidada. Nende organisatsioon oli siis juba täiesti lagunenud. Nende juhtide taga ei olnud enam mingit reaalset võimu. A. Sirk oli küll veel elus, aga temal ei olnud asjadega enam mingit sidet Siiski ei saanud viimane protsess hoolimata oma valjudest otsustest takistada A. Sirku kodumaale tagasi tulemast Oleks A. Sirk tagasi kodumaale pöördunud, siis poleks midagi saanud teda takistada uue põhiseaduse alusel tegutsema hakkamast Üks­ kõik, millised valimised ka oleksid toimunud, ikkagi võinuks Sirk omale suure hulga häält koguda. Ta nimel oli rahva seas hää kõla ja nagu ikka poliitilise kannatajaga, suhtuti temasse suure sümpaatiaga ja tal oli palju pooldajaid. Et meie valitsuse juhid oleksid A. Sirgu vastu muud kui poliitilist vaenu tunnud, ka see ei ole usutav. Vaenu A. Sirgu vastu oleks võinud haududa siseministeeriumi tähtsam organ: polii­ tiline politsei Poliitilist politseid juhtis siseministri abi Ei või ju ka just seda Öelda, et temalgi oleks erilist huvi omad A. Sirgu vastu vaenu pidada. Kuid poliitilised huvid on imelikud. A. Sirk oh* oma tegevuses ja ülesastumises vaga otsekohene ja kindel Kõikjal, kus esines vigu või võimu kuritarvitamist oli A. Sirk alati julgelt valmis asjaosalisele väärnähete puhul etteheiteid tegema. Nii mõnigi võis sellest saadik temale salaviha kanda, (Üks neist oli kindral Laidoner. Toimetus.) Ajaloost teame, et võimumeestel on ikka olnud selliseid kaasajooksikuid ja käsilasi, kes oma meeldidatah:mise ja roomamise püüdes tihtigi kaugemale lähe­ vad, kui nende ülemused ise seda võibolla soovivadid. Isegi Vanast Testamendist leiame lugusid, kus ülemusele meelehaä tegemiseks on toime pandud ka mõrvu. Ka A. Sirguga võis niisugune Vana Testamendi lugu juhtuda. Luksemburgi politsei protokoll oti nii kokku seatud, et selles ei olnud midagi üksikasjaliselt seletatud ja sellest protokollist ei saa keegi targemaks. Ei olnud Luk­ semburgi politseil ega ametivõimudel mingit huvi üksiku võõral maal elava poliiti-


lise pagulase vastu. On ta surnud, ollakse jälle ühest tülikast välismaalasest lahti, Välispagulast ei sallita kusagil. Artur Sirgu surma üle on saladuse kate laotatud. Enesetapmine see ei olnud - see on selge. Kes oli mõrvar, seda ei või keegi kindlasti öelda. Kõige tõenäolisem on, et A. Sirgu surma põhjustasid tema poliitilised vastased. Artur Sirk oli nagu hele, äkit­ selt särama löönud täht poliitilises taevas. Ta kustus aga ruttu vägivalla sunnil. Tema oleks võinud eesti rahvale palju valgust anda. Ega muidu õhanud keegi tuntud poliitikamees 21. juunil 1940. aastal enamlaste võimu ülevõtmise päeval: „Oleks Sirk nüüd veel elus! Tema üksi oleks ehk praegusel silmapilgul võinud veel midagi teha, sest tema seljataga oleks seisnud nüüd kogu rahvas..." (Selle ütleja oli presi­ dent Konstantin Päts.) See on kõige suurem tunnustus, mis A. Sirgule ühe tema poliitilise vastase poolt antud. Vabadussõjalaste liikumine vaibus A. Sirgu surma järele. A. Sirgu isiku üle vaigiti ka pärast tema surma, sest tema vastased olid võimul ja igal rahval on ikka see harju­ mus —ühel rohkem ja teisel vähem—oma võimumeeste ees kummardada, neid mitte pahandada, pigem kiitmisega nende meeleolu tõsta, kui et tõe ütlemisega nende tuju rikkuda. Tõe ütlemine ei meeldi, sellepärast parem vaigitakse. Katsu nüüdse­ tele jõuetutele vaimudele öelda, et A. Sirk oli üks suurematest eesti rahva poegadest ja et nemad on kui kõikuvad lehed tuule käes ning nende aras veres pole julgust nagu A. Sirgul o l i - vaata, siis korraga tõuseb nende leeris kisa, käraja sajatamine ning see tõuseb sellepärast, et sa oled julgenud tõtt öelda.


Olevikust tulevikku Dr. Ä Mae Uks tarkusetera ütleb: „Elaja toimi nõnda, nagu ripuks kõikide heaolu ja tulevik vaid ainult sinust, sinu tegudestja otsustest" Teine ütleb: Iga inimene on vaid läti ketis, mis algas minevikus ja lõpeb tulevikus - kuna ükski kett pole tugevam oma nõrgemaist lülist, siis püüa olla tugev luti." Kuidas võime meie nõuda ja oodata, et teised meist ja meie rahvast lugu peaksid, kui meie ise endist ja oma rahvusest lugu ei pea? Tihti eestlased avalikkuses räägivad omavahel või oma lastega võõrkeelt. Häbenevad nad meie emakeelt? Või häbenevad nad meie rahva väiksust? Või häbenevad nad oma rahvust? Kuidas võivad võõrad sellest pidada lugu, mida meie ise häbeneme? Mitmed väidavad, et ei saa takistada lapsi assimileerumast asukoha võõrrahvasse. Laste eeskujuks ning kasvatajaks on nende vanemad. Iga lapsevanem võib kasvatada oma lapsi selliselt, et nad valdaksid ja armastaksid emakeelt ning peaks lugu oma rahvusest ja kodu­ maast Selliste eetiliste eeldustega on lapsed võimelised pidama lugu ka oma asu­ kohamaa rahvast ning ausalt täitma oma kodaniku kohuseid. Meie kirjastused arvestavad võimaliku ostjaskonnana vaid meie kahanevat vanemat generatsiooni. Miks mitte nooremaid? Kõigeks selleks on vaja vaid tahet Inimesed, kes elavad kogu oma mõttemaailmaga minevikus, pole võimelised looma tulevikku. Ajalooratast ei saa panna seisma ega pöörata tagasi - elu ja areng lähevad edasi, meiega või meieta. Kapseldumine paguluse raamidesse isoleerib meid tegelikust ja poliitilisest ehist ta ahvatleb meid ülehindama minevikku ja selle eluavaldusi, sest ka minevik ja tema eluavaldused on vahepealse tegeliku eluarenguga muutunud - kui meie objektiivset mõõdupuud kasutada ei taha - siis jääme maha olevikust ega suuda mõjustada tulevikku. Ekslik on arvata, et keegi kunagi vabastab meie kodumaa ning annab selle siis pidulikult vaagnal pagulaskonnale valitsemiseks. Ärgem unustagem, et me rahva suur enamus asub kodumaal ning ootab paguluselt neid ettevalmistusi ja tegusid, milleks ta ise pole punase ikke all võimeline. Selleks ta eeldab, et meil oleks tahe. Kodumaa pole kellelegi isiklik vÕimuinstrument ega majanduslik ettevõte. Ühegi rahva kodumaa pole loodud ega vabastatud rahalise tasu eest Iga rahvas peab ise oma kodumaa eest võitlema ja sel võitlusel on tulemusi kui igaüks on tahteline oma elu kaalule pannes kogu hinge ja südamega võitlema. Idealism, mitte omakasu, viib võidule. Sellepärast peab meie tahte ja võitluse sihiks olema vaid ainult maia kodu­ maa ja meie rahvas, mitte aga meie endi isik või selle heaolu. Selleks on aga vaja


tahet Kui sõdurid rinde] võitlevad kodumaa eest ning vaenlase vastu, siis keegi neist ei oota võitluse eest majanduslikku tasu ega poliitilist või muud ametkohta. Keegi sõdureist ei küsi oma kaasvõitlejalt millisesse erakonda või kelle kildkonda ta kuulub, rindel pole muud sihti ega kaalutlust kui vaid: tõrjuda tagasi vaenlast ning kaitsta kodumaad ja rahvast Kujutame vaid ette mis juhtuks siis kui meie rinne alustaks omavahelisi poliitilisi ja kildkondlikke võitlusi - vaenlasel oleks siis kerge hävitada kogu meie rinnet. Pagulaskond on meie rahva võitlusrinne vabas läänes, kuna rahvas kodumaal veel aktiivset võitlust alustada ei saa. Pagulus ei tohiks sellepärast killuneda oma­ vahelises erakondlikus või kildkondlikus võitluses, mis rinnet nõrgestavad. Igaüks peaks sallivalt aitama kaasa selle ettevalmistamisel, mida rahvas kodumaal pagulu­ selt ootab. Selleks on vaja vaid tahet Meie küsimus on väike võrreldes suurte maailmapoliitiliste küsimustega, kuld ta on nende integraaine osa. Ei tohi kaotada relatiivset mõõdupuud meie kodumaa küsimuste esindamisel, peame mõlema jalaga seisma oleviku tegelikkuses ja seda kaasa vormima, igaüks oma võimete ja võimaluste kohaselt Iga tubli inimene võidab võõraste lugupidamise ja kui temast on teada, et ta on eestlane, siis kandub see lugupidamine ka üle meie rahvusele. Peame teadlikult ja tähelepanelikult võtma osa asukohamaa elust ja aitama kaasa suurte küsimuste lahendamisel — nendega koos lahendub ka meie küsimus. Ka selleks on vaja tahet Ekslik on arvata, et olevik on tsementeerunud ja tulevik valjavaatetult ette määratud. Tuletame meelde väikese Taaveti ja võimsa Koljati lugu. Midagi maailmas pole muutmatu, ka kõige tugevamad võimud on allutatud evolutsioonile ja revolutsioonile - selle suunamine on võimalik. Selleks on vaja vaid tahet

Mi tm e tuhandeaastane võitlus karge loodusega, merega ja vaenlastega on meist teinud individualiste. Ka möödunud maailmasõda tõendas seda meie rahva omadust: saksa sõdurid liikusid maanteid pidi ja tõmbusid ohu korral massiks kokku. Meie sõdurid hoidusid lagedast maastikust ning ohu puhul jagunesid laiali, et iga üksik saaks võitluses anda suurimat panust Perioodilfkkus on meie ajaloole tüübiline, kuid hoopis teistsuguse iseloomuga: individualistlikkudel perioodidel tegi igaüks antud olukorras parimat niis summeerudes tahendas suurt panust Neil perioodidel oh aga rahvuslik kokkuhoid lodev. Siis tuli aga ohtlikud perioodid, kus kõigil tekkis välise või sisemise ohu ära­ tundmine. Ühine ja selge tahe tuli alles siis esile, kui astus üles keegi, kes seda välja


eest Sellist olukorda on meie rahvas läbi aastatuhandete alati õigeaegselt kasutada osanud. Ka praegu. Ajalugu õpetab, et meie rahvas on alati olnud edumeelne ja on osanud ära kasu­ tada arengut Ekslik on arvata, et meie rahva arusaamad ja ettekujutused on jäänud püsima sellistena, nagu nad olid näiteks 25 aastat tagasi. Meie rahvas mõtleb mitmeti moodsamalt kui mõnedki pagulased kiirelt arenevas läänes. Mitmed poliiti­ lised ja majanduslikud arusaamad on põhiliselt muutunud, sest rahvas kodumaal On õppinud mineviku vigadest ja teeb hoopis uusi tulevikukavatsusi. See ei tähenda, et rahvas kodumaal muutuks kommunistlikuks: ta elab aga kommunismi raamides ja tal on võimalust õppida tundma nii kommunismi kui ka lääne vigasid ja oskab neist teha järeldust Ekslik on arvata, et vaid pagulus on võimeline andma meie rahvale uusi mõtteid ja õpetusi Pagulaskond on osa meie rahvast mitte aga meie kodumaast. Pagulaskond on seega teekonnal, mille lõppsihti igaüks ise määrab - olgu see siis kodumaa või mõni teine riik. Sellel teekonnal on pagulastel täita kohustusi kodumaa vastu. Loodame, et siis kui aeg on tulnud, ajalugu leiab meid samuti oma ülesannete kõrgusel, nagu meie rahvas kodumaal Iseseisvuse kaotamisega oli meie kodumaa jälle muutunud objektiks suurriikide vahelises võitluses- Oleme liig vähe omistanud tähelepanu meie kodumaa geograafi­ lisele ja geopoliitilisele asukohale, mis aastatuhandete kestel on ahvatlenud nii paljuid võõraid riike vallutusretke tele. Asjatu on hakata kirjrldama esimest vene okupatsiooni, sellele järgnenud saksa okupatsiooni, mis oli meile suureks väärtuseks vene okupatsioonist pääsemiseks, ning sellele järgnenud uut vene okupatsiooni, mis kestab veel praegu. Need värske­ mad sündmused on meie rahva elus kõigile tuntud. Oluline on aga konstateerida erilist olukorda, et 90% meie rahvast on võõra ikke all kodumaal ja 10% asub pagulastena vabas laanes. Sellel on väga suur ja tuleviku jaoks oluline tähtsus, mida meie ajaloos varemalt sel määral pole olnud. Meie rahval, kes end ise avaldada ei saa, on arvukalt võimas hääletoru läänes, mis läänele meie rahva häda ja vajadusi peab selgitama, justnagu omal ajal meie välis­ delegatsioon. Ekslik on mõtelda vastupidist nagu oleks meie pagulus lääne hääle­ toruks meie kodumaale. Viimast pole meie rahvas kunagi vajanud. Iga eestlane kodumaal teab, mida on vaja ja võimalik teha ja teeb seda antud olukorra raamides. Kui saabub ajalooline silmapilk, siis rahvas kodumaal teab, mis ta peab tegema ning ta on selleks ka tahteline ja võimeline - sel momendil kerkivad rahvajuhid, nagu ikka, etteaimamatult esile. Mitte paguluskond ei too kodumaale vabadust ega tule teda valitsema, vaid enne kui ükski pagulane jõuab kodumaa sihis teele asuda, on


rahvas kodumaal juba vabaduse, valitsuse ja riigi loonud, ilma millegiski nõu pagulaskonnast või läänest nõutamata. Ekslik on arvata, et poliitiline tahe kodumaale tuleb pagulaskonnast, hoopis vastupidi: kodumaa poliitiline tahe peab avalduma pagulaskonna kaudu. Presidenti ja ministreid tekib kodumaal jalamaid, sest ehi ei või seal seniks seisma jääda kuni jõuab importida pagulaskonnast isikuid, kes peavad end nendeks ametiteks ainukohaseks. Nende mõtetega on määratud pagulaskonna võimalusi ja tema poliitiline üles­ anne: valmistada läänet ette mõtetele ja kaalutlustele maailmapoliitikas, mis toovad endaga kaasa kodumaa vabanemist ja kogu poliitilise olukorra muutust idas. Ning sisepoliitiliselt ootab kodumaa pagulaskonnalt, et see valmistaks ette kavu ja eri­ teadlasi küsimustes, mis peavad ajaloomomendil läbimõeldud ja igakülgselt läbi­ kaalutud olema, sest kahjulik oleks kodumaa vabanemisel kaotada aega nende küsi­ muste läbimõtlemiseks, mida ülesehitus kohe nõuab. Iseseisvusaja kiire vaimse arengu tagajärjel oleme nüüd võimelised kodumaa vaba ülesehitust teostama teisiti, targalt ja asjatundlikult, - mitte enam kodukoetult Pagulaskond peab olema tegev võõrkeeltes lääne rahvaste-ja riikide hulgas, mitte vaid pagulaskonnas endas emakeeles. Armastada emakeelt ja kasutada omas kodus on meie rahvuslikuks kohuseks kui üldse tahame säilitada oma rahvust ja rahvusse kuuluvust paguluses. Et meie lapsed armastaksid ja valdaksid emakeelt, see on vanemate ja pagulasühiskonna ülesanne. Sisepoliitika pole aga pagulaskonna üles­ anne, tema ei pea teostama sisepoliitilist võitlust Kõigi pagulaste ainsaks poliiti­ liseks sihiks olgu kodumaa vabanemine ja selleks peavad kõik üksmeelselt ilma omavahelise vaenu ja kadeduseta tegema kõik, mis neil võimalik. Ekslik on arvata, et kodumaal areng on seisma jäänud. Ainult paguluses leidub inimesi, kelle mõttemaailm on jäänud seisma kodumaalt põgenemisega ja kes elatavad end vaimselt vaid veel oma isiku tähtsusest ja asendamatusest Elu ja areng ei jaa kusagil seisma, ei läänes e ga idas. Meie rahvas on alati osanud arenguga kaasas käia, ka praegu kodumaal. Kui meie end ise ei isoieeri, kaime ka meie läänes arenguga kaasas. Juba möödunud sajanditel kui koolid enamasti veel puudusid, oli meie rahva tung hariduse järele teadlik ja suur, taludes peeti sõja­ invaliide selleks, et õpetaksid lastele lugemist Vanim eestikeelne raamat on trüki­ tud a. 1535, ega seda oleks trükitud, poleks eestlaste hulgas inimesi, kes oskaks lugeda. Iseseisvuse kiires arengus oli nälg hariduse järele niivõrd suur, et olime maaiimarahvaste hulgas esimesel kohal oma kõrgema haridusega rahvuskaaslaste protsendiga. Ka praegu püüab iga lapsevanem, kodumaal ja paguluses, anda oma lastele kõrgemat haridust Haridus on eriti tänapäeval suurim rahva varandus, vaid


haridus võimaldab pidada sammu kultuuri ja tehnika arenguga. Maailm on hoopis väikeseks muutunud. Liiklusvahendid viivad meid väheste tundidega kaugetesse maadesse. Sidevahendid peavad kogu maailma ilma minutit­ ki kaotamata kursis kõigi sündmustega, tehnika areng haarab endaga kaasa ka kõige primitiivsemad rahvad. Oleme vallutamas kuud ja teisi planeete ega tea, milli­ seid uusi, üllatavaid võimalusi pakub meile homne päev. Areng eijäta midagi puutu mata, ka mitte poliitilist võimu, maailmavaateid ja riike. Ka mitte kodumaal Ekslik on pidada mõnda poliitilist rezümi ehk suurriigi võimu muutumatuks või igaveseks. Peame julgelt vaatama tulevikku, mõtlema julgeid mõtteid, tegema julgeid kavu. Hoopis ekslik on jaatada arengut kõikjal ja ometi teha erandit oma kodumaaga, tehes seda mõtetes isoleeritud õndsate saareks. Peame loobuma mõttest kodumaa vabastamisega taastada kõike seda, mis oli enne iseseisvuse kaotust. See tähendaks ju tagurlust: meie kodumaa peaks siis aastakümneid jääma maha kogu maailma arengust ning isoleeruma vaese popsnikuna. Peame kohanema mõttega, et ka meie kodumaal on areng mõndagi muutnud, - peamiselt aga ainult halvema poole. Peame kohanema mõttega, et meie rahvas kodumaal oma mõtetes samuti on teinud lihi arengut, on õppinud mineviku vigadest ning olevikuvõimalustest ja eeskujudest idas ja Mjän»*Rahvas kodumaal on õppinud tundma suurruumi Nõukogude Liidu raamides, nagu meie paguluses laane suurruumi. Praegune tehnika areng baseerub suurruumil Riigid liituvad majanduslikeks suurruumideks kesksete supervõimudega ning liikumisvabadusega. Aeg nõuab nü suuri kapitale, et üksikud riigid selleks enam pole võimelised ilma teistega liitumata. Turg kujuneb ikka enam ühiseks maailma suurturuks. Produktsioon areneb automatsiooniga ikka suuremateks üksusteks, milledega väikeriik ja väikesed ettevõtted enam üldse konkureerida ei suuda. Eesti Vabariigi iseseisvus on vaid minimaalne baas, millele rajame tuleviku ülesehitamise. Seda kõike tunnetab meie rahvas kodumaal ja kujutab seepärast tulevikku ette taialti kui vaid Eesti Vabariigi taastamisega. Seda peame võtma omaks ka meie. Kui meie kodumaa vabaneb, siis arvatavasti hävib ka kommunistlik rezlim idas. Peame mõtlema, milliseid võimalusi ja järeldusi see mette pakub. Meie ei pääse mõõda suurruumi liitumisest ja ajakohane on juba nüüd mõtelda neile küsimustele, sest neid võib ehk veel oma tahtega ja püüetega suunata. Siin jõuamegi pagulaskonna võimaluste ja ülesannete juurde. Peame kaaluma


Jäbi tuleviku arengu võimalusi ja meile soodsat sihti, peame seda koordineerima teiste riikide havidega läänes ja idas ning looma sünteesi, mis oleks meile kohane. Läänes on meil võimalus diskussiooniks, mis kodumaal puudub. Meie diskussioon peab rahvale kodumaal andma argumente ja kaalutlusi ning selgitama võimalusi ja sihte. Peame käima uudsetel radadel ja uudsete mõtetega, sest ideed on loonud oleviku ja uued ideed loovad tuleviku. Ka sisemaises majanduses on me rahvas õppinud tundma suurruumi liiklemis- ja kaubandusvabadust tema eelistes ja pahedes. Majandusliku autarksuse püüe on juba ammu kadunud ning tööstus ja põllumajandus hindab kvaliteettoodanguga võistlust, milles me kodumaa omab peaaegu konkurentsivaba positsiooni. Pagulaskonna ülesanded pole mitte ainult vaimsed ja poliitilised, vaid ka perso­ naalsed. Teame, et kodumaal igaüks püüab omandada kõrgemat eriharidust, kuid mitmed alad on neile üldse suletud. Neid peab pagulus ette valmistama. Näiteks puudub meil diplomaatide, kohtunike, haidusjuristide, akadeemiliste ohvitseride jne. järelkasv. Nendele aladele pääsemine ja neil tegutsemine on kodumaa noortele arusaadavatel põhjustel võimatu, kuid nende alade vastu puudub ka pagulasnoortel arusaadavatel põhjustel huvi - see nõuaks täiendavat õppimist ning nende kohtade arvuline vähesus annab eesõigust ikka asukoha riigi ,,põliste" perekondade noor* tele. On arusaadav, et meie noored valivad endile neid akadeemilisi kutseid, mille­ del tegevusse astumine on kergem ning äraelamine kindlustatum. Ometi peaks üks pngulaskeskus registreerima kõiki kõrgema haridusega ja eri­ haridusega pagulasi seks puhuks kui neid kord vaja on. Sellina registratuur võimal­ daks ka kergemalt üksteise teenistusse abistamist Iga kutse jaoks on vaja kutseoskust õpinguid ja eksameid. Ainult kahe kutse jaoks pole seni üldse veel mingit haridust ega võimeid nõutud: ajakirjanikelt ja poliitikutelt' Ometi vajavad just need kutsed vastutustundeliseks tegevuseks väga palju teadmist Läänes on ajakirjanduse ülikoole ja ka poliitilise teaduse akadeemi­ aid, fgaie noorele tooks mõneaastane õping ühes neist küll veidi ajakaotust kutse­ alalisele tegevusele asumisel, kuid ta tooks tohutult suurt hariduslikku kasu iga muu akadeemilise hariduse kõrval. Iga jurist või majandusteadlane, kes oma õpingutele lisaks õpib veel diplomaatide akadeemias, võidab sellega teadmisi kodumaa huvides ning võimalust võõra asukoha riigi diplomaatlikku teenistusse astumiseks, milleks eestlase keelteoskus ning idatundmine on suureks eeliseks. Kord kui kodumaa kogub jälle kõiki oma poegi laiast maailmast oma tiibade alla, siis tuleb kogu maailmast tarku, kogemustega ning kodumaale mõelnud poegi kokku, kes on suureks rikkuseks ja kiireks abiks kodumaa tuleviku rajamisel


Vabadusristi kavaler Ltn. Artur Sirk Heinold Okas Iseseisva Eesti Vabariigi ajaloo käsitlemisel ei saa mööda minna vabadussõjalaste liikumisest ja selle liikumise juhiks kujunenud nltn. Artur Sirgust. Vabadussõjalaste organisatsiooni (E. Vabadussõjalaste Keskliit asutati juulis 1929) loomisel oli Sirk selle organisatsiooni sekretär. Hiljem oli ta E.V. Keskliidu kui ka Eesti Vaba­ dussõjalaste Liidu (asutati 28. sept. 1933) abiesi­ mees. Tallinna E.V.L. osakonna esimees ning kui E.V.L. juhatuse poolt loodi aprillis 1934.a. Riigi­ kogu ja Riigivanema valimiste tarvis aktsioonipeastaap, siis Sirk oli selle aktsiooni juhiks. Vabadussõjalaste liikumise põhjuseid tuleb otsida ainult meie iseseisvuse päevist. Liikumise tekkimise aluseks oli esijoo­ nes meie pahempoolse Asutava Kogu poolt loodud ääretult liberaalne Põhi­ seadus. Põhjuseks olid ka meie noore riigi erakondade rasked omavahelised tttlid. nn. „aknast väljarääkimised" Riigikogus ja ka majanduskriis. Vastavalt eeltoodule olid Sirgu poolt juhitud vabadussõjalaste liikumise olulisemateks pöhielementideks: 1. Võitlus äärmushseks kujunenud erakondliku killunemise väärnähete vastu, selleks uuesti elustades Vabadussöja-aegsed ühtehoidmise põhi­ mõtted ja püüdes luua tugeva keskendatud võimu. 2. Võitlus kommunismi vastu kõige radikaalsemal kujul, ühendades selle­ ga ka võitluse internatsionaalse sotsialismi kui tegelikkuses kommunis­ mile teed tasandava voolu vastu. 8. Tuuariiklikuelu funktsioneerimiskaigu juhtimisele neid mehi, kes olid olulist osa etendanud Vabadussõjas, kuid kes hiljem olid jäetud täieli­ kult kõrvale vahepeal esile kerkinud uue poliitikute kaadri tekkimisega. Artur Sirk oU sundinud 26. sept. 1900 Lehtse vallas Pruuna külas Järva­ maal taluomaniku pojana. Alghariduse sai Pruuna vallakoolis. Edasi Ambla


Hariduse Seltsi koolis 1914—1916 ning Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis 1915—16. Sealt edasi Tallinna Paatri Reaalkoolis (hiifcpma nimega Tallinna Reaalkool) a. 1916-19. Keemik Heinrich Feidman (Rootsis) kirjutab: nÜheagselt minuga 1915.a, sügisel võeti vastu Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli nn. vanemasse ettevalmistuse klassi ka Artur Sirk. See kool ei andnud aga lõpetamisel Õigust ülikooli astumiseks. Nead, kes soo­ visid akadeemilisi kutseid omada valisid ülemineku kas gümnaasiumi või reaalkooli. Seda teed valta ka Sirk, kes hariliku õppetöö kõrval 1$I5—16 Õppis täiendavalt matemaatikat, prantsuse keelt/a vene kirjan­ dust vastavalt Tallinna Peetri Reaalkooli viienda klassi eksamite nõue­ tele. Mäletan, kuidas Sirk tundide vaheajad pühendas matemaatika üles­ annetele ja prantsuse keelele. Sirk ott huvitatud keemiast, samuti nagu mina. Omasime väikesed kodused laboratooriumid keemiUsteks katse* teke, milliseid tegime tihti ühiselt Sirk elas tol ajal Tallinnas Kesk-Kalamaja nr. 8. Hiljem olin imestunud kuuldes, et Sirk õppis õigusteadust, mitte aga keemiat, millest ta omal ajal oli huvitatud." 1918.a. näeme Sirku vabatahtliku õppursõdurina Tallinna kooliõpilaste roo­ dus, kust ta 25. dets. 1918 siirdus laiarööpmelise soomusrongile nr. 2, kuulu­ des dessant roodu koosseisu. Tapa vallutamisest kuni Tartu vallutamiseni 14. jaan. 1919 oli Sirk soomusrongi hmrekomando ülema William ftakfeldti kasu­ tuses. Aprillis 1919 saadeti Sirk äsjaavatud sõjakooli jalaväe klassi Tallinnas, mille lõpetamisel ülendati "p"'knkff ja määrati 3. jalaväe polku 6. roodu rüh­ maülemaks. Ta sai vahvuse eest VR11/3. Vabadussõja lõppedes oli aasta erus, astus a. 1922 uuesti sõjaväkke — 2. jalaväe rügementi — mille asukohaks oli Tartu Lembitu kasarmud. Söjateenistuse kõrval asus 1922.a. õppima Õigus­ teadust Tartu Ülikoolis. Kapten Bernhard Kolk oma mälestus-kirjutises 7. apr. 1957 kirjutab A. Sirgu aineil: „ Vabadussõda lõppes. Võitjad pöördusid oma kutsealadele. Samal ajal väeosi liideti, koondati ja paigutati rahuaja asulatesse. 1922.a. ilmus vabadusristi kavaler n.ltn. Artur Sirk Tartusse — teise KpU Bernhard Kolk « 8 9 0 - 1 9 7 0 ) teenis Vabariigi algaastail teises jalaväe rügemendis Tartus Peale sõjaväest lahkumist oli kpt. Kolk Tartu linnaümbruse valdade politseikomissar, kuni vene esimese okupatsiooni alguseni 1940.a.


jalaväe rügemendi koosseisu, et oma ameti kõrval jätkata õpingut üli­ kooli õigusteaduskonnas. Artur Sirk ilmus teenistusse täpselt, piinlikult puhtas ja korrashoitud riietuses, kõneles lühidalt ja asjalikult, vaatas iga­ le otse silma, oli viisakas ja abivalmis ja jättis igale hästikasvatatud ini­ mese mulje. „Rooduvana, luba Unnal'

1

„Lase jalga," oli Sirgu vastus ja luba kortsunud paberitükil. Roodu vana nimi kõneleb isalikust vahekorrast äsja lõppenud Vabadus­ sõjas. „Noor Kask, kes võitis Vabadussõja?" „Kindral Laidoner,* oli vastus, 1

„Kes on meie Riigivanem?" küsis Sirk teiselt mehelt. „Eks ikka keiser Nikolai II," vastas Petseri venelane. Sõdur ilmus ühepäevaselt puhkuselt tagasi esmaspäeva lõunaks. Ees ootas karistus. Ltn, Sirk teatas ülemusele, et sõdur on ilmunud täpselt tagasi kuna eestlase mõiste järele kestab hommik seni kuni lõunale pole veel mindud. Ja kui kedagi vaja karistada, siis ainult teda, et ta ei ole suutnud veel selgitada kaitseväes kehtivat korda. Sõdur jäi karistamata. Teinekord palus sõdur üheks päevaks puhkuse-luba, et sõita Kambjasse, õe laulatusele. Sirk küsis sõdureilt, mida naa teeksid niisugusel juhul kui nad ise oleksid kompanii- või rühmaülemad. Sõdurite seisukoht oli eitav loa suhtes, kuna esmaspäeval oli kompanii sõdurite laskeharjutus ja väsi­ nud sõdur ei täida laskeharjutuse tingimusi. Õde saab ka laulatada ilma vennata. Sirk leidis ka siin õige lahenduse. Sõdur sooritas oma laskeharjutuse veel samal päeval naaberkompanüsja sõitis siis kolmeks päevaks puhku­ sele. õppusi ja loenguid pidas ja juhtis Sirk isiklikult, ette valmistades juba siis üksikvõitlejaid, kes valmis võitlema ülekaaluka vaenlase vastu Sirgu arusaamise järele pealikuks ei ole mitte õlakute kandja käskijakeelaja, vaid selleks võib olla ka väike kapral, kellega sõdurid koos tulle tormavad ja võidavad. Sirk läks sageli koos sõduritega unna. Kohtas ta neid linnas, siis käsi pihku, jagas nende muresid ja rõõme. Teda armastati ja austati Ta oli


sõdur, kasvataja ja armastaja isa. Tal OÜd ainult teistsugused ülesanded ja seega ka erinevad õlakud kui teistel kompanii sõduritel Tema mõiste järele Eesti Rahvavägi pole väiisdistsiplüni ees värisev, kuulekas, kohu­ setundetu palgasõdurite kari, vaid sisemise veendega teadlikud eesti rahva pojad. Pärast kaitseväest lahkumist kohtame Sirku advokatuuris Tallinnas, kus tema patrooniks oli vannadv. T. Rõuk. Sirgu silme ette kerkis meie rahva hiigeljõud, mis võitis vene kommunistlikud väed, Landeswekri ja Raud-divüsC See hiigeljõud oli valgunud laialt Sirk asus sellejõu koonda­ misele. ' 1

Ülikoolis olles Sirk organiseerus 1922.a. sügisel korporatsioon Sakalasse. Alljärgnevalt väljavõtted kahe tema ülikooli kaaslase mälestuskirjutisest. Heinrich Treufeldt kirjutab 18. apr. 1964: „Strk kais konvendis alul sõjaväe mundris. Oli väga korralik poiss. Et juhtunud millalgi, et ta oleks laaberdanud või ennast unustanud. Ei ole teda kordagi purjus näinud. Oli alati tip-top. Suhtus kõigisse enam* vähem ühteviisi ja sõbralikult Et tal ekstra mõni eriline südamesõber oleks olnud, seda ei maleta. Oma 19. sünnipäeva pidasin Sirgu korteris ülikooli peahoone vastu, * 1

Kapten Jaan Normet Inglismaalt Leicesterist kirjutab 28. märtsil 1964: „Sirk oli keskmise kasvuga taianlatine ja äärmiselt teravate ja energi­ liste sumadega noormees. Kui ta vaatas näkku, siis oli sarnane tunne, et ta vaatab su pealuust läbi otse kuklasse Ou' distsiplineeritud ja hea kas­ vatusega. Kandis musta Vabadusristi (Isikliku vahvuse eest). Ta ei olnud tülinorija, kuid Õnnetu oli see mees, kes tema kallal katsus „kratsida" Ta pidas lugu vehklemis-spordist ja oli Üks parimaid rapiiri käsitajaid. Üli­ koolis õppis ta hoolega ja vaba aega oli temal väga vähe. Viimati rääkisin Sirguga a. 1982. Tema juhtis vabadussõjalaste liikumist ja mina teenisin adjutandina Riigivanemat*. Artur Sirk kuulus generatsiooni, kes täisikka jõuab Vabariigi algaastail. See on uus generatsioon, kes varustatud rahvusliku uhkusega. Nad ei tunne austust nn. suure Venemaa vastu, ega huvita neid nn. vene hing ega nende klassikaline ballett See on generatsioon, kes on lahtiütlev kõigest venelusest. Neil on usk oma rahvusse. Olles õppursõdur, saab talle selgeks, et Eesti ise­ seisvus ei ole klassiteadvuse vaid rahvusteadvuse vili Sirgu esiletulek on Üht­ lasi meie noorema generatsiooni esiletulek eesti poliitilisele näitelavate.


Isikud, kes Vabadussõjast osa olid võtnud, nagid iseseisvuse j a vabaduse raisku minekut ja tundsid end kohustatud olevat selle kaitseks välja astuma. See rahulolematus ja tõrelemine ei leidnud mingit vastukaja valitsusaparatuuri juures. OÜ ilmne, et ilma organiseerimata see kõik jääb ainult hüüdjaks hääleks kõrbes. Seda vastupanu liikumist võib võrrelda veduriga, mis seisis täie auru all. Puudus ainult mees, kes käepideme alla vajutaks, et panna see vedur liikuma. See mees ihnus. Selleks oh' Vabadusristi kavaler ja jurist Artur Sirk. Sirk tõusis vastuvaidlematult vabadussõjalaste juhiks, keda kõik respek­ teerisid. Tema tähelend liikumise lühikesel perioodil oli kahtlemata suurem ühegi teise rahvamehe vastavast lennust. Seda võimaldas temale vaatamata tema noorusele (liikumise haripunktil vähe tüe 30-ne), tema harukordne ener­ gia, loogiline ja selge mõtteviis j a mõjuv ja suur kõneoskus. Kui Sirk oli kõne­ toolil, siis oli garanteeritud kaasakiskuv loogiline, asju selges pildis tabav sõnavõtt. Sirk tõmbas ligi. Niisugused olid tema kõned ja ka kirjutised ajaleht „Võitluse" veergudel. Oma poliitilises võitluses jättis Sirk kuulajaile pildi noorest ja andekast poliitikust. Kui siia lisada juurde tema iseloomu jäägitu ausus ja sirgjoon sihtide püsti­ tamisel ja neist kinnipidamisel, siis võib kindel olla, et tema pooldajate suuraa tunnustuse avaldamises nende vaist neid ei petnud. Sirgul olid kõik juhtiva isiku omadused: tahe, püsivus, organiseerimisvõime j a andekus inimesi mõjustada. Ei saa märkimata jätta teatud poliitikat vilu­ matust, — tal oli võõras kavalus ja ettenägelikkus vilunud parteipoliitikute vaos hoidmiseks ja võitmiseks. Sirk oli tulihingeliseks isikuks vabadussõjalaste juhtkonna hulgas ja kuju­ nes üldsusele tuntumaks ja vastaste poolt kardetavamaks. Tõeline rahvajuht on see, kes tunneb, mis tema rahvuskaaslastel ja kogu rahval kõige rohkem südamel on. Rakendab end selle palavama soovi teenis­ tusse ja saab sellega oma rahva tahte avaldaj aka ning võidab rahva poolehoiu. Niisuguseks rahvajuhiks oü Artur Sirk. Sirk rõhutas oma kõnedes eestlust ja tema üldhuvisid, rõhutades rahva kõi­ ki elulisi vajadusi, — mitte näiteks ainult majaomanikkude vajadusi üksinda. Klassivaen hakkas andma maad ja asenduma millegi muuga. Selles osas kui ka oma piiritu aususe juures võiks teda võrrelda meie riigimehe Jaan Tõnis­ soniga, kes samuti võitles rahvuslikku võitlust ja oma põhimõtete eest, oli püritult aus ja respekteeris Põhiseadust ja seadust Jaan Tõnisson ei ole


kunagi end rikastanud. Ta asetas oma põhimõtete eest võitlusse kogu oma varanduse j a isikliku heaolu. Sama tegi Sirk, kes kandis kõik vajalikud kulud ise ja ei saanud EVL-i poolt mingit palka. Sirgul puudus poliitiline minevik. Tema kohta puudusid materjalid, mida kogemustega mustajad oleksid saanud kuidagi kasutada. Temale ei saadud kuidagi kuini hakata. See kõik aga andis talle edumaa rahva usalduse võitmi­ seks. Oli küll ka rida teisi vabadussõjalaste juhte, kelle kohta erakondadel va­ jalikud materjalid puudusid, — näiteks kolonelid Seunan, Luiga, Kubbo, Puskar jne. Sirk saavutas lugupidamise, poolehoiu ja tunnustuse vabas polütilises võitluses. Sirgu peamiseks poliitiliseks ..puuduseks" tuleb lugeda tema ausust. On ju kahtlemata nõnda, et kui tänavavõitluses satuvad vastamisi võrdsuurused ja võrdvanused poisid, siis paratamatult kaotab see, kel puuduvad tanavavõhV luse kogemused. Sirk pidas erakondi nende isiklikus koosseisus rikututeks ja meie siseelu korraldamiseks mittevõimelisteks ja mittetahtlikeks. Varemalt, ammu enne Põhiseaduse muutmise kampaaniat, oli Sirk arvanud, et erakonnad kutsuvad vabadussõj alasi oma ridadesse, — tekib uut verd ja siseelu terveneb. Esitan väljavõtte Dr. H. Mäe pikemast kirjutisest 22. mail 1963, milles ta kirjeldab mõningaid Sirgu kavasid: „Sirk oli alati mures meie riigi püsimise pärast Tema kartis, et Vene' maa kord siiski tuleb meile kallale. Eriti viisaastakute tekkimine Venes tekitas temas kartust, et venelased muutuvad kord tugevaks ja siis meie riik on ohustatud Meil et olnud mingeid looduslikke kaitsevõimalusi nagu soomlastel Meie sõjavägi on väike ja ega meie pärast Ükski suurriik venelastega sõda alusta. Meie sõjavägi ju kaitseliit on vaprad, aga kui kaua nad suudavad üksi vastu panna. Meie valitsus istub nagu pimesi Toompeal ja arvab, et Narva jõgi ja Peipsi järv meid üksi kaitsevad. Meil on Aseri tsemendivabrik, mis täielikult seisab ja Kunda tsemendivabrik maksab iga tsemendipüti eest Aseri vabrikule maksu seismise eest Mina paneks Aseri vabriku kohe käima ja annaks sealt tasuta või üsna odava hinnaga tsementi igale põllumehele, kuid tingimusega, et seda tsementi tohib kasutada vaid punkrite ja muude betoonkindlustuste ehitamiseks plaanide järele, mida tasuta valmistaks Kaitseministeerium, Iga punker oleks siis vundamendiks heinaküünidele, lautadele ja muudele ehitustele. Ehitused maal oleksid odavamad ja tugevamad, iga ehitusega oleks aga


riigikaitse kava kohaselt loodud kindlustust Sirk arvas, et siis venelased jätavad meid rahule, kuna neil tuleks murda läbi mitte ainult kindlustus­ te joont, vaid kogu maa oleks kindluseks, mida peab vallutama meeter meetri järele suurte kaotustega. Siis pole meil enam muret tunda oma kodumaa julgeoleku pärast Oli videvik, vist Sirk nägi teda oma vaimu­ silma ees oma kavadest jutustades. Sirk pani rõhku sellele, et meie välispoliitika muutuks aktiivsemaks. Tema oli seisukohal, et väikeriik võib olla tugev välispoliitiline tegur, just nagu Kreeka riigi vaim veel nüüd3000aastat hiljem on mõõduandev. Sirk oli ebareaalse inglise orientatsiooni vastu Ta pidas õigemaks liidu-vakekordade loomist kõigi riikidega, mis asuvad lääne ja ida vahel Euroopas Läänemerest Musta mereni. Sirk pahandas väga meie välispoliitika arme­ tuse äie, kuid ta nägi, et selles on süüdi meie asjatundmatud välisminist­ rid. Need astuvad ju ametisse erakondade vahelise kokkuleppe alusel Oleks hoopis kasulikum riigile kui ministreid määraks ametisse riigipea. Sel viisil saaksid mõned olulised ministrid end spetsialiseerida oma üles­ annete jaoks nagu näit välisminister ja majandusminister. Sirk pidas hädasti vajalikuks, et välisteenistuse ametnikud ja saadikud saaksid oma ettevalmistuse vastavates ülikoolides välismaal ming sus pikka­ mööda hahkuks asendama saadikuid, kes end n,ü. kodukoetutena olid ametis. Välislepingutega, eriti liidulepingutega, pidi ka kindlustatama maad välisohu vastu Sirk leidis, et liiduleping Lätiga üksi ei oma üldse mingit mõtet Sirk arvas, et elava välispoliitikaga peab meie maad tegema tun­ tuks kogu Euroopas. Kogu selle eelduseks pidas Sirk Põhiseaduse muut­ mist, et oleks kindlustatud püsiv riigipea ning valitsused ei koostataks enam ministrite ümberistumisega ühest ministeeriumist teise, vaid tõe­ liselt oleks leitud ministrikohtadele kõige tublimad ja sobivamad jõud, kes siis ka püsiks ametis, saaks teha kavu ja ehitada Üles. Sirk leidis, et Riigikogu peaks tegelema ainult seadusandlusega, mitte aga valitsemisega." Sirk pidas õigeks poliitilist isolatsiooni Vene suhtes, mitte aga majandus­ likku. Kuna Venel on alatine tarbekaupade puudus, siis pidas Sirk õigeks ma­ janduslikku läbikäimist, saada neilt tooraineid ja müüa valmiskaupu. Sirk ei pidanud õigeks EVL osavõttu j aan. 1934.a. toimunud omavalitsuste valimistest, kuna seal ei ole olulised ega oma tähtsust suured riiklikud küsi-


mused, vaid kohalikud asjaolud. Sirk ei pooldanud Tartu üliõpilaste organisatsioone sellisel kujul nagu nad meil olid. Tema arvamuse kohaselt olid paljud omavahelised lahkhelid juhti­ vate avaliku elu tegelaste vahel ning palju muud onupojalikku oma alguse saanud just neist organisatsioonidest. Tema arvates Tartu üliõpilasorganisat­ sioonid vajasid reforme, et luua üks ühine rahvuslik üliõpilaskond. Esmakordselt tuli aprilliks 1934 väljakuulutatud Riigivanema valimistel viimane otseselt valida rahva poolt, Vabadussõjalastel ei olnud kahtlust, et kindral Larka Riigivanema valimis­ tel võidab. Riigikogu vaimuste suhtes oli arvamine, et kui just mitte ei saada absoluutset enamust, siiski tullakse suuremaks rühmaks Riigikogus. Kui Sirgule teatati usaldusväärse isiku poolt 4-5 päeva enne 12. märtsi, et on tulemas aktsioon vabadussõjalaste vastu koos kaitseseisukorra ja vahistamistega, siis Sirk vastas: „ Vahistatagupeale, see on meile ainult kasuks, küll rahvas valib meid vangimajast jälle välja". Sirk omas ausameelsuses ja sea­ duslikkuses kinnipidamises ei suutnud ega osanud endale ette kujutada, et ametis olev Peamuuster Päts Riigivanema ülesannetes lihtsaltrikubPõhisea­ dust enda huvides. Sirk arvas, et ükski võim ei saa välj akuulutatud Riigivane­ ma ja Riigikogu valimiste teostamist takistada, kuna see oleks olnud ju jäme Põhiseaduse rikkumine. Sirk uskus, et kui valimised on teostatud, siis valitud isikud tulevad oma ametitesse teostatud valimiste fakti läbi. Nii on loomulikult iga ausa inimese arvamine, kes ei arvesta, et teine on ebaaus. Sirk ei uskunud, et meie senisedriigijuhidkasutavad tooreid vägivalla võt­ teid ja et 12. märtsiriigipöördegaalgab pikaajaline saaduse- ja õigusmõistete hülgamise periood. Kuna legaalseid abinõusid vabadussõjalaste Riigivanema kandidaadi läbimineku kõrvaldamiseks valimistel ei olnud, siis tuli Põhisea­ dus kõrvaldada. Kui meil ei oleks toimunud 12. märtsi võimuhaaramist PätsiLaidoneri poolt ja järgnevaid Põhiseaduserikkumisi,eriti Põhiseaduses ette­ nähtud ja aprilliks 1934 väljakuulutatud Riigivanema ja Riigikogu valimiste katkestamist, siis oleks Sirk kahtlemata saanud kevadel 1934 Eesti Peami­ nistriks. Kujutagem, et Ameerika Ühendriikide ametisolev President nimetab rahva haigeks ja takistab riigi Põhiseaduses ettenähtud uue Presidendi valimisi ja


laseb vangistada vastaskandidaadi Meie ütleme, et see ei oleks Ameerika ühendriikides võimalik. Meil Eestis see aga juhtus.' 12. märtsi Õhtupoolikul vangistati Sirk Merepuiesteel Tallinnas (EVL pea­ korter) ühes paljude teistega seal ja mujal 12. märtsi toetuseks väljamarssinud Eesti Sõjakool täitis küll seadusliku valitsuse korraldusi, kuid viimase revolutsiooniliste eesmärkide kindlustamiseks. Samal päeval algasid ka esimesed Põhiseaduse rikkumised K. Pätsi poolt. Meie 1933.a. Põhiseadus ei tunne pea piiramata võimuga Sõjavägede Ülem­ juhatajat rahu ajal Selle mmetarnine oti võimalik ainult sõja- ja mobilisat­ siooni puhul. Juriidiliselt tuleb seepärast lugeda kõiki kindral Laidoneri käske, keeldusid ja korraldusi kehtetuks. Kehtetuks tuleb lugeda juriidiliselt Laidoneri poolt teostatud EVL sulgemist samal päeval Meil kas piinlikkusest või häbi pärast ei taheta või ei juleta käsitleda 12. märtsi riigipöörde ja järgneva ajajärgu juriidilisi aluseid, mis vääriks omaette artiklit NU näiteks isegi magister Artur Mägi oma raamatus «Kuidas valitseti Eestis" (kirjastus Tõrvik, 1951) mainib, et need olnud kõik n.ö. hädaotsused. See ei ole mingisugune juriidiline argument. Tõesti häda, et säilitada Peaministrile Riigivanema ülesannetes posit­ siooni, mis vabadel valimistel läheks kaduma Kõiki teostatud põhiseaduse rikkumisi püüti katta juriidiliste mõttekäiku de vabrikatsioonidega, mille autoriteks olid „kroonu** juristid eesotsas J. Klesmentiga. 12. märtsi õigustamiseks rakendati oletuste ja «oleks" teooria: „oleks need mehed valitsuse juurde tulnud, siis oleks võim tänava kätte läinud ja nad oleksid riigi vünud hukatusse." •Oleks* on rahvasuus alati olnud halb poiss, nagu hobusevarga .oleks", kes võttis hobuse ja vabandas pärast, et see hobune oleks lõhkunud ja oma pere­ mehe vigastanud! 1

Mõni kuu hiljem peale vangistamist vildi Sirk ametliku teate järele läbi­ vaatusele Narva maanteel asuvasse erahaiglasse. Mis sündis seal erahaiglas. selle kohta on huvitav kiri koi. ltn. Ago Reiolt Buenos Airesist Argentünast


13. dets. 1957: „Nimelt ühel päeval talutati Sirk kongist autosse ja toimetati Narva maantee algul olevasse erahaiglasse dr. Asu töökabinetid, kus A.SAt pressiti ja soovitati loobuda kindral Larka kandidatuurist Riigivanema ametikohale ja et Sirk seda avalikult deklareeriks ja Larka asemel tun­ nustaks Riigivanema kandidaadiks K. Pätsu Selle tasuks lastavat kõik vahistatud lahu, ka muidugi A Sirk ning vabadussõjalased võiksid oma tegevust jätkata... Endastmõistetavalt see oli trikk, et sellega vabadussõjalasi kompromiteerida. Küllap Sirk taipas asja ja kategooriliselt keel' dus mingisuguseid klaarimisi väljaspool liikumise juhatuseta . . . Too kauplemine ju vast selgemalt kui muu tõendab, et nood süüdistused, mis vabadussõjalaste kaela kallati — oli bluff. Tulnuks see Fiasko avalikuks, langenuks ju avalikkuses igasugune alus vabadussõjalaste vahistami­ seks . . . Ma ei tea, mis ajel dr. Asu senini vaikib tollest kohtamisest Kuna kohtamise mõtte algataja olí ta ise ja viibis kauplemise juures.,. Aga too kauplemise fakt on küllalt tähtis ja võib-olla läheb Sinul korda dr. Asut veenda, et ta tohe kohtumise üksikasjadesse ka teisi pühendaks, kuna asi on juba nii ammune ja on ajaloolise väärtusega." Dr. Asu Stockholmis ei pidanud võimalikuks reageerida* vaatamata temale saadetud kahele kirjale, mida ta kätte oli saanud. Pidas nähtavasti paremaks saladuse endaga hauda viia. Tallinna Keskvanglas asus Sirk mingit süüdistust esitamata kuni 11. nov. 1934. Samal õhtupoolikul avaneb temal võimalus põgeneda viimistletud kava alusel Tee viib üle Tartu Vindavisse Lätimaal Seal Hiie eestlase FaM kaas­ abil jafinantseerimiseljõuab Sirk koos vangivaht Küttimiga lõpuks Helsingi (5. dets. 1934). Soome valitsus annab Sirgule kui poliitilisele põgenikule asüüli ja määrab tema elukohaks Lonja alevi. Eesti valitsus Sirku kunagi välja ei nõudnud. Põhjuseks oli Soome avaliku arvamuse ja ajakirjanduse hukkamõistev suhtu­ mine 12. märtsiriigipöördesseja sellele järgnevatele sammudele. Lohjal pidi Sirk end isiklikult igal nädalal kohalikus politseijaoskonnas näitama. Soomes oli Sirk Eesti võimude poolt jälitatav. Nagu pr. Sirk mulle 6. ja 7. juulil 1968.a Uppsalas küsitlusel vastas, ei ole Soomes toimunud tema abi­ kaasa küüditamise katseid. Küll jälitanud eesti poliitilise politsei agendid neid Lohjal. Soome kohalik politsei aga omakorda informeerinud neid alati see-


suguste isikute saabumisest ja olemasolust kohapeal ja seeparast nad ei tund­ nud end kaitsetutena. Oks esimesi Sirgu külastajaid Lohjai oh* sinnasõitnud Heinrich Feldman. Tsiteerin katke tema kirjutisest: „ Viibisin ärilisel ülesandel Helsingis ja otsustasin enne lahkumist Soomest külastada Sirku Jõudsin videvikus bussiga Lohjale. Lo hjalas tel oli Sirgu olemasolu ja asukoht teada. Helistamise peale avas Sirk ise ukse. Jalutasime sellejärele kaua kahekesi metsavahelisel teel Teda huvitasid endastmõistetavalt olukord ja meeleolud Eestis. Seljalutuskäigul mainis Sirk, et teda ka seal Pätsu poLpoL nuhid jälgivat. Minu küsimusele, kui­ võrd ta seal oma elule julge on, vastas Sirk: ,Nok peaksid nad minu ka tapma, eks siis Sina kui minu vana koolivend mu hauale ikkagi UIU tood". 20. sept. 1935 esitati kindral Larka poolt Põhiseaduse muutmise eelnõu Riigikogu esimehe R. Pennole. Selle eelnõu järele peale tema vastuvõttu rah­ vahääletusel oleks 5. Riigikogu koosseis pidanud kokku tulema ja valima uue Peaministri ja endine valitsus pidi lahkuma 24 tunni jooksul. Ka seda katset taastada põhiseaduslik kord Eestis takistas K. Päts. Esitatud eelnõu idee autoriks oli Sirk ja ta oli selle eelnõu ka heaks kiitnud. Järgnes 8. detsember 1935. Selle sisu oli kavatsus Põhiseaduse vastase ja vägivaldselt haaratud võimu kõrvaldamiseks. 8. detsembriga oh* võimalik täita piinlik tühimik, mis esimese vabadussõja­ laste protsessigajuunis 1935 oli tekkinud. Vastupidi esimesele protsessile olid nüüd «vajalikud elemendid" olemas. Oh* oletatav mässukatse ja olemasolevad ranged karistusmäärad — oti kord võimalus oma kuritegu kinni katta, oli kord jälle võimalus mustata ja süütuid karistada. 1935.a. 8, detsembrile järgneval ajajärgul, nii vabadussõjalaste vastu korraldatud protsessil (6. — 25. maini 1936) kui ka hiljem, tekkis vabadussõja­ laste juhtkonnal veene, et 8. dets. 1935.a. -mässukatse" oti provotseeritud meie siseministeeriumi ja politsei juhtkonna poolt. Sel viisil taheti lahendada poliitilist pinget ja r..n. Põhiseaduse kriisi. Selgus ka. et soomlane dr. Raam, kes oli üheks kulleriks Soomes viibiva A. Sirgu ja koi. A. Seimani vahel Tallin­ nas, viis kõik vastavad kirjad enne kõike K. Einbundi (Eenpalu) kätte, kus neist tehti fotokoopiad. Selgusetuks on jäänud, kelle kaudu võimud sugereeri­ sid A. Sirgule Soomes 8. dets. 1935.a. ettevõtte vajalikkust.


Vabadussõjalaste sümbol, Sirk, oli ikka vabaduses. Tema kättesaamine oli vajalik eelduste loomiseks järgnevateks juba kavandatud vigurdamisteks — rahvalt .volituste saamiseks". Rahvuskogu loomiseks, jne. Sirk kui endiselt liikumise sümbol püsis sellisena edasi. Ta oleks võimeline olnud peatatud lii­ kumist taastama kui selleks võimalused tekivad. Sirk ei olnud rahvahinnangutest välja redigeeritav naga aeda ehk alul arvati Sirgu olemasolu välismaal rippus mõõgana 12. märtsi võimuhaarajate pea kohal Tema likvideerimine oleks neile lõplikult lahendanud siseelu ning või­ maldanud ka sisemise pinevuse lahendamist amnestiaga. 8, dets. õhtul a. 1935 asub Sirk teele Soomest Rootsi suunas. Sealt edasi üle Inglismaa Hollandi. Hollandi valitsusele saabus eesti võimudelt tervelt kolm Sirgu vangistamise ja väljaandmise nõuet. Esimene juba kolm päeva paale Sirgu Hollandisse jõudmist ja tema täpse Rotterdami hotelli aadressiga. Rotterdami ringkonna kohus arutab küsimust 19. m&rtail 1936.a, ja teeb Hollandi valitsusele ettepaneku lükata tagasi Eesti võimude nõudmine Sirgu valjaandmiseks, kuna küsimus on puhtakujuliselt poliitiline. Sirk vabastatakse Rotterdami vanglast ja kobe selle järele tungitakse te­ male tänaval kallale. Sirgu arvates eesmärgiga teda haarata ja küüditada. Järgneb varsti veel teine samasugune kallaletung temale Rotterdamis. Sirk põhimõtteliselt ei tahtnud oma põgenemisel minna Saksamaale. Ta ei soovinud, et tema nimele poogitakse käige rahvussotsialismi. Kui sakslased moodustasid endile Eestis 1933.a. novembri lõpul rahvus­ sotsialistliku organisatsiooni V. von zur Mühleniga eesotsas ja saatsid aasta lõpul EVIri peakorterisse Narva maanteel Sirgu nimele tervituse ja solidaar­ suse kinnituse, siis Sirk keeldus telegrammi teadmiseks võtmast j a ka ei vastanudtelegrammile.Ta ainult teatas ajaleht «Võitluses", et EVL-il ei ole mingit ühist rahvussotsialismiga, nende sinise organisatsiooniga ega sakslas­ tega. Ta nõudis, et eesti ametivõimud keelaksid nende tegevuse Eestis. Ka Riigikogus toimusid 1933.a. detsembri algul sõnavõtud (keskera­ konna esindaja Tõnis Kalbus j.t.) V. von zur Mühleni j a tema organisatsiooni Üle. E V U poolt esitati märgukiri 1933.a. detsembri algul Riigivanemale vas­ tavas küsimuses Artur Sirgu allkirjaga. Järgnes ka vastava rahvussotsialistliku raku tegevuse keelamine administratüv-võimude poolt ja mitme asjaosalise väljasaatmine Tallinnast. Lõpuliku keelu kuulutas kohus ja karistas mehi vaikese trahviga.


18. mail 1937.a. saabub Sirk Luxemburgi ja 22, juunil väikesse Echternachi linna. Seal asub Sirk elama Johan Wengleri nimelisse hotelli. Ja seal sünnib dramaatiline lõpuakt. 31. juuli hilisõhtul leiti Sirk meelemärkuseta olekus hotelli betoneeritud hoovilt. Ta sureb meelemärkusele tulemata 2. aug. varahommikul. Maeti esi­ algu Echternachi kalmistule ja tema ümbermatnune toimus 9. okt. 1937 Hel­ singi Hietaniemi kalmuaeda. Kelle käes on Sirgu surmapõhjuste Jahendamisvöti ja mis sündis Echter­ nachi linnas tema viimastel elupäevadel? 9. juulil 1958 külastasin Soomes Tampere lähedal elavat kohalikku güm­ naasiumi inspektorit O.J. Sy varit, kes oli ainus veel elusolev komisjoni liige, kes tõi Sirgu laiba Soome ümbermatmiseks. Sy vari seletas, et nad olid Echternachis 1937.a. ooktoobri esimestel päevadel Seletusi andnud neile hotelli omanik hr. Wengler ise. Ta teatas, et õnnetuspäeva eelmisel Õhtul on Sirk käinud jalutamas ja on maininud, et ta kohtanud linnas eestlasi. Ta olnud ilm­ selt rahutu. Ka õnnetuspäeval käinud Sirk jalutamas, olnud tagasituües ehmatand ja märg. Hotellil oli hoovipoolne välisuks garaazi kõrval, mida Sirk kasutanud ja mis viis otse hotelli koridori ja sealt pääses trepi kaudu ilma teisi ruume läbistamata otse üles. Nende Echternachis viibimise ajal olnud see hoovipoolne välisuks alati lukustamata. Nad küsitlenud inimesi ja teinud kohapealset ülevaatust. Nad käinud ka kohalikus haiglas ja soovinud saada Sirgu haigusekäigu kirjeldust. Neile vastati, et see haiguskäigu kirjeldus on hävinud. .Meele ei üteldud ega seletatud, kuidas see toimus. Nii ei saanud meie komisjon sellest ärakirja, ' teatas O.J. Syvari. 4

Arst, dr. Speck, kes ravis SJrku, teatanud, et Sirk oli kogu aeg meelemärku­ seta ega tulnud kordagi teadvusele. Ta soninud eesti keeles, millest keegi aru ei saanud. Komisjoni mulje õhtud, et kõikide inimeste soov Echternachis oli, et meist taheti ruttu lahti saada. Neid tulnud tagasiteekonnai saatma isegi Echternachi politseiülem, kes saatis neid kuni Antverpenini. Oktoobrikuu teisel poolel 1957 peatus Echternachis eestlane Richard Leht­ metsi endine O/Ü Tarmo omanik Tallinnast, koos abikaasaga, tehes automat­ ka Lõuna-Euroopasse. Küsitlesin teda 7. oktoobril 1954 tema elukohas Chicago lähedal. Hr. Lehtmets mainis, et külastades hotell J. Wenglerit, oma­ nik ise absoluutselt keeldunud seletust andmast. Seda teinud lõpuks omaniku


tütar. Viimane teatanud, et Artur Sirk ütelnud päeval enne salapärast mõrva, et ta kohanud linnas eestlasi ja olnud nähtavalt ärevuses. Tütar näitas, kus Sirk lamanud betoonil ja mainis, et ta näinud jube välja, kuna kontide otsad olnud jalgadest väljas, seaga kiud murtud. Tekkis küsimus, kes olid need eestlased keda Sirk kohtas Echternachis päe­ val enne mõrva? Kui need oleksid olnud tema sõbrad, siis oleks see varem või hiljem vabadussõjalaste ringkondades teatavaks saanud, nagu sai teatavaks pastor Aareandi sõit maikuus Sirgu juurde Luxemburgi, teda hoiatama, varit­ sejate eest. Mõõtes Sirgu ..kukkumise" kohta, selgus, et see oh' maja seinast 10 jalga eemal. Sirgu toa aken oli väga madal Härra Lehtmets imestanud, et kuidas Sirk ometi nii kaugele .hüppas". Kuna Sirgul ei olnud väärtasju ega suuri rahasummasid, siis rööv ei saanud olla ajendiks. Tagapõhi selleks sai olla ainult poliitiline. Eelpool mainitud komisjoni otsus olnud: mõrv. Isegi 20 aastat hiljem, 25. sept. 1957, Diekirchi politseiringkond, millele allus Echternach, vastab minu järelpärimisele Gegentiber den ihn bekandelnden Ärzten hat A. Sirk sicA geäussert, er sei lebensmüde getvesen*. H

Sirku ravinud arst, dr. Speck, omas kirjas 17. sept. 1960 eitab viimast kate­ gooriliselt. Tuleb seepärast arvata, et hotell Wengleri hea kuulsuse säilitamiseks ja Luxemburgi riigi huvides mitte sattuda piinlikku mõrvaloosse, Luxemburgi võimud võtsid omaks enesetapmise versiooni Echternachi linn on mõnetuhande elanikuga väikelinn, kus ei ole vaatamis­ väärsusi ega olnud ka kuurorti, mis oleks meelitanud välismaalasi eestlasi! Sirgu asukohta teadsid ainult üksikud vabadussõjalased ja muidugi kirja" vahetuse kontrollimise kaudu ka eesti luureorganid. On loogiline järeldada, et need isikud pidid olema teda tumeda sihiga jälgima saadetud. Seni ei ole neist keegi ennast ise avaldanud ega ka oma .mälestusi* kirjutanud. On olnud arva­ musi kust nad saadeti, kas poliitilisest politseist või kindralstaabi 2. osakon­ nast ja kes nad olid. 1

Väärib mainimist, et 1937.a. kevadeks oli Sirgul valminud käsikiri Eesti poliitilise olukorra ja Päts-Laidoneri poolt teostatud võimuhaaramise kohta. Sirk pöördus New Yorgis elava Arthur Meckleri poole valminud käsikirja kir­ jastamiseks. Meckier oh* võtnud osa Vabadussõjast Kalevi Maleva koosseisus


ja tundis Sirku Sõjakoolist. Ta oli Sirgu otseseks usaldusmeheks New Yorgis. Meckler pöördus New Yorgis oleva Felsbergi trükikoja poole trükkimisvõimaluste leidmiseks. Minu valduses on John Felsbergi kirjalik vastus Mecklerile 22. maist 1937. Kiri on ingliskeelne. Kirjas teatab Feisberg, et ligikaudne hind 400 Ihk. raama­ tu trükkimiseks, nulle lehekülje suurus on 6 X 9 tolli j a eksemplaride arv 2000 — oleks $1.866,- . Kuna Ameerikas oli veel depressiooniaeg, siis nii suurt summat ei olnud Meckleril ja ta sõpradel väija panna. New Yorgist saadeti küll siinsete eestlaste Itn. Viktor Ustavi, ltn. A. Meckleri ja Torpatsi poolt raha Luxemburgi Sirgule toetuseks. Raha saatjaks oli ametlikult Viktor Ustav. Eesti valitsus jälgis pidevalt oma luureorganite kaudu Sirgu tegevust välis­ maal ja kontrollis ka tema posti oma agentide kaudu. Nii ei saanud ka vasta­ vatel organitel olla teadmata, et ilmumas on raamat Sirgu sulest ja selle levi­ tamine Eestis. Nagu pr. H. Sirk mulle Rootsis juulis 1958 toimunud küsitlusel vastas, ei teatatud temale Luxemburgi võimude poolt tema abikaasa surmast ja ei saadetud tagasi ka tema kirju, kuigi iga kirja taga oli saatja aadress. Tõenäoliselt olid kirjad kui ka valima käsikiri mõrvarite poolt töötõendite­ na" kaasa viidud. N

Peab järeldama, et Sirgu eestikeelse käsikirja vastu oli mõnel pool nii suur huvi, mis suundus käsikirja kõrvaldamisele vägivaldselt koos vastava käsi­ kirja autoriga. Kui 60. aastate algul tõusis üles Sirgu surma ja mõrva probleem, siis järg­ nes sellele hr. Villem Saarseni hell reageerimine ja tema kiire sõit Luxemburgi a. 1960. Tõenäoliselt sinna vaatama, kas ei ole mingeid jälgi, mis võiks aastate möödudes tema 2. osakonda riivata. Väärib mainimist, et 4. okt. 1937 Helsingis teostatud Sirgu laiba lähivaat­ lusel ei leitud luumurdeid. Võetud proovid näitasid arseenikumi olemasolu. Pika aja möödudes võib küsida, mispärast varjatakse ja hoitakse tänapäe­ val andmeid nende isikute kohta (nagu Sirk) meie inimeste eest teadmatuses ja miks ei esine nende nimed nüüdsetes aastaraamatutes esinevate Üsnagi tähtsuseta mineviku kujude kõrval Kas vaikiv ajastu kestab edasi ka pagu­ luses? Vabadussõjalaste liikumise eesotsas olnud inimesed on peaaegu kõik mõr-


vatud või veetud esimeste ohvritena Siberi Liikumine on jäänud ajalukku ja tema mineviku kujul olevikus olematu. Samuti nagu pagulaskonnas osutub liivakasti mänguks põllumeeste kogundus, asunikkondlus, rahvaerakondlus, jne. — samuti ka endine riigi isamaaliitlus. Usurpaatorid on jaganud hiljem Sirgule palju tunnustust, kui omal vesi paadis juba ääreni on tõusnud (.Tõus ja Mõõn", .Mardus kiljatas"). Käesolev artikkel on kirjutatud Juhan Kohjuse, Albert Naerisa ja H. Okase poolt kogutud andmete põhjal teose .Artur Sirk" koostamiseks.


Artur Sirk IN MEMORIAM Pastor Ilmar Ainsaar See oti depressiooniaastatel Eestis, igavikuna tunduv aeg tagasi. Olin tookord karjapoiss ühes asunduses Luuna Eestis, kus asunduse moodustasid asundustalud annetatud autasuna Vabadussõjas ülesnäidatud vapruse eest Ühel hilissuvisel laupäeva õhtul kogunes minu peremehe avarasse taluelamusse ümberkaudseid talu peremehi sellisel hulgal, et ruum varsti täitus. Pidi olema mingi nõupidamine. Mind, karjapoissi lubati nurgal puupingil istudes sellest osa võtta, millele olin uhke, sest need mehed olid ju maie Eesti iseseisvuse loojad, kelledele vaatasin aukartu­ sega alt ülesse. Meeste tõsisest kõnelusest on jäänud mälestuslõnga ainult üksikud laused, nagu: Tuuenamb niimuudi edcsi ei saa minna... tarvis Uha uus Põhiseadus." Siinjuures jai millu luu» nime, mida korrati. Oks oti kindral Larka. kelle nimi oti mulle tuttav kooli ajaloo raamatust Teine oli mulle tundmatu, kuid millest mehed rääkisid suure lugupidamisega ja austusega... ARTUR SIRK... tollest õhtust jäi mulle nimi Artur Sirk helisema kõrvu läbi aastakümnete.

seties* * *"' °" Sirgu nimi üle terve Eesti igaühe suus. Mõni rääkis se eat pilkavalt, suur osa aukartuse ja vaimustusega, eriti meie keskkooli vanema .° ! ; VBtauste kamfrffi.ifl vabadussõjalaste poolt esitatud Põhiseaduse j ? , . , ; « n i s e k & Minu kodulinna Valka pidid tulema mõlemad vabadussõja­ laste liikumise juhid, kmdral Larka ja Sirk. 11

T*ou

& S t a

P

I S

j e m

d

A r t u r

0 I i

ablvi

kui rahva'uh^ "* k o r d a , ma nägin isiklikult ja kuulsin Artur Sirki on mul me i • ^ f ^ ' J paljutõotavatriigimeestmeie generatsioonile. See päev •ed sõraal •° ^tallidega, Z* ole seda suutnud kustutada aeg, omapoollamused ja kannatused. eSt

v

a

t o r

n a s t

t

kus

a

W a

e

maVaaij^mm^^ äärel, kui Eesti ilni-must-valge lipu lehvides Vabadussõjass * ° ° ^ÕP^*^ pikk rivi sirgetes ridades. Ees olid mehed rinnas * u d aumärgid. Tundus, et suur osa meie kodulinna mehi igast elu88

a s saa<

m

a a

1


avaldusest marssis lõputus reas eesti rahvuslipu taga. Turuplatsil rivistus rongkäik ja kaasaskäiv rahvahulk ümber kõnepoodiumi. Sain endale trügides juba varakult hea koha, et kõike naha ja kõike kuulda. Poodiumil seisjatest tundsin ühte kohe, see oh' kapten Pallon, ehk „Uku", legendaarne mees soomusrongilt Vabadussõjas. Tema kõrval oli auväärne vanahärra, keda tundsin ajalooraamatu piltidest, see oli kindral Larka. Siis asus kõnelema noorepoolne sirge rühiga ja meeldivate, kindlate näojoontega mees . . . „see on Artur Sirk" müksas koolivend minule külge. Juba esimesest lausest paelus ta kogu kuulajaskonda. Kõneleja kiskus igaüht kaasa, et tõesti on tarvis teha midagi, et ehitada Üles tulevastele põlvedele Eesti riiki, mis püsib ja säilub. Eesti riik ja rahvas tundus tema siirast kõnelusest olevat talla kõik.

Olles abituuriumi klassis mõned aastad hiljem, tõid ajalehed sensatsioonilise teate vabadussõjalaste ..riigipöörde katsest* . Need Vabadussõja kangelased arre­ teeriti ja vildi vangikongi Minu, nooruki, südame täitis see ülekohus kibedusega. Arvan, et paljud tunnetasid seda. 4

Samal ajal, kui Nõukogude Liidus lavastati näiteprotsesse poliitilise Iraagikomöödiaga, nii oli see kahjuks ka meie kodumaal. Vabadussõjast osavõtnud au­ väärsed ohvitserid degradeeriti.,. Tundus nii, nagu oleks kellegi käsi tõmmanud musta eesriide vabaduse, demokraatiaja õigluse ette. Võin seda öelda, sest ei ole ise kunagi kuulunud ei vabadussõjalaste liikumisse, ega ühtegi teise polütilisse denominatiiooni ega fraktsiooni Artur Sirgu nimi kustutati Eesti ajaloo raamatu lehe­ külgedelt.

Kuid kas saab kedagi maha kustutada? E i Tuli aeg, kus ise sõdurikuues veetsin neli aastat rindel Vaba Eesti eest, kuhu pudenes suurem osa meie noort generat­ siooni. Meil ei olnud palju anda- ainult oma noor elu, nagu Artur Sirk seda märtrina tegi Ka meid, ellujäänuid, aeti taga, pisteti vangikongi või anti välja metsalistele märtriteks. Sõjavangis olles oli mul kaaslaseks võõrkeelne Piibel Selle lehekülgedel oli kirju­ tatud õnnistegija sõnad: Suurimat armastust ei oie keUegU, kui see, kes annab oma elu oma sõprade eest


Nende sõnadega asetan ma Eesti rahva suure poja Artur Sirgu pildi Eesti ajaloo­ raamatu suurmeeste kõrvale, kus tema väärikas koht peab olema. Selle pildi alla asetan ma palvekätest põimitud mälestuspärja oma generatsiooni nimel ühele suurele eestlasele.

Ilmar Ainsaar sündis Valgas 12. augustil 1919. Ta oli pataljon Narva esimese koosseisu võitleja tankitõrje üksuses. Lõpetas 1952 ülikooli Ordineeriti õpetajaks 1954 Rootsis. Oli Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku pastor Melbournes Austraalias kuni 1969, millal astus tagasi haiguse tõttu oma kobalt Suri 15. jaanuaril 1978 Melbournes.


Mälestusi Gustav Oiderma „See on vana asi a u s sellest enam rääkida", see on tavaline reaktsioon minule minu kaasmaalaste poolt, kellega olen püüdnud vestelda 1934.a. sündmuste teemal Võtsin osa Vabadussõjast ja võtsin osa ka endiste sõjameeste poolt algatatud rahvaliikumisest - Vabadussõjalaste Liidust Pean lugu neist, kes maid on kritiseerinud väära­ tuste üle, kuid siiski on suhtunud vabaduasõjalastesse ausalt, nagu tegid seda William Tomingas, August Ots ja ka paljud endisedriigimehed.Kuna mulle näib, et üldiselt on kai unustatud või ei olda teadlikud meie lähema mineviku sündmustest aua toon kokkuvõtte oma mälestuste põhjal Eesti Vaba­ riigi algusest kuni Eesti Vabariigi maakaartidelt kustutamiseni 1940.a.

Eesti oh* demokraatlik vabariik. Kõrgemaks võimuks oli rahvas. Rahva huvide raames erakonnad ehk parteid esinesid oma kandidaatide nimekirjadega Riigikogu valimistel. Ükski erakond ei saanud Riigikogu valimistel absoluutset enamust ja valitsus tuli seepärast moodustada erakondade koalitsiooni alusel. Aastast 1919 kuni 2933. aastani oli meil 20 valitsustja samal ajavahemikul valitsuste eesotsas 10 eri riigivanemat Neist kümnest toon näiteks Jaan Teemanti, kes oli riigivanemaks neli korda. Meil kujunesridapoliitilisi tegelasi, kes tarvitasid oma intelligentsi ja andekust omakasu saavutamiseks* puudes ka iga hinna eest jääda valitsusse. K. Pätsi valitsuse peaminister K. Einbund ehk Eenpalu hüppas isegi erakonnast erakonda, et säilitada oma positsiooni Erakondade tegevus oli arenenud selles suunas, et unustati rahvas, viimast vajati veel ainult kui hääletusmaterjali Häälte andmine erakondade nimekirjadele tõi esile olukorra, et erakondade juhtkonnad, ka parlamendis, kujunesid elukutselisteks. Ka olid alatised valitsuste muudatused rahvale väga kulukad, sest välja-


langenud valitsusliikmeele maksu' kolm kuud palka järele. Samaaegselt levis rahva seas väljendus:riigiasi hea asi, omakasu peaasi. 1924.a. taotles Moskva võimuhaaramist Eestis peamiselt eesti soost kommunis­ tide läbi. Mässukatse suruti kiiresti maha ja osavõtjad arreteeriti, kuld hädaoht Eesti suurelt idanaabrilt uueks haardeks jäi ajakusimuseks. 1930. aastate algaas­ tail oli Eestis majanduskriis, pealegi andis tunda kriitikate sündmuste areng välis­ maal Niisuguses olukorras selgus rahvale ja ka valitsuslükmetele põhiseaduse muutmise vajadus. Kuld erakondade poliitikute tõttu ei suudetud jõuda kokku­ leppele. Sellises olukorras tekkis rahvale kahtlus, kas Eesti on võimeline tegutsema välise hädaohu vastu. See oli ka elukord, mis mõjustas Eesti Vabadussõja juhtivaid ohvitsere kokkutulekuleja asutada organisatsioon kõigile Eesti Vabadussõjast osa­ võtnud võitlejatele. Esimeseks suuremaks vabadussõjalaste kokkutulekuks oli juulis 1932 korralda* tud Põhja Eesti vabadussõjalaste päev Tapal Sinna saabus3.500 vabadussõjalast Kõnedega esinesid kindral Lorka. advokaat Sirk ja advokaat Telg, kes kõik olid vabadusristi kavalerid. Viimased kaks selgitasid vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise kava (vastavalt 2. kongressi 2931.a. otsustele). See Tapa päev pälvis kogu mai* avalikkuse ja alakirjanduse tähelepanu. Sotsialistliku partei poolt Tallinnast oli saadetud sellele Tapa päevale mitu autotäit n.n. punaseid liinisõdureid vabadussõjalaste ürituste segamiseks, sotsialistide Lui Metslangi ja Johannes Mihkelsoni (viimane praegu Rootsis) juhtimisel Ise nad nimetasid end sotsialistliku partei võimlemisiünma liikmeteks. Punaste vehelekarjumised ja röökimised ei suutnud meie Tapa vabadussõjalaste päeva korda­ minekut rikkuda Järgnevalt tutvustati vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu sisu rahvakoosole­ kutel. Võtsin osa koosolekutest Viljandis ja Tallinnas. Põhiseadus määras, et rahvas omab kõrgeima võimu. Riigivanem tuli otseselt valida rahva poolt Raskuspunktiks osutus riigivanemale antud dekreediõigus, mida ta võla kasutada erakorralistel vaja­ dustel William Tominga arvestuste järele raamatus Vaikiv Ajastu, kuulus kaks kolmandikku eesti endistest sõjameestest Vabadussõjalaste Liitu. Vabadussõjalased olid saanud rahva seas laia poolehoiu osaliseks. Nähes ohtu võimu kaotuses, asusid erakondade häälekandjad vabadussõjalast ja uut põhiseaduse eelnõu ründa­ ma. Poliitiline sõnasõda enne valimisi vabal maal on iseenesest mõistetav nähe ja tarvilik demokraatlikuriigisüsteemiterviseks. Ka meU oli oma häälekandja — Võitlus. Vabariigina olime vabanenud mitte üksi Venemaast vaid ka saksa keelt rnäkivaist mõisnikest


Hirm sakslaste ees, eriti seoses mõisate taastamisega, kestis mõnevõrra edasi ja seda hirmu ara kasutades süüdistati vsbadussõjaiasi sakslastega koostöös. Süüdis­ tusi toodi ka isikute vastu. Nii lugesin Tallinnas ilmuvas Veileri kontserni Vaba Maas (hr. Veüer oli K. Pätsi õemees), et Viljandi Tuletikuvabriku tehniline juhataja Gustav Oiderma peab sidemeid sakslastega. Olin elanud Berliinis ja seal Õppinud, kuld sidemed olid katkenud isegi isiklikkude sõprade ja tuttavatega Saksamaal. Selliseid vihjeid esines minu kohta ka kohalikkudes ajalehtedes ja ka Viljandi Tule­ tikuvabriku direktor Hallmani vastu. Direktor Hallman oli rahvuselt rootslane ja hoidus üldse poliitilisest tegevusest. Uus põhiseadus võetirahvahääletuseloktoob­ ris 1933 rahva poolt vastu. Niinimetatud Vabadussõjalaste Põhiseadust toetas ka K. Pats, tookord küll ainult temale teadaolevatel põhjustel Põhiseadusega oli loo­ dud Riigivanema instituut, mille täitmine oli ette nähtud kandidaatidest, kellele antud vähemalt 10.000 soovitusallkirja. Vabadussõjalaste keskjuhatuse ja 1933A detsembris korraldatud kongressi otsusel otsustati toetada kindral Andres Larka riigivanema kandidatuuri, kes sai ka enamuse rahva poolt antud soovitusallkirjadest Rahva meeleolu mõõtes (mida K. Päts tunnustas haigestunuks) olctf veendu­ nud, et kindral Larka võidab ka üldisel rahvahääletusel - riigivanema valimistel. K. Pätsi poliitilise seljataguse moodustasid venelaste rahvuserakond, sotsialistid ja põllumeeste kogud. Ta sai riigivanemaks 21. oktoobril 1933 ja tema valitsuse volitused otid Põhiseadusega piiratud kuni 3. maini 1934. Valimised jäid aga tule­ mata, sest 12. märtsil 1934. aastal K. Päts koos kindral J. Laidoneriga (keda ta nimetas sõjavägede ülemjuhatajaks), nende omavahel moodustatud koalitsiooni teel, tegid riigipöörde. Piltlikult öeldes see võimuhaaramine oti esimene sõlm meie iseseisvuse kaotamiseks kootud võrgus, mida meie praegused ja tulevased põlved vabaduse taotlustel peaks harutama. 12. märtsi sündmused ei tulnud minule ootamatult Oli teada ka, et K. Päts lubas „ nendele poisikestele (vabadussõdalastele) näidata ja päitsed pähe panna. Tundsin hästi Viljandi maavanemat H. Laurit Kohtasin teda tänaval mõnda aega peale reisi Tapale ja tahtsin selle üle temaga rääkida. Ta hakkas minuga kurjustama; „ Mis Sina sinna otsid? Küli Sa näed, mis nendega tehakse!" Ta kordas viimast lauset mitu korda. Paar nädalat enne 12. märtsi sai kapten Holland Viljandis Vene saatkonna kaudu tulnud teate vabadussõjalaste rahvaliikumise likvideerimisest ja osavõtjate arreteerimisest Vabadussõjalaste poolt tehti otsuseks sellisel korral mitte vastu hakata, sest meie polnud rikkunud seadusi 11

K. Päts kasutas ettekäändeks vabadussõjalaste poolt mässukatse taotlemist Ta seletas riigikogu koosolekul 15. märtsil 1934: „Meie teame ka seda, et lipukangad olid tellitud, etpatriootilisi manifestatsioone Tallinnas toime panna, kui võim üle võe-


tud ...et otid igasugused korraldused tehtud, et uulitsatel välja astudaja väeosadest pidid sõjariistadega kaasa tulema." Ainult meie, vabadussõjalased, ei teadnud midagi tellitud lipukangastest ja väljaastumistest Aga Pats ..teadis *. 14

Mõistatuseks oli, miks vene saatkond usaldas meile, nende kõige suurematele vaenlastele, hoiatuse kavast Vabadussõjalaste Liitude sulgemisest ja liikmete arreteerimisest Järeldan, et nende eesmärgiks oli provotseerida mässukatset, seega hõlbustades ja Õigustades K. Pätsi võimuhaaramises. Kuigi mässukatset ei olnud, jäi K. Päts süüdistuste juurde, pani toime ülemaalise vabadussõjalaste arreteerimise, kuulutas välja kaitseseisukorra, millega kaasnes sõnavabaduse kaotamine. K Pätsi võimupositsiooni kindlustas kindral Laidoner, kelle käsutuses oli sõjavägi. K. Pätsi järgmiseks sammuks oli Isamaaliidu loomine valitsuse kindlustamiseks veebruaris 1935. Isamaaliit oli propaganda asutus, mis loodud saksa Reichsministerium für Volksaufklärung und Propaganda eeskujul. Isamaaliit kontrollis kaudselt igat eluvarjendit Eestis ja oli ainuerakond. Kuna vabadussõjalaste ajaleht Võitlus oli suletud, ei olnud meil enam võimalust avalikkuses sõna võtta ja meie vastu toodud süüdistustele vastata. Sõnavabaduse puudusel ei võinud ka teised ajalehed vabadussõjalaste kaitseks kirjutada, pealegi oli nendel eeskiri avaldada süüdistusi ja propagandat meie vastu. Süüdistused sakslasatega koostöötamises ilmusid Õhinal edasi, vaatamata sellele, et K. Päts ja kindral Laidoner peale võimuhaaramist voorutasid lääneliitlased ja ise otsisid sõprust Saksamaaga. Mind ja mu abikaasat vangistati. Minu kodu läbiotsimisel konfiskeeriti kommu­ nismi-vastane kirjandus ja mulle on jäänud siiani mõistmatuks, miks konfiskeeriti ka minu abikaasa kirjavahetus tema vanematega abikaasa koolipõlvest ja niisamuti lapsepõlve päevik. Eriti inetuks kÕrvaljuhtumiks K. Pätsi propagandamasina tulemusena oli suhtu­ mine lastesse. 13. märtsil 1934.a. kui meie väike laps jalutas õuelt tänavale, sus neli naist piirasid ta ümberja hakkasid last mõnitama: „Sinu isa ja ema on vangis, ega sa neid enam näe! Nad tahtsid meid sakslastele maha müüa" Sellised mõnitamised 1934. ja 1935. aastail osutusid karduvaiks näheteks. Isegi kui mu tütar algkooli alg­ klassis ilmsüütult ütles, et ka tema isa on vabadussõjalane, leidis klassijuhataja omale sobivaks naerda ja last klassi ees pilgata. Jälgisin ka vabadussõjalaste kohtuprotsesse, mis toimusid Tallinnas ja mida teadlikud ausustundega inimesed on kutsunud lavastatud teatrimänguks. Ma lisak­ sin juurde, et need olid nagu venelaste poolt lavastatud teatrimängud. Minu


kadunud abikaasa viibis Tallinnas kohtusaalis sõjakohtu poolt peetud protsesside ajal. Minu abikaasa oli sundinud Tallinnas veneusu vaimuliku tütrena. Ta oli kooli­ õpetajaks Tallinna Kunsttööstuskoolis koos K Pätsi vennaga. Oma tutvusring­ konna läbi tundis süüdistajaid ja ka süüaluseid. Ta kinnitas, et kohtuprotsessidel ei esitatud ühtegi süüdistust vabadussõjalastele välismaalt raha saamises. Kohtu­ protsessil juunis 1935 süüdistati vabadussöjslasi seadusparagrahvi alusel, mis pandi dekreedi korras maksma rohkem kui pool aastat hiljem peale 12. märtsi 1934. Seega süüdistati vabadussõjalast tegudes, mis nende kordasaatmise ajal ei õhtud karistatavad! Sellist süsteemi ei tuntud vanas Roomariigis,kuid leidis rakendamist autoritaarseks muutunud Eestis. Aga otstarb pühitseb abinõu, nagu seda määrasid keskajal juba jesuiidid. Vabadussõjalaste kohtuprotsessides oli süüdistajaks venelane Tshistjakov, eestistatud nime ga Helk. Helk oli K. Pätsi venna naisevend. Kohtusaalis vastandina toonitas Jaan Teemant, endine Eestiriigivanem,etilma nende meesteta poleks meil iseseisvat Eestit Sündisin Pärnumaal ja minu kodukoht ei olnud kaugel K. Pätsi kodust Olen luge­ nud K. Pätsi biograafiat ja ma ei eita, et Pätsi vanematel oh' talu Tahkurannas ja et neil oli kord isegi veski. Tundsin Pätsi perekonda kui vene perekonda Kodune keel oli vene keel. Päisi isa oli kõrtsipidaja. Minu kodukohast Pärnu minnes tuli meiJ Pätside kõrtsist mööduda ja mäletan, et kõrts oli ümbritsetud männikust Mäletan ka vanemate hoiatust*,. Tule enne pimedat koju.'". Kõrts oli tuntud kurikuulsa röövlipesana. Kuivõrd Pätsid ise röövimistest osa võtsid, sellest ma pole isiklikult teadlik, sest püüdsin vältida kokkupuuteid kõrtsihärradega. Küll jutustas mu õde, et vide­ vikus teel Pärnusse nägi kõrtsitrepü naist istumas, kes teda nähes hakkas kõvasti hüüdma; „Harrad! Mammal ' Kõrtsist jooksid välja mehed, kes hakkasid õde taga ajama Õe tugev noor hobune päästis ta röövlite kätte langemast Hiljem kui männi­ mets raiuti, leiti metsaalusest rägastikust inimltid. 4

Ka mäletan, et Konstantin Päts, keda kohalikud inimesed kutsusid kõrtsi Kostaks, käisl905.a. Pärnu lastepargis tsaarivastast kõnet pidamas, kandes pikka punast lipsu. 1913. aastal kohtasin ka Mihkel Martnat Berliinis, kus ta pidas eest­ laste kokkutulekul 1. mai puhul kommunistliku kõne. M. Martna käis varem ShvehV sis kommunistlikkudel loengutel, kus ta kohtasridaeestlasi, kes temaga koos loen­ gutest osa võtsid. Nende seas ta mainis mulle K. Pätsi, kes oli minule tuntud Pärnu­ maalt K. Pats on austatud Eesti Vabariigi algpäevil ja ülistatud paljude poolt 1934. aastast alates. Vabadussõjalased olid ettevaatlikud oma propagandas K. Pätsi suhtes, kuid tahtmatult tekib küsimus, milline eestlane on ..eestlane", kes võrsus


kõrtsi julmuses vene perekonnast August Ots, raamatus Miks Kaotasime Iseseisvuse väidab võimalust, et K. Päts provotseeris ka n.n. Kadaka tee mässu. Kadaka teele oli meelitatud vabadussõjalaste juhte ettekäändega, et Artur Sirk, kes oli põgenenud Soome, tuleb Soomest Kadaka teel asuvasse eramajja eesmärgiga K. Pätsi valitsuse kukuta­ miseks. Kuna Artur Sirk ei tulnud, otsustasid kokkutühjad lahkuda ja „mäasuplaanidest" loobuda. Enne kui suudeti lahkuda, neid arreteeriti ja korraldati uus protsess.* -

Et oma võimupositsiooni kindlustamine oli tähtsam kuiriigikaitse,aus suunati sinna energia ja raha. Kui Eesti hakkas libisema Nõukogude Liidu valdusse, täitis К Päts kõik Nõukogude Liidu poolt esitatud -nõudmised. K. Pätsile anti varakult nõu Eestist lahkumiseks, kuid ta ei võtnud nõuannet vastu. Ta kirjutas alla käsk­ kirjale kommunist Vares-Barbaruse valitsuse ametisse määramiseks ja palvekirjale Eesti Presidendi kohalt lahkumiseks. Toon ära Vabariigi Presidendi käskkirja Riigi Teatajast, Art 741, Nr. 185. raama­ tust Miks Kaotasime Iseseisvuse. Raamatu autor August Ots väidab, et kuna kommunistid kõrvaldasid selle Riigi Teataja numbri, trükkides sama numbri teist­ suguse sisuga, võib järeldada, et K. Päts kirjutas käskkirja vabatahtlikult ilm* kommunistide surveta. Tekst on järgmine: Ühtlasi pöördun tuina kõigi Eesti Vobariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda taie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale (Vares-Barbarueele, G.O.) kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Kesti riigija rahva üldiseks heaoluks ningtänankogu eesti rahvast kõrge usal­ duse eest, mis minule ametisoleku aja kestel osaks on saanud. К Päts, Vabariigi President 30. juulil 1940. aastal asus K. Päts valvuri saatel koos poja Viktori perekonnaga teise klaasi aalongvagunišse. Talle anti kaasa rohkesti pagaazi, arstirohud ja isegi arst Talle määrati igakuuseks toetuseks 2.000 rubla. Nii siirdus Konstantin Päts, Eesti Vabariigi esimene peaminister ja viimane valitseja, сипа isa-isade kodu­ maale, Venemaale ja Eestis algas kommunistlik veretöö. 30. juulil 1940. aastal asus K. Piits valvuri saatel koos poja Viktori perekonnaga teise klaasi aalongvagunišse. Talle anti kaasa rohkesti pagaazi, arstirohud ja isegi arst Talle määrati igakuuseks toetuseks 2.000 rubla Nii siirdus Konstantin Päts, •*Dk# arrcieerimhe NKVD kooli.

korraldajaid

oli Tuuba-Tnacn, endine kommunist Venemaalt, kti teinud läbi


Eesti Vabariigi esimene peaminister ja viimane valitseja, oma fsa-isade kodumaale, Venemaale ja Eestis algas kommunistlik veretöö. Võtsin osa Eesti Vabadussõjast remontrongif, alul töödejuhatajana, hifjem rongi­ ülemana. Meie ülesandeks oli raudteede ja sildade parandamine rindel. Rindel ilmnes alaliselt relvade puudus ja relvi tuli hankida vaenlaselt. Sõja edukus seisis julguses ja juhuse kasutamises. Meie vanemad ohvitserid olid saanud sõjakogemused vene sõjaväes. Meil olid ohvrimeelsed isamaalikult meelestatud sõdurid, kes võitlesid oma isamaa eest Saurt osa Vabadussõja edus omasid ka soomusrongid. Kuna edu seisis sageli juhuse kasutamises, olid meil välja arenenud osavad luuresalgad. Kord katsusin end ühe salgaga kaasa sokutada, aga salga ülem ohvitser ütles mulle sõbralikult, et ma jäävat neile risti jalgu. Sõja vältel saime teate, et meil on Sõjavägede Ülemjuhataja Nädal peale Petseri vallutamist mäletan Petseri jaamas sõdureid naermas Uputades paberit. See oli heatahtlik naer, mis väljendus heast enesetundest oma töö üle. Liputati Ülemjuhataja kindral Laidoneri käsku Petseri vallutamiseks. Et meie sõjaväe initsiatiiv Ülemjuhatajat ärritas, sellest kuulsin hiljem. Mäletan ka, et Irboska jaama saadeti grupp tsiviilisikuid, kommuniste. Nende seas oli tuntud arst dr. Rebane oma abikaasaga. Tundsin teise soomusrongi ülemat kapten Leppa kui tasakaalukat inimest, kuid seekord oli ta tulivihane, sest talle oli saadetud kindral Laidoneri poolt käsk nende inimeste mahalaskmiseks. Meie olime sõdurid, kes võitlesid fa»™»» eest, mitte timukad. Sõjast saadud muljete ja kogemuste põhjal omasin suuremat lugupidamist kindral Larka kui kindral Laidoneri vastu. Kindral Larka oli esimene Eesti sõjaväe kindral ja ajutise valitsuse esimene sõjaminister. Kindral Laidoner hakkas võimuiha väljendama juba Vabadussõjas, seda ei osatud aga tähele panna. Oli üldse uskumatu, et 15 aastat hiljem kerkib esile võimuhaaramine oma kaasmaalaste poolt. Kindral Laidoner koos K. Pätsiga jätsid eestlastele oma tegevuse pärandi, mille selgitamine on raske, sest Isamaaliidu propagandamasina reegleid jälgitakse ka paguluses. Seepärast on tekkinud arusaamatus, miks süüdistatakse meid vabataht­ likult liitumises Venemaaga. Eesti rahvas ai ole kunagi nõustunud ühinema Nõukogude Luduga. K. Päts, kasutades dekreediõigust oma äranägemise järele, uuendas kaitseseisukorda eesti rahva vastu aastast aastasse, röövides eestlastelt sõnavabaduse ja hääleõiguse. Kuidas saame tänapäeval arendada poliitilist võitlust ja nõuda õigust kui kiidame neid, kes lõid meU jõusüsteemi ja likvideerisid Õigus- ja seaduspärasuse Eesti Vabariigis. Kui räägitakse Pätsi pärandusest, siis oli selleks esijoones tugevasti lõhestatud ja vastuoludega eesti rahvas. Ei saanud Eesti Vabariigi lõpp olla halvem


sündinust, kus kõik läks n.ö. „kõige naha ja karvadega" venelaste kätte.

Dr. Oskar Looritsa, erumajor Willem Rakfeldti ja kirjutise autori uurimuste kohaselt oli Konstantin Päts sünnilt venelane. Ta pärines vene perekonnast


Artur Sirk Jüri Remmelgas Artur Johann Sirk sündis 25. septembril 1900. a. Järvamaal Lehtse vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Juhan Sirki kuuenda lapsena ja ainsa pojana. Artur Sirki vanemad olid Järvamaale tulnud Viljandimaalt (või Virumaalt?) Antu vallast möödunud sajandi lõpul Alghariduse sai Artur Sirk Pruuna vallakoolis aastatel 1908 - 1 9 1 1 ja Ambla Hariduse Seltsi koolis aastatel 1911 - 1 9 1 4 . Õppis seejärele Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis anststel 1914 - 1926* ja aastatel 1916 - 1919 Tallinna Peetri, pärastises Tallinna I Reaalkoolis ja EV Sõjakoolis, mille lõpetas 1929.a. augustis esimeses lennus lipnikuna, lõpetades samaaegselt ka Reaalkooli. Teenis vabatahtliku-õppursõdurina Tallinna Kooliõpilaste Roodus, hilisemas Tallinna Kooliõpilaste Pataljonis, kust siirdus Laiarööpmelise Soomus­ rongile Nr. 2. Aprillis 1919.a astus Artur Sirk EV Sõjakooli jalaväe klassi ja selle lõpetamise järele määrati 3. jalaväe polgu 6. roodu rühmaülemaks. Tema sõjaaegne otsekohene ülemus 3. polgus 6. roodu ülem Ita Johannes Norman (hiljem kol.-ltn. Sõjaministeeriumis ja VR Ü/3 kavaler, surnud Kanades, Montrealis, 27. detsembril 1969.a., samuti Peetri Reaalkooli lõpetanu) kirjutas Jüri Remmelgas'ele 12. jaanu­ aril 1968.a. Artur Sirki iseloomustavalt: „Mis puutub Artur Sirki tegevusse 3-ndas polgus Vabadussõja ajal, siis — nagu mäletan— ilmus ta minu üksusesse noore lipnikuna Irboskarindelaugustis 1919.a. ning paistis sõjategevusesja lahingutes oma tasakaaluka tegevuse, aruka julguse ja isikliku vahvusega silma, miile tõttu teda ka VR U/3 saamiseks esi' tati. Tema isiklikku eeskuju ja mõju meeskonna hoiakule lahingtegevusel tuleb eriti hinnata sõjategevuse ajal Venemaa pinnal (Petrogradi operatsioon), millal paljudele sõduritele see retk polnud meelepärane 5. novembril sain ma Petro­ gradi rindel raskelt haavata ja mind evakueeriti, millega minu kontakt lipnik Artur Sirkiga kuni Vabadussõja lõpuni katkes." Artur Sirk siirdus 3. jalaväe polgust erru 1921.a, olles aasta varem ülendatud noorem-leitnandiks. Artur Sirk astus Tartu Ülikooli õppima põllumajandust, kuid läks 1922.a. üle õigusteaduskonda, mille lõpetas 1926.a. Olles 1923.a. uuesti sõja* väkke astunud, teenis ta 2. jalaväe rügemendis Tartus rühmaülemana kuni 1925.a,, õppides igapäevase töö kõrval ülikoolis. Samal aastal viidi Artur Sirk Tallinna, kus töötas Sõjaringkonnakohtus abi-sekretärina kuni 1926.a., mil läks lõplikult erru. Oli aastatel 1926 - 1 9 3 0 vandeadvokaadi abiks Th. RÕuki juures ja aastast 1930 ise­ seisev vandeadvokaat


Artur Sirk võttis suure aktiivsusega osa eesti vabadussõjalaste rahvaliikumise juhtimisest kuni selle likvideerimiseni 1934.a. 12. märtsil, mü Artur Sirk arreteeriti ja paigutati Tallinna Keskvanglasse, kust põgenes 11. novembril 1934.a. sama vangla vanem-veebli Lauri ja valvuri Johannes Küttimi ning M. Edenbergi, H. Parise j t poolt väljatöötatud põgenemisplaani kohaselt Artur Sirk siirdus Läti kaudu Soome, kus asus elama Lohjale, Helsingist 60 km lääne pool asetsevasse alevikku, olles Soomes ja seal pidevalt valvatud eesti poliitilise politsei meestest Pärast 8. detsembri 1935.a. nn. mässukatset mille organiseerimise kohta teostatud juurdlusel selgusid mitmed asjaolud, mis vihjasid eesti poliitilise politsei provo­ katsioonile, lahkus Artur Sirk Soomest, kust siirdus Rootsi, sealt Inglismaale, Hollandisse, Belgiasse ja lõpuks Echternachi linna Luksemburgis. Seal leiti ta 31. juulil 1937.a. oma pansionaadi õuel meelemärkusetult maas lamavat Artur Sirk toimetati haiglasse, kus ta suri meelemärkusele tulemata 2. augustil 1937.a. Eesti selleaegses ajakirjanduses, mis oli tsenseeritav Riikliku Propaganda­ talituse poolt, Ilmusid kohe teated Artur Sirki vabasurmast Kuna Artur Sirki enneaegsel surmal naivad täiel määral puuduvat motiivid (kirjades oma abikaasale H. Sirkile, väljendab Artur Sirk end väga optimistlikult lootes 1938.a. oodatavale poliitiliste süüdlaste amnesteerimisele ahenduses Eesti Vabariigi 20-nda aasta­ päeva juubeliga ja sellega ka kodumaale tagasipöördumise võimalusele) ja et ta terve mehena üldse ef kannatanud mingite depressioonide all, nagu seds hiljem on püütud näidata, siis on Artur Sirki surmaga langenud ka teatav kahtlustuse vari eesti poliitilise politseile ja selle kaudu ka kõrgematele võimukandjatele, kellel esines motiive, et Artur Sirki kodumaale tagasipöördumise võimalust kõrvaldada Artur Sirki surma ümber on isegi paguluses tekkinud teravat poleemikat Kuid Artur Sirki surma tõelist kulgu pole tänaseni suudetud selgitada. Poliitilise tegelasena oli Artur Sirk üks eesti poliitilise elu suurkujusid 1930. aastast peale, mil ta valiti Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse liikmeks. Sellest ajast peale oli Artur Sirk kõigi EVL kongresside juhatajaid. Artur Sirki juhtimisel viidi läbi ka Eesti 1920.a. peale kehtinud põhiseaduse muutmine, mis andis riigijuhile suured võimupiirid ja varustas rahvaesinduse tegevuse teatavate restriktsioonidega. Teose Eesti Biograafiline Leksikon 1940.a. Ilmunud Täiendusköites (Ihk. 309 all) öeldakse Artur Sirki kohta (EBL Täiendusköide ilmus nn. vaikival ajastul, s.t valitsusvõimude poolt tsenseerituna); „ Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu mõnekümnemehelisest grupist Põhisea­ duse parandamise tahe all tormi-iili taoliselt kasvanudja üleelatud massilükumine on Sirki juhtimisel jätnud Eesti ajalukku sügavaidjälgi Nii on ta põhjusta* nud senisel kujul kehtinud demokraatliku korra laostumise, andnud aga ühtlasi tõuke uute vormide otsimisele ja nende proovimisele."


Artur Sirk vääristati Vabadussõjas osutatud isikliku vahvuse eest Vabadus­ rist H/3 annetamisega. Ta oli abiellunud Hilda Arnoveriga, abielust kellega sundis tütar Viivu. Pärast Artur Sirki surma müüdi Lehtses temale kuulunud talu ja isik, kes vahendas talu müüki (pr. H. Sirk viibis sellal Soomes), omastas talu müügist saadud raha. Artur Sirki põrm toodi ära Luksemburgist ja maeti ümber Soomes Helsingi Hietaniemi kalmistule 9. oktoobril 1937.a. suurte rahvahulkade osavõtul Artur Sirki haual peetud kõned põhjustasid teravaid diplomaatilisi samme Eesti riigivõimude poolt Artur Sirki põgenemisplaani osaline, kaasaaitaja ja kaas-maapagulane valvur Johannes Küttim, kes Vabadussõja ajal kuulus vabatahtlikuna Laiarööpmelise Soomusrongi Nr. 2 koosseisu, sündis 17. veebruaril 1896.a. Hiiumaal ja suri 3. septembril 1955.a Stokholmis Serafimi laatsaretis maovähki. Veel oma surivoodil kinnitas ta teda külastavale ajakirjanik Jüri Remmelgasele, et ta Artur Sirki põgenemisele aitamise motiivid olnud puht-ideelised ja et ta mingit rahalist hüvitust selle eest ei saanud ega oleks ka vastu võtnud. Artur Sirki Õppinud ta tundma Vabadussõja ajal Laiarööpmelisel Soomusrongil Nr. 2.


Lugupeetav hra Ä MengelJ Tänan Teid kirja ja VES4 väljalõike eest Teie esimesele kirjale vastamine seisis mulpäevakorras, kui saabus teine. Artur Sirk? surma kohta on mul öeU da järgmist: A. Sirkl surmapõhjuste selgitamiseks külastasin A.S. abikaasat Uppsalas, Rootsis ja proua kinnitas mulle, et igas kirjas, rnis talle Echternackist saabus, oli A.S. avaldanud lootust, et tal ehk järgmisel aastal, s.t. 1938.a. loodetava amnestia puhul on võimalik kodumaale tagasi pöörduda. A. Sirk olnud terve inimene ja ühestki kirjast polnud märgata mingit depressiooni Ühes Echter­ nackist saadetud kirjas oli A.S maininud, et talle olevat ühest Bchternachi lähedal asetsevast ja S-häälikuga algavast väikelinnast kellegi eestlase poolt korduvalt telefoneeritud ja soovitud temaga kokku saada. Telefoneerija pole aga tahtnud oma nime avaldada ja sellepeale oli A.S. vastanud, et sellisel juhul pole ta huvitatud mingist edaspidisest kontaktist Ühes teises kirjas oli AS. maininud, et ühel pärastlõunal jalutama minnes tulnud talle vastu kolm meest, kellest üks kõnetanud teda eesti keeles. A.S.-le tundunud asi kahtlase­ na, ta pöördunud jaiapealt ringija jooksnud koju. Pärast A.S.-i surma saanud proua Sirk tagasi A.S.-i taskuraamatu, mis kandnud vees ligunemise jälgi. Mis aga tagasi saamatajäid, olid pr. H. Sirk% kirjad, mis ta oli saatnud oma mehele. A. SirkH enda kirjad abikaasale kukkusid Tallinna pommitamisel 1944.a. 9. märtsil, mil maja, kus pr. H.S. oli elanud, oli saanud pommitabamuse ja maha põlenud. Pr. H.S. ütles: „Äratab imestust, miks Luksemburgi politsei mulle ei teatanud minu mehe surmast, kuna iga minu poolt saadetud kirja tagaküljel leidus ju minu aadress!" Kõneldes ühe endise Eesti poliitilise polit­ sei assistendiga, kes pääses Rootsi, kus ta praegugi elab, kinnitas see, et tema peab täiesti võimalikuks A.S.-i tapmise eesti polpoli poolt Kuid see pidi toi­ muma koostöös pansionaadi omanikuga, kes muretses dublett-võtme, mille abil mõrvarid pääsesid A.S.-i tuppa sellal, kui A.S. oli jalutamas oma päevarutiini kohaselt A.S,-i naastes rabati ta kohe kinni, löödi kasteediga pähe, kuklasse, mis puhul A.S. kaotas meelemärkuse. Kasteedi löök ei purusta kolpa ega jäta mingit jälge, kuid lööb segamini ajumassi. Mõrvarid jõid tenäoliselt tuppa pimeduse saabumiseni, mil heitsid aknast välja meelemärkusetu A.S.-i ja lahkusid seejärgi Echternackistja Luksemburgist Imestust äratas ka asja­ olu, et Luksemburgi ametivõimud algusest peale jäid kindlaks A.S.-i enesetap­ mise teooriale, kuigi pidid olema teadlikud, et A.S. oli poliitiline põgenik ja kodumaiste võimude poolt jälitatav, nagu see üksikasjalisemalt selgub W. Tomingase raamatust VAIKIV AJASTU EESTIS. Kuidagi võiks olla Ühendusseseatav ka selleaegse Sõjavägede Staabi II osakonna ülema koi W. Saar-


seni viibimine välismaal sellal, s.t A.S.-i surma ajal Peaks ju olema mõistetav, et poliitilise mõrva kavandamise ja täidesaate eel ei peeta mingeid protokolle.ega kirjutata aruandeid ega esitata arveid Oskar RütU oma mäles­ tustes avaldab arvamist, et K. Päts või K. Eenpalu pidas A. Sirki kõrvalda­ mist sellepärast vajalikuks, et kardeti tema tagasipöördumist 1938.a. amnes­ tia puhul ja et A. Sirk oma suure populaarsuse tõttu võinuks kujuneda ohtli­ kuks poliitiliseks vastaseks. Isiklikult pean A.SA surma põhjuseks mõrva, milleks Eesti poliitilisel politseil olid tõsised motiivid olemas. Kõik, kes seda eitavad või selle asjaolu mainimisel raevu satuvad, samastavad endid ühel või teisel viisil K. Pätsi vaikimis-ajastu diktatuuriga ja on olnud selle pooldajad. Minule on tehtud teatavaks ka mõrvarite nimed Need mehed arreteeriti pä­ rast 22. juuni 1940.a. kommunistide võimuhaarangut ja on jäänud kadunuks. Sõbralikult tervitades Jüri Remmelgas


Ööle ei tule lõppu Elmar Lipping Poola kapten Eugenjusz Andrei Komorowski oa üks noist Katyni ohvritest, kes tuli mass-hauast uuesti ellu: raskelt vigastatuna küll, aga suutis end päästa seetõttu, et tema saatusesõber püüdis oma kehaga osa kuule kinni, rais määratud Komarowskile. ö ö varjus suudab ta eemalduda Katynist mõned kilomeetrid, siis rännates mõõda metsi ja nurmi suudab ta pääseda tagasi Poolasse, osaliselt para­ neda, üleelada mälukaotuse ja pärast viibimist Shveitsi sanatooriumides, jõuda USA-sse. „SÜn algab minu lõputa õõ", iseloomustab Komorowski oma olukorda Ameerikas. Tema kannul on alaliselt Kremli nuhid ja kogemus näitas, et püsivamat elu­ kohta too paljukannatanud mees ei võinud asutada. Isegi mõnevõrra saatuskaaslane muutub peatselt tagaajajatele informatsiooni andjaks. Algab alaline jooks eluholdmlsflka. Peatselt kogeb ta isegi seda, et too üksik metsavaht, kes hoolitses tema eest pärast Katyni hauast pääsemist ja kes hiljem asus elama Inglismaale, leiti pooduna enda talundi küünist Isikud, kes olles vabaduses toid esile Nõukogude Liidu poolt sooritatud roime, maksid oma eluga. Nü juhtus Krahvtshenkoga, kes kirjutas väljapaistva teose Ma valisin vabaduse, leiti surnuna oma korteris -olla mustume surm, leiti ametlikku­ des seletustes. Ka Igor Gouzenko, kes suure hädaga suutis Kanada võimudele selgeks teha, milline oht neid varitseb nõukogude agentide poolt leiti surnuna oma talus. Ja ka Leedu president Smetona, kes ei jäänud Leedusse Kremli okupatsiooni kätte, vaid põgenes Saksamaale ja hiljem asus elama Ameerikasse, leiti oma hotelli toas surnuna. Ametlik seletus: surm sultsumürgituse tagajärjel. Vastuvaidlematu tõend, et jahikoertel on häid informatsiooni andjaid ohvri lähemate kaaslaste hulgas. Hiljuti kirjutas Eesti Diviisi sõdur raamatu, milles ta käsitab rasket põgenemislugu kahe kaaslasega sõja lõpul. Mitmenädalase põgenemise järele jõuab Thüringeni ja satub eestlaste provisoorsesse laagrisse, kus hea tuttava tõttu saab esimest korda korralikult süüa. Kuid juba söömise ajal ilmuvad Ameerika sõjaväe politseini­ kud kuulipildujatega ja vangistavad eluga pääsenud legionärid ähvarduste ja sõimu


saatel. Vabaduse asemel võtab noid legionäre vastu provisoorne saksa vangla. Nädalaid ja kuid kestnud ülekuulamised toovad siiski vabanemise. Näib, et Ameeri­ ka sõjaväe politseil oli väga hea informatsioon! Asja ilmus raamat ühe Eesti Omavalitsusse kuuluvalt isikult, kellele olid suletud põgeniku-laagrid, põhjendusega, et oli sakslaste abistaja möödunud sõja ajal Peale­ gi kuulus Eesti Vabadussõjalaste Liitu ja oli aktiivne tegelane ja vabadussõjalaste õiguste eestvõitleja hilisemal ajal, ajastu}, mida. kutsume „ Vaikivaks ajastuks". Too mees kuuleb isegi oma kunagiselt tuttavalt nüsugusi märkusi, nagu, „mfs see vaps siin otsib; tema kohtanJu venelaste juuresja mitte demokraatia eest võitlejate hulgas"! Jaa, isegi tolle mehe naine leiab, et parem on kui tütre isa ei näitaks end siin laagris. Kuid hea keelteoskus ja ettevõtlikkus päästavad mehe elu ja paremate aegade tulles tolle mehe võitlusvaim leiab uue tegevuse Eesti eest seismiseks. Oleme sageli kiidelnud oma saavutustega ja tugeva vaimlise haridusega ja saavu­ tustega meie eluvõitluses Eesti eest Millegi pärast on meie nn. juhtiv kiht väga tundeline kriitika suhtes. Meil on kirjutatud ühe meie väljapaistva kõrgema riigi­ ametniku August Otsa poolt mitu raamatut kus kriitika alla võetakse nii üksikuid kõrgema haridusega isikuid kui küsimus: kas tegime õieti, et 1939. aasta sügisel allusime nii kergelt Kremli nõudmistele. Jaa, too mees on sellepärast otse kodumaa reetjaks tembeldatud ja meie ,,vaha ajakirjanduse** poolt märgitud sõnaga: mitte neist raamatuist kirjutada. On palju parem kui meie ise oma samme arvustame ja aitame ajalool õigeid järeldusi teha, kui et teised seda teeksid ja meile järele hirvitaks; noh, kuhu jäi teie rüki Meie võitlus Eesti taastamiseks on raske ja pikaajaline. See võitlus on meie endi võitlus ja keegi ei tule meie eest toda võitlust läbi viima. Meie võitlus nõuab, et kõik olemasolevad jõud leiaks võitlusse rakendamist ja kui tarvitada meie ülemjuhataja staabiülema kindral Jaan Soots' i sõnu, siis see kõlas: „ on kõiki tarvis, nii sotse kui ka matse", aohidsemas keeles Öeldud nii töölisi kui ka põllumehi; ja meie ajastu kohta veel täpsustamiseks: nii noori kui ka vanu!


Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Eesti Tööliskond Heinrich Frank Olles kogu meie Eesti iseseisvuse kestel teotsenud tööstuskoolisena, kuulunud EVL ridadesse, kaasa elanud viimase võitlusajastu ja aktsioonid, oli mul võimatus jälgida meie tööliskonna elu ja Eesti Vabadussojaluse mõjutusi meie tööliskonnale. Ei ole liigne kui väita, et tööliskond meie iseseisvuse kestel võrdlemisi ükskõikne ja passiivne on olnud meie poliitilise ja ühiskondliku sündmuste ja ürituste suhtes. Peab kohe märkima, et meie siin mingi erand ei olnud. See on peaaegu üleilmne nähe olnud. See nähe on suurtööstusliku süsteemi saadus, tekkides viimase sünniga. Suurtööstuse tekkides kaotas senine majanduslikult iseseisev käsitööline oma senise elulaadi. Muutudes palgaliseks, kehvus ta, sai kapitalistliku süsteemi poolt halvasti koheldud. Masinatööstuse tõttu vabanes palju töökäsi, muutudes ülearuseks, - j a kuna maksis põhimõte, et tööjõud cn kaup nagu iga muu, siis oli ka töötasu olenev pakkumis-nõudmisest. Ta sai pika tööpäeva, sagedasti kriiside ja tööpuuduste osaliseks. See oli element, kes elutses tinnade agulites, oli kom beilt toores ja lihvimatu, andus sageli joomisele kui ainsale kättesaadavale meelelahutusele. Oli hingelaadilt mässuline j a kõiki teisi, eriti varandusliku kõrgtasemega kihte vihkav. Olgugi et olime väikesemõõdulised, ilmnes ja oli see ka meie juures oma kogu teravuses olemas. Samane tööliskonna eraldatus rahvustervikust, mis alguse oli saanud ammu enne meie iseseisvuse tekkimist, püsis ka viimase saabudes edasi. Ehkki iseseisvus ühe rahva elus tähendab õieti tema täisealiseks saamist ja sellest peale peaks vabanema eestkostmisest kui ka võõrastest mõjudest, ei saa meie seda vaadeldud alal mitte märkida. Ei osatud või ei tahetud rahva kui terviku loomiseks midagi ette võtta. Et siin aga tänuväärseid ja realiseeritavaid võimalusi oli, seda näitas vabadussõjalaste liikumine maha salgamatul kombel kõigile. Märkisin, etka meie iseseisvuse päevil meie tööliskond jäi n.Ö. apaatseks ja passiivseks ..pealtvaatajaks". Mul on näiteks kõik meie iseseisvusaegsed parlamendi valimised ja rahvahääletused võimalik olnud tööliskonnas kaasa tehe, aga ma pole ühelgi neist (väljaarvatud oktoober 1933.a) näinud tööliskonnas mingit vastukaja tekitavat Arutused ja kõnelused, isikute või programmide suhtes on alati puudunud. Küsides ühe või teise arvamist valimistega ühenduses olevate asjaolude kohta said alati vastuseks „uh mis" või „see on Toompea härrade asi"- Ma pole kunagi mingit vastust saanud, mis positiivne või lootusrikas oleks olnud. Muidugi käidi ka valimas. See toiming ei omanud aga mingit tähtsust kellegi meelest oli rohkem nagu moeasi, ilma et keegi sealt midagi oleks lootnud. Kihiline kuuluvus seadis muidugi hääletamiseks teatud


piirid. Töölisel ei kõlbanud ju ometi hääletada parempoolsetele ega keskrühmadele. Ei maksa arvata, et tööline nendest, kes armastasid end tema esindajateks nimetada eriti oleks hoolinud. Neile hääletati sellepärast, et teistele ei sobinud üldse hääletada. Hääletati neile, kuna nende jutt oli meelepärane. Need n.n. töörahva esindajad labasid kõrgeid palku ja odavaid hindu, lubasid häid ja utoopilisi sotsiaalseid uuendusi, garneerisid seda kõike mõne ..pirniga" peremeeste ja valitsuse aadressil- Lisasid mõne töölisele ihhulõikava tõsiasja juurde ja elamus oli loodud. Oli kõne lõppenud, oh* ka selle mõju kadunud. Ei saa ütelda, et tööline see ainuke oleks olnud, kelle arvel paha nalja tehti. Rahva mõttekäik oh' sootuks teine. Vaevalt oli leida mõnda rumalat, kes ei oleks aru saanud, et sarnased ühekülgsed, ülepakutud ja teiste arvel tehtud lubadused kuhugzle ei vii Iga tavaline kodanik, olgu siis põllumees või linnatõöline mõistis, et mölemil on üksteist vaja. Moodsas ühiskonna ja majandusvormis on mõlemil oma osa, ehkki erinevad, siiski ühise eesmargi ja lõpptulemuse teenistuses. Mis hinnang võis olla meestele, kes töörahva huvide kaitsjatena ..seltsimeestele" kõnelema minnes panid selga tõölisülikonna, nägu tahmane peas. VÕi kuidas võtta mehi, kes üksteist sõimasid ja kurja häält tegid, kui aga valimised möödas» siis hoolega vaatasid, et keegi aust maha ei jääks või et kusagilt uusi juurde ei tuleks. Kui ma märkisin meie tööliskonna vähest huvi ja osavõttu meie poliitilisest ja ühiskondlikust elust ja üritustest, siis meie omariikluse juhtkond ei osanud või ei tahtnud siin asja parandamiseks midagi teha. Võimalusi selleks oli küll ja küll. E.V.L. tarvitses ainult tulla ja rääkida sellest rais kõigil südamel oli ja koheselt oli ükskõiksus ja loidus pühitud. Vaieldi, arutati ajalehtede artiklite üle. Analüüsiti Riigikoguja vabadussõjalaste poolt esitatud põhiseaduse kavasid jne. Senine hall ja ükskõikne tõoliskond aktiviseerus, muutudes ikka enam suuremaks ja võrdselt mõtlevaks pereks. Senine õigeuskliku töölise juhtmõte,, mu isamaa on seal, kus mul on hea elada", see kaugenes ja kadus, aset andes oma rahvusliku uhkele tundele. Nähes üha suurenevat internatsionaalsuse nivelatsiooni, on raske ette kujutada, et Eestis ja eesti tööliskonnas midagi sarnast võiks juhtuda Mis põhjustas sellist põhjalikku muudatust tööliskonna senises ükskõikses hoiakus? Esimesel pilgul vaadeldes, ei olnud vabadussõjalastel ühtegi trumpi, et toolismasse oma poole tõmmata. Tööliskonnale, kes kõike kodanlik-isamaalikku reser­ veeritult võttis, ei olnud ju vab adussõj alased ja nende endistest sõjaväelastest juhid muud kuimilitaristide jõuk". Eesti ajakirjandus kuulutas, et vabadussõjalaste võimule tulekul pidi saabuma mustun ajajärknii eesti töölisele kui ka talumehele. Lisaks kõigile, E.V.L.-Ü* ei olevat mingit programmi. Nendele võim anda olevat sama kui kellelegi väheusaldatavale


isikule puhas veksel anda. Rahvas ei uskunud, mis erakondade tegelased Ja nende ajakirjandus rääkis. Vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise-eelnõu võeti oktoobris 1933 rahvahääle­ tusel suure enamusega vastu. Meil ei osatud või tahetud tööliskonda rahvustervikusse liigestada. Vabadussõjalased jutustasid rahvast kui tervikust ja piitsutasid ka avaliku elu varjukülgi. Igaüks pidi aru saama, etjuttudele peavad järgnema teod. Ka kaasaföov tõotiskond ootas tegusid. Enne kui ei ühendate omavahel vaenus olevaid rahva kihte on kõik püüdlused Ja kavad kasutud. Ainult ühendatud ja üksteise püüdlusi mõistvaid rahvaklhte saab nimetada rahvaks ja ainult sellele saab midagi positiivset ehitada. Vabadussõja lõppedes läks teatavasti kaiku maareform. Sõjast osavõtnud mehed, ka endised mõisatöölised sõdurid ja mittesödurid saavad maad. See senini Juuretu maaproletariaat muutub paigaliseks. Kaob teomeeste iga-aastane mõisast mõisa kolimine, moonakad muutuvad uuesti planeeritud seniste töökohtade päristalunikeks, maa kattub uute asunikutaludega. Tööstustöölise elus pärast Vabadussõda midagi reaalset pöördelistel toimunud, nagu mee maal oli Ingitseti edasi, üsna vähene oli nende hulk, kes marksistlikkudest Ideedest haaratud otid. Tõöstustööline ei unistanud riigistatud tööstustest või äridest, kuid ka temal olid oma soovid, ka tema tahtis, et iseseisvuse sünniga midagi muutunud oleks. Mäletan, kui 1921.a Tallinna Tselluloosi vabrikusse tööle läksin, siis oli vastu­ võtjaks umbkeelne venelasest arst Ei tea kas suurest üleolekutundest või soovis ühe „tavalisega" mitte kõnelda (näitasin, et vene keelt valdan), tegi arst mõned vähesed liigutused ette, neid tuli mul siis korrata. Olin vastu võetud, paber näpus, millele oli märgitud venekeelne sõna ..töökõlblik". Hiljem samas tehases tõotades, olgu sus päeva või öö vahetuses, suure kuumuse tõttu poolalasti ja kõrgUt koheldud - aha kogesid täis kibedust, kui madal ja vääritu on n.n. ..maarahva" Tuge olla. Tehase administratsiooni liikmed tutid hästiriietuinatöö juurde, kõneldi omavahel ainult vene või saksa keelt, ükski ei laskunud selleni, et tolle vaese kuradiga oleks mõni sõna vahetatud. Tulid endale ette nagu härg, kellest kõneldakse, aga mitte kellega. Hiljem, kolmekümnendate aastate paiku, Tallinnas Franz KruZIr vabrikus tööta­ des, oli sama lugu, iga paber ja tööleht otid saksa keeles, olgugi, et töölised, meistrid ja tehase administratsioon olid eestlased või valdasid täielikult eesti keelt Alles 1933.a. muutus asi, tehases oti vabadussõjalaste protsent sedavõrd suureks kasva-


nud, et meid enam ignoreerida ei saanud. Ei võetud saksakeelseid töölehti enam Uhtsalt vastu. Muidugi võib küsida, mis sellest siis õige ära oli, kas teid kõnetati eesti, saksa või vene keeles. Siin vastaks, mis siis koigestfci ära on, oleksime võinud edasi „alamateks" jääda! Mis puutub meie tööliskonna sotsiaaloludesse, siis olime üsna maha jäänud sellel alal. Oti tavaliseks nähtuseks, et töölt koju tulditöörõivasja pesemata. Asi oli nii kaugele läinud, et juhul kui mõni noorem end pesi ja ringi rõivastus, siis seda vanemate tööliste poolt kui liigset halpust või narrust võeti. Neis kohtades kus mina olen töötanud, riidehoid puudus. Kui võtsid seljast üliriided. siis riputati need tavaliselt seina loodud naela otsa Ma pole Eestis tõotades kordagi näinud, et mõni minister või kõrgem funktsionäär oleks leidnud tee kuhugi tööstusse. Olgu see siis vasemalt või paremalt poolt Oleks lõpmatult lepitav ja i nim este poolt hinnatav olnud kui mõni sarnane isik oleks ilma saatjaskonnata kuhugi tööstusse tulnud, seal Jürile või Jaanile käe pihku pannud ja tema murede ja hädade järele küsinud - siis oleks see enam mõjunud kui pikad ilukõned. TÖösnistööline kujutas enesest n-n. alamat seisust Toon selle kohta ühe näite 1934.a. W.Tonüngase lendlehtede protsessist sõjakohtus. Kuna minul Tomingase lendlehtedega midagi tegemist ei olnud, Ft Parise lendlehtede pärast süüdistustel olnud, siis palusin vabrikust mõned isikud välja kutsuda kelledele lendlehti olin andnud. Nende seas oli ka vabadussÕjaaegne reserv kapten. Palusin, et tunnistajaile esitataks mõlemad lendlehed ja need siis ütleks, millised nad minult on saanud. Loomulikult näitasid tunnistajad H. Parise iendleheie. Üksikasjalise seletusega lendlehe saamise ja meie vahelise jutuajamise üle esines too reserv kapten. Kohtuniku küsimusele, kas tunnistaja oli E.V.L. liige, vastas viimane jaatavalt See oli nähtavasti liig prokurör A. Trakmanue või sus tema arusaamisele asjast Ta märkis oma süüdistuskõnes, et tunnistaja jutt ei vääri mingit usaldust Põhjus: ei ole võimalik, et üks ametnik ja tööline omavahel kõnelevad. Õieti täpsemalt et üks ametnik töölisega muud kõneleb kui ainult töösse puutuvaist asjust Nõnda kõlas siis ametlik seisukoht ühelt vanemalt sõjaväelaselt Troonile saanutena müüditihtipealeoma nimi võõrastele. Kindel oli see, et need võõrad nimeostjad ei vajanud meie rahva ühtlust Nende „nisu" õitses meie rahvakihtide omavahelises vaenus ja lõhestuses. Meie tundsime neid soove ja vajadusi, mis olid tööliskonnal kui ka kogu rahval. Rahvusliku ühtluse kui esimese ja suurima vajaduse äratundmine viis Eesti Vabadussõjalase edule. Selle vajaduse äratundmine ja selle realiseerimisele asumine oli aga samaaegselt põhjuseks, et teda „rahvu ja demokraatia" nimel


hävitada. Suur osa eesti tööliskonda liitus Eesti Vabadussõjalastega, see ei teinud vahet nende ega teiste rahvakihtide vahel. Sellele liikumisele oli eesti tööliskond samuti rahvas, nagu ta seda tegelikkuses oli ja ongi. See õli ainukordne juhus, kus tööliskond sarnasele põhiolemuselt puht rahvus­ likule asjale sarnase hooga kaasa lõi. Ainult E.V.L.-s leidsid meie rahvaliikmed end ühise perena vaatamata nende sotsiaalsele kuuluvusele. * • • Heinrich Frank on sündinud 28. jaanuaril 1902 Harjumaal Rapla vallas talu rentniku pojana. 1921.a. peale töötas tööstustÖÖlisena Tallinnas. Liitus E.V.L.-ga 1932.a. Selle sammu alusena ta märgib asjaolu, et E.V.L. näis ainukesena senistest poliitilistest parteidest ja mõttevooludest võimeline olema rahvuskehast eemal­ dunud ja internatsionaliseerunud eesti tööliskonda tagasi tooma rahvusrüppe. Emigreerus 1949.a. Argentiinasse.


Lühimälestusi Artur Sirgust Avdy

Andretison

Aastatel 1922-23 kohtasin Artur Sirku sagedasti Tartu garnisoni Lembitu kasarmute õppeväljakul Tema teenis 2. jalavae rügemendis rühmaülemana ja mina ratserügemendis. Suur õppe väljak oli neil väe­ osadel ühine. Lõunavaheaeg oli peamiselt selleks ajaks millal saime kokku ja ajasime juttu. Õppustel oli Sirk asjalik j a rahulik! esinedes enesekindlana. Kõnelustel andis ta alati selgeid vastuseid. Ütles seda, mica mõtles - ilma igasugu laveerimise ja varjamiseta. Sirk oli piinlikult täpne ja sõdurite poolt lugupeetud. Temal ei olnud kunagi vajadust haarata distsiplinaarvahendite järele allu­ vate sõdurite suhtes. Sirk oli vaba mineviku vene vaimsest hoiakust, mis nõudis aina kandade kokkulöömist ülemuse ees ja sünnitas kõikvõimalikke ..kõrgeaususi" ja mürgitas Vabadussõja vaimu. Vabadussõjalaste liikumise ajal, kus Sirk oli üheks juhtivamaks isikuks, kohta­ sime korduvalt vabadussõjalaste koosolekutel, kus arutatiriiklikkeküsimusi. Põhi­ seaduse muutmist vastavalt meie Eesti riigi vajadustele. Noore andeka juristina tema valgustas koosolijaid riigijuhtimise reformide küsimustes, eesotsas Põhiseaduse täiendamis-ajakohastamises, toonitades alati riigi ja rahva vajadusi Minu arusaamisel oli tema mures meie riigi tulevikus ja Vene hädaohus. Ts nõudis stabiilsetriigikorda,olles üks 1933.a Põhiseaduse autoreid. Minu üldmulje noorest andekast juristist Artur Sirgust oli, et temast oleks kuju­ nenud Eestiriigija rahva noorema põlve andekamaid juhte. Võib-oIIa, et tema esile tulles ka Balti riikide ja Eesti iseseisvus oleks kujunenud teisiti ja olnud teine kui see on praegu.


Mida ütles Ühinenud Põllumeeste Killuna esindaja Oskar Köster Riigikogus 2. okt. 1934 Üle pika aja riigikogu kokku tulles rahvas ootab, mida ütleb valitsus — rah­ vas ootab, mida ütleb riigikogu. Peaministri asetäitja seletas, et on vaja põh­ jalikke reforme. Kuid iga reformi läbiviimisel peaks kaasas käima ka avalik käsitlus, et vältida vigu. Ekslik oo, kui nende läbiviimise juurest on kõrvalda­ tud avalik arvamine ajakirjanduse näol ja rahvaesindus. Näitena olgu toodud koolireform, mis peale maksmapanekut palju arusaamatusi esile toonud ja üldhariduse kättesaadavuse rahvale üldse — eriti maarahvale — raskeks teinud. Meieriigialuste — õigluse, seaduse ja vabaduse — kaitsjaks on Eesti rahvas Põhiseaduses määranud riigivõimu. Sellele riigivõimule on Eesti rahvas käskinud teotseda Põhiseaduse ja Põhiseaduse alusel antud seaduste järele (Põhiseaduse % 3). Ta on ütelnud: ..Põhiseadus on vankumatuks jühteks riigikogu, riigivanema, valitsuse, valitsusasutuste ja kohtute tegevuses," nõn­ da kui meie loeme Põhiseaduse §-ist 86. Eesti Vabariigi Põhiseaduse muut­ mise seaduse II osas on ette kujutatud esiteks riigikogule, et ta 99 päeva jooksul maksma paneks seadused, mis on tarvis muudetud Põhiseaduse ellu­ viimiseks (§ 2). Riigikogu ongi selle Põhiseaduse nõudmise täitnud. Teiseks, on samas II osas ette kirjutatud, et riigikogu uue koosseisu vaiunised võetakse ette hiljemalt 100 päeva jooksul, arvates Põhiseaduse muudatuste tnaksmahakkamisest. (§ 31 Nende valimiste läbiviimise ajaks, s.o. 100 päeva kestuseks, näeb samas II osas olev § 4 ette endise Põhiseaduse alusel riigikogu poolt valitud riigivanema ümbernimetamist peaministriks, Tema, peaministriks nimetatudriigivanema,olulisimaks ülesandeks on Põhiseaduse mõtte järele valimiste läbiviimine j a võimu üleandmine rahva poolt valitud riigivanemale. Valitsus rõhutab kogu aja niihästi ajakirjanduses kui ka rühmadele antud seletuses, et ta on parlamentliku rahvavalitsusliku riigikorra hoidja ehk regent, Regendiinstituuti meie Põhiseadus küli ei tunne. Niisugused tftuleerimised võivad ainult arusaamatusi tuua. Valitsuse ülim kohus on meie põhiseaduslikku korda kaitsta, seda nõuab temalt meie Põhiseadus, aeda nõuab kogu rahvas... Nüüd on kaitseseisukord pikendatud ühe aasta võrra, kusjuures aga kaitseseisukorra pikendus pole veel riigikogu poolt kinnitatud, nagu seda nõuavad Põhiseaduse §§ 60 p. 7 ja 26*. Ei ole mingit selgust selle kohta, millal Põhiseaduses ettenähtudriigivanemaja riigikogu valimised ette võetakse, rahvas ootab neid. Peale peaministri asetäitja riigikogus antud


seletuste (Pätsi seletus 15. märtsil 1934) on kaitseseisukorra pikendust püütud põhjendada vabadussõjalaste eelseisva protsessiga. Mis puutub sellesse protsessi, siis ju nõuab Õiglustunne selle protsessi võimalikult kiiret arutusele võtmist. Väga paljud selle liikumisega ühinenud kodanikud on meie riigi loomisel kogu aja lojaalselt kaasa töötanud, neile on vabadusriste ja muid autasusid antud. Mõne neist on valitsus väga kõrgele kohale määranud. Kuid kahtluse ja riigivastasuse vari lasub siiski kõigil. Kohus oma otsusega võib süütuÜt selle varju kõrvaldada, sest ainult tema autoriteetse otsuse järele selgub, kes on süüdi, kes mitte. Siis kaob see põhjendus ära kaitseseisukorra pikendamiseks. Põhiseaduse § 60 p. 12 näeb ette, et riigivanemal on õigus edasilükkamatu riikliku vajaduse korral kuulutada seaduseelnõud dekreedina. Seega on riigivanemal ainult erandjuhtumeil hädaseisukorras Õigus seaduseelnõusid välja kuulutada dekreedina, sest Põhiseaduse § 35 järele kuulub seadusandlik võim riigikogule. Nüüd on peaminister riigivanema ülesannetes kogu riigi seadusandlikkust asunud teostama dekreetidega. Rügikogult on voetud võimalus dekreetide kohta seisukohta võtta. Vastavalt Põhiseaduse § 60 p. 5 on riigivanemal küll õigus lepinguid sõlmida välisriikidega, kuid tema poolt sõlmitud lepingud vajavad riigikogu kinnitamist Meil on nüüd peaminister riigivanema ülesannetes sõlminud välislepinguid ja need ise kinnitanud . . . Mis puutub peaministri asetäitja poolt antud seletusse riigikogu ja riigivanema võimupiiridest siis ei oie meie nõus peaministri asetäitja tõlgit­ sustega. Peaministri asetäitja läheb välja sellest, et praeguneriigikoguolevat määratud ümbervalimisele. Tõsi küll, praegune riigikogu oli määratud põhiseaduslikus korras ümbervalimisele, kuid peaminister riigivanema üles­ annetes tühistas valimised j a mingeid uusi valimisi määratud ei ole. Seega ei ole praegune riigikogu seisukorras, mis on ette nähtud Põhiseaduse § 42, s.o. et võiks kokku tulla ainult riigivanema poolt määratud erakorraliseks istung­ järguks. Seetõttu on riigikogu täiesti võimeline oma põhiseaduslikuks tege­ vuseks. Poliitlisest küljest on peaministri asetäitja seletanud, et praegusel riigikogul ei olevat rahva usaldust Kui agariigikogulei ole rahva usaldust, siis ei ole seda ka praegusel valitsusel, sest et viimane on ju selle riigikogu poolt ametisse seatud, kellel ei olevat rahva usaldust Riigikogu ja vabariigi valitsus on mõlemad n.ö. vana Põhiseaduse pärandus, selles mõttes ei ole neil kummalgi midagi Üksteisele ette heita, ka mitte vabariigi valitsuse poolt riigikogule. Ainus loogiline järeldus säärasest seisukorrast on: tuleb valida Põhiseaduse kohaseltriigivanemja riigikogu, kellel oleks rahva usaldus.


Kõiki neid antud tõlgitsemisi märkides, leiame, at säärased tõigitsemised meie riigivõimu libistavad õigusliku korra rööpmeilt, kuigi peaministri asetäitja seletuste järele valitsus õiguslikku korda tahtvat kaitsta. Ei saa olla parlamentlikku rahvavalitsuslikku korda, kui parlament on kõrvaldatud oma põhiseaduslike ülesannete täitmisest. Ei tõsta see kellegi autoriteeti, ka parlamendi oma mitte, kui tema kohta ekslikult öeldakse, et ta ei ole võimeline täitma Põhiseaduses ettenähtud ülesandeid sellepärast, et ta on määratud ümbervalimisele, kuid — valimisi ei järgne! Kui meie kodanike vabadused ja põhiõigused hävitatakse, siis tekitab see ihnkantlemata võõrdumist omariiklusest. On ju meie rahvas võõrailt valitsejaüt küllalt kannatanud omavoli ja vägivalda, oma inimestelt ta ei oota seda, vaid nõuab õiglust, seaduse austamist ja vabadust. Valitsuse poolt on seletatud, et meil olevat poliitilisi rühmitusi, kes tüürivat diktatuuri poole, ja et valitsus olevat sun­ nitud olnud erakordseid abinõusid tarvitama. Ometigi peab tähendama, et uus maksev Põhiseadus ei eelda ega võimalda mingit diktatuuri. Meie maksev Põhiseadus on demokraatlik. Rügivõimu kõrgeimaks teostajaks on § 27 järele eesti rahvas ise. Tema valib kõige demokraatlikuma vaJimisviisi järele riigi­ vanema, ja riigikogu. Sääraste valimiste juures ei või juttu olla diktatuurist. Meie ei ihalda tagasi vana korda, ega meie ei tunnusta ka mingit omavolilist uut korda, meie tunnustame ainult põhiseaduslikku korda. Meie seisame vankumatult praegu maksva eesti rahva suure enamuse poolt vastuvõetud Põhiseaduse alusel j a mõistame hukka igasugused katsed ja soovid mööda minna Põhiseaduses eneses ettenähtud korrast. Meie nõuame maksva Põhi­ seaduse täitmist. Meie nõuame riigivanema j a riigikogu valimisi — mida varem seda parem eesti rahva ja riigi tulevikule.

Valiteus keelas ära nii 0. Kösterl kõne kui ka teiste arvustavate sõnavõttude avaldamise ajakirjanduses.


Homo surn, humani nii a me alienum puto - Olen inimene, midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks (Terentius) Hamilkar Menget Vabadussöj alased, kes suurte vereohvritega olid loonud Eesti Omariikluse, ja kes legaalselt ja eesti rahva enamuse tahtel olid teinud uue Põhi­ seaduse, mis vastu võeti 14-16 oktoobril 1933-dal aastal - 416879 häälega, vastu oli ainult 156691 häält, vangistati Päts-Laidoneri käsul I2.märtsü* 1934-dal aastal. Laidoneril oh* kustumatu j a haiglane viha vaba­ dussöj alaste vastu. Eriti vihkas ta Artur Sirku, kes oli kardetavaks suuruseks temale ja kelle taga oli eesti rahvas. Artur Sirgu vahistamisel plaanitseti provo­ tseeritud Sirgu põgenemist, et Sirku seljatagant maha lasta.Aga Pats oh* selle plaani vastu. („Oskar Rütli Mälestusi" lk. 359). Päts ei teinud seda mitte sümpaatia ajel Sirgu suhtes, vaid vana poliitikuna tajus ta rebelliooni, mis oleks tekkinud Sirgu mahalaskmise puhul. Nõukogude Liidu mustri järele paigutati ilmsüütult vahistatud vabadussõjalased kindlusevangla (Keskvangla oli endine merekindlus) oma saatust ootama. Nende vastu ei olnud ühtegi süüdistust. Vabadussõjalaste varandus — raha, üle 10.000 krooni, rotatsioonitrükimasin ja muu vara suhtes tarvitasid Päts-Laidoner sanktsioneeritud röövi­ mist. Vahistatud vabadussõjalaste halvustamiseks rakendati Päts-Laidoneri ja nende staabi poolt mustamise propaganda, mis baseerus pühitsetud ja pühitsemata valedele. Päts-Laidoner ja nende mõtteosalised lansseerisid, et valitsus jõudis viima­ sel minutH ette, sest vabadussöj alased taotlenud riigivõimu ülevõtmist. Et Laidoneri minekut Pätsi juurde 11. märtsil 1934.a. tuli simuleerida süütut jalutuskäiku, selleks oli tal kaasas ta naine ja koer. Ja samal Õhtul otsustati Pätsi korteris vabadussõjalaste vangistimine ja nende organisatsioonide sulgemine.


See lansseeritud vale, mis ajalehtedes avaldati, oli aga rahva silmis läbi­ paistev ja osutus suureks nonsenssiks. Mõttetuks seepärast, et vabadussõja­ laste! ei olnud tarvidust väevõimugariigitüüri oma kätte kiskuda, sest nad sammusid evolutsioonil võidult võidule. Nii said vabadussöjaiased esindus­ kogude valimistel, mis toimusid jaanuaris 1934. aastal mitmes kohtades an­ tud häältest Üle viiekümne protsendi. Rügivanema kandidaadi ülesseadmisel sai kindral Andres Larka kuus korda rohkem soovitusallkirju kui oli ettenäh­ tud. (10.000 soovitusallkirj a oli tarvis. Kuid kindral Larka sai 60.000 soovitusailkirja. Sotsialist August Rei sai ainult natukene üle 4.000 soovitusallkirj a. Seega ta langes automaatselt välja Riigivanema kandidatuurist. Päts ja Laidoner ületasid ettenähtud normi soovitusallkirj ade suhtes. H.M.) Vangistatud vabadussõjalaste mudaga määrimiseks - mustamiseks laskis Päts-Laidoner lendu kuulujutu, et vabadussöjaiased said raha Saksa riigilt. Aga nad unustasid ära, et toonasel Saksamaal, Hitleri käsul, oli saksa marga väljaviimine keelatud surmanuhtlusega. Samuti ka sissetoomine. Vabadus­ sõjalaste kohtuprotesessides ei tõstetud üldse üles küsimust Saksamaalt raha saamisest. Vastupidiselt, üleriiklisel vabadussõjalaste kongressil, mida peeti 17. det­ sembril 1933.a., võeti vastu otsus, et endistele mõisnikele lõpetada võõranda­ tud mõisate eest tasu maksmine. Selle otsusega oli tõestatud avalikkusele Päts-Laidoneri müüt sakslastelt rahalise toetuse saamise suhtes vabadussõ­ jalastee. Niisugust otsust ei teinud aga Päts-Laidoner. Päts oli saksa mõis­ nikele tasumaksmise algataja juba Vabariigi algpäevilt. Vabadussõjalaste sissetulekuks olid eesti ärimeeste annetused, mis mitte ei olnud väikesed ja ajaleht „Võitlus**. Viimase tiraaž ületas kõikide aegade trükitud ajalehtede trükiarvu. Päts-Laidoneri Õhust võeti alatu vale — natside käest raha saamises leidis aset ka trükisõnas. Briti agar oti seda tegema A. Veileri kontsern, „Vaba Maa", ..Rahvaleht", ja ..Esmaspäev". Sellele alatusele laskus ka ..Päevaleht". Provintsi ajalehtedest rääkimata. Nende pahatahtlike reklaamkirjutiste kaudu, mis pidevalt ja ajaliselt kaua ilmusid, taotlesid Päts-Laidoner ja nende vasallid - poliitilise politsei direk­ tor Jaan Sooman, asedirektor Konstantin Kirsimägi, tähtsamate asjade kohtu-uurija Friedrich Kuusekänd ja teised sugereerida eesti rahvale vabadussõjalaste kuritegelikku pahatahtlikkust. Kohtuminister J. Müller, siseminister August Jürima ja teised käsualused


kummardusid orjaliku alandusega Laidoneri ees. Et kindlustada ja tugevneda raudpihtide haaret Eesti riigi valitsemiseks — ajakirjanduse ja rahva üle, andis Päts 20. septembril 1934. aastal dekreedina Riikliku Propagandatalituse seaduse. Nimetatu ühes sõjaseadusega, mille varjus Päts-Laidoner tegutsesid, lukustasid täielikult eesti rahva suu. Samal ajal istus ilmsüütult kindlusevangla üksikkongis vabadussõjalaste juht Artur Sirk. Päts-Laidoner ja nende trabandid — kaaslased — Eenpalu, Müller, Selter, Jürima, Assor, Veerma, Tupits ja teised ei tundnud südametunnistuse puna selles ülekohtus. Kui Kaarel Eenpalu käest küsiti: „Miks Sirku lahti ei lasta?", siis sellele vastas Eenpalu: ..Süüdistusakti pole veel Sirgu kohta valminud!" Eenpalu poolt nimetatud hanejalgades eksisteerivat süüdistusakti ei saanudki teha, sest ei olnud ühtegi pidepunkti Artur Sirgu ja teiste vahistatud vabadus­ sõjalaste süüdistamiseks. Selles ülekohtus, et ise võimu juures olla, jäeti Artur Sirk kolletama ja surema kindlusvangla üksikkongi. See taevani kisendav ülekohus tuleb ükskord ajalookohtus arutusele. Lisaks Riikliku Propagandatalituse loomisega loodi 22.vebruaril 1935. aas­ tal suletud erakondade asemele Isamaaliit. Nende asutuste ülesandeks dä pro­ pageerida Päts-Laidoneri autoritaarset valitsemist. Propaganda Päts-Laidoneri kütmiseks kandis osaliselt vüja isamaalütlaste toetusel Päts-Laidoner j a nende vasallid muutusid Tabuks. (Tabuks nimetatakse Polüneesia saartegrupis, viimane asub Vaikse ookeani lõuna osas, elavaid maoore, kes mingisuguse usukultuse või muul põhjusel on muutunud puutumatuks. H.M.) Päts-Laidoneri tegude objektiivne kritiseerimine viis arvustaja otsekohe vanglamüüride taha. Propagandatalituse juhtnööride kohaselt pidid ajalehed kirjutama, et kritiseerija on xnitte-lugupidairdst avaldanud riigijuhtide vastu. Ilmselt K. Päts hakkas end pidama vähemalt Jumala asemikuks eesti rahvale maa peal. Ka paguluses on osa endiseid põgenikke ja nende järele tulejaid, kes ise­ seisvalt ei mõtle, Päts-Laidoneri kuulutanud Tabuks. Nende hinnangu järele oli kõik õige, ka laste tagakiusamised, Nü kiusati Rootsis Remmelgase tüt­ reid. Mõrvatud Artur Sirgu tütart Viivu t ei võetud eesti algkooli Samaselt ka teisi, kes olid seoses vabadussõjalaste liikumisega.


Lugupidamises Sirgu vastu, otsustasid tema sõbrad üritada päästeaktsiooni Sirgu põgenemiseks kindlusvanglast. Põgenemisplaan õnnestuski pühapäeval 11. novembril 1934. aastal. Põgenemisteekond kulges läbi Läti Soome. Soomlased võtsid Sirgu suure austusavaladustega vastu. Soome valit­ sus andis taile ja valvur Johannes Küttimüe, viimane aitas Sirku põgeneda, viivitamatult asüülöiguse. Eesti rahvas aga juubeldas kui Sirk põgenes. Need rõõmuhõisked toimusid poolavalikult. Spontaanselt tekkinud juubeldus tõestas, et eesti rahvas oli Sirgu taga. Eesti rahvas ei ole oma tervikus kunagi olnud Päts-Laidoneri sekundeerija. Paguluses on inimesi, kes püüavad kõik teha, et Õigustada PätsLaidoneri kuritegusi, et seega vähendada nende süüd. „On olemas inimesi, kellele väga meeldib, et neid ka siis kiita tuleb kui nad asja pole hästi toimetanud, vaid on eksinud. Ei tee sa seda, vaid kõneled tõtt, siis sattuvad nad kohe vihahoogu ja nende südamesse asub kättemaksu viha. Meie rahva seas on ka palju halva iseloomuga inimesi. Niisugused inimesed on meie rahva ja riigi elusse jätnud musti ja häbiväärseid j algi" („Oskar Rü tli Mälestusi" lk. 286). Artur Sirk põgenedes eesti kindlusvangJsflt, riputas ta aga seega oma peo kohale damoklese mõõga. Eesti valitsuse tippudes, eriti aga Laidoneri silmis oli ta muutunud paariaks. Laidoner, kes oli pika-eluaegse vihaga ei unustanud, et Sirk tema Riigivanema kandidatuuri hülgas. Samaselt ei unustanud Laidoner kirjutist, mida dr. Hjalmar Mäe tema kohta kirjutas ajaleht „ Võitluses." Selle pealkirjaks oli; ^Laidoner Tulunduategelasena* . Nimetatud kirjutises oli esile toodud Laidoneri tohutud võlasummad, mida ta kergekäeliselt oli teinud ja mida Päts kustutas. Laidoner vihkas ka Jaan Tõnissoni. Viimane oh' Vabadussõja päevil Laidoneri kõvakäelist tegevust ar­ vustanud. Laidoneri vihaalune oli ka Kaarel Robert Pusta. See väiklane viha oli Laidoneril tekkinud Pusta välisministri oleku ajal. Põhjuseks oli, et Pusta oli lasknud teda oodata. Laidoner vihkas paljusid. Nende hulgast ka William Tomingast, kes Laidonerile oli ainult hääd teinud. 1

Laidoneri mõtteviisi kohaselt pidi tema arvamus ainuõige olema. Kui sellele negatüvselt reageeriti, siis sai ta vihaseks ja muutus ülbeks. Kui Soome pidas raskeid kaitselahinguid pealetungivate venelastega — Talvesõja päevil, 30. novembrist 1939.a. kuni 12.märtsini 1940, läks Laidoner Moskva — Stalinile kulla. Tagasi tulles oli ta Stalinist väga vaimustatud. Ta jäi uskuma, et Stalin täidab lojaalselt abistamispakti tingimused.


„Ühel jõulueelsel koosviibimisel minu juures avaldas mu abikaasa kindral Laidoneriga vesteldes kahtlust Nõukogude tõeliste sihtide suhtes, sellele vastas Laidoner: „Moskva võimumehed täidavad lepinguid ja kohustusi täpselt Ja naistel ei tarvitse end poliitikasse segada." (Artur Lossman ..Hahutus Maailmas" lk. 208). Selles väljendusvormis näitas Laidoner oma vaimset pankrotti Esiteks ta ei olnud vaevaks võtnud uurida kommunismi tegelikku süsteemi, mis baseerub mõrvadele, vargustele, pettusele, valedele ja veel kord valedele. Teiseks. Laidoner ei tundnud ajalugu, kus naised poliitikutena on mänginud ülitähtsat osa. Niiteks: Egiptuse kuningatar Kleopatra 47-80 e.Kr., Lucrezia Borgia 1480-1519, kes oli poliitik Itaalias, - ta oli paavst Aleksander VI tütar, Inglise kuningan­ na Elisabeth I, 1558-1603, Austria-Ungari ja Böömimaa valitseja Maria Theresia 1740-1780, Vene keisrinna Katariina I, viimane oli sünnilt eestlane 2725-1727, Vene keisrinnad Anna 1780-1740, Elisabeth, oli Katariina I tütar, 1741-1762, Katariina II, nimetatu oli sakslanna, 1762-1796, Ühendriikide presidendi Woodrow Thomas Wilsoni teine abikaasa Edith Bolllng Oalt. Edith Wilson valitses Ühendriike kogu president Wilsoni haiguse ajal 1920-1924 diktaatorlikult. Maailma ajaloo näitelaval on naised poliitiliselt mänginud ülitähtsat osa. Seda aga eesti kindral Laidoner ei teadnud. Päts oli teadlik Laidoneri tooruses. Selleks toob Oskar Rütli oma raamatus ..Oskar Rütli Mälestusi lk.345 tabava näite: 14

„Paar päeva hiljem 12. märtsist, sain ma riigivanema käest adjutandi kaudu telefoni teel kutse riigivanema juurde ilmumiseks. Kuuldes öösistest arreteerimistest sõitsin kohe 14. märtsil öösise rongiga TaÜnna. Rongis sattus sõitma ka siseminister K. Eenpalu. Küsisin Eenpalult kas see on õiglane, et niiviisi toimitakse? Kas kõik, mis on senini tehtud, on seadusepäraselt toimund." Eenpalu kehitas selle paale Õlgu ja ütles: nSee on Pätsi ju Laidoneri asi - minusse see ei puutul" Hommikul Pätsi juurde minnes oli ta endiselt sõbralik j a ütles: „Sa ju aimad, mikspärast ma sind kutsusin. Sina mine nüüd mõneks nädalaks välismaale reisima. Sina võid seda teha. Sa oled ka varemalt Niizas ja Itaalias pikemat aega viibinud. Mine ka nüüd sinna, kuni need rahutud ajad


mööda lähevad. Ma arvan mi nädala - kolme pärast tuledjälle tagasi. Nüüd on aga tarvilik, et sa ära lähed..." ,Kas ias see on nüüd õigus, mis praegu tehakse," vastasin ma. „Aga kui ma ei lähe., mis sus? „Kui sa ei lähe välismaale, siis Juhan (Päts mõtles siin Laidoneri) paneb sind istuma. Võim on tema käes, sääl midaga muuta ei saa.'" Pätsi biograafias tuuakse esile, et Päts oli ajalehe „Teataja" asutaja. Ajaloovalgusel see ei osutu aga oigeks. Ajaleht ..Teataja" asutamise mõte kerkis esimesena esile Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste keskel möödu­ nud sajandi lõpul. Mõni aeg hiljem arendati sada mõtet Tartu noorte radikaa­ lide poolt edasi. Pahempoolse kallakuga poliitilise ajalehe asutamiskoosolek peeti Mihkel Martna JSmajbe" hotellis. Leht otsustati välja anda Tallinnas. Asutava lehe vastutavaks toimetajaks kutsuti Päts. Päts seeparast, et ta oli poolvenelast ja vene usuline, mille tõttu loodeti riigivalitsuse poolt hõlpsamini luba saada. See üritus õnnestuski. Teataja" toimetust külastas sageli Mihhael Kalinin, kes hiljem oh* Stahni ajastul Nõukogude Liidu president. Üheks toimetuseliikmeks oli ka kom­ munist Hans Pöögelmann. n

Et kindlustada sõjaseaduse varjus oma püüdlusi ja võimu tuleviku suhtes oli tarvis vabadussõj alastele anda hoop» mis neid jäävalt väljalulitaks poliitika tegemisest. Päts-Laidoneri teadmisel, potitseivalitsuse abidirektor ja poliitilise politsei kõrgem Ülemus Sooman, poliitilise politsei inspektor Aleksander Tuulse - Tenson (Tuulse oti endine kommunist ja partei liige) ja rida teisi, kes salajaste abimeeste kaudu hakkasid vabadussõj alasi Õhutama riigivõimu ülevõtmiseks. See provokatsioon Õnnestus neil hästi. Kadaka teel kokkutulnud vabadussõjalased aga otsustasid seda üritust riigivõimu kukutamiseks mitte teha. Nad ajasid kohvijuttu kui politsei neid reeturi näpunäitel vahistas. See toimus 8. detsembril 1935.a. Kinnivõetuid, vabadussõj alasi, tahtis Laidoner veel sama) õhtul maha lasta. Mahalaskmist sekundeeris ka kindral Reek, kes oli poolvenelast. Välikohtunikud surmaotsuse tegemiseks ja laskemeeskond ootasid selleks käsku. Surmaotsuse vastu oli aga Päts. Proua Pungi jutustus ajakirjanikule (proua Pung oli Konstantin Pätsi õdej toob selle kohta valgust. Proua Pung ütles, et minu vennal tuli Laidoneriga raske tüli vangistatud vabadussõ-


jalaste mahalaskmise pärast. Minu vend lõi Laidoneri nina all rusikaga vastu lauda ja ütles: ..See on vendade veri, mida sa tahad valada. Riigivanemana mina seda aga ei luba. * 1

Õiguse nimel Päts ei olnud verejanuline, kes otsekohe tahtis tappa, nagu seda oli Laidoner. Kinnivõetud Vabadussõj alased, kelledel ei olnud mingit süüd, läksid sõjakohtu alla. Sõjakohtu esimeheks oli venelane kindral Tsistjakov, eestitatud nimega Helk. Päts tegi Helgi Üleöö kindraliks. Viimasel ei olnud koloneli aukraadi. Majorist tõsteti ta kindraliks. Kindral Tsistjakov oli preester Pätsi naisevend. Selle astmega oli ta Riigivanem Pätsi hõimlane. Vanglas istuvaile vabadussõj alastele mõistis venelane Helk raske karistu­ se. Suurimaks karistusnormiks oli kakskümmend aastat sunnitööd Ühes kõigi õiguste kaotamisega. Sellele kaasnes degradeerimine ja aumärkide - Vaba­ dusristide äravõtmine. Samal ajal kui vabadussõjalased olid istuma pandud, hakkas Päts tegema kolmandat põhiseadust. Selle põhiseadusega, mis eesti rahva poolt ei olnud rahvahääletusel vastu võetud, kuna seda rahvahääletusele ei pandudki, kind­ lustas Päts enesele piiramatu võimu. Kolmandas põhiseaduses oli kaotatud rahva algatus. Rahvas ei olnud enam kõrgema võimu kandja. Kahekojaline parlament oli marionettide kogu, misriigivalitsemiselei mänginud mingit osa. Kõik võim oli Patsi käes, kes valitses dekreetidega. Poliitilise politsei ja sõj avägede staabi sooviks oli Artur Sirk elusalt või sur­ nult kätte saada. Sirk oli Laidonerile leppimatu vaenlane. Ta kartis Sirgu esilekerkimist, sest Sirk oli ekstreemselt populaarne ja eesti rahvas oma suurimas enamikus oli ta toetaja. Sirgu püüdmiseks ja küüditamiseks Eestisse kulutati loendamatul hulgal eesti kroone. Kallaltungid Sirgu püüd­ miseks j a küüditamiseks toimusid juba Soomes. Hiljem Inglismaal, Belgias j a Hollandis. Sirgu püüdmiseks ja mõrvamiseks oli eesti gestapo poolt värbatud ka välismaalasi. Nende riikide kodanikke kus Sirk viibis. Esialgu lõppesid need üritused püüdjatel ja palgalistel mõrvaritel fiaskoga. Palgalistel mõrtsukatel õnnestus Sirku mõrvata 2. augustil 1937. aastal, Luksemburgis Echternachi linnakeses Wengleri pansionis. Üks arvatav mõrt­ sukas oli poliitilise politsei assistent Rõigas. Kui parast riigipööret Moskoovia käsilased korjasid kokku kõikide Eesti kodanike välispassid, siia nende hulgas oli ka eesti poliitilise politsei assistendi Rõigase välispass. Sellel leidusid Luksemburgi sisse- ja väljasõidu templid, daatumiga kui Sirk suri.


Poliitilisest politseist oli lähetatud Luksemburgi veel mitmed assistendid. Samal ajal oti ka Euroopasse saadetud sõjavägede staabi poolt major A. Kristjan ja kolonel Saarsen. Nad jõudsid kohe tagasi Tallinna pärast Sirgu surma. 9. oktoobril 1937. aastal toimus Helsingis Sirgu matus. Seda korraldasid Akadeemiline Karjala Selts, „Sinumusta" toimetus, Soome Naisüliõpilaste Selts ja teised organisatsioonid. Majanduslikud kulud suurimas osas kandis toonane tudeng Oute Härnalainen. See õUsahingeline Soome daam, kes hiljem sai magistriks, oli Sirgu perekonnasõber. Suurim patrioot, suurim idealist ja suurim humanist — Artur Sirk jäi puhkama — igavesti veel vabana püsiva Soome mulda. Ta haud hoitakse kor­ ras j a on alaliselt dekoreeritud elavate lilledega. Jaht vabadussõj alastele kestis aga edasi. Äärmiselt toored eesti gestaapolased jälitasid pidevalt neid, kellede verehinnaga loodi Eesti Vabariik. Sirgu matuselt tulejaid vahistati sadamas. Nende hulgas ka kolonel Seimani abi­ kaasa. Üks vahistajaid ja kiskjale sarnanev eesti gestaapolane elab Euroopas. Ta nimi saab hiljem avaldatud. Poliitilist politseid instrueeris, vabadussõj alastel silma peal hoidmiseks siseministrid Müller, Eenpalu, Veerma. Hiljem ka Jürima. Eesti kohus ei olnud enam iseseisev, eriti aga Riigikohtu osas. Kohut juhen­ dati Toompealt. Ja seal olid otsused vabadussõjalaste osas juba vainus tehtud, mis edasi anti kohtule. Ainuke minister nende pikas reas oli endine kohtuminister Tõnis Kalbus, kes end ei laskund Päts-Laidoneri direktiividest mõjutada. Ta mõtles ise­ seisvalt. Seepärast ei oldud temaga rahul ja ta manöoverdati erru. Päts saades presidendiks, seda nimetust eesti rahvas ei soovinud, ka ad­ miral Johan Pitka kirjutas ajalehtedes selle vastu, hakkas ta kohe jäljendama suurriikide eluavaldusi. Laidoner oli omaks võtnud Poola allüürid. Tekkis losside haigus. Miljonid kroonid kulutati Sirgu püüdmiseks ja mõrvamiseks ja losside — Toompea, Kadrioru, ja Toila Oru restaureerimiseks. Laidoner plaanitses ohvitseride, Eenpalu politsei palee püstitamist. Üldiselt võttes jäl­ jendati igas eluavalduses suurriike . . . Vabadussõj alasi jälgiti. Kommuniste aga mitte. Kui juulikuu esimesel kümnenda] 1939. aastal külastas Tallinnat saksa soomusristleja Admiral tapper* organiseeris kompartei linnas liiklev ai le saksa madrustele n


kaliai tunge. Saksa madruste peksmised toimusid enamikus 12-16 juulil 1939. aastal raudteejaama laheduses pargis, paadisilla ümbruses, Mustapeade maja ruumis ja öölokaal „Marcelfa" kulge vail tänaval. Ülemgefreitor Luck, kes jalutas Üksinda raudteejaama puiesteel sai tunda kommunistide rusikaid. Ründajad hüüdsid: „Ihr verfluchten Nazis!" „Es lebe Moskau.'" [Teie neetud natsid! Elagu Moskva). Madrused Karl Heinz Gensel ja Herbert Schmidt jalutasid samas pargis. Kui nad hakkasid paadisilla poole minema, tuli neile vastu 3-4 mehelised grupid, kes neid tõukasid ja peksid vastu jalgu hüüdega: „Heil Stalin/* (Elagu Stalin) Ka teised madrused kes neile järele tulid langesid kail ai tungi ohvriks. Kohaletulnud politsei aga ei vahistanud kallaltungijaid. Gefreiter Chiduk sai Mustapeade maja läheduses kaks korda noaga paremast käest haavata. Kallal tungijad karjusid: „Rot­ front* ja N Heil Moskau!" (Punane rinne! Elagu Moskva). Mechanikermaat (Masina-j aoskonna allohvitseri auaste saksa lavastikus. H.M.) Reck sai peksa sadama läheduses. Talle tulid appi neli saksa allohvitseri. Kohale jõudis ka motoriseeritud politsei patrull, kes ajas kallaltungijad laiali. Aga neist ühtegi ei vahistanud. Maschinenmaat Hartman, Rohreinger, Rank ja madrused, kes tulid öölokaal „Marcellest" ründasid neljakümne mehe suurune kommunistide jõuk. kellede käes välkusid haljad noad. Nad karjusid: „Rotfront! Heil Stalin!" 1

Politsei passiivsust kommunistide suhtes iseloomustab sündmus restoraan-baar Astoria baariruumis, 12. juulil 1939. aastal. (Poliitilise politsei assistendi A. Raudalu kirjapanek, H.M.). m

u

„12. juulil 1939.a. kella 23 paiku viibisin Harju t. nr. 19 restoraanbaar „Astoria" baariruumis. Samas viibisid ka saksa soomusristleja»Admiral Hipperi" madrused ja allohvitserid, kes baarileti ees olevatel kõrgetelt laudadelt õlut jõid. Saksa mereväelasi oli paar laudkonda. Panin tähele, et samas baariruumis istuvat Raimond Nöugast, kes Elektrikute Ühingu sekretär, kes pidas end saksa mereväelaste suhtes väljakutsutavalt ülal. Nõugasti lauas istus keegi minule tundmatu isik, kes pealtnäha oli vana tuttav Nõugastile. Ilmselt oli näha, et Nõugastile ei meeldinud saksa mereväelaste viibimine lokaalis. Nõugasti laua ligidal seisvale madrusele hüüdis „Rotfrontt*, Uputades sealjuures punast taskurätti ja pühkis sellega nina. Saksa madrus kui kummardus tema poole ja paris mis öeldi, kordas Nöugast jälle »Rotfrontl* (Punane rinne. Kommunistide loosung Saksamaal H.M.) Saksa madrus sellise ülalpidamise peale reageeris vaid sellega, et hakkas vilistama "Lambeth Walki" ja vahtis irooniliselt Nõugastile otsa. Kuna Nöugast mind tunneb ja nägi, et mina teda tähele panin, jättis ta taskurätiga liputamise


järele ning lahkus peatselt koos oma kaaslasega. Baaris viibisin koos kriminaalassistent Saarva ja Tallinna tolliametniku Arnold Puskariga, kes minule seletasid, et enne minu baari tulekut olevat Nöugast valjult hüüdnud: „Kas lähme meie, väi lahkuvad sakslased!* Seda olevat ta mitu korda valjult hüüdnud. Nõugast ei paistnud purjus olevat. Tema lauakaaslane end sakslaste suhtes ei väljendanud^. 1

Kommunistide kallaltung saksa soomusristleja „Admiral Hipperi" alloh­ vitseridele ja madrustele tõi Päts-Laidonerue suure shoki. Sest Päts-Laidoner olid välisminister Karl Selteri vahendusel omaks võtnud saksa orientatsiooni. Kallal tungist saksa madrustele tänaval ja demonstratiivsest ülalpidami­ sest restoraan-baar „Astorias ei kirjutatud eesti ajalehtedes ainustki rida. Seda ei lubanud Toompea ja Propagandatalitus. u

Saksa madruste peksmine tänaval kutsus esile suure diplomaatilise skan­ daali, mida suutis suuri vaevu sumbutada Eestis olev Saksa suursaadik Frohwein. Samal ajal aga vabadussõjalasi valvati. Eesti gestaapo hoidis neil silmi peal. Riigiteenistusse ja eraettevõtteisse ja üliõpilasorganisatsioonidesse ei võetud vabadussõjalaste poegi ega tütreid vastu. Eesti avalikkusele jäi täiesti teadmatuks, et Selteri kutsel külastas Tallin­ nat 30. augustil 1939. aastal Herman Göringu sugulane dr. K. Megerle. Sellest kirjutas „ Valis Eestis" Elmar Kriisa 1980.a Ta artikkel on väljavõte soome teadlase Seppo Myllyneimi saksakeelsest raamatust Die Baltische Krise 2938-2941". Originaal soome keeles „Bolt£an kriisi 1938-1941. o." Helsinki 1977, 168 lk. m

Kuna Elmar Kriisa artikkel on pikk, siis on tsiteeritud katkeid ta kirju­ tusest. Dr. Megerle ülesandeks oli, et ta informeeriks Saksamaad, et Eesti ei pea enam enese kohta kehtivaks Rahvasteliidu artikkel 16 sanktsiooni osa. Sellele järgnes Megerle raport Berliini. „Das Estland mit politischcr Unterstüteung Deutscklands leicht die polir tish führende position in der Baltischen Entente erlangen könnte." Samas kirjutises on ka mainitud, kui oleks arvesse võetud Saksa-Vene vahekorda septembris 1939.a (Tuleb arvestada enne septembrit 1939.a. HM.) ja meie piiridel olevaid sõjajöude, mis totaalse mobilisatsiooni korral oleks


ületanud üle 200.000 mehe. siis venelane ai oleks julgenud sõda elustada* Ta oleks jäänud ainult ähvarduse juurde baaside nõudmise suhtes. Ja kindral Laidoner ütles: ..Sõjalaevad Kielis on vastukaaluks sõjalaevadele Kroonlinnas.* Päts-Laidoner jäid aga saksa suursaadiku Frohweini nõuande juurde mitte mobiliseerida sest sakslaste rünnak VenemaaJe pidi algama 1940.a sügiseL Aga 1940.a. sügise. Venemaa ründamise tähtpäev langes kiirelt ära „Geschichte des Zweiten Weltkrieges." Kurt von Tippelskirch, 1956. a lk. 172 <H.M.) Päts-Laidoner aga unustasid ära - vandega endile võetud kohustuse ise­ seisvust kaitsta viimse vöimaluseni-viimse hingetõmbuseni. Nad unustasid ka ara. et eesti rahvas oh' valmis astuma võitlusse moskoovia hüdraga. Baaside andmine moskoviitidele oli riigireetmine. Ajaloo vältel on riigi­ reetmist kõikide rahvaste juures karistatud surmanuhtlusega Nii see toimus Põhjasõja päevil, kus hukati 1706a. Rootsi riigireetur «Johann Reinhold PatkuL Maade tagastamise - reduktsioon, mida teostas Rootsi kuningas Karl Xl, kutsus Liivimaal esile tugeva aadli vastuseisu. Kokkukutsutud maapäeval mida instrueeris Johan Reinhold Patkul, kes endast kehastas Liivimaa aadli väiklast kihiegoismi ja uhkust, langetati käredaid otsuseid maatogastamise suhtes. Patkul sõitis oma saatjaskonnaga Stockholmi, et ettekanda vastuvõetud maapäeva otsusL Saal aga tõsteti tema ja ta kaaslaste vastu süüdistus Rootsi reetmises. Patkul põgenes Taani ja süült Poolasse. Ta oli üks ägedamaid Põh­ jasõja õhutajaid. Tema algatusel Joodi Vene-Poola ja Taani vahel koalitsioon Rootsi vastu. Patkul oli tsaar Peeter I - Timuka lähedane. Altranstadti rahuleppe põhjal anti poolakate poolt Patkul 1706.a roots­ lastele välja Ta surmasaatnune tolleaja tava kohaselt toimus rattal neljaks lõhkikiskumisega (H.M.). Prantslased karistasid 1945.a. oma endist peaministrit Pierre Lavad' ja en­ dist Esimese Maailmasõja kangelast Henri Petani surmamõistmisega. Viimasele andis küll kindral Charles de Gaulle armu. Surmaotsus muudeti eluaegseks vangistuseks. Sama saatuse osaliseks sai ka Norra valitsusjuht Vidkun Quisling, kes hukati


Paguluses olevad skribendid ja aktusekõnele]ad püüavad küll targutada Päts-Laidoneri poolt tehtuid vigu positiivselt, et sellega vähendada PätsLaidoneri süükoormat Eesti Vabariigi reetmises venelastele. Aga reetmine jääb reetmiseks. Kes seda soosivad jäävad samaselt Eesti maa ja rahva äraandjaiks. Eesti polütüine politsei ei olnud oma mõttemaailmalt ühtlane — homo­ geenne. Seal leidus suur hulk vabadussõjalaste liikumise pooldajaid. Nende arvamustel dr. Mäe, Remmelgase ja teiste kohaselt oli Sirgu mõrva taotlejaks kindral Laidoner, kellel oli ekstreemne viha Sirgu vastu. Tema mõt­ teosalisteks OÜd Eenpalu, politsei direktor Sooman. ta abi Tuulse ja Laidoneri lähedalt sugulane kolonel Saarsen. Mõrvariteks, Tallinna poliitilise politsei ametnike, nende, kes soojalt suhtusid vabadussõjalastele, oletuselt, olid Tallinna poliitilise politsei assistendid — Rõigas, Altosaar ja Voitk ühes Luksemburgi allmaailma tegelastega. Nimetatud mehed ei olnud Sirgu mõrvamise ajal Tallinnas. Rõigas oli sellel ajal Luksemburgis, mis hindiakw tehtud.


Sisukord Saateks Väljavõtteid Oskar Rütli raamatust, .Oskar Rütli Mälestusi — Artur Sirk ja tema surm

8 6

41

Dr. H. Mäe - Olevikust tulevikku Heinoid Okas — Vabadusristi kavaler lto. Artur Sirk Ilmar Ainsaar — Artur Sirk In Memoriamt

12 19 85

Gustav Oiderma — Mälestusi

88

Jüri Remmelgas — Artur Sirk

46

Jüri Remmelgase kiri H. MengeTüe

49

Elmar Lipping — ööle ei tule lõppu

51

Heinrich Frank — Eesti Vabadussõjalaste liitja

58

Eesti Tööliskond Elmar Kuusler — Artur Sirgu mälestuseks Avdy Andresson — Lühimälestusi Artur Sirgust Mida ütles Ühinenud Põllumeeste Rühma esindaja Oskar Köster Riigikogus 2. okt 1934 Hamilkar Mengel — Homo surn, humani nii a me alienum puto — Olen inimene, midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks Sisukord

58 59 60 63 76


<

+"

F

T A G A H O O V (TÖÖUOOV)

*

+

+ HAIGLA

SL

*.

II

«>106HOOW6

\

_± VANAVAN6LA

( UU4-

(1-VJOEOWFR)

VAW6LA)

MtPJ

%I&E-HOOV

(4-V10R0N6)

KANfS&L&l

10

T e e , u u e OAUOIEE ÜL6SÕtDU

(

PATAR.61

A

VÕLVIALUNE-

l.

TAGAHOOVI

6

VÕLVIALUN6

I

TA& A V Ä R A V A T >

C

HUtCKAMlWG KAMbtVR

0

ÜKSIK-KOR.PUS

5 SIBEVÄRAV A > P&AVARA .V 5 UKS V A N A V A U G L A S S L T (f UK5 VANAVAWÕLAS^S

ISOLfc&ftlTUO

TALUTUS-

LAHTftlO , ÜKblKKOCPUSC VAN«.IR>&L6 (a KXYCX

TALUTU«>B.»N&\D PLANK . T R A A T T Õ K K M A

xv

i

y

TÄNAVAS* 6

&

1

7 6

VÄRAV

U K S W06HOOW&^>SE UKS

SID&HOOM&SS6

^ UK*> Pooot l O U K S KANT^-fcl^>& II

U K S HA\&LAS&6


ARTUR

Riigikogus K.

esitatud

SDBKI

PÕGENEMINE

programmikõnes

purustas peaministri

Einbund, esinedes valitsuse nimel, kõik

siooni

kohta.

Ta

deklareeris

võtta ajutise, m ö ö d u v a

illusioonid

sõnaselgelt,

asetäitja

12. märtsi

c t 12. m ä r t s i p ö ö r e t

n ä h t u s e n a , et l ä h e m a s t u l e v i k u s ei v õ i

akt­

ei

saa

lubada

valimiste teostamist ja et valitsusel on kindel k a v a riik välja viia kehtiva Põhiseaduse

täitmise

asemel

täiesti

uuele

riigikorrale.

Nende

uute

reformide läbiviimiseks v a j a b valitsus kaitseseisukorda p i k e m a k s ajaks. K a t u n n e b valitsus olevat e n d eesõigustatud seisukorras v õ i m u p o s i t s i o o ­ n i d e s u h t e s v õ r r e l d e s r i i g i k o g u g a , k u i d s e l l e s t h o o l i m a t a p a k u b ta r i i g i ­ kogule k o o s t ö ö võimalust valitsuse Riigikogu

enamuse

käealusena.

vastus Einbund'ile

oli

keeldumine

kaitseseisu­

k o r r a p i k e n d a m i s e s t j a valimiste läbiviimise n õ u d m i n e põhjusel, et h ä i ­ r i m a t a k o r d ja p i d e v a l t püsiv r a h u riigis ei õ i g u s t a valitsust dusele vastukäivate võimuvahendite suse

tahtele

survevahendite

tarvitamiseks.

kasutamisega

Põhisea­

Oponeerides

sammuda

uue

valit­

riigikorra

installeerimise p o o l e , seadis riigikogu e n a m u s üles n õ u d e : tagasi poolt määratud

P õ h i s e a d u s e j u u r d e ! N e i s t ü k s t e i s e l e risti

test s e i s u k o h t a d e s t

tekkis

konflikt

ja

Päts

kuulutas

rahva

vastukäiva­

riigikogule

sõja,

teda k o j u saates ja E i n b u n d ' i s u u läbi ü t e l d a lastes, et n ü ü d s e s t h a k k a b ta k o o s L a i d o n e r i g a lootes

rahva

Võiks

m a a d valitsema enda isiklikul

peale

vastutusel,

toetusele.

teoretiseerida

oletusega,

mis

oleks

juhtunud,

kui

riigikogu

e s i m e e s R. P e n n o o l e k s ignoreerinud Päts'i k ä s k u r a h v a e s i n d u s e v u s e s e i s m a p a n e k u k s ja kuulutanud, edasi.

Kas

kasvandikud

kindral

Laidoner

relvastatud

kinnivõtmiseks?

Arvatavasti

Päts'i-Laidoncr*i

oleks

aktsiooniks,

et jälle

riigikogu

istungjärk

käsutanud

seekord

juba

välja

tege­ kestab,

sõjakooli

rahvaesindajate

küll.

käitumisest

oli küllaltki

selgunud,

s o o v i v õ i m u käest ära anda v õ i seda kellegagi j a g a d a .

et neil

polnud

Kui mitte

juba


varem, siis olid nad nüüd lõplikult teadlikeks saanud, et nad valimiste teostamise puhul peavad Toompealt lahkuma. Sõjakooli kasvandikele poleks riigikogu likvideerimise käsu põhjendamiseks jällegi mitte midagi seletatud, nagu märtsi-aktsiooni puhul, või öeldud, et riigikogu koosseis on kaotanud rahva usalduse ja et tal Põhiseaduse järele pole enam õigust kokkutulekuks pärast 3. maid. Arvatavasti oleksid noored sõjamehed uuesti täitnud käsku niisama pimesi nagu varemaltki. Kuid teisest küljest oleks riigikogu laialiminekust keeldumine tõstnud rahvaesinduse prestiizhi enneolematul kombel. Päts'il oleks ehk küll õnnestunud riigikogu liikmeid vahistada, kuid vaevalt oleks tal korda läinud neid kaua kinni hoida. Põhiseaduse austamise nõue oleks võtnud niivõrd laia ulatuse, et selle nõude taltsutamiseks poleks piisanud survevahendite tarvitamisest. Olgu kuidas on, kuid riigikogu alistus Päts'i tahtele ja läks laiali. Rahvaesinduse juhatus jäi küll edasi tegutsema ja asus teravasse opositsiooni Päts'i valitsuse vastu, avaldades seda hulga dokumentidega, kuid selle eest kanti juba hoolt, et see oponeerimine jäi avalikkusele teadmatuks. Vaikiva ajastu esimest järku — märtsist oktoobrini — seletas valitsus vabadussõjalaste riigikukutamise ohu vastase võitluse vajadusega. See pidi olema hädavahend ja ajutine nähe Põhiseaduse ja demokraatliku korra päästmiseks. Kuid riigikogu laialisaatmisega avas Päts uue ajastu — oma rezhiimi võitluse kogu rahva vastu. See võitlus kõigi võimalike vahenditega kestis augustini 1937, mil välja kuulutati rahvuskogu poolt vastuvõetud uus Põhiseadus. Tegelikult kestis Päts'i surve rahva vastu edasi ka uue Põhiseaduse jõustumisel. Kuid selle surve viimne järk kulges juba Päts'i "võidu" tähe all, kuna rahvas oli viidud nördimuseni, tüdimuseni ja lootusetuseni oma demokraatlike õiguste täielikuks taastamiseks. Mõlemad võitlevad pooled kohendasid oma rinnet kõigi nende käes olevate vahenditega. Pärast riigikogu laialisaatmist arutas PõllumeesteAsunike Koondise juhatus tekkinud olukorda. Juhatus jõudis üksmeelsele otsusele, et rahva ja riigi ülimaks huviks on Põhiseaduse austamise printsiip ja valimiste edasilükkamatu teostamine. Leiti, et kuna maal valitseb rahu ja kord, ei tohi taluda kaitseseisukorda ja seadusandlust vaid dekreetidega. Päts'i poolt maksmapandud rezhiimi, samuti tema kavatsuste vastu tüürida uue riigikorra poole peab võitlema igal legaalsel viisil. Võitlusvahendite arutamisel jõuti arvamisele, et A. Sirk'i viibimine vanglas on muutunud mõttetuks ja temaga kokkulepitud koostööle Põhiseaduse ellurakendamisel isegi kahjulikuks. Peeti vajalikuks, et Sirk peab vanglast põgenema. Sirk'ile anti põgenemise ettepanek edasi oktoobri esimesel nädalal, mõni päev pärast riigikogu laialisaatmist.


Suk polnud ettepanekuga nõus, avaldades arvamisi, et tema põgenemist võidakse tõlgitseda kui tema vastu tõstetud süüdistuste omaksvõttu. Ta aga tahab näidata, et tal pole põrmugi muret enda kohtu ees rehabiliteerimise pärast. Nädal hiljem korrati põgenemise ettepanekut seletusega, et Päts on paratamatult pidanud käega lööma vabadussõjalaste süüdistamisele mässukatses. Praegu pole mängus enam vabadussõjalaste küsimus, vaid palju suurem probleem — Põhiseaduse kaitsmine Päts'i meelevalla vastu, milleks on vaja kõikide Põhiseadust tunnustavale jõudude koondamist. Seepeale annab A. Sirk oma nõusoleku põgenemiseks, ikka sama sidemehe, keskvangla abidirektori Evald Viikman'i kaudu. Põgenemisplaanide arutamisel leitakse, et põgenemise teostamine on väga raske. Keskvanglast polnud veel kellelgi õnnestunud põgeneda, vaatamata katseile (66). Eriti range julgestuskorraga üksik korpusest (üksik kambrite osakonnast) — Sirk'i asukohast — näis pääsmine olevat lootuseta. Ometi koostatakse plaan, mille katsetamisest loodetakse kordaminekut hea õnne korral. Seda asutakse täitma järk-järgult. Kõigepealt oli vajalik Sirk'i ümberpaigutamine üksik korpusest. Seda sai teha vaid arstlikul korraldusel. Vangla pea-arstist dr. Vahtrik'ust oli teada, et ta on bürokraat ja kartusest oma ametikoha kaotuse pärast ei osuta mingit soodustust vangidele. Kuid tema abiks oli dr. Voldemar Kiss, loomult inimlikum. Dr. Kiss leidis läbivaatusel, et Sirk kannatab ischiasc (67) all, mistõttu on vajalik teda paigutada keskvangla haiglasse. Ischia.sc suhtes, mille sümptoomide õpetus Sirk'ilc kätte toimetati, on raske arstlikult kindlaks teha, kas haigus on simuleeritud või mitte. Novembri algul paigutatigi Sirk vanglahaigla erikambrisse ja erilise valve

alla.

Vanglakorra järele viiakse vangid hommikul osakondade kaupa vangla siseõue jalutama. Väheseid haiglas viibivaid vange jalutati teistest lahus pärast lõunat. Vanglamäärustiku kohaselt kõnnivad vangid paarikaupa hanereas ringiratast kahes sõõris: üks õue tagavärava

(66)

Oktoobris

bastada tus.

1Ü24

Book. New (67)

katsetasid

149 k o m m u n i s t i , k e l l e

149 k o m m u n i s t i York

lschias —

kommunistid

relvastatud

jõuga

p r o t s e s s p i d i a l g a m a 10. n o v .

p r o t s e s s l e i d i s a s e t 10.—27. n o v .

1924

1924.

keskvanglast Katse

va­

ebaõnnes­

(The International

Year

1924). haiguslik nähe, mis esineb peamiselt valudes tuharalthastes,

lihaste

suurenenud

misel.

Tschias

on

pingetundes. põhjustatud

millele

kaasub

peaasjalikult

kangestusi

lihaste

ettepoole

rebestumistest.

nende

kummardu­


lähedal, teine peavärava naabruses. Sirk, keda sunniti kõndima üksinda, valis jalutamiseks peaväravale lähedase ringi. Temale oli alaliseks saatjaks määratud valvur A. Prokofjev, kes vastavalt oma ülesannete tähtsusele oli varustatud revolvriga (julgestuskorra tõttu valvurid vanglas tera- ega tulirelva ei kanna) ja kellele oli antud käsk kõhklemata tulistada "kui midagi juhtub."

+

Pühapäeval oli selge ilm, lumeta ja vähese külmaga. Kella 16 paiku veereb Patarei tänavat mööda aeglasel käigul üle raudteeülesõidukoha auto, otse vangla peavärava ette. Autojuht teeb rahulikult tiiru ümber-

(68) Ühel jutuajamisel 11)50 a. Stockholmis nädallehc "Eesli Posti" toimetaja J. Remmelgas'ega avaldas Joh. Küttim, ct ta õppinud A. Sirk'i tundma noormehena Soomusrong nr. 2—1, kus Vabadussõja ajal Küttim teeninud Sirk'i alluvuses. A . Sirk'» isiklik vahvus ja kamraadlik suhtumine oma kaasvõitlejatesse toonud Sirk'ile palju sõpru. J. Küttim säilitas oma kõrge lugupidamise A. Sirk'i vastu kuni oma surmani 3. sept. 1955 Stockholmis Serafimi haiglas. Oma järelejäänud päranduse, umbes 27.000 rootsi krooni, pärandas J. Küttim eesti sõjainvaliididele. Eesti heategevatele asutustele ja kirikule. Ka eelmainitud jutuajamisel kinnitas J. Küttim, et ta aidanud A . Sirk'i põgenema ideelistel põhjustel. Küttim ei kuulimud Vabadussõjalaste Uitu. Ta oli sündinud 17. veebr. 1896 Hiiumaal. Ta suri üksikuna ja omasteta.

>^

TAGAHOOV (TÕÖMOOV) +

> x

IL

x

Vangla peavärava valvuriteks oli erilise hoolega valitud kolm ustavat meest — valvurid Akerman, Evart ja Rebane, kes üksteist vahetasid kaheksatunniseks valvekorraks. Kuid juba kahel korral oli juhtunud nii, et üks neist oli lühiajaliselt haigestunud ja selle asendajaks oli paigutatud valvur Johannes Küttim. Ka valvur Küttim'i peeti kõigiti usaldusväärseks. Tavaliselt seisis ta peaväravale võrdselt tähtsal postil — trellitatud uksel, mille kaudu pääsis kantseleist vangla sisemusse. Ta oli poissmees, lähedaste omasteta ja elas linnas väikses, omaette toas. Põgenemisplaani teostamiseks oli Küttim sobiv mees, kuna tema juures polnud karta võimalike survevahendite tarvituselevõttu võimude poolt tema omaksete vastu. Muide, ta andis oma nõusoleku mitte rahalise tasu eest, vaid ideelistel põhjustel ja poolehoiust A. Sirk'i vastu (68). Nüüd jäi vaid oodata parajat juhust, kui Küttim määratakse jälle peaväravasse kedagi asendama. See juhus saabus pühapäeval 11. nov. 1934 a. Olukord osutus kõigiti õnnelikuks, kuna pühapäeva pealelõuna on vangla elus kõige vaiksem ja askeldusteta. Ka oli sel päeval vangla korrapidajaks E. Viikman. Hea oli ka veel seik, mis Viikman'ile tema hilisemail ülekuulamisil osutus õnneks, et Küttim'i tegelikuks peaväravasse paigutajaks polnud mitte Viikman, vaid vanem-valvurite ülem Kühm, kellel põgenemisplaanidega polnud midagi ühist.

+*

HAIGLA II

6106MOOM6

\

+

VAWAVAN6U

(uusVAW&IA) *>lt>&HOOV

(2>-K0ltt>M6-)|

(i-KOR0N&)

KANT&ELErl

io

B •i

<

*

Tee.uLeftAuoTee ÜL&4ÕIOU, PATAR.61 TANAVAM.6

A & C

l. TAGAHOOVI

VÄRAV

VÕLVIALUNEVÕLVIALUNE HUKKAMINE KAMfcE-P.

5

D

ÜKSIK-KOR.PU*

4-

PEAVÄRAV

£•

I6OL6&R.ITU0 JALUTU»'

5

UKS VANAVANGLAS66

L AHTAID , ÜKWKKORPU**

6

UK* VANAVAN6LAS.S6

VANGIDE-LE

7

UKS SIDEMOON6SA&

Ä

Utt* *>tOEHOON6SS6

& xxvcx

TALUTUfeONGlD PLANK JRAATTÕVCHMA

Z. TAGAVÄAAVAD S>lt>EVARAV

^

uu.*> POODI

lO U

UKS UKS

KANTSELEISSE HAIGLASSE

50. aastat Artur Sirk'i surmast. Mälestustekogumik. 1987. + Sirgi põgenemisest Patarei vanglast.  

50. aastat Artur Sirk'i surmast. Mälestustekogumik. 1987. + Sirgi põgenemisest Patarei vanglast.

Advertisement