MESDAMES ET MESSIEURS:
Vana Tallinn Signature tähistab Eesti tuntuima likööri 100 miljoni pudeli juubelit. Käsitsi loodud kordumatu maitserikkus ning aastakümnete pikkune meistrite pühendumine. See on Prantsuse konjaki ja Vana Tallinna sametine võlu – liköörikunst tõeliselt erakordseteks hetkedeks.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.
JUHTKIRI
Foto: Eesti Kaitsevägi
ESTONIA TEATRI
asutanud ja Estonia hoone ehituse algatanud Estonia Selts tähistab 22. oktoobril oma 150. sünnipäeva piduliku galakontserdiga. Ajalooratast tagasi keerates ja 19. sajandile mõeldes, meenuvad maade vabaksostmine, eesti keele laialdasem kasutuselevõtt, omakeelsete ajalehtede ilmumine ja esimene eesti laulupidu – eestlased tundsid end elujõulise ning kultuuriliselt rikka rahvana. Erinevaid seltse tekkis nagu seeni pärast vihma, sealhulgas laulu- ja mänguseltsid Estonia, Vanemuine, Ugala, Endla ja teised. Tolleaegse Estonia Seltsi sisu ja tähendus oli tänasega võrreldes erinev: mõeldi väga palju omariikluse peale. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale unistati julgelt ja suurejooneliselt. Piltlikult öeldes: ajal, mil Tallinnas sõitis ringi kolm autot, otsustati hakata ehitama riigi nime kandvat lossi! Tänu Estonia Seltsi tegevusele kerkis eestluse kants – Estonia –, seoses seltside tegevusega laiemalt sündis suuresti ka Eesti Vabariik. Taasiseseisvunud Eestis on Estonia Selts jätkuvalt seisnud Estonia maja eest: seltsi eestvedamisel koguti raha uue katuse ehitamiseks ja lavaeesriide soetamiseks, rajati Rävala puiesteele mälestusmärk kutselise Estonia teatri 100. sünnipäevaks ning silmapaistvate estoonlaste jäljerada Estonia maja juurde viivatele kõnniteedele. Eesti Rahvuskultuuri fondi juurde on loodud Tiit Kuusiku, Naan Põllu, Klaudia Maldutise ja Helmi Puuri nimelised allfondid, millega toetatakse noorte lauljate ja tantsijate arengut. Seltsi ja selle kauaaegse esimehe Arne Miku kaudu säilib side eilse ja tänase vahel. Viimastel aastatel oleme teatris jõudumööda remonditöid teostanud. Sel suvel liikusime teatri südamele lähemale. Estonia saali maht oli kevadel 708 hea nähtavusega kohta. Seda oli liiga vähe: teatri keskmine täituvus on 90%, paljudel etendustel 100%. Rohkem etendusi me anda ei saa, piletihinda ka tõsta ei soovinud. Uue maja ehituse küsimused on loodetavasti peagi lahenemas, seni vaatasime üle praeguse maja ressursid ning otsustasime esimest rõdu laiendada, ehk tegelikult taastada selle suurus vastavalt algsele projektile. Nõukogude ajal ehitatud liiga suured tehnilised ruumid ja keskloož kadusid ning juurde tuli üle 60 hea nähtavusega istekoha ja paranes akustika. Ümberehitust toetas Bauhof. Suvel valmisid ka orkestri puhke- ja harjutusruumid. Teatrimaja elektrikindlus paranes, sest Elektrilevi paigaldas uue alajaama, trafod ja peakilbi. Peagi hakkab remonditöödele ring peale saama ja 150aastase Estonia Seltsi loodud 100aastane teatrihoone läheb vapralt vastu järgmisele sajale. 26. augustil avame „Tsirkusprintsessiga“ 110. hooaja. Ootame teid esimeste hulgas uuenenud teatrisaaliga tutvuma! Hooaja esimene esietendus, ballett „Kratt“ jõuab vaatajate ette juba 18. septembril. Kauneid teatrielamusi!
Aivar Mäe teatrijuht
TOIMETUS
SISUKORD 3 Juhtkiri 4–7 Uudised 8–9 Argipäev 10–11 Fookus 12–15 Persoon
16 Juubel 17 Reklaam 18–19 Meil ja mujal 20–21 Arvustus 22 Aja lugu
23 Mängukava 24 Üks küsimus 25 Noored 26 Seltskond 27 Meelelahutus
Peatoimetaja: Anu Põrk Toimetajad: Liina Viru, Ülla Veerg, Maarja Kindel Kujundaja: Reili Evart Esikaane foto: Natalja Iospa Fotol: Olga Zaitseva
Väljaandja: Rahvusooper Estonia Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn www.opera.ee info@opera.ee
3
UUDISED
PARIMA HINNAGA PILETID JA 110 ELAMUST ROHKEM! 26. augustil, 110. hooaja avapäeval algab rahvusooperis piletite soodusmüük, kus kõikide teatrisaalis toimuvate etenduste piletid on 30% soodsamad. Kampaania kestab Estonia teatrilaadani 6. septembril. Pileteid müüakse etendustele, mis toimuvad 26. augustist 2015 kuni 18. juunini 2016.
Sooduspiletid on 26. augustist kuni 6. septembrini müügil Estonia kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis ning internetis www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. • Korraga kehtib ainult üks soodustus. Soodustus ei kehti broneeritud piletitele. • Soodustused ei kehti talveaia ja kammersaali etendustele ning kontsertidele ja eriprojektidele. • Täpsem info E–P 10–18 tel 683 1210, meiliaadressilt estonia@opera.ee või kodulehelt www.opera.ee
Esimestel ostjatel suurem võimalus ja parem valik! Tule ja tunne end mugavalt teatri vastrenoveeritud 1. rõdul ning saa 110 elamust rohkem!
HOOAJA AVAFESTIVAL „ESTONIA TEATRILAAT“ 4.–6. septembril 2015 Estonia alustab hooaega kolmepäevase lustaka festivaliga, kus tutvustatakse hooaja uudisteoseid ning pakutakse teatriga seonduvat head ja paremat. Festivali päevad on pühendatud erinevatele muusikateatri valdkondadele: ooperipäeval saab nautida rahvusooperi solistide, koori ja orkestri esitusi.
4
Balletipäeval on võimalik osa saada tantsuetteastetest Eesti Rahvusballeti solistide ja trupi esituses. Kaasa teeb ka ooperi- ja balletisolistide tulevane põlvkond – noored lauljad ja tantsijad Eesti Muusikaja Teatriakadeemiast ning Tallinna Balletikoolist. Lustakaid trikke teevad tsirkusestuudio Folie noored õpilased. Festivali lõpetab teatrimaja ümber toimuv laat, kus müüakse pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite. Avatud on kohvikud. Muusikat, sporti ja rõõmu isetegemisest jagub tervele perele!
UUDISED
ESTONIA TEATRIBUSS 10.–13. septembrini kell 18.00 110. hooaja alguses toob spetsiaalne buss mitmest Eesti linnast teatrisõbrad soodsalt ja mugavalt Rahvusooper Estonia etendustele. Neljal päeval alustab „Estonia teatribuss“ sõitu Narvast, Viljandist ja Pärnust Tallinna suunas.
ESTONIA SELTS 150 Galakontsert 22. oktoobril 2015 Lavastaja: Arne Mikk Dirigendid: Jüri Alperten, Lauri Sirp 150aastane Estonia Selts on eestlaste ajaloos fenomen. Seltsi eestvedamisel kerkis 20. sajandi alguses Estonia teatri- ja kontserdimaja, mis on erinevatel aegadel olnud kultuuri, riigi ja iseseisvuse sümboliks. Seltsi tegevuse taastamise kümnendal aastapäeval lausus Käbi Laretei olulised sõnad:
UUSLAVASTUSTE INFOTUNNID SINISES SAALIS
Vaadata pakume uusimaid lavastusi: opereti hõbeajastu meistriteost „Tsirkusprintsess“ (10.09), Puškini värssromaani „Onegin“ tantsukeeles (11.09), koomilist ooperit „Armujook“ (12.09) ja säravat operetti „Savoy ball“ (13.09). Et tagasisõit koju liialt hiliseks ei jääks, algavad etendused tavapärasest tund aega varem.
„...seltskonna kogunemise kohast kasvas näitemäng, näitemängust teater, teatrist professionaalsus, professionaalsusest eesti kunst, millisena me teda tänapäeval tunneme.“ Estonia Seltsi 150. aastapäeva puhul toimub suur galakontsert, mille esimeses osas kõlavad Evald Aava, Juhan Aaviku, Raimund Kulli, Artur Lemba, Eino Tambergi ja Veljo Tormise teosed, kes kõik olid Estonia Seltsi liikmed. Teises osas esitatakse muusikat maailmaklassika varasalvest. Esinevad Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester ning Eesti Rahvusballeti solistid ja trupp.
KRATT L 19.09 kell 18.00
KARLSSON KATUSELT P 8.11 kell 16.00
AIDA N 28.01 kell 18.00
LUIKEDE JÄRV N 21.04 kell 18.00
5
UUDISED
EESTI HELILOOJATE LIIT 90 Eesti Heliloojate Liit tähistab oma 90. juubeliaastat suurejoonelise kontserdiprogrammiga, mis annab kümnendite lõikes ülevaate liidu tegevusest ja Eesti muusikaelust laiemalt. Kontsertide korraldamisel teeb EHL koostööd paljude eesti muusikute, kollektiivide, festivalide ja kontserdikorraldajatega, sh Tallinna Kammerorkester,
PILETITE BRONEERIMISTINGIMUSED ON MUUTUNUD Piletite tellimine E–P 10–18 (v. a riiklikel pühadel) tel 683 1210.
G4S TOETAB RAHVUSOOPERIT ESTONIA G4S liitus Rahvusooper Estonia toetajate ringiga, et võimaldada armastatud ooperimajal tuua publikuni senisest veelgi kaasahaaravamaid lavateoseid. Ehkki G4Si tuntakse peamiselt spordi tulihingelise toetajana, peetakse väga oluliseks ka
6
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Interpreetide Liit ja Pille Lille Muusikute Fond. 19. septembri Eduard Tubina balleti „Kratt“ etenduse pühendab Rahvusooper Estonia EHLi juubeliaastapäevale. Etendusele eelneb kell 18.00 infotund Sinises saalis. Kohtumisõhtu külalisteks on koreograaf Marina Kesler ja folklorist Marju Kõivupuu. Eesti Heliloojate Liidu juubeliprogrammi kunstiline juht on helilooja Märt-Matis Lill. Broneeritud piletid tuleb välja osta hiljemalt 30 päeva möödumisel broneerimise hetkest ja mitte hiljem kui 30 päeva enne etenduse või kontserdi toimumist. Uuest hooajast alates on pensionäridel võimalus osta pilet 1 tund enne etendust hinnaga 7 eurot.
kultuuriga seotud väärtusi ja nende säilimist. Nii on G4Si jaoks olnud suur au ja omaette püüdlus tagada mitmete Eesti rahvuslike suurürituste turvalisust – alates laulu- ja tantsupeost ning lõpetades Viljandi folgiga. Toetades Rahvusooperit Estonia, soovime taas anda panuse vaimsete rikkuste säilitamisse. G4Si ja Rahvusooper Estonia koostöö esimene vili on Paul Hindemithi ooper „Cardillac“, mis esietendus mais 2015.
UUDISED
RINGREISID JÕHVI KONTSERDIMAJA Imre Kálmáni operett „Tsirkusprintsess“ 29. novembril 2015
TARTU VANEMUISE TEATER Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“ 11. oktoobril 2015 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ 2. märtsil 2016
PAIDE KULTUURIKESKUS Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast“ 14. oktoobril 2015 Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“ 10. veebruaril 2016
BARKING Estonia külastajatel on võimalik kasutada nutikat parkimisrakendust Barking. Barkinguga avaneb autojuhtidel võimalus parkida seni avalikkusele suletud olnud parkimiskohtadele, nagu erinevate asutuste parklad, korteriühistute ja eraparklad. Tallinnas on rakendusega liitunud 13 parklat ligi 1000 kohaga nii vanalinna, südalinna kui kesklinna parkimistsoonides, teiste seas Rahvusooper Estonia, rahvusraamatukogu, Tallinna Inglise Kolledži
PÄRNU KONTSERDIMAJA Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ 23. oktoobril 2015 Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“ 27. veebruaril 2016 Eesti Rahvusballett viib Gyula Harangozó ja Tibor Kocsáki lasteballeti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ 13.–15. novembrini Soome, Tampere-Talo lavale. Etendusi juhatab Estonia noor dirigent Kaspar Mänd. 10.–16. detsembrini etendatakse Ludwig Minkuse balletti „Bajadeer“ mainekas La Fenice teatris Veneetsias, mida külastati juba 2012. aasta detsembris Tšaikovski balleti „Pähklipureja“ etendustega.
spordihoone jt atraktiivsete asukohtadega parklad. Barkingu müügi- ja arendusjuhi Mikk Moses: „Rakenduse kasutajad saavad interaktiivse kaardi pealt välja valida endale sobiva platsi ning selle ette broneerida. See tagab, et parkimiskoht on parklasse jõudes reaalselt olemas. Samuti on Barkinguga parkimine alati soodsam kui tänavatel – südalinnas algab Barkinguga parkimistund 1.99 eurost.“
Barkingu parkimisrakenduse saab alla laadida www.barking.ee
7
ARGIPÄEV
9.00 10.00
Päev teatris – Vello Pähn Tekst ja fotod: Liina Viru
E 14.00
15.15
16.30 18.00
8
stoonlase toimetus jälgis ühel päeval Rahvusooper Estonia loomingulist juhti ja peadirigenti Vello Pähna, et teada saada, milline näeb välja tema tööpäev. 1. Peadirigent saabub tööle umbes kell 9 (sageli ka esmaspäeval, mil teatri kunstilistel töötajatel on nädala ainus vaba päev!), et vaadata üle kirjavahetus ja järgneva päeva toimetused. 2. Seejärel tuleb noodikogu juhatajaga kontrollida üle noodid, mis kirjastusest kohale on jõudnud. Kas kõik orkestripartiid on olemas? 3. Kell 11.00 algab kammersaalis proov orkestriga. Kohe-kohe jõuab lavale Eduard Tubina ballett „Kratt“ ja esitusele tuleb anda viimane lihv. 4. Kell 14.00 lõpeb proov ja on aeg teatri söögitoas keha kinnitada, sest ees on veel mitmeid päevaseid toimetusi ja õhtune etendus. Kõik estoonlased teavad, et teatri pagar küpsetab ületamatult maitsvaid ja suus-sulavaid saiakesi... 5. Tööpäev jätkub. Proovi ja etenduse vahele mahub mitu olulist koosolekut: rahvusooperi nõukogu ja kunstinõukogu, kus otsustatakse järgmiste hooaegade repertuaariküsimusi. 6. „Krati“ koreograaf-lavastaja Marina Kesleriga vaadatakse üle viimased veel lahendust vajavad muusikalised küsimused ja tehakse partituuri vastavad märkused. 7. Riietajad panevad õhtuseks etenduseks valmis aki ja kõik sinna juurde kuuluva. Nii, nüüd on vist kõik õhtuseks „Cardillaci“ etenduseks olemas! 8. Kell on peaaegu seitse ja orkestri ette astumiseni on jäänud mõned minutid. 9. Kell 21.02 on etendus lõppenud. Publik tänab loomingulist kollektiivi pika aplausiga.
18.58
21.02
ARGIPÄEV
Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Vello Pähn on omandanud hindamatuid kogemusi välismaal, juhatades aastast 1988 Opera National de Paris’ (teinud koostööd Robert Wilsoniga), aastast 1992 Hamburgi Riigiooperi, aastast 1999 Dresdeni Semperoperi ja aastast 2000 Berliini Riigiooperi etendusi ning töötanud koos legendaarsete tantsijate ja koreograafide Rudolf Nurejevi, John Neumeieri ning Maurice Bejart’i jpt-ga. Estonias on Pähn välja toonud järgmised ooperid ja balletid: Gounod’ „Faust“ (2012), Straussi „Roosikavaler“ (2012, esmaettekanne Eestis, kontsertettekanne), Wagneri „Tannhäuser“ (2013), Tõnu Kõrvitsa „Liblikas“ (2013, maailmaesietendus), Gounod’ „Romeo ja Julia“ (2013, kontsertettekanne), Rimski-Korsakovi „Snegurotška“ (2014, esmaettekanne Eestis, kontsertettekanne), Hindemithi „Cardillac“ (2015, esmakordselt Eestis), Gianluca Schiavoni „Medea“ (2014, maailmaesietendus), Tšaikovski „Uinuv kaunitar“ (2014) ja John Cranko „Onegin“ (2014, esmakordselt Eestis).
9
FOOKUS
H
eal lapsel mitu nime, nii kogus jääb samaks. Muutuvad ka eesti rahvausundis ainult materiaalse hüve omanikud, populaarsel varavedajal, ent tasakaal säilib (Oinas 1984: 218). kelle peamiseks ülesandeks on Varavedajatega seotud peremehele raha, varandust rahvapäraste uskumuste aluseks ja toidukraami kokku kanda. arvatakse olevat ürgvana kujutelm Krati nime oleme laenanud pahatahtlikust inimesest või rootsi keelest (skratt – naer) surnust, kes käib irdhingena ning algselt oligi see varavedaja kärnkonna, musta kassi, musta nimetus tuntud vaid rootsi-eesti kuke või mõne muu olendi kujul segaasustusega Loode-Eestis. teiste vara ära viimas. Küllap on Üldkasutatavaks sai kratt ühise noist kaugetest aegadest rahva kirjakeele kujunedes ja kirjanduse mällu kinnistunud ka uskumus, vahendusel, tõrjudes tahaplaanile et kratti tuleb toita ja kindlasti vanemad omanimetused nagu korraliku toiduga, muidu maksab pisuhänd või tulihänd. Kaasaegses see peremehele elu. Kunagi üks kõnepruugis tähendab kratt ka talumees olla proovinud krattidega üleannetut poisijõmpsikat ning kurja nalja teha ja kui kratid said tegusõna krattima – kellegi tagant aru, et seekord on kausis inimese midagi pihta panema või näppama. selge äkk, mitte pupp (puder), siis Mütoloogilised varavedajad on tuntud enamiku maailma rahvaste folklooris ja usundis – näiteks soomlastel on para, jaapanlastel kitsune mochi, sakslastel Güterträger, Tekst: Marju Kõivupuu, folklorist lätlastel ja peamiselt Fotod: Rahvusooper Estonia arhiiv lõunaeestlastel puuk – pūkis’. Viimane oli läks peremehel muidugi rohkem „spetsialiseerunud“ piimatoodete kui lihtsalt täbarasti. kokkuvedamisele. Folklorist Krati töövõime oli meeletu. Ülo Valk ongi varavedajate Kui peremees unustas kratile sotsiaalseks funktsiooniks pidanud tööd anda, võis see hävitada kõik kellegi kiiret rikastumist – kuidas senitehtu ja peremehe igaveseks muidu saaks jõukaks saamine olla maha jätta. Et seda ei juhtuks, üldse võimalik, kui mitte naabri andis peremees kratile sageli arvelt (Valk 2008). Rahvaluulevõimatuid ülesandeid: liivast nööri ja keeleteadlane Felix Oinas punumine, sõelaga vee kandmine, peab varavedajate uskumuse soo veest tühjendamine jne. aluseks mõtteviisi või uskumust Päeval ei olnud krattidel-puukidel piiratud koguhulgaga varadesse, soovitav ringi liikuda. Nii teatakse mida on kindel hulk, mida ei Lõuna-Eestis tänini mitmeid saa suurendada, kuid mida on puugipedajad ehk mände, mille võimalik kanda üle ühest pereotsas puugid päeval aega surnuks või kogukonnast teise. Teisisõnu lõid ja igavuse peletamiseks – kui kellegi vara suureneb, siis möödakäijatele linaseemneid peab kellegi teise oma vastavalt pähe puistasid või neid käbidega kahanema. Kratt veab naabri loopisid. aidast peremehele vilja, puuk Kui kratt üldse midagi pelgas, imeb naabri lehmade udaratest siis nagu Vanakurigi, kartis ta piima – naabrile jääb vähemaks, vaid naise katmata tagumist poolt, peremehele tuleb juurde, kuid mis on olnud üks mõjukaimaid
„argumente“ rahvapärases tõrjemaagias. Tulihänd kartis ainult naisterahva paljast p…t, siis lõppes tal kohe võim ära, kui seda nägi. See oli vist Murdus (Kõpus), naine läks lauta lehmi lüpsma ja oli sääl natuke hooletu kükitamise ajal ja ükskord järsku kukkus tsetvert otre tümates maha, noh tulihänd juhtus parajaste tulema (Kõpu khk). Tõenäoliselt on vanim varavedaja omanimetus tulihänd, mis tähendab ka lendtähte. Kui nähti kellegi tare katuse kohal või korstnast sisse vupsavat tulejuga, siis arvati, et selles peres on kindlasti kratt. Tunduvalt hilisem on germaani rahvaste mõjul tekkinud kujutelm inimese poolt valmistatud kratist (päärist, tondist või puugist), kellele sai hinge anda vaid kuradiga lepingut sõlmides ning lepingu kinnituseks näiteks neljapäeva öösel nelja tee ristil või mõnes muus eriliselt maagilises kohas vasaku ehk kura käe1 nimetissõrmest rituaalselt vanakurjale kolm tilka verd andes. Krati hing on osa kuradi hingest ning kratti tehes müüs inimene vanakuradile oma hinge. Kratist ei saanud loobuda. Kui tema „kasutustähtaeg“ oli möödas, tuli kurat inimese hingele järele. Vaid mõni eriti nupukas talumees pettis vanatühja ära ning see jäi pika ninaga. Küll aga sai kratti müüa või pärandada, kuid ega see pärandamine talule ja järeltulevatele põlvedele erilist õnne ei toonud. Neljabe õhta ristteel vilistades tuleb kolmanda vile peale välja kurivaim ja küsib, mis vilistaja tahab. Kurivaim küsib – ehk tahad et pisuhänd sulle vilja toob. Kui mees tahab, siis on
KRATT, PISUHÄND, TULIHÄND, PUUK, PÄÄR, TONT…
10
1Parem ehk hea käsi, vasak ehk kurakäsi, kuradi käsi. – M.K.
FOOKUS esitleb
müüjal ainult kahekesi ööse kella 12 ajal niisuguse teeristi peale minna, kus kolm teed risti käivad. Seal peab ostja needsamad sõnad ütlema, mis puugitegija enne ütles ja siis pidada puuk sellele vara kokku kandma hakkama. Kui puuk ööse lendab, siis läheb ta justnagu suur punane kera üsna kõrgelt läbi. Kes teda näeb, tehku kiiresti noaga kolm risti parema jala peale, siis pidada puuk hirmsa suitsu ja pauguga maha kukkuma ja kohe sel ajal pidada selles peres, kus ta kannab lehm ära surema (Vaivara khk). kurivaim nõus, aga tasuks peab „Kratt, pisuhänd, tulihänd…!“ hüüab Eduard Vilde „Pisuhännas“ mees kurjale vaimule vasaku vaimustunult elukunstnik Ludwig käe nimetissõrmest kolm tilka „ool rait“ Sander, kui koolivend verd andma. Kui mees lubab Tiit Piibeleht, kes ebaõnnestunud verd anda, siis hakkab kurat luuletajat ja arhitekti juba teda teenima (Hanila khk). varases koolipõlves vähemates Krati tegemiseks sobis enamkirjatöödes ikka avitanud, ulatab vähem kõik, mis majapidamises oma käsikirja, millest peab saama enam otsest kasutust ei leidnud: kahe mehe jaoks loominguline vanad saunavihad, riideräbalad, ühisprojekt, pisuhänd, kes peab vankrirattad, rehavarred, mõlema mehe kitsikusest üle ahjuhargid – taaskasutus aitama – ühe kuulus lahutamatult loomingulisest, krativalmistamise teise salapärase kunsti Krati tegemiseks majanduslikust. juurde. sobis enamKas ta sul ikka Puuki pidada tegutseb ka, tehtama järgmiselt: vähem kõik, mis uurib Sander kolm neljapäeva majapidamises Piibelehelt ja on ööd järgemööda enam otsest kogu südamest tuleb sauna minna, kasutust ei leidnud: pettunud, kui sealt võtta vanad vanad saunavihad, käsikirja autor vihad, need kokku pisuhännas vaid riideräbalad, siduda ja nende mitmekihilist peale panna kaks vankrirattad, sümbolit näeb. tulist sütt. Vihtade rehavarred, peale tuleb veel ahjuhargid... lasta parema käe esimesest sõrmest üheksa tilka verd ja ise sealjuures ütelda: „Võta minu hing! Saagu sinust puuk!“ Peale seda tuleb see panna sellisesse kohta, et keegi teine seda ei teaks. Varandust kannab siis puuk kokku öösel. Puuki saab ka edasi müüa. Selleks tuleb ostjal ja
„
“
Eduard Tubina ballett kahes vaatuses Esietendus Rahvusooperis Estonia 18. septembril 2015 Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler Dirigendid: Vello Pähn, Lauri Sirp, Kaspar Mänd Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Dekoratsioonikunstnik: Madis Nurms Valguskunstnik: Karmen Tellisaar (Endla Teater) Videokunstnik: Argo Valdmaa (Endla Teater) Graafika: Joanita Janson Rahvusooper Estonia orkester, naiskoor, Eesti Rahvusballett ja Tallinna Balletikool Etendused 18., 19. ja 26. septembril, 10. ja 24. oktoobril, 21. novembril, 3. ja 17. märtsil, 3. aprillil „Kratt“ on esimene eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise. Kontrastina himuka peremehe ja krati loole, tõuseb esile peretütre ja sulase armastuslugu, millele peremees noormehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse: mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on üldse kohta armastusele?
11
PERSOON
Kristallkingakesega narvalanna tee laulupeolt ooperilavale Tekst: Kristel Trell Fotod: Natalja Iospa, Harri Rospu, erakogu
S
opran Olga
Zaitsevast
kiirgab sedavõrd südikat sära, et kahvatuks vist koguni Kristallkingakese auhind, mille laureaadiks noor Estonia solist tänavusel muusikaaastal pärjati. „Ma tahan laulda! Kogu hingest, iga päev,“ pahvatab ta. Teda kuulates võiks arvata, et see karismaatiline ja talendikas noor naine, kes lisaks juba eelpool mainitud teatriauhinnale on pälvinud tunnustust mitmete auhindade näol, on lavalaudadele justkui sündinud.
12
„Kristallkingakese auhind tuli mulle küll täieliku üllatusena ja olen väga tänulik, et just mind märgati ja selle saajaks pärjati. See on mulle suur au ja suur kohustus minu edaspidises elus laulja ja artistina,“ ütleb Olga. Tänane ooperitäht ei kasvanud sugugi muusika keskel – ta oli täiesti tavaline Narva tüdruk, käis tavalises koolis. Lapsepõlvest Narvas on noorel lauljataril vaid head mälestused. Tutvus muusikaga algas kooli lastekooris. „Laulmisega alustasin kooli kooris juba algklassides. Koorilaul oli väga huvitav, esitasime palju igasugust repertuaari ja ma laulsin seal gümnaasiumi lõpuni,“ kirjeldab ta.
Koorist solistiks „Koorilaulud kõlasid enamasti eesti keeles, sõideti ka osa võtma eesti muusikaelu tippsündmusest – laulupeost. See oli muidugi fantastiline kogemus! Minu jaoks oli üllatus, et see on niisugune mastaapne pidu. Need olid esimesed sammud eesti kultuuris, esimesed teadmised eesti muusikast ja luulest,“ meenutab Olga.
PERSOON
13
PERSOON „MĂľtlesin, missugune vĂľiks Peagi otsiti aga esinejaid Eriline Giannetta Giannetta olla, kuidas käituks Narva linna päevadele. Eriline koht lauljatari sĂźdames ta päriselus, vaatlesin koguni Solistiks valiti ka toona on aga kĂľige esimesel ooperirollil Ăźmbritsevaid inimesi, lootes 11aastane Olga – see oli – see oli Giannetta Donizetti märgata oma kangelannale tema esimene Ăźlesastumine ooperis „Armujook“, mille lavastas omaseid iseloomujooni,“ räägib ta. soololauluga suurel laval. huvitava lähenemisega ja samas Esimest korda sattus noor ÂŤMeie kooli muusikaĂľpetaja nĂľudlik Georg Malvius. Noor lauljatar Estonia teatris, olles siis Olga Rostovtseva tegi lauljatar pani lavastaja märkusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia minuga palju lisatÜÜd, tegelaskuju kehastamise kohta tudeng, aga hoopis „La traviatat“ et osaleda Narva linna suisa kirja – roll nĂľudis Ăźlimat vaatama. MĂľistagi vallutas tema laulukonkurssidel,Âť meenutab näitlejameisterlikkust ning lauljatar. „MuusikaĂľpetaja järeleandmised ei tulnud kĂľne alla. sĂźdame ja meeled nimikangelanna Violetta – ilmselt iga soprani rääkis, et mul on väga „Kui sain teada, et mind valiti seda unistuste roll. „Kujutasin end ilus hääl, tämber ja hea rolli esitama, elasin sellesse kogu kohe teatri lavale,“ meenutab muusikaline kuulmine ta. Erinevaid oopereid ning et minuga on hakkas neiu vaatama huvitav tÜÜtada.“ juba Ăľpingute ajal OtsaEdaspidi tulid koolis ning teeb seda mitmed soleerimised tänini. „Minu Ăľpetajad koolikontsertidel, kus tegid selgeks, et Olga esituses kĂľlasid silmaringi avardamiseks mitmed klassikalised tuleb vaadata-kuulata romansid. „Mäletan, vĂľimalikult palju et esimene romanss, erinevate heliloojate mida laulsin, oli Glinka loomingut, erinevaid „ oopereid, jälgida ““, jutustab erinevaid lavastusi, Olga. Ăľppida tehnikaid, mida Aastatel 1999 ja teised lauljad laval 2000 osales tĂźtarlaps kasutavad. See arendab oma esimestel sind kui lauljat,“ räägib ta. laulukonkurssidel Olga esimene laulupidu Millist muusikat ta noppides kohe ka ise aga ooperilaval preemiaid. „See esitada igatseb? Olga andis impulsi minna tunnistab, et kindlasti muusikakooli. Alustasin on talle hingelähedased akordioniga, pärast sellised ooperiheliloojad keskkooli läksin nagu Verdi, RimskiĂľppima Georg Otsa nim. Korsakov ja Donizetti. Tallinna Muusikakooli „Iga helilooja loomingul Ludmilla Dombrovskaon vĂľlud, igal ooperil Keisi lauluklassi. Kooli on oma lugu. Raske ajal tegelesin ka teatri on kellegi loomingut ja vĂľrkpalliga,“ räägib eelistada,“ leiab ta. naine. LauluĂľpinguid jätkas Olga Eesti Muusika- ja Eesti sĂźdames Teatriakadeemias, kus Tallinnas meeldib ta omandas Ăľpetajate aga lauljatarile väga Giannetta, Donizetti „Armujook“ Pille Lille ja Jaakko ning praegu ta siit laia Ryhäneni juhendamisel hingega sisse,“ meenutab lauljatar. maailma rändama igatahes ei kipu. magistrikraadi. „Tänu neile Tegemist on kogu ooperit läbiva, „Siin saab kuulata suurepäraseid arenes minu vokaaltehnika väga eriilmelise tegelaskujuga – kontserte, nautida erinevate väga palju, olen neile tänulik,“ Giannetta on jutupaunikust avali eesti heliloojate loomingut,“ lisab ta. hingega lihtne piiga, kes otsib rĂľhutab ta. Iseäranis suurt tähelepanu ja sobivat peigmeest. heameelt teeb Olgale asjaolu, et
14
PERSOON Kristallkingakese auhinna pälvis ta muusika-aastal, kui väärikaid sünnipäevi tähistavad ka kuulsad heliloojad Arvo Pärt ja Veljo Tormis. „Muidugi oleks tore end ja Estoniat välismaal näidata, aga praegu tahan oma siinsele tööle keskenduda, siin laulda ja ennast arendada,“ räägib ta. Olga ei väsi
Olga Zaitseva Omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. aastal prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis. Ta on täiendanud end prof. Ingrid Kremlingi, Elizabeth Wilke ja Yandwiga Rappé meistriklassides Poolas. Zaitseva on pälvinud I koha Peterburi konkursil „Laulul on naise nägu“ (2008), eriauhinna III ja VII rahvusvahelisel konkursil „Ooper, mägede hing“ Poolas (2008 ja 2012), osalenud Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil ja võitnud kaks eripreemiat Vello Jürnale pühendatud teisel vabariiklikul vokalistide konkursil (2012). Aastal 2015 võitis Olga Zaitseva Kristallkingakese auhinna. Tema repertuaari kuuluvad Almirena (Händeli „Rinaldo“), Giannetta (Donizetti „Armujook“), II lilleneiu (Wagneri „Parsifal“), Tebaldo (Verdi „Don Carlo“), karjuseneiu (Raveli „Laps ja nõidus“) ja sopranipartii Fauré reekviemis op. 48.
kiitmast Estonia kolleege. „Inimesed on nii toredad, sooja südamega ja positiivsed! Kohe esimeses proovis tulid kolleegid julgustama ja toetama: ära muretse, kõik on korras, sul tuleb hästi välja,“ on Olga kolleegidele toetuse eest tänulik. Iga etenduse eel kogunetakse korraks ka väeringi, et tunnetada ühtse meeskonna jõudu. „Hääl on hinge instrument. Laulja avab laval oma hinge ja südame ning peab olema üdini aus,“ leiab Olga. „Publik näeb ja tunnetab kõike. Oluline on saata publikule head energiat, anda edasi rõõmu, et publik lahkuks saalist hea, rahuloleva tundega.“ Nii sünnibki noore lauljatari jaoks igal õhtul teatrilaval uus lugu. „Iga kord, kui lavale astun, unustan ma argielu ja lähen võlumaailma. Ja ma olen väga õnnelik, et saan seda teha läbi laulu.”
Almirena, Händeli „Rinaldo“
15
JUUBEL Rahvusooper Estonia tähistab Anu Kaalu 75. juubelit 5. novembril Verdi ooperiga „La traviata“.
Raamat Elu jooksul muutuvad nii mõnedki huvid, arusaamad, muutub tunnetus. Üks noorpõlve tähtsamaid teoseid oli Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“. Hiljaaegu võtsin uuesti kätte John Glasworthy „Forsyte’ide saaga“, lugedes seda hoopis teise tundega kui varem. Olen hakanud väga hindama keelekasutust, viisi, kuidas üks või teine kirjanik kasutab sõna. Kui võtta kodule kõige lähemalt, siis näiteks Jaan Kross või Anton Hansen Tammsaare. See on fenomenaalne ja omamoodi kadedustäratav, kuidas nad kasutavad keelt. Või John Fowlesi „Maag“, „Prantsuse leitnandi tüdruk“. Naudin keele ilu. Film Filmide puhul kehtib põhimõtteliselt sama printsiip. Meeldib see, mis on sügav. Suurt rahuldust pakub Jeremy Irons’i ja Meryl Streep’i kunst. „Madisoni maakonna sillad“, eelnevalt mainitud John Fowles’i romaani „Prantsuse leitnandi tüdruk“ põhjal valminud samanimeline film, „Meeting Venus“ Glenn Close’iga… Samuti ei saa unustada filmi „Suur valss“, kus Miliza Korjus vapustas laulutehnika ja hääleulatusega. Tundus uskumatu, et see üldse võimalik oli. Armastan inglise kvaliteetsarju, „Downton Abbey“ on üks lemmikuid. Samuti soovitan vaadata Mart Raukase dokumentaalfilmi „Parreesia“ Einar Laignast, kui põnev ja sügav isiksus!
ANU KAAL Ooperilaulja ja pedagoog
Reis Reisidel olen kogenud palju huvitavat, kaunist ja ka kummalist. Kontrastsed olid nii temperamendi kui temperatuuri poolest kaks saart, mida külastasin üsna üksteise järel – troopiline Madagaskar ja Island. Väga omanäoline oli Puerto Rico, Tuneesia, põhjamaiselt karge Norra. Kindlasti soovitaksin reisida Hiinasse, kes vähegi seda endale lubada saavad. Kunagi kripeldas hinges soov näha Ladina-Ameerikat, aga nüüdseks on see järele andnud.
ENN SUVE
Raamat Arvan, et meie kõigi igapäevaellu kuuluvad raamatud. Kellel vähem, Balletitantsija, koreograaf ja pedagoog kellel rohkem. Olen pidanud ameteid, mis ilma raamatuteta poleks võimalikud olnud. Noorukina lugesin põhiliselt ilukirjandust, hiljem ka palju kirjasõna muudesse valdkondadesse kuuluvat. Mul ei ole ühte lemmikautorit ega -teost. Samuti leian, et pole olemas sellist raamatut, mida igaüks meist elu jooksul ilmtingimata lugema peaks. Võib-olla kunagi oli selleks raamatuks piibel, kuid need ajad on möödas.
Tervisliku elu retsept Olge palju vabas õhus, liikuge rohkem, jooge vähem, ärge suitsetage. Ja tundke rõõmu igast päevast, mis meile antud.
Eesti Rahvusballett tähistab Enn Suve 75. juubelit 26. septembril Tubina balletiga „Kratt“.
16
Fotod: erakogu
Film Olen aastate jooksul küllaltki suure hulga filme vaadanud ja päris paljud neist on mulle ka meeldinud ja muljet avaldanud. Ühed noorpõlves, teised vanemas eas. Aga ühte ainsamat nendest esile tõsta – tõesti ei oska. Peaksin siis nimetama lausa kümneid.
Rahvusooper Estonia toitlustus
Vaheajatellimus Vaheaeg möödub meeldivamalt, kui toidud-joogid ette tellitud ja kaunilt serveerituna laual ootavad.
Vaheajatellimus internetist www.opera.ee/tellimused/vaheajatellimus Küsi pakkumist catering@opera.ee või tööpäeviti kell 10-16 tel 683 1371
KULTUURI– JA MAITSEELAMUSED SÜGISESES PÄRNUS!
Teatripakett al. 74 €/öö. Papli 13, Pärnu
Vaata lähemalt www.kurgovilla.ee tel. +372 4425736
kurgovilla@kurgovilla.ee
17
MEIL JA MUJAL
Estoonlase Priit Volmeri lauljatee on viinud teda Saksamaale: juba kolmandat hooaega töötab armastatud bass Bonni Ooperiteatris.
M
õeldes sellele, kui palju on maailmas andekaid ja võimekaid lauljad, tekib küsimus, kuidas pääseb üks eesti laulja välismaa ooperiteatrisse tööle? „Tuleb laulda ette õigetele inimestele,“ toob Priit välja lihtsa tõe. Õigete inimeste ette aitavad lauljaid aga agentuurid. „Varem või hiljem tuleb lauljal, kes soovib väljaspool Eestit esineda, luua kontaktid mõne agentuuriga,“ räägib ta. Priit Volmerit esindab Allegro agentuur Soomest – põhiliselt Skandinaavias tuntud vana ja usaldusväärne agentuur esindab selliseid väärikaid nimesid nagu soome bassilaulja Matti Salminen, eestlastest ka Mati Turi. „Paljudel lauljatel on tegelikult mitu agentuuri: üks töötab Põhjamaad, teine näiteks Saksamaad, kolmas võib-olla USA-d silmas pidades. Laulja ei pea olema ainult ühe agentuuri hingekirjas,“ räägib ta. Tänapäeva ooperimaailm on aga artistile kaunis karm. „Häid lauljaid on palju. Tihti on suhtumine selline, et mõnd n-ö tänavalt tulijat, kelle taga ei seisa agentuuri, ei viitsita isegi kuulata,“ räägib ta. „Kõike juhivad tegelikult agendid ja see pole artisti seisukohast vaadatuna just kõige toredam.“ Kuidas agent ja laulja kokku saavad? „Saksamaal ei või kunagi teada, vahest istub just täna õhtul saalis mõne agentuuri esindaja,“ räägib Priit. Tema ise jõudis Allegroni tänu oma õpetajale, nimekale soome bassile Jaakko Ryhänenile, kes tegi agentuuriga kunagi koostööd. „Ta soovitab alati oma õpilasi kuulata. Laulsin neile ette juba kunagi varem, ja ilmselt jäin kuhugi andmebaasi, sest nüüd kolm-neli aastat tagasi tuli e-kiri, et tulge ettelaulmisele.“
18
Ettelaulmisele Helsingis tuli aga Ettelaulmisel tuleb lihtsalt laulda minna praktiliselt paari päeva nii hästi, kui oskad, ent kindlasti pärast ning jutt käis konkreetsest vaadeldakse sind kui tervikut, rollist ühes suveprojektis, tänapäeval on üha olulisem ka mitte püsivast teatritööst – välimus,“ räägib ta. „Niipalju kui nii ei teadnudki Priit, et teda mina olen otsustajatega rääkinud, kuulab saalis lisaks agentuuri on nad öelnud, et valik tehakse esindajatele ka Bonni Ooperis umbes esimese kümne sekundiga: tööd alustav uus intendant, kes vaadatakse, kas inimene paneb ülejärgmiseks hooajaks oma ennast kuulama või mitte.“ truppi komplekteeris. „Tavaliselt Välismaal töötamise saadaksegi ikka rollileping, aga planeerimisel on kindlasti oluline mulle pakuti püsilepingut, mis oli ka keeleoskus. „Välismaale tööle väga ootamatu. Mõtlesin pikalt, pürgides pead silma paistma, mida teha, aga lõpuks ei raatsinud ent kui juba sinna tööle saad, on ikkagi ära öelda,“ räägib mees, kes ühest võõrkeelest vähe: kaks-kolm enda sõnul ongi elus vaid mõnel keelt võiks selged olla,“ räägib ettelaulmisel pidanud käima. Priit. „Kindlasti vaadatakse ka, „Välismaa agendid paraku Eestisse kui hoolas või kiire õppija sa just ülearu tihti ei satu. Lootus, oled, kuidas asju omandad. Meie et keegi mõne talendi juhuslikul kontsertmeistrid Bonnis näiteks etendusel avastab, on siin üsna räägivad kolme-nelja keelt ning väike. Mulle tundub aga, et Pille teevad paralleelselt proovides Lill on olnud noortele lauljatele tööd ka su hääldusega,“ toob ta suureks toeks, kutsunud siia näiteid. „Kui räägid selle riigi keelt, erinevate agentuuride esindajaid, kuhu tööle lähed, on sul endal ka et neil, kel huvi, oleks võimalus kergem ümbritsevasse keskkonda silma jääda“ toob ta näite. sulanduda.“ Suured Kerge ooperimajad võõral maal vaatavad muidugi ei Välismaa agendid Priit Volmeri ole, tunnistab paraku Eestisse just ülearu sõnul alati mees. „Siiani tihti ei satu. Lootus, et keegi lootusrikkalt on raske, ka noorte sest pere mõne talendi juhuslikul lauljate poole. elab Eestis. etendusel avastab, on siin „Tihti on seal Kuna laps üsna väike. sisse seatud käib koolis, ooperistuudiod, pole me kuhu teatud seda otsust vanusepiiranguni paar noort teinud, et koliks Eestist päriselt paariks aastaks väiksema palgaga ära. Ühesõnaga käib üks suur stažeerima võetakse,“ tutvustab ta edasi-tagasi lennuralli,“ räägib süsteemi. ta. „Esimene aasta oli väga raske: Eestlased on aga tuntud oma kohanemine nii teatrimaja kui tagasihoidlikkuse poolest. „Eks see saaliga, üksiolek. Mõtlesin: mida on minuga ka nii,“ tunnistab Priit. ma siin üldse teen, hommepäev „Aga laulja elukutsega käib kaasas sõidaks tagasi. Teisel aastal on teatav enesekehtestamine – ei saa läinud kergemaks, juba tean, laval halliks hiirekeseks jääda, kui mis ees ootab,“ jutustab Priit. tahad, et inimesed sind kuulaksid. „Eks laulmisega ongi nii, et mõne
„
“
MEIL JA MUJAL
aja oled töö tõttu sunnitud üksi, ilma perekonnata kohvri otsas elama. Meie elukutse on juba kord selline rahvusvaheline ja seetõttu ka raske, aga ma pole küll kahetsenud, et selle väljakutse – minna välismaa ooperiteatrisse tööle – vastu võtsin, sest nüüd ma tean, mida see endast tegelikult kujutab.“
Laulja tee ja töö välismaal Tekst: Kristel Trell Foto: Thilo Beu, Bonni Ooper
Rocco, Beethoveni „Fidelio“
19
ARVUSTUS
2
015. aasta märtsis esietendus Eesti Rahvusballetis John Cranko „Onegin“. Ballett, mille maailmaesietendus toimus 1965. aastal, kuulub kahekümne kõige mõjukama trupi repertuaari kogu maailmas. Mis muudab selle teose tantsijatele nii ligitõmbavaks? Puškini kuulus armastuslugu on lihtne ja tabav ning selle narratiiv loob raamistiku erinevatele paaristantsuseeriatele, mis räägivad inimsuhetest ja tunnetest laiaulatuslikumalt kui mina eales näinud olen. Koreoloog Jane Bourne on „Oneginit“ lavastanud umbes viiekümnel korral, neist kuuel Londoni Kuningliku Balletiga. Naine väidab, et ei tüdine sellest teosest kunagi. Osalt huvitava koreograafia tõttu, ent teisalt toob iga tantsija midagi uut esile. Ta alustab tööd pas de deux’de õppimisega: eesmärgiks on tantsijatele sammud nii selgeks õpetada, et nendele ei peaks laval enam mõtlema. See võimaldab täielikult keskenduda tegelaskujude mõtestamisele, mis on balleti maksimaalse mõjuvuse saavutamisel määrava tähtsusega. Nägin lavastust kahe erineva koosseisu esituses, millest teine sai teose dramaturgia edasiandmisega eeskujulikult hakkama. Svetlana Danilova kujundas esimeses stseenis Olgast üleannetu tegelaskuju, nii et tema õrritamine peol, mis viis omakorda väljakutse ja saatusliku duellini, tundus täiesti loomulik.
Sergei Upkin andis Lenski karakterile enesekindla ja sooja joone ning kandis selle lõpuni välja. Ta näis Onegini ja Olga veiderdamist peaaegu aktsepteerima hakkavat ning isegi naeratas seepeale, samal ajal kui tema viha ja solvumine aina kasvas. Duellil jättis Upkin Tekst: Stuart Sweeney, taas veenva mulje, keeldudes alla www.criticaldance.org vandumast, vaatamata sellele, Foto: Harri Rospu et olukorrast aimus hävingut. Eesti Rahvusballett, Tänapäeval, kui au ja duelli 19. ja 22. märts 2015 mõisted on jäänud vaatajaile kaugeks, ei ole sääraste stseenide usutavalt näitamine lihtne ülesanne, kuid tantsijad said sellega hästi hakkama. Kesksetes rollides olnud Luana Georg ja Jonatan Davidsson lõid omavahel võimsa sideme. Cranko avaduett eemaletõmbunud Onegini ja juba ülepeakaela armunud Tatjanaga on ainulaadne. Georg ja Davidsson ühendasid laval Onegini Kogu balletitrupp esines peenekombelisuse, mille üle hakkas hiilgavalt ning iseäranis tasapisi võimust nautisin ma julget ja hea võtma tülpimus, sünkroonsusega esitatud ning Tatjana tähelepanuta jääva Slaavi tantsu meestantsijate esituses . vajaduse teda lohutada. Vaid kümme minutit hiljem vastandus sellele teravalt kirglik pas de deux. Duetiga, kus Tatjana Onegini ümber keerleb, suutsid Georg ja Davidsson edasi anda vajalikku hüljatuse tunnet. Isegi, kui mõni tõstetest ei sujunud nii nagu pidi, lisas see numbrile hoopis vajalikku pinget – tegemist on ikkagi teatriga, mitte iluuisutamisvõistlusega. Pärast Lenski tapmist tõusis Georg aeglaselt püsti ja astus Davidssonile vastu. Kuigi teda ähvardab häving, vaarub mees üle lava ja lõpetab teise vaatuse dramaatiliselt. Viimases stseenis, kus kaardid on pöördunud,
Onegin tuli Tallinnasse
„
“
Fotol: Jonatan Davidsson ja Luana Georg
20
ARVUSTUS
kujutasid kaks peaosalist taaskord kirglikkust, Tatjana sügav armastus vastandub kohusetundlikkusele ja mälestusele ebameeldivast muljest, mille Onegin neiu perekonnale jättis. Esietenduse koosseis tõstis säravalt esile koreograafia ilu. Nii Alena Shkatula kui ka Denis Klimuk on pikad, kauni välimuse ja hea tehnikaga tantsijad, kelle esituses mõjus keeruline koreograafia muljetavaldavalt. Kuigi nende magamistoastseeni võimsad kinnipüüdmised ja tõsted
jätsid ehk veidi liiga õpitud mulje, olen kindel, et hiljem asendub see suurema spontaansusega. Lõpus väljendasid mõlemad tantsijad oma emotsionaalset väljendusrikkust südantlõhestavas lõppvaatuses. Shkatula interpretatsioon kombineeris oskuslikult elegantset tantsimist sobiva emotsionaalse laenguga. I vaatuse dueti meeldejäävas esituses väljendasid Abigail Sheppard ja Jonathan Hanks Olga ja Lenskina omavahelise kiindumuse magusust, tantsides seejuures laitmatult Cranko samme. Paraku ei olnud nad samavõrd veenvad peo- ja duellistseenides, ent tegemist on
lavastuse alguspäevadega ning kindlasti arenevad tegelaskujud veel edasi. Tallinnas alustas Bourne peaproovidega varakult, kuna nii väikesele lavale oli ta „Oneginit“ vaid ühel korral varem seadnud. Tänu Thomas Mika stiilsele ja läbimõeldud kujundusele oli laval grupistseenideks siiski piisavalt ruumi. Samas võis kogenud pilk näha, millise hoolega olid seatud mõned keerukamate ristumistega tantsud. Kogu balletitrupp esines hiilgavalt ning iseäranis nautisin ma julget ja hea sünkroonsusega esitatud Slaavi tantsu meestantsijate esituses esimeses vaatuses. Mul oli võimalus jagada muljeid mitme inimesega väljastpoolt truppi ja kõik nad olid vaimustuses lavastuse kõrgest tasemest ning selle terviklikust atmosfäärist. Olen alati arvanud, et Toomas Edur ja Age Oks inspireerivad ning juhendavad tantsijaid püüdma kõrgeid standardeid. Balletide „Manon“, „Onegin“ ja Eduri enda „Uinuva kaunitari“ näol on nende repertuaar saanud mõne kena täienduse. Mulle avaldas muljet ka tõik, et neil õnnestus eelmisel hooajal tuua Estonia lavale Wayne McGregori põnev ballett „Symbiont(s) “. Loodan, et viimane töö on teistegi kaasaegsete balletilavastuste repertuaari võtmisel teerajajaks klassikalise ja neoklassikalise balleti kõrval, pakkumaks postmodernistlikus Estonias väljakutseid nii tantsijatele kui ka publikule.
„Onegin“ taas mängukavas 11. ja 23. septembril.
21
Fotod: Rahvusooper Estonia arhiiv, Postimees/Eero Vabamägi
ESTONIA TEATRISAAL LÄBI AEGADE 22
AJA LUGU
Estonia teatrisaali ehitamine, 1912
1980
Teatrisaal enne avamist, 1913
1990
Pärast pommitamist taastatud saal, 1947
Teatrisaal pärast remonti, 2005
Teatrisaal pärast remonti, 2015
AUGUST
NOVEMBER
K 26 N 27 R 28 L 29
P1
P 30
kell 19.00 kell 19.00 kell 19.00 kell 19.00
TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett FAUST C. Gounod’ ooper SAVOY BALL P. Ábrahámi operett VANA TALLINN GALA Vanemuise kontserdimajas kell 17.00* TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett
N3 kell 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper Festival „Estonia teatrilaat“ 4.–6. september 2015 R4 kell 12.00–17.00 OOPERIPÄEV välilaval R4 kell 20.00 OOPERIGALA välilaval R4 kell 19.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett L5 kell 12.00–17.00 BALLETIPÄEV välilaval L5 kell 20.00 BALLETIGALA välilaval L5 kell 19.00 VANA TALLINN GALA P6 kell 12.00–15.00 TEATRILAAT
P8 K 11 N 12 R 13
TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale ARMUJOOK G. Donizetti ooper SAVOY BALL P. Ábrahámi operett
N 17 R 18 L 19 P 20 K 23 N 24 R 25 L 26 L 26 P 27 K 30
TOSCA G. Puccini ooper KRATT E. Tubina ballett Esietendus! KRATT E. Tubina ballett Eesti Heliloojate Liit 90! TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale CARDILLAC P. Hindemithi ooper SAVOY BALL P. Ábrahámi operett PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal KRATT E. Tubina ballett Enn Suve 75! CARDILLAC P. Hindemithi ooper TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett
OKTOOBER kell 12.00
LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett kell 19.00* LA TRAVIATA G. Verdi ooper Anu Kaal 75! kell 19.00 KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal Esietendus! kell 19.00 ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale kell 12.00 KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal kell 17.00 KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal kell 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett kell 19.00* CARMEN G. Bizet’ ooper Urve Tauts 80! kell 19.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett
Eesti Rahvusballeti külalisetendused Tampere-Talos 13.–15. novembril 2015 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó lasteballett T. Kocsáki muusikale
Bussinädal N 10 kell 18.00 R 11 kell 18.00 L 12 kell 18.00 P 13 kell 18.00
N1
N5 R6 L7 P8
SEPTEMBER
kell 19.00* kell 19.00 kell 19.00 kell 17.00 kell 19.00 kell 19.00* kell 19.00 kell 12.00 kell 19.00 kell 17.00 kell 19.00
N5
kell 12.00
AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt R2 kell 19.00* LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett L3 kell 19.00 TOSCA G. Puccini ooper P4 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett K7 kell 19.00 ARMUJOOK G. Donizetti ooper T6 kell 17.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett Välja müüdud! N 8 kell 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett R9 kell 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal L 10 kell 19.00 KRATT E. Tubina ballett P 11 kell 14.00 BAJADEER L. Minkuse ballett Vanemuise teatris P 11 kell 18.00 BAJADEER L. Minkuse ballett Vanemuise teatris K 14 kell 14.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal Paide Kultuurikeskuses K 14 kell 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal Paide Kultuurikeskuses N 15 kell 19.00 TOSCA G. Puccini ooper R 16 kell 19.00 ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale L 17 kell 19.00 RINALDO G. Fr. Händeli ooper P 18 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal K 21 kell 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki Lasteballett N 22 kell 19.00* GALAKONTSERT – ESTONIA SELTS 150 R 23 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper Pärnu kontserdimajas L 24 kell 19.00 KRATT E. Tubina ballett P 25 kell 17.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett N 29 kell 19.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett R 30 kell 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett L 31 kell 19.00 ARMUJOOK G. Donizetti ooper
L 14 P 15
kell 19.00 kell 12.00
RINALDO G. Fr. Händeli ooper KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal K 18 kell 19.00 ARABELLA R. Straussi koomilise ooperi kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis N 19 kell 19.00* ONEGIN J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale R 20 kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper L 21 kell 12.00 KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal L 21 kell 19.00 KRATT E. Tubina ballett P 22 kell 17.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett K 25 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett N 26 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper R 27 kell 12.00 AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt R 27 kell 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett L 28 kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper P 29 kell 13.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett Jõhvi kontserdimajas P 29 kell 18.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett Jõhvi kontserdimajas
DETSEMBER K2 K2 N3 R4 L5 L5 P6 K9 N 10 R 11 L 12 P 13 P 13 K 16 N 17 R 18 L 19 L 19 P 20 T 22 P 27 T 29 N 31
kell 12.00
KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 19.00 RINALDO G. Fr. Händeli ooper kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 17.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett kell 19.00* MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal Rostislav Gurjev 70! kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper kell 19.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper kell 12.00 KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal Välja müüdud! kell 17.00* KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi lastemuusikal kell 19.00 TSIRKUSPRINTSESS I. Kálmáni operett kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 17.00 RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS Tallinna Jaani kirikus kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 17.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper kell 19.30 ESTONIA BALL – VALSIKUNINGAS STRAUSS
* pensionäride soodustus 40%
Maria Suomineni muusikaline lastenäidend „Väike prints Hamlet“ kammersaalis 20.11–16.12.2015. R 20. nov kell 12.00 ja 14.00 P 22. nov kell 12.00 ja 14.00 N 26. nov kell 12.00 ja 14.00 P 29. nov kell 12.00 ja 14.00 N 3. dets kell 10.00 ja 14.00 R 4. dets kell 12.00 ja 14.00
P 6. dets kell 12.00 ja 14.00 K 9. dets kell 10.00 ja 14.00 N 10. dets kell 12.00 ja 14.00 L 12. dets kell 12.00 ja 14.00 K 16. dets kell 12.00 ja 14.00
Võimalus tellida etendus (terve saal): P 29.11 kell 16.00 N 10.12 kell 16.00 L 12.12 kell 16.00
23
RAHVUSOOPER ESTONIA 2015. AASTA SÜGISHOOAJA MÄNGUKAVA
MÄNGUKAVA
ÜKS KÜSIMUS
Missugust ägedat rakendust oma nutiseadmest soovitad teatrikülastajale?
Üks küsimus estoonlasele
Tekst: Kärt Kinnas Fotod: Harri Rospu, erakogu
24
Marja-Liisa Pihlak, kostüümiala juhataja Mina kasutan igapäevaselt Pinteresti ja Net-a-porterit. Pinterestis tuleb sisestada märksõna, näiteks bohemian, ja siis leiab sealt nii sisustamise, kleitide, meeleolu jms kohta lahedaid ideid. Olen Pinterestist mitu head kleidi tegumoodi leidnud. Net-a-porter saadab iga nädal mitu uudiskirja, mis annavad ülevaate sellest, mida uut on müügil ja mida disainerid soovitavad. Neta-porteril ilmub ka oma netiajakiri. Hinnad on muidugi väga kallid, aga mõtteid kleitide, seelikute, mantlite kohta saab palju. Samuti on Net-aporteris nõuandeid aksessuaaride ja jalanõude kohta. Meestele on neil oma leht, Mr Porter, kust leiab samuti ideid riietumiseks. Moeteemalisi lehti on muidugi palju, aga Net-aporteri juures meeldib mulle just see, et saan riideid lähemalt piltide pealt uurida. Lisaks annavad nad soovitusi, mida millega kanda. Olen lehte aastaid jälginud ja salvestan seda kaustade kaupa. Näiteks: kleidid kevad-suvi 2015 või sügis-talv 2015/2016. Enne teatrisse tulekut on mõlemad leheküljed head uudistamiseks, kui on soov olla tõeliselt stiilne teatrikülastaja.
Vello Pähn, loominguline juht Mul on telefonis palju äppe ning kasutan neid tihti. Näiteks võin soovitada müramõõturit dB, millega saab mõõta helitugevust või lennuradari äppi FR24 Premium, millega saab jälgida lennuliiklust reaalajas ja broneerida vajalik reis. Teatrikülastajale soovitan piletite ostmiseks Piletilevi äppi. Oma telefoni olen mängukavaga tutvumiseks ja piletite ostmiseks laadinud Opera de Paris’ äpi, mis on väga mugav ja kasutajasõbralik. Ning selleks, et teatrikülastaja peale etendust mugavalt ja turvaliselt koju saaks, soovitan kasutada takso tellimiseks Taxify’d, mis leiab läheduses asuvad vabad taksod ning nende hulgast saab valida soodsaima. Daniel Kirspuu, balletitantsija Mina kasutan igapäevaselt kahte äppi – Lifelog ja Taxify. Lifelog on elustiili äpp, mis on sünkroniseeritud randmekellaga. See loeb kaloreid, mõõdab füüsilist aktiivsust ja talletab info kalendrisse. Nii on hea jälgida oma tervist ja füüsilist vormi. Taxify’d pean eriti oluliseks, kui on vaja hilistel tundidel turvaliselt koju saada.
E
elmisel hooajal sai alguse kohtumiste sari balletihuviliste ja Eesti Rahvusballeti solistide, koreograafide ning tantsijate vahel. Esimesel kokkusaamisel rääkisid Luana Georg ja Sergei Upkin balletitantsijate elu võludest ja valudest, tööst erinevate koreograafide ning lavastajatega, oma lemmikrollidest ning lavastusest „Medea“, mida mindi ka koos hiljem vaatama. Teine kohtumine tõi huviliste ette „Tuhkatriinu“ koereograaflavastaja Marina Kesleri ning solisti Eve Andre-Tuga, kes on üks Tuhkatriinu osatäitjatest. Mõlemat kokkusaamist kureeris Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. Eesti Rahvusballeti sõprade klubi on loodud Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Toomas Eduri algatusel. Klubi liikmeks võivad astuda kõik huvilised, eriti oodatud on noored alates 10. eluaastast. Liikmelisus annab erinevaid soodustusi etenduste külastamiseks. Kohtumised on kõigile tasuta.
2015/2016 sügishooajal pakume huvilistele nelja kokkusaamist. Esimene leiab aset 26. septembril enne „Krati“ etendust. Lisaks uhiuuele Marina Kesleri tõlgendusele Eduard Tubina balletist, tuletame meelde Rahel Olbrei versiooni, mis oli laval 9. märtsil 1944, mil Nõukogude õhurünnakus pommitati ka Estoniat. Samuti käsitleme Mai Murdmaa lavaversiooni aastast 1999. Teine kohtumine toimub 4. oktoobril pärast „Lumivalgekese ja 7 pöialpoisi“ etendust. Saame kokku erinevate tegelaskujudega lavastusest ning räägime miimikast balletis. Kolmas kohtumine on seotud 7. novembri „Onegini“ etendusega. Räägime Eesti Rahvusballeti solistidega nende unistuste rollidest, tööst erinevate lavastajate ja koreograafidega, balletitantsijate igapäevaelust ning tantsu rollist ühiskonnas.
Enne 5. detsembri „Pähklipureja“ etendust avastame lavatagust maailma. Uurime, kuidas valmistub teater algavaks etenduseks: kes on grimmis, kes teeb veel viimast trenni, vaatame, kas dekoratsioonid on õiges kohas ja kõik algavaks etenduseks valmis. „Mul on väga hea meel, et lõpuks ometi on saanud teoks minu kauaaegne unistus – tutvustada balletifännidele lähemalt meie truppi, töid ja tegemisi,” ütles Toomas Edur möödunud hooaega kokku võttes.
Täpsem info ja klubi liikmeks registreerimine: junior@opera.ee
Tekst: Tuuli Potik Foto: Höije Nuuter
Tutvu noortele mõeldud Rahvusooper Estonia kodulehega NOORED! aadressil www.opera.ee/noored/ Tõhus abi lapsevanematele ja õpetajatele!
Balletisõbrad kohtuvad Estonias
NOORED
25
SELTSKOND
Rahvusooper Estonia 110. hooaja avakoosolek presidendi roosiaias 13. augustil 2015
Fotod: Harri Rospu
Rahvusooper Estonia toetajad 110. hooajal
26 26
MEELELAHUTUS
LEIA 8 ERINEVUST
seelikuvolang / nägu / šaboo / kleidi värv / aken / saabas / prožektor / pudel
RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16.
Kui vanaks saab Estonia Selts? (numbriga) Millist juubelit tähistavad Anu Kaal ja Enn Suve kokku? (numbriga) Mis kell sööb teatri loominguline juht ja peadirigent tavaliselt teatri kohvikus lõunat? (numbriga) Estonia kõige kallim ballett. Eesti Teatriliidu preemia noorele teatriinimesele märkimisväärsete lavatööde eest. (2015. aastal pälvis selle Olga Zaitseva). Millist mobiilirakendust kasutab kostüümialajuhataja Marja-Liisa Pihlak? Millises riigis annab Eesti Rahvusballett novembris külalisetendusi? Linn, kust septembris Teatribuss inimesi Estoniasse etendusi vaatama toob. Uus lastelavastus. Teatri uus hooaeg algab juba... Lavastus, mis oli Estonia laval 9. märtsil 1944. Mida on Priit Volmeri arvates eelkõige vaja välismaal töötamiseks? Kas kohti Estonia teatrisaalis on algaval hooajal rohkem või vähem? Reedel ja laupäeval toimuvad Estonias.... Richard Straussi koomiline ooper. Mida saab Estonia teatrist laenutada?
Palun saatke ristsõna vastus 21. septembriks aadressile anu@opera.ee või Turundus Rahvusooper Estonia Estonia pst 4 10148 Tallinn. Märkige juurde on nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja 10 kutset kahele rahvusooperi oktoobrikuu etendustele. Võitjatega võetakse ühendust ja nimed avaldatakse teatri kodulehel www.opera.ee 24. septembril.
27
Aitasime renoveerida Rahvusooper Estonia teatrisaali rõdu. Aitame ehitada Sinu kodu!
Bauhof müüb aastas vähemalt 190 000 värvipurki, 33 000 elektrija 200 000 käsitööriista.