Turvaline keskkond Kukkumine mbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimes test kukub vähemalt kord aastas, mille tõttu on suur vigastuste tekke oht. Kukkumine võib põh justada selliseid traumasid nagu puusaluu mõra, millest paranemine võtab aega isegi õigeaegse ja kvaliteetse ravi korral. Paraku tihti sellest traumast ei paranetagi. Kukkumine on eakatele inimestele raskete tagajärgede ga – luumurd tekib neist 4%-l, muu tõsine vigastus 11%-l. Lisaks otsestele vigastustele võib kukkumisel olla tervist ja elukvaliteeti mõjutavaid tagajärgi: inimene kardab kuk kuda ja liigub seetõttu veelgi vähem, väheneb iseseisev toimetulek, tekivad depressioon ja sotsiaalne isolatsioon. Kukkumishirmu võivad omakorda suurendada depres sioon, enesehinnangu kohaselt kehv tervis, madalam elukvaliteet ja ärevushäired. Eakatel inimestel, kes väga kardavad kukkumist, on suurem kukkumise tõenäosus, isegi kui nende tervis on suhteliselt hea ja kehalistest teguritest olenev kukkumisrisk on väike. Kõige sagedamini juhtub õnnetusi trepil, magamistoas, elutoas, tualetis ja vannitoas. Kukutakse voodist tõustes või voodisse minnes, toolilt tõustes või toolile istudes, toas kõndides (vaibal, uksepakust üle astudes), märjal põrandal libastudes (vannitoas, tualetis), halvastiistuvaid susse kandes, trepist käies.
U
35
Turvaline keskkond
Kukkumiste sagedasemad põhjused on tasakaaluhäi red, pearinglus või üldine nõrkus. Põhjuseks võib olla ka südamehaigus, vererõhu langus, liigesehaigus või halb nägemine. Sageli esineb mitu põhjust koos. Üsna palju kukuvad segasusseisundis vanurid. Dement sus suurendab kukkumisohtu. Seda seoses otsustusvõime vähenemisega, nägemismuutustega ning võimetusega orienteeruda antud kohas. Dementsed inimesed võivad kukkuda, kui püüavad istuda toolile või voodist välja tulla (võivad hakata ronima üle voodiotsa). Jalgade nõrkus, halb kehaasendi kontroll ja astukõrgu se vähenemine võivad koosmõjuna põhjustada seda, et inimene ei suuda vältida kukkumist, kui tuleb ootamatult liikuma hakata, peatuda või kõndimise ajal kummarduda. Vananemisega seotud nägemise, kuulmise ja mälu halvenemine suurendab kukkumise sagedust. Alkoholi tarvitamise järel võivad eakad inimesed oluliselt enam kukkuda. Kukkumine on tõenäoline, kui koos esineb mitu põhjust. Kui vanuril esinevad jalgade nõrkus, tasakaaluhäired ja ta kasutab nelja või enamat ravimit, on tema kukkumise võimalus vähemalt korra aastas 100%. Kõik kukkumised ei lõpe tõsiste tagajärgedega. Enam esineb tõsiseid tagajärgi naistel, sagedamini kukkuvatel ja liikumisabivahendeid kasutavatel inimestel ning nendel, kes on äsja olnud voodirežiimil. Voodist kukkumise hoiab ära voodipiirete paigaldamine.