Issuu on Google+

VIIMNE VOPS: vääriselupaikade paljusolgutatud kaitse läks tulumaksu alla Lk 2

OSTAB:

31. märts 2011 Nr 3 (134)

-- kasvavat metsa -- metsakinnistuid -- metsamaterjali

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

MAALEHE LISA

1210E

1110E

UUED PÖÖRAVATE JA NIVELLEERIVATE KABIINIDEGA JOHN DEERE 1110E JA 1210E KOKKUVEOTRAKTORID ON KOHAL. TÄIUSTATUD BALANSSEERITUD TANDEMTELJED TAGAVAD OPTIMAALSE KAALU JA VEOJÕUJAOTUSE RATASTE VAHEL, MADALAMA ERISURVE PINNASELE, PAREMA KLIIRENSI JA MANÖÖVERDUSVÕIME RASKEL JA PEHMEL PINNASEL. UUED E-SEERIA FORWARDERID JA HARVESTERID VÄLJAS TARTUS MAAMESSIL 2011.

INTRAC Eesti AS

|

Tartu mnt 167, Harjumaa

|

tel 603 5700

|

faks 603 5739

|

info@intrac.ee

|

www.intrac.ee

2

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 VIIO AITSAM

Siin kiviaia taga kasvab veel tammik ja kĂľik see kokku on vääriselupaik, kust vĂľib haruldusi leida. Maaomanik sĂľlmis kaitsmise lepingu veel “vanal heal ajalâ€?.

Vops vääriselupaikade kaitsele Tulundusmetsas asuvate vääriselupaikade vabatahtlik kaitse kutsuti Eestis ellu edumeelse looduskaitse vormina, aga nßßd on sellest järel vaid raamid. Vääriselupaik (VEP) jþudis Eesti metsa 1999. aastal, kui algas nende inventeerimine. Esiotsa nimetati paika vþtmebiotoobiks. Tegu on majandatavas metsas asuvate aladega (praeguse seaduse järgi kuni 7 ha), kus on vþi vþib olla haruldasi vþi ohustatud liike. Metsaomanikele pakuti välja vþimalus vabatahtlikult vääriselupaika kaitsta ja sþlmida ka 10 aastat kehtiv leping, mille alusel riik maksis hßvitist – majandusmetsa sellest osast saamata jääva majandusliku tulu korvamiseks. Eestis enneolematu looduse kaitsmise vorm – vabatahtlik, arvestatud on ka maaomaniku huvidega – pälvis metsaomanike poolehoiu. Esimesed lepingud sþlmiti juba 1999. aastal.

Moondumiste rida Asi arenes 2003. aastani, kui sĂľlmitud oli 116 lepingut. Siis keskkonnaministeerium peatas nende sĂľlmimise, kuna tahtis sĂľlmi-

miskorda muuta. Uue korraga pikendati lepinguaega 20 aastale, kusjuures summat ei saanud metsaomanik enam korraga kätte, vaid osade kaupa esimese kßmne aasta vältel. Väga tugevasti oli ßleval keskkonnaorganisatsioonide soov, et VEPi kaitse peaks olema maaomanikele kohustuslik. Ministeerium suutis vabatahtlikkuse kui tegeliku kaitse parima garanteerija säilitada. Järgmine katkestus tuli 2005. aasta alguses. Keegi (pakutud on eri ametnikke) leidis, et senine kord ikkagi täielikku kaitset ei vþimalda, kuna metsaomanik vþib ju lepingu lþppedes vääriselupaika sae sisse lßßa. Nßßd vþttis uue korra väljamþtlemine aega poolteist aastat. 2006 sßgisel teatas ministeerium, et jälle saab uusi lepinguid sþlmida, aga 2007. aastal tekkis veel ßks paus seoses sellega, et sþlmijaks sai riigi esindajana Erametsakeskus. Lepingutingimused olid muutunud pþhjalikult. Enam ei tuginenud VEPi kaitse riigi ja maaomaniku vahelisele usaldusele, vaid maaomanikul tuli loovutada selle ala kasutusþigus lepingu lþpuni ehk 20 aastaks riigile. Hßvitise maksmine jaotati vþrdsetes osades 20 aastale. Teisisþnul tuli metsaomanikel 2006. aastast alates lasta riik oma metsa ja kinnistusraa-

OĂœ Priimo Mets nnistuid ostab metsakitee giga (pakkuda vĂľib ka hĂźpo koormatud kinnistuid)

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 â‚Ź/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

matusse vääriselupaiga peremeheks (ikka nii, et maamaks jääb metsaomaniku kanda) ja leppida hetke turuhindade alusel arvutatava hßvitisesumma tilgutamisega. Veel 2008. aastal jäi lepingute sþlmimine mitmeks kuuks seisma, kui ametkondades käisid juriidilised vaidlused Erametsakeskuse riigi esindaja rolli ßle. 2009. aastal sþlmiti veel 19 uut lepingut ja 2010. aastal 11. Erametsakeskuse vääriselupaikadega tegelev spetsialist Priit Jþeäär nendib, et ilmselgelt ei ole tingimused metsaomanikele enam meelepärased.

Viimane pauk Metsaomanike valmisolek usaldada aina umbusklikumaks muutuvat lepingupartnerit ehk riiki sai viimase lÜÜgi eelmise

Asja sisu on ßmbertegemistega täielikult muutunud – metsaomanik on tþrjutud kaitsmisest eemale, kaitsja on riik ja omaniku kohus on vaid järgida keeldusid.

Ostame peenpalki KuusK ja mänd Läbimþþt 8–22,5 cm, pikkused 3,6 m + 30 cm ... 6,0 m Lisandub ßlemþþt 10 cm. Palgi vastuvþtt 24 h.

Tel 605 3655, 515 4315.

2h/$7(672

‡2VWDPHKDNNHSXLWXY}VDUDLHMllWPHLG  N WWHSXXGMDVDHSLQGDVLG ‡7HRVWDPHY}VDUDLHWRVXWDPHKDNNLPLVWHHQXVW ‡2VWDPHPHWVDNLQQLVWXLGMDUDLH}LJXVW  VRELYDGNDYlKHYllUWXVOLNXGSXLVWXG  ,1)2WHO

HSRVWMDDQXV#ODWHVWRHH

aasta lĂľpus, kui vääriselupaikasid kaitsvate omanikeni jĂľudis maksu- ja tolliameti ringkiri. Sellega teatati, et alates 2010. aastast ei käsitle amet VEPi hĂźvitist enam toetusena, mistĂľttu tuleb saadavalt summalt hakata maksma riigile tulumaksu. Kontekstist on kadunud mĂľiste “hĂźvitisâ€? ja selle asemel on “kinnisasja isikliku kasutusĂľigusega koormamise eest saadud tasuâ€?. Pärnumaa metsaomanik Leili Mihkelson, kes sĂľlmis riigiga lepingu 2007. aastal, pÜÜrdus Ăľiguskantsleri poole. LĂźhidalt Ăśeldes kĂźsis ta, kas maksu- ja tolliametil on Ăľigus selliselt tasult tulumaksu nĂľuda ja kas amet on käitunud tema suhtes Ăľiglaselt. Veel 2007. aastal sai Leili Mihkelson maksuametist info, et VEPi lepingu tasu on tulumaksuvaba. Praegu kehtib sama leping ja samad seadused, aga nßßd on see tasu järsku muutunud maksustatavaks. Ă•iguskantsler andis Ăľiguse maksu- ja tolliametile ning nentis seadusi analßßsides, et tegelikult oleks amet pidanud sellelt tasult tulumaksu kĂźsima juba 2007. aastal. Maksu- ja tolliamet on Ăľiguskantsleri hinnangul vääralt käitunud kĂźll, aga hoopis siis, kui andis Leili Mihkelsonile 2007. aastal valeinfot.

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse Ostame Pärnusse

25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

KASEPALKI

Täpsema info saamiseks palume vþtta ßhendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JĂ•GEVAMAAL tel 518 7380 2. Aravete SV JĂ„RVAMAAL tel 528 7186 3. Ecobirch AS PĂ„RNUMAAL tel 518 9088

A JA L U G U

Esimesed lepingud Eesti esimesed kuus vääriselupaiga kaitse lepingut sĂľlmiti 15. detsembril 1999 Sagadis VEPi pilootinventuuri lĂľpuseminaril. Lepingu nr Maaomanik Maakond 1 Lehti Grau Lääne-Virumaa 2 Margo Aedla Raplamaa 4 Teet Kivisilla Hiiumaa 5 Teet Kivisilla Hiiumaa 6 OĂœ Maa ja Mets Tartumaa

Maksu- ja tolliamet kinnitab, et enne 2010. aastat makstud hßvitisesummadelt tagantjärele tulumaksu sisse nþudma ei hakata.

Riik ise kaitseb Lepingute sĂľlmimise korra järjestikuste muudatustega on keskkonnaministeerium justkui kogemata libastunud ja hĂźvitis on sattunud sĂľnastustesse, kus teda on vĂľimalik juriidiliselt mitmeti tĂľlgendada. Tulumaksu nĂľudmise taga on, nagu maksuja tolliamet selgitab, majanduslik tĂľlgendus. Tegelikult on libastumist ka asja sisus. See on hästi nähtav Ăľiguskantsleri Leili Mihkelsonile saadetud kirjas, kust leiab VEPi kaitse juriidilise tähenduse: “Vääriselupaiga kasutusĂľiguse tasu on nii metsaseaduse järgi

VEPi pindala (ha) 0,8 1,7 1,0 0,5 0,2

/---/ kui ka oma olemuselt tulu ehk tasu selle eest, et isik (antud juhul Teie) lubab teisel isikul (antud juhul riik) kasutada kinnistut teatud kokkulepitud moel (antud juhul vääriselupaiga kaitseks).â€? Teine lause kirjast: “/---/ Tasu makstaksegi selle eest, et kinnisasja omanik talub tema kinnisasja kasutamist teise isiku poolt (antud juhul peate Te taluma Teile lepinguga pandud keeldusid).â€? Asja sisu on Ăźmbertegemistega täielikult muutunud – metsaomanik on tĂľrjutud kaitsmisest eemale, kaitsja on riik ja omaniku kohus on vaid järgida keeldusid, mille riik on talle lepinguga seadnud. Ainult lepingu sĂľlmimise vabatahtlikkus on veel algsest ideest alles.

VIIO AITSAM

Metsamajandamiskavad

Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/faks 742 2355 Tel 529 4459

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

PÄE VAK A JA

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

3

EESTI METSASELTS

Ühistegevus tasakaalustaks kasumihuvist kiivas äriilma Tartlaste metsandusliku ühistegevuse konverentsil 15. märtsil selgus, et ühistud võiks olla Eesti trump, aga nende areng sõltub eelkõige eestlaste tahtmistest. Maaülikooli dotsent, Eestis ühistegevuse tuntud propageerija Jaan Leetsar on rääkinud, kuidas selle valdkonna arenguks oleks vaja vähemalt 100 000 eestlase veendumust asja headuses. Kui meil oleks olemas tugev ühistute võrk, ei oleks äriilm kasumit taotlevate firmade poole kiivas. Ent kui vaadata Eesti ühistegelise liidu esimehe, sisekaitseakadeemia õppejõu Paul Tammerti skeemi ideaalsest majandusmudelist, jääb ühistu isiku tegevusvabaduse ja inimkesksuse äärmisesse ristumiskohta, mis tähendab, et vägisi pole võimalik siin midagi teha.

du ettevõtteid loonud kapitaliomanike kätte,” märkis Tammert. Mida monopoolsemad on firmad, seda enam nad dikteerivad turul toimuvat – ka hindasid. Ühistuline tegevus tasakaalustaks diktaati. “Väikesed tootjad panevad seljad kokku ja astuvad turgu valitseva kapitali vastu ühe isikuna, ühistuna,” kirjeldas Tammert.

ti just ühistutes. Kapitaliettevõtted tegutsevad pigem kapitalimahukas eksporttööstuses. Eestis võiks selle järgi olla maamajandus valdavalt ühistuline, samuti näiteks pool pangandusest ja kolmandik kaubandusest. Lätis on arvude poolest metsaomanikud meist rohkem organiseerunud, aga seltside-ühistute majandustegevus on sama ot-

Kahe vahel Oleme ühistute mõttes kahe erineva riigi vahel – mõlemast oli konverentsil põhjalikumalt juttu. Soomes on ühistulisel tegevusel suur osakaal ja Läti alles õpib seda nagu meiegi. Hästi laias laastus öeldes on Soome rajal, kus kaubad ja teenused, mida kohapeal toodetakse-tarbitakse, sünnivad enamas-

Väikesed tootjad panevad seljad kokku ja astuvad turgu valitseva kapitali vastu. Paul Tammert

singuline. Viimasel ajal on, nagu ütles Läti metsauurimisinstituudi metsandusdoktor Lelde Vilkriste, ühistutesse koondumist rohkem, kuid majandustegevus on pigem vaibunud. Meilgi on metsaühistute liikmeskond kõvasti kasvanud, ent kasvab ka majanduslik koostöö, mille aluste ülesehitust riik Erametsakeskuse kaudu praegu veel toetab. Tartu konverentsi korraldasid MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud, OÜ Metsaekspert ja MTÜ Tartu Metsaomanike Selts. 15. märtsil 1930 asutati Eesti metsaühingute liit. Mullu tegi MTÜ Ambla Metsaühistu oma Paides korraldatud seminaril ettepaneku kuulutada see päev metsandusliku ühistegevuse päevaks.

ML

Oma rikkus endale Jutt käib ühistutest, mis kooperatiivi vormis tegelevad äriga. Eesti metsaühistutest suurem osa tegutseb praegu mittetulundusühingutena, mis Paul Tammerti skeemil on teises servas, riigi kui organisatsiooni külje all. Mittetulundusühing ei tohigi oma eesmärgiks majanduslikku tulu seada, aga tulundusühistule, mis tegutseb oma liikmete majanduslikes huvides, on see põhiline. Riigi teeb ühistuline tegevus tugevamaks sellega, et loodav rikkus jääb Eestisse Eesti inimeste kätte, kusjuures ei rikastuta teiste arvel. “Rikkused jagunevad esmajoones ühistuid loonud inimeste vahel ega koon-

Ühistegelised mehed metsaomanike korraldatud konverentsil – Paul Tammert ja Jaan Leetsar.

VIIO AITSAM

Priit Kohava metsas oma tööd tegemas.

Elutööpreemia saab Priit Kohava Eesti Metsaselts valis 2011. aasta metsanduse elutööpreemia saajaks Eesti staažika metsamehe, metsade statistilise inventeerimise meetodi maaletooja Priit Kohava. Priit Kohava on metsanduses tegutsenud 1962. aastast, kui ta asus tööle abitaksaatorina. Aasta hiljem otsustas ta end täiendada TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi aspirantuuris entomoloogia vallas, seejärel töötas Luua metsanduskoolis (tollal Jõgeva metsamajanduse tehnikum) õpetaja ja õppealajuhatajana. Aastal 1971 asus Priit Kohava taas tööle metsakorraldajana. Esmaseks suureks tööks oli Eesti esimese rahvuspargi Lahemaa tsoneerimine ja loodusobjektide inventeerimine. Alates 1990. aastatest on Priit Kohava tegelnud põhili-

selt proovitükkide rajamisega nii metsakorraldajate igakevadiseks metsahindamise treeninguks kui rakenduslike uuringute tarbeks. Tal on suuri teeneid statistilise metsainventeerimise meetodi kasutuselevõtul Eestis. Esimesed selle ala katsetööd Rootsi eeskujul olid 1996. aastal Hiiumaal. Mõni aasta hiljem kujunes sellest üle-eestiline inventeerimine. Nüüdseks juba kümme aastat kestnud inventuur on andnud märksa selgema ja täpsema ülevaate Eesti metsadest ja metsafondi muutustest. Elutööpreemia antakse Priit Kohavale üle 15. aprillil Tartus toimuval metsanduse visioonikonverentsil.

ML

Uus valitsusliit lubab tulumaksuseadust muuta Reformierakonna ja IRLi koalitsiooniläbirääkimistel jõudis tegevuskavasse ka lubadus muuta tulumaksuseadust. Kui läheb nii, nagu läbirääkimisdelegatsioonide 23. märtsiks heaks kiidetud tekstis kirjas, peaks metsaomanik võima tulevikus pärast uuendusraiel saadud puidu või raieõiguse müüki kolme aasta jooksul maksustatavast tulust metsa majandamise kulusid maha arvata. See puudutaks ka füüsilisest isikust metsaomanikke.

Veel leiab samast tekstist lubaduse luua “tingimused kestlikuks, kasumlikuks ja isemajandavaks erametsanduseks” ning toetada “erainitsiatiivi ühistulise tugisüsteemi arendamisel, mis oleks metsaomanikule toeks metsatööde korraldamisel”. Lubatud on, et põline riigimets jääb riigi omandisse. Viide on ka jahiseadusele. Tekstis on see sõnastatud lubadusena kaasajastada jahinduse õiguslikku korda.

Metsakinnistute ostmine! Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:

Aitame tellida metsainventeerimisandmeid! Ostame kasvava metsa raieõigust! Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone! Pakume raie- ja kokkuveo teenust! Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

www.eremka.ee

Niidu 17, Pärnu 80010

Janek Jõesaar tel 511 8348 Meelis Meigo, tel 5343 1486

ML

4

PĂ„E VAK A JA

M E T S A K A JA ď Ž Saaremaa Roomassaare sadama territoorium on otsast otsani täis puitu, mis ootab navigatsioonihooaega. Sadama direktor Renno Tammleht pĂľhjendab suurt puidukogust sellega, et varasematel aastatel on saadud veel jaanuariski kaubalaevu välja saata, kuid tänavu talvel katkes vedu juba detsembris. Laevad saab jälle liikuma ilmselt aprilli esimeses pooles. ď Ž AS Aegviidu Puit investeerib tootmisesse 10 mln eurot. Plaanis on saematerjali saagimisliini vahetus ja saematerjali sorteerimisliini ehitus. Investeeringu tulemusena laieneb saetava palgi läbimþþtude vahemik ja tootmine on automatiseeritum. Renoveerimise järel on saeveski vĂľimeline tÜÜtlema kuni 350 000 mÂł palki aastas. Kuna toormest on puudus, on esialgne planeeritav tÜÜtlemismaht 200 000 mÂł aastas. Aegviidu Puitu koos Viiratsi Saeveskiga majandavad Ăźhiselt AS Lemeks ja AS Rait. ď Ž Kontserni Norvik Timber Industries tĂźtarfirma Eestis, AS Laesti, investeerib Pärnumaal Sauga vallas uue saeveski ehitusse. Uus saeveski hakkab saematerjali tootma peamiselt peenpalgist. AS Laesti olemasolev tootmine Pärnus jätkab tÜÜd samas mahus, uue saeveski ja tehnoloogiaga tĂľuseb firma aastane tootmismaht esimeses etapis 80 000 mÂł saematerjalini aastas. Luuakse 30 uut tÜÜkohta. ď Ž Raplamaa Kohila vineerivabrik, mis ei tÜÜta juba 2008. aasta algusest, saab lähiajal arvatavasti uue omaniku, kellel on käimas läbirääkimised pangaga. Huvilise nime veel ei avaldata. Kohila vallavanema Andrus Saare sĂ��nul on tegu Euroopas tuntud tootjaga. ď Ž Eesti Puitmajaliit kinnitas 10. märtsil palkehitiste standardid, mis on Eestis toodetavatele kĂśetavatele palkehitistele soovituslikeks miinimumnĂľueteks. Vajadus standardid välja tÜÜtada tuli sellest, et ehitusseadus palkmajade spetsiifikat ei käsitle, samas on palkehitiste kvaliteet Eestis väga ebaĂźhtlane. Puitmajaliidul on 30 liiget, kelle seas nii elementmajade kui käsitÜÜ-, masinpalk- ja aiamajade tootjaid. Liidu liikmete mßßgitulu ja tÜÜtajate arv moodustab ligi 45–50% kogu sektori vastavatest näitajatest. Allikas: Meie Maa, AS Aegviidu Puit, AS Laesti, Nädaline, Eesti Puitmajaliit

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

Konsulent metsaomanikule: Metsakonsulent ja tugiisik kinnitavad, et kahe aasta tagune vaikus erametsaomanike metsas on mÜÜdas. Pärnumaa metsakonsulent Jßri Peetrimäe, millega metsaomanikud teie poole praegu kþige sagedamini pÜÜrduvad? Kþige rohkem kßsitakse ikka puidumßßginþu. Metsaomanike aktiivsus oma metsas tegutseda on tþusnud ja raiemahud kindlalt suurenenud. Kaks aastat tagasi oli ju täielik vaikus. Palju kßsitakse ka metsatoetuste kohta, aga siin on selge vahe: arvutiinimesed on toetuste olemasolust ßldiselt teadlikud ja nad ka kasutavad toetusi. Paljude vanemate inimeste jaoks, kes arvutit ei tunne, on toetused tihti uudiseks, kuigi Erametsakeskus levitas tänavu teavet veel ka ekstra kirjaga. Toetuste kßsimist takistab paljudel puhkudel see, et investeeringud tuleb ikkagi kþigepealt oma rahast teha. Inimestel lihtsalt ei ole raha selle alla panna. Kui suur on istutamishuvi? Metsauuenduse asjus kßsitakse nþu tagasihoidlikumalt. Tundub, et tÜid, mis metsas raha

nþuavad ja omanikule kulutusi tekitavad, tehaksegi vähem. Aga peale muu olen nßßd, kui puidukaubandus jälle aktiivsem, kokku puutunud mitme juhtumiga, kus metsaomanik on petta saanud. Ma ei mþtle otseseid puiduvargusi vþi ebaseaduslikku raiet, vaid näiteks seda, et lepingusse lisatakse mþni kaval punkt, mida metsaomanik ei oska esialgu kahtlustadagi. Kas metsakonsulendilt saab nþu, kui omanik lepingus kindel ei ole? Igal juhul otsitagu lähim konsulent ßles. Tasub kßsida nþu ja ka ise ikka vaadata, kellega ostumßßgileping sþlmitakse. Tasub uurida ostja tausta. Sulidel oli ju ka vahepeal vaikus, aga nßßd seoses olukorra paranemisega puiduturul on nad samuti aktiivsemaks muutunud, isegi nn ßhediili-firmasid on nähtud. Kuidas metsainimesena suhtute Eesti metsanduse uue arengukava ja raie vastu suunatud allkirjade kogumise kampaaniasse, mis märtsi alguses pihta hakkas? Värvikas oskuslik kampaania, mis vþib kahjuks Eesti metsandusele karuteene osutada. Mul seostub see 1990. aastatega, kui rohelised vþimendasid rahvusvaheliselt, nagu käiks Eestis suu-

Enne masu ei olnud väikemetsaomanikul väga pþhjust oma metsale mþelda – elatustase tþusis ja inimestel oli mujal tegemist. Aira Toss

res osas illegaalne raie. See tþi kaasa meie erametsanduse halva maine. Metsanduse arengukava ei koostanud vþhikud, vaid ikkagi haritud metsamehed. Hiiumaa metsanduse tugiisik Aira Toss, mis saare erametsades praegu toimub? Metsade majandamises on elavnemise märke kßll. Täitsa meeldiv, et metsaomanikud on

Tänavu on selliseid hunnikuid metsaservades rohkem kui mþne aasta eest,

sellele rohkem mĂľtlema hakanud. Tellitakse majandamiskavasid, esitatakse metsateatisi ja mĂľeldakse raiumisele, kĂźsitakse toetusi. Minu arvates on ka infokiri, mille Erametsakeskus aasta alguses metsaomanikele postiga koju saatis, mĂľjunud.

Hiiumaa Metsaseltsiga tahame suvel jälle ßhise kasvava metsa raieþiguse oksjoni kokku panna. Esimesed oksjonid korraldasime lþppeval hooajal. Seda loeme oma þppeajaks. Saime ka LEADER-programmist oma metsaseltsi projekti-

Metsamajandajate ja -tÜÜstuse esindajad visati Metsade head majandamist propageeriva mittetulundusĂźhingu juhatuse kannatus katkes, kui majandajate esindajad ei lasknud heaks kiita tÜÜs oleva FSC standardi raskesti rakendatavaid nĂľudeid. “Seda, et me otsustasime viimaselt Ăźldkoosolekult lahkuda, tĂľlgendas MTĂœ Eesti FSC TÜÜgrupi juhatus vastutÜÜtamisena,â€? Ăźtles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. Eelmise nädala alguses said koosolekult lahkujad kirjad,

OĂœ Valmos ostab

KASESPOONIPAKKU • oksavaba, sirge, tßßka- pakk ø alates 25 cm • hind 77–192 â‚Ź/tm (OĂœ Valmose platsil) OĂœ Valmos, Lemmetsa kĂźla, Audru vald, 88311 Pärnumaa Eero NĂľmm, tel 529 6428

et nad on nßßd tÜÜgrupist välja arvatud. Koos erametsaliidu esindajaga lahkusid koosolekult ja on nßßdseks tÜÜgrupist välja visatud Eesti Metsa- ja PuidutÜÜstusliidu esindaja, tegevdirektor Ott Otsmann; RMK esindaja, looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tþnisson ning tÜÜgrupi liikmed Indrek Tust, Lembit Laks ja Peeter Muiste. Eesti FSC TÜÜgrupi kodulehe järgi moodustasid nad kuuekesi kolmandiku liikmeskonnast – ßldse kokku oli mittetulundusßhingul 18 liiget, nii ßhendusi kui eraisikuid. Koosolekult lahkumine tegi olukorra teravaks sellega, et lah-

kujate tþttu ei saanud saali jääjad ka enam otsuseid vastu vþtta, kuna hääletamiskvoorumit ei olnud.

Vajasid lisaaega MTĂœ Eesti FSC TÜÜgrupi pĂľhitegevus on seni olnud FSC Eesti standardi väljatÜÜtamine. FSC ise on keskkonnakaitsjate ellu

kutsutud rahvusvaheline metsade sertimise sĂźsteem. Kui metsaomaniku metsale on antud FSC sertifikaat, näitab see, et metsa on majandatud “majanduslikult tasuvalt, sotsiaalselt Ăľiglaselt ja loodust hoidvaltâ€?. Euroopas on riike, kus sellised sertifikaadid on tähtsustatud niivĂľrd, et sertimata puitu enam ei ostetagi.

Kui standard on kinnitatud ja ka FSC peakorteris Bonnis heaks kiidetud, oleks palju keerulisem hakata nĂľudmiste teksti muutma. Ants Varblane

.FUTBLJOOJTUVUF KBSBJEFPTU .FUTBSBJFUĂ?Ă?E Hea metsaomanik! OSTAME:

kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid

Tel 622 1460, 505 6322 eesti@metsaliitto.com

www.metsaliitto.ee

$6*UDDQXO,QYHVWRVWDE ,PDYHUHVMD2h+HOPH*UDDQXO +HOPHYDOODV3DWNÂ ODV

NÂ WWHSXLG 1ÂŻ8'('ODDGLPLVHOHLWRKL SXUXQHGDSLNNXVNXQLP OlELP}}WSLLUDPDWD

.FUTBNBUFSKBMJ USBOTQPSU .FUTBNBKBOEVT LBWBEFLPPTUBNJOF 5SFJMFSJUFFOVTFE

-b7.89$/7267$0( VDHSXUXKDNHW VHUYDPLVMlUNDPLVMllNH MDNORWVH 3$..80,6('6$$7$ NDLGRVDDU#JUDDQXOLQYHVWFRP WHO

Eestis on seni metsi serditud rahvusvahelise standardi järgi. TÜÜgrupp kutsuti 2002. aastal ellu, et välja tÜÜtada oma, Eesti eripärasid arvestav standard. Aprillis 2008 vþeti see vastu, kuid siis algasid testimised, kas seda on ikka vþimalik metsas rakendada. Testimisel RMK metsas selgus, et mitu sertimisnþuet ei ole rakendatavad vþi vajavad täpsustamist. Näiteks kas vþi langile jäävate säilikpuude nþutav arv, mis on standardi eri osades erinev. Muudatusettepanekuid lisandus ka kaks kuud kestnud arutelul (nn avalik konsultatsioon) pärast testimist.

Metsaomanik! OstaMe:

• kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali • metsakinnistuid

PakuMe:

• head hinda teie metsa­ materjalile laoplatsil vþi metsaservas • transporditeenust • metsa ßlestÜÜtamise teenust andres sild tel 5346 9159

*OGPUFM  GBLT -JMMF 1žSOV

Margus Ritson tel 503 0618

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

ärge sþlmige kahtlast lepet

VĂ„LISMAA METSAK AJA ď Ž Mullu tĂľusid puiduhakke mßßgimahud maailmas rekordilise 33 mln tonnini. Selle peamine pĂľhjus oli Ăźleilmne tselluloosi ja paberi tootmise vähenemine. Suurim osa puiduhakkest on eukalĂźptihake ning see läheb Jaapani ja Hiina tselluloositehastele.

VIIO AITSAM

Sulidel oli ju ka vahepeal vaikus, aga nßßd seoses olukorra paranemisega puiduturul on nad samuti aktiivsemaks muutunud. Jßri Peetrimäe

mis siin praegu on, pole istutamine väga mþttekas ja me metsaseltsiga seda väga ka ei propageeri.

aga jämedamat tßve on neis hunnikutes vähem, kuna puidul on jälle hind.

le raha ja hakkame Soera talumuuseumisse kujundama talumetsanduse osa. Alustame planeeringuga. Ja päevakorral on ka euroopa naarits, mandrilt kadunud liik, kelle loodusesse taasasustamise ala Hiiumaa on. Meil tuleb

ßks infopäev, kus arutame, milline on maaomanike roll selles protsessis. Kas elu on masueelse ajaga vþrreldes muutunud? Enne masu ei olnud väikemetsaomanikul väga pþhjust

oma metsale mþelda – elatustase tþusis ja inimestel oli mujal tegemist. Nßßd loetakse raha rohkem ja mþeldakse ka metsale rohkem. Minu arvates on väga hea, et see mull, palkade ohjeldama-

tu kasv jne, lþhkes. Inimesed on nßßd elutervemad kui varem. Kas valmistute metsaistutushooajaks? Meie jaoks siin saarel istutamine praegu prioriteet ei ole. Selle metsloomade arvukusega,

Kuidas metsainimesena suhtute allkirjade kogumise kampaaniasse – Eesti metsade päästmine raiujate käest? Ma imestan, kui manipuleeritavad inimesed on.

ML

Eesti FSC TÜÜgrupist välja Seetþttu läksid kolm majandajaid esindavat organisatsiooni 5. märtsi ßldkoosolekule ettepanekuga, et standardit veel ei kinnitataks, vaid arutataks enne läbi praegu segaseks jäävad nþuded.

TÜÜ läheb edasi Kuna teised ettepanekuga nĂľus ei olnud, otsustas kolmandik tÜÜgrupi liikmeist lahkuda, muutes sellega Ăźldkoosoleku otsustusvĂľimetuks. “Me ei näinud muud vĂľimalust. Kui standard on kinnitatud ja ka FSC peakorteris Bonnis heaks kiidetud, oleks palju keerulisem hakata nĂľudmiste teks-

ti muutma,â€? selgitas Ants Varblane. “Kui me neid ei muuda, tekitavad need tulevikus probleeme nii metsamajandajatele, kes sertifikaati taotlevad kui ka sertijatele endile.â€? Eesti FSC TÜÜgrupi juhataja Kaupo Kohvi järgi osa liikmete väljaarvamine asjade käiku ei takista. “FSC rahvusliku standardi koostamise protsess jätkub. Enne suve toimub veel vähemalt kaks koosolekut, kus Ăľhku jäänud erimeelsustes pßßtakse konsensusele jĂľuda,â€? Ăźtles Kohv. Eesti FSC TÜÜgruppi, mis on vabatahtlik Ăźhendus, kuuluvad tÜÜgrupi kodulehe andmeil: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Orni-

toloogiaĂźhing, OĂœ NEPCon, Tartu ĂœliĂľpilaste Looduskaitsering, MTĂœ VĂľro Selts VKKF, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ja eraisikutena Ahto Oja, Lembit Maamets, Heli Väinoja, Rainer Kuuba, Veiko Belials, Heli Kiigemägi. Eestis on lisaks FSC-le olemas ka teine rahvusvaheline metsade sertimise sĂźsteem PEFC.

VIIO AITSAM *FSC – Metsahoolekogu (Forest Stewardship Council) *PEFC – Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm (Programme for endorsement of forest certifications schemes)

0TUBNFLBTWBWBUNFUTB NFUTBLJOOJTUVJEKB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTBÛMFTUÕÕUBNJOFKB USBOTQPSU .FUTBJTUVUBNJOF

*OGPUFMFGPOJM XXXIBOTBNFUTFF

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust! Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

L I S AT E AV E

Eesti FSC standard 2008. aastal vastu vĂľetud Eesti FSC standard on 68 lehekĂźljel olev nĂľuete ja ettekirjutuste kogum. NĂľuded järgivad FSC kĂźmmet pĂľhimĂľtet, mis puudutavad: 1. KooskĂľla seaduste ja FSC pĂľhimĂľtetega. 2. Maa omandi- ja kasutusĂľigust ning kohustusi. 3. PĂľlisrahvaste Ăľigusi. 4. Ăœhiskondlikke suhteid ja tÜÜtajate Ăľigusi. 5. Metsast saadavaid hĂźvesid. 6. KeskkonnamĂľju. 7. Majandamiskava. 8. Seiret ja hindamist. 9. KĂľrge kaitseväärtusega metsade säilitamist. 10. Istandusi. Standardi tekst on kättesaadav internetis. Allikas: http://www.fsc.ee/eestifscstandard.html

Ostame 3 m kßttepuitu (veovþimalus), kasvavat ja virnastatud vþsa. Ostame raieþigust ja metsakinnistuid. Teostame vþsaraiet ja väljavedu.

Helista ja kĂźsi lisa!

514 9668 5341 3723 rajakt@hot.ee

Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieþigusi, metsamaterjali. metsa ßlestÜÜtamine.

tel 5354 1618, www.haket.ee

Ostame kasvavat ja virnastatud vþsa. Ostame 3 m kßttepuid ja lehtpuulanke. Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja pþllud vþsast. tel 5341 1301; dimens@dimens.ee www.dimens.ee

5

ď Ž LĂľuna-Aafrika metsatÜÜstust ohustab puidupĂľud. Kuna järjest enam maad kasutatakse toidu tootmiseks, jääb metsakasvatuseks sobivat maad aina vähemaks. Saekaatrid kardavad palgipuudust ja ehitajad saematerjalipĂľuda. Puidu sissevedu vĂľib tulevikus osutuda liiga kalliks, sest Hiina suur nĂľudlus puidu järele vĂľib tĂľsta puiduhinnad kahekordseks. Hiina importis eelmisel aastal 34,4 mln m3 Ăźmarpuitu, millest 10 mln m3 moodustas lehtpuupuit. ď Ž GĂśta Ăľuekohus (Ăźks kuuest teise astme kohtust Rootsis) kohustas oma otsusega SĂśdrat maksma ligemale 3 mln Rootsi krooni, sh intressid ja miljon krooni kohtukulusid, Eesti tÜÜjĂľuvahendusfirmale Jobbxtra. Kohtuvaidlus puudutas pärast Gudruni-nimelist tormi metsadesse tÜÜle tulnud metsurite ja metsamasinabrigaadide makse. ď Ž Metsamasinamßßja Reijo Lahtonen on otsustanud kokku koguda puidu mßßgil metsafirmade kartellikokkuleppest kahju saanud peremetsaomanike nĂľuded, et minna nendega kohtusse. Andmete kogumine käib veebilehe www.suurisavotta.fi kaudu. Lahtoneni otsus sĂźndis pärast seda, kui metsavalitsus oma kahjunĂľuetega UPMi, Stora Enso ja Metsäliitto vastu kohtusse läks. ď Ž PĂľhja-Saksamaal toimunud okaspuupalkide oksjonil mßßdi 741 mßßgiĂźksust kogumahuga 2976 m3. Lehisepalkide hind kujunes kĂľrgeimaks – 221 â‚Ź/m3. Ebatsuugapalgid maksid 193 â‚Ź/m3 ja männipalgid 142 â‚Ź/m3. KĂľige kallim ost oli 6,5 m3 ebatsuugapalki, mille hinnaks sai 311 â‚Ź/m3. ď Ž Punkaharjul asuv Soome metsandusmuuseum Lusto on saanud oma kogusse sammuva masina, mis on John Deere’i kingitud harvester Plusjack. See suudab tÜÜtada väga järskudel nĂľlvadel ja ebatasastel pindadel, on vĂľimeline liikuma ĂźkskĂľik mis suunas ja seda saab ka koha peal Ăźmber pÜÜrata. Tänu käppadele ei lĂľhu masin pinnast. Sammuv harvester tÜÜtati välja 1999. aastal firmas Plustech, kuid pole olnud seeriatootmises.

TOOMAS LEMMING toomas@fest-forest.ee

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

Kodanikud protestivad arengukava vastu

Eestimaa Looduse Fond toetab Ăœleskutsega liitus ka Eestimaa Looduse Fond (ELF), kes samuti toetub Riigikontrolli kirjale. Peale selle on märgitud pressiteates, et ELFi hinnangul on metsanduse arengukava aastani 2020 majanduslike huvide keskne. “Arengukava muudab problemaatiliseks eelkĂľige nn jätkusuutliku raiemahu hinnang, mis ei ole realistlik ega kooskĂľlas arengukava Ăźldiste eesmärkidega. See on vastuolus arengukava Ăźhe peamise eesmärgi-

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

TOOMAS HUIK, POSTIMEES/SCANPIX

Märtsi algusest kogub kodanikualgatuse aktiivgrupp veebilehel petitsioon.ee allkirju metsanduse uue arengukava vastu. Kodanikualgatus “Eesti metsade eest!â€? algatas allkirjade kogumise 2. märtsil. Algatajad nendivad, et “kahjuks ei majandata hetkel veel Eesti metsi jätkusuutlikult, ohustades sellega tulevaste pĂľlvkondade vĂľimalusi nautida metsade hĂźvesidâ€?. Aktiivgrupp kutsub Ăźles andma allkirju, et tĂźhistada Riigikogu otsus, millega kinnitati Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Ăœleskutse tegijad toetuvad Riigikontrolli kirjale, mis jĂľudis Riigikogu keskkonnakomisjoni enne arengukava kinnitamist. Riigikontroll tegi selles kirjas ettepaneku saata kava keskkonnaministeeriumisse Ăźmbertegemisele. Keskkonnakomisjon ettepanekut ei arvestanud ja nii sai arengukava 15. veebruaril Riigikogus heakskiidu. Allkirja andmise Ăźleskutsele on lisatud link Riigikontrolli kirjaga. “Head inimesed! Palun aidake peatada Eestimaa metsade hävitamine!â€? seisab Ăźleskutses.

PINSKA

• metsakinnistuid Ostame • kasvavat metsa • pþllumaad Tel 434 9070 • apmets@apmets.ee

Märtsi keskel algatasid metsa kaitsjad igapäevase kestvusmeeleavalduse Toompeal, kus avaldatakse meelt nii metsanduse arengukava kui ka ehitusmaavarade arengukava vastu.

ga, milleks on pikas perspektiivis puidu kasutamine taastuva loodusressursina juurdekasvu ulatuses, vþimaldamaks seejuures ka tooraine jätkumist puidutÜÜstuse ja energeetika tarbeks,� teatas ELF, lisades, et SMI (statistiline metsainventuur) järgi on Eesti metsade aastane juurdekasv väiksem arengukavas pakutud jätkusuutlikust vahemikust. ELF seadis kahtluse alla ka raiemahtude suurenemise aluseks olevad analßßsid, märkides, et need vþivad olla formaalsed þigustused majanduslikult pragmaatilistele sammudele. ELF kutsus ßles kþiki metsatÜÜstusettevþtteid ja metsaomanikke, kes samuti ei ole ra-

hul arengukavaga, petitsiooniga liituma ja oma seisukohti avalikkusele tutvustama.

Eesti Metsaselts ei toeta Metsanduse kĂľiki huvigruppe Ăźhendav Eesti Metsaselts kodanikualgatuse Ăźleskutsega ei liitunud, märkides oma pressiteates, et “ei toeta poliitilist palvekirjaâ€?. Metsaselts nentis, et arengukava, mis on koostatud teaduspĂľhisele analßßsile tuginedes, on läbinud avalikustamise ja keskkonnamĂľjude hindamise. “Eesti Metsaselts peab oluliseks ka rĂľhutada, et metsanduse arengukava aastani 2020 ei ole kindlasti majanduslike hu-

VA S T U O L U

Metsanduse arengukava aastani 2020 on majanduslike huvide keskne.

Metsanduse arengukava aastani 2020 ei ole kindlasti majanduslike huvide keskne.

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Metsaselts

vide keskne, vaid arvestab tasakaalustatult nii sotsiaalseid, keskkonnakaitselisi kui ka majanduslikke aspekte,â€? on pressiteates kirjas. Viidatud on, et arengukavast leiab ka sihi veelgi suurendada Eestis rangelt kaitstavate metsade osakaalu, ja kinnituse, et Eestis peab metsakasutus jääma metsade juurdekasvu piiridesse. Eesti Metsaseltsi pressiteates on veel info, et selts kutsus 1. märtsil kokku Ăźmarlaua, et Ăźhiselt arutada arengukava tĂľlgendamisel tekkinud kĂźsimusi. Ăœmarlauale olid kutsutud ja seal osalesid lisaks teistele metsanduse huvigruppidele ka keskkonnaorganisatsioonide ja Riigikontrolli esindajad. Ăœmarlaud oli mĂľeldud avama edaspidist dialoogi. Eesti Metsaselts kutsus Ăźles kĂľiki huvigruppe â€œĂźhiselt keskenduma uue arengukava eesmärkide täitmisele ning mitte valima oma tÜÜvahenditeks vastandumist ja populismiâ€?.

ML

Kadakas aitab samblaid ja samblikke Vastne doktoritÜÜ annab uut teadmist haruldastest loometsadest. Õhukese mullakihiga (kuni 30 cm) paesel aluspþhjal kasvavad loometsad on ßks Euroopa haruldasemaid metsatßßpe, mida leidub vaid lubjakivialadel Lääne- ja Loode-Eestis (sh saartel) ning Lþuna-Rootsis. Jaanuaris Tartu ßlikooli juures doktoritÜÜd kaitsnud Elle Rajandu vþrdles oma tÜÜs loometsa soontaimede, sammalde ja samblike elupaiganþudlusi, mis on väga erinevad. Soontaimede liigirikkus on suurem paremate valgustingimuste korral, aga maapinnasammalde liike leidub roh-

KĂźsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee

kem hoopis seal, kus Ăźlemised rinded rohkem varju pakuvad. Puidul kasvavate sammalde liigirikkusele on metsa majandamine (nt harvendusraied) otseselt kahjulik, kuid puidul kasvavate samblike liigirikkus oleneb pigem puuliikide arvust metsas. VĂľrreldes teiste kasvupindadega, kasvab loometsas kĂľige enam sambla- ja samblikuliike kĂľdupuidul. Nende liikide mitmekesisust soodustab loometsas ka kadakas, kes on teistest okaspuudest (loometsas kasvavad valdavalt okaspuud) aluselisema koorega. Palju samblaliike kasvab ka tuuleheitel, kus paljanduvad mullapind, kivid ja puude juured, mis pakuvad sammaldele mitmekesiseid kasvuvĂľimalusi.

Tuuleheited on loometsades sagedased, sest mullakiht on þhuke ja puude juured ei saa väga sßgavale kinnituda. Loometsad on lisaks oma ainulaadsusele liigirikkad, nendega seostub umbes 13% Eesti ohustatud ja kaitset vajavatest metsaliikidest (ligi 50% imetajatest ja ligi 25% soontaimedest). Samas hþlmavad need metsad kþigest 3,3% Eesti metsadest. Vanasti oli pindala märksa suurem, kuid aegade jooksul on pþllumajandus ja metsamajandus tekitanud nende metsade asemele ulatuslikke mittemetsastuvaid lagendikke. Eesti loometsarikkaimasse piirkonda Raplamaal on loodud Vardi looduskaitseala. Just sealt sai Elle Rajandu oma dok-

toritÜÜ ainese. Seni oli loometsi uuritud suhteliselt vähe ning eriti vähe teati sammaldest ja samblikest. Elle Rajandu doktoritÜÜ valmis Tartu ßlikooli looduskaitsebioloogia tÜÜrßhmas Jaanus Paali juhendamisel. DoktoritÜÜd saab lugeda internetist aadressil (http:// dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/16065/1/rajandu_elle.pdf). Nagu enamik Eesti doktoritÜÜdest, on seegi ingliskeelne. Lisatud on lßhike eestikeelne kokkuvþte.

ML Allikas: maateaduste ja Ăśkoloogia doktorikooli pressiteade

/$1'(.(52h 5DSOD 7DOOLQQDPQW WHO  IDNV

267$0( .$69$9$70(76$ -$0(76$0$$' +LQGNXQLHXURWKD NDOlELUDLXWXGMDKÂ SRWHHJLJD (WWHPDNVXY}LPDOXVDELDVMDDMDPLVHO

OSTAME: Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550

info@vesmel.ee

Kasvavat metsa ja metsakinnistuid Metsamaterjali ja raieĂľigust

KOGEMUS

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

Kes on tĂľeline kliimakangelane? VIIO AITSAM

Kliimast lähtudes on majandatav mets kasulikum kui puutumatu. Järjekordset kliimateemalist artiklit nähes hakkab mul pea ringi käima. Sellest on liigagi usinalt leierdatud. Paraku mþistab ßhiskond fakte vääriti ja need tuleb selgeks kþnelda. Järgnevalt räägin, mida olen oma doktoritÜÜ koostamise jooksul þppinud ja mþistnud.

Mida teeb liigne sßsinik? Valisin uurimisteemaks praegu väga tähtsa, kogu inimkonda puudutava kliimamuutuse pþhikahtlusaluse – sßsiniku. Sellesama, mida atmosfääris vajame, et kogu maa peale kiirgav soojus kohe minema ei lenduks, aga mille liigne hulk kliimasßsteemi pea peale vþib pÜÜrata. Tuletaks kþigepealt meelde, kuidas toimub looduses sßsinikuringlus. Päikeseenergia abil seovad taimed þhus oleva sßsinikdioksiidi veega, toodavad sßsivesikuid ja vabastavad sealjuures hapnikku. Pärast taime surma aga orgaaniline aine laguneb ja sßsinik leiab taas tee atmosfääri. Jah, kliima muutub, sellele konsensusele tihtipeale viidatakse. Kliima on muutunud aegade algusest peale, vahepeal väga dramaatiliselt, ja muutub ka edaspidi. Aga kliimamuutus ei vþrdu inimese pþhjustatud kliimamuutusega, vähemalt konsensust ses osas pole. Kßsimus on meie vabastatud lisasßsiniku mþjus muutuste ulatusele ja kiirusele. Vþib-olla on praegusest kliimamuutusest inimkonna pþhjustatud kßmnendik, vþib-olla kordi rohkem. Kindlasti ei muutu kliima aga ainult meie tegevuse tþttu.

On ka teine kĂźsimus, mis toob meid rohelise dilemmani. Paljud loodusesĂľbrad soovivad metsi ulatuslikult kaitsta ja lasta loodusel oma äranägemist mÜÜda toimetada. Ăœllas eesmärk – suur looduslik mitmekesisus, tugev ĂśkosĂźsteem ja palju rþþmsaid linde, loomi... ja taimi ja seeni ja samblaid ja samblikke. Roheliselt mĂľtlejad säästaks ka vĂľimalikult palju energiat, soovides minimeerida inimese mĂľju kliimale. Paljud neist usuvad, et just see sĂźsinik pĂľhjustab muutusi. Minu ja teistegi uurimisgruppide tÜÜst on selgunud, et majandusmets seob oluliselt rohkem sĂźsinikku kui looduslik mets. PĂľhjustajaks metsamajanduslikud vĂľtted: puude istutamine (kiirem pĂľlvkonnavahetus), parema kvaliteediga istutusmaterjali valik, harvendusraied.

Majandada vĂľi kaitsta? Iga puu ja puidust toodetud ese seob sedasama sĂźsinikku, mis vĂľiks olla samal ajal atmosfääri “kĂźtmasâ€?. Maailma metsadesse on seotud tohutu hulk sĂźsinikku, puidu kuivmassist moodustab ta umbes poole. Eesti metsades on hinnanguliselt 100 miljonit tonni sĂźsinikku.

Kui tahame kliimamuutust leevendada, peame toetama vĂľimalikult intensiivset metsamajandust ja puittoodete kasutust. Meelis Seedre

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MĂ„NNIPALKI Info: Vaida, Harjumaa tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

Siin ongi roheline dilemma – kas majandada vþi kaitsta? Kui tahame kliimamuutust leevendada, peame toetama vþimalikult intensiivset metsamajandust ja puittoodete kasutust. Kui aga vþtame metsa kaitse alla, ei kasuta me vþimalust kliimamuutust leevendada. Mida paremini meie metsad on majandatud, seda rohkem sßsinikku nad seovad ja seda vähem on sßsinikku atmosfääris. Nii on tþeline kliimakangelane hoopis hea metsamajandaja, ja seda ilmselt enese teadmata. Teadlik looduskaitsja kaitseb aga metsa puutumatust ja loob taimedele-loomadele turvalist kodu, ise sellele teise käega, kliima soojenemist soosides, tuld otsa pistes. See on kßll liialdatud kujund, aga usun, et mþistate, kuhu sihin. Kumb on tähtsam, kas mitmekesisus vþi eluks sobilik kliima? Vþib muidugi kßsida, kui palju sellest puittoodetes seotud sßsinikust mþne aja mÜÜdudes uuesti atmosfääri lendub. Pþlemisel vþi kþdunemisel kþik, aga ringlusse jäävates toodetes (majad, lauad, raamatud) on ta kindlalt atmosfäärist eraldatud. Mida saaksime kasutada puidu asemel? Millega kßtame ahjud, millest ehitame majad, millele trßkime raamatud ja millega pßhime tagumikku? Sßsi, nafta (plasttooted), betooni tootmine – kþik saastavad meeletult. Puit ei saasta, vaid seob. Lihtne. Kuid selleks, et saada puidust toodet, tuleb puu kþigepealt kasvatada ja siis maha raiuda.

MEELIS SEEDRE

Ostame kasvavat metsa ja metsamaad (ka raiutud ja riigi hĂźpoteegiga)

tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee

Puu kasvamine ja kþdunemine on ßhe protsessi kaks tahku – kasvav puu seob fotosßnteesis sßsihappegaasi ja vabastab hapniku, kþdunev puu tarbib hapnikku ja vabastab sßsihappegaasi.

Piirkondlik kontrollispetsialist VĂľru- ja Valgamaa piirkonda 3($0,6('7ggh/(6$1'(' !! WRHWXVHDELOWHKWXGPHWVDW||GHPHWVDQGXVWRHWXVHVDDPLVH

 

Q}XHWHWlLWPLVHMDYDMDGXVHOWRHWXVHVDDMDDVMDNRKDVWH GRNXPHQWLGHNRQWUROOLPLQH !! WHRVWDWXGNRQWUROOLGHMDNRJXWXGDQGPHWH VKNDDUGLDQGPHWH   W||WOHPLQHMDVLVHVWDPLQHLQIRVÂ VWHHPL !! *36*166P}}WPLVHG !! DUYHVWXVHSLGDPLQHMDDUXDQGOXVWHKWXGW||GHNRKWD ('8.$/.$1','$$',/21

www.lemeks.ee

!! PHWVDQGXVHN}UJY}LHULKDULGXV !! LVHVHLVYDW||MDSODQHHULPLVHRVNXV

ZZZOHPHNVHH /HPHNVRQ(HVWLHWWHY}WH.RGXPDLQHNDSLWDOMDVHOOHVWWXOHQHYSDLQGOLNNXV Y}LPDOGDEPHLORWVXVHLGODQJHWDGDNLLUHOWMDNRKDOLNNHROXVLGDUYHVWDGHV 0DMDQGDPHPHWVDVllVWOLNXOWMDORRGXVKRLGOLNXOWWHHPHLVWXWXVW|LGQ}XVWDPH NOLHQWHUDLHWHWXUXMDPHWVDXXHQGXVW||GHNÂ VLPXVWHV7||WOHPHSXLWX HWWHY}WWHVLVHVHOWVXXUHQGDPHVHOOHYllUWXVWMDWDJDPHÂżUPDMlWNXVXXWOLNNXVH WXOHYLNXV1LLNLQGOXVWDPHPHLHW||WDMDWHSDUWQHULWHMDNOLHQWLGHUDKXOROX

‡PHWVDPDWHUMDOL 267$0( ‡NDVYDYDWPHWVD ‡PHWVDPDDG

!! DXWRMXKLORDMDLVLNOLNXV}LGXDXWRROHPDVROX !! KHDDUYXWLRVNXV 06:RUG06([FHOYPV QLQJVRRYLWXVOLNXOWND



*,6SURJUDPPLGHYDOGDPLQH PDSLQIRPHWVDUHJLVWHUYPV

7gg/($680,6($(*NRNNXOHSSHO 7gg$(*WlLVY}LRVDOLQHW||DHJ $68.2+79}UXPDDMD9DOJDPDDYDMDGXVHOÂ OH(HVWL /,6$,1)2*XQQDU5HLQDSXJXQQDUUHLQDSX#HUDPHWVHH

$6/HPHNV7DUWXWHOIDNV‡$6/HPHNV3}OYDWHOIDNV‡$6/HPHNV9}UXWHOIDNV $6/HPHNV9DOJDWHOIDNV‡$6/HPHNV9LOMDQGLWHO‡$6/HPHNV-}JHYDWHO $6/HPHNV6DGDPDG.XQGDRVDNRQGWHOIDNV‡$6/HPHNV6DGDPDG3DOGLVNLRVDNRQGWHOIDNV $6$ 30HWVWHOIDNV ÂŽ

METSAK AJA ď Ž Eesti ja Läti riigimetsade haldajad on kaks aastat kestnud ja ligi miljon eurot maksma läinud koostÜÜprojekti tulemusena kaardistanud piirialadel ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Valminud on ka Valga-, VĂľru-, Tartu- ja PĂľlvamaa pärandkultuuri tutvustavad kogumikud. Ăœldse kokku on nßßdseks Eesti 12 maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste pĂľlvkondade tegutsemisjälge maastikul. Andmed objektide kohta on kantud maa-ameti geoportaali http://xgis. maaamet.ee ja iga huviline saab neid sealt vaadata. ď Ž Eesti Jahimeeste Selts tuletab jahimeestele meelde, et on Ăľige aeg viia metsa ulukite tarvis lakukive ehk soola, mida metsloomad hea meelega limpsivad. Soola koostisained on kasulikud nende tervisele. Rääkides lakukividest, tuletab selts jahimeestele meelde, et soolakuid rajades tuleb arvestada maaomanikega. SĂľralised hakkavad soolakute Ăźmber kogunema ja kui lähedale jääb metsanoorendikke, vĂľidakse kahjustada metsa.

Eesti MaaĂźlikooli metsaĂśkoloogia doktorant

*Täismahus artikli leiab TĂœ teadusuudiste lehekĂźljelt novaator.ee

7

(OXORRNLUMHOGXVMDPRWLYDWVLRRQLNLULNRRVSDOJDVRRYLJDSDOXPHVDDWD KLOMHPDOWDSULOOLNVPlUJXV}QDDOOĂ…3LLUNRQGOLNNRQWUROOLVSHWVLDOLVWÂľ DDGUHVVLOH0XVWDPlHWHH7DOOLQQ Y}LVYHWODQDYLOJDV#HUDPHWVHH

www.eramets.ee

ď Ž Keskkonnaamet andis 17. märtsil märku, et karud ärkavad taliuinakust, mistĂľttu mesinikud vĂľiksid igaks juhuks oma mesitarudel silma peal hoida ja neid ka kaitsta. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ja vĂľivad toiduotsinguil tarude kallale sattuda. Parim viis tarusid kaitsta on ameti andmeil vähemalt viietraadine elektrikarjus. Seda soovitatakse kasutada koos vähemalt 1,5 m kĂľrguse vĂľrkaiaga ning lisaks tasub kasutada visuaalseid, akustilisi ja keemilisi peleteid. 2010. aastal käisid pruunkarud Eestis kokku 76 mesitaru kallal. Kui karu tekitab kahjustusi, tuleb sellest teada anda ja ameti kaudu on vĂľimalik saada kompensatsiooni. ď Ž RMK hakkas märtsis oma jahipiirkondades väikeulukite kĂźttimise lube välja andma. Eramaale jäävas jahipiirkonnas saab maaomanikust jahimees kĂźttimisloa taotleda tasuta, riigimaal maksab väikeuluki kĂźttimise luba 5 eurot. EelkĂľige peetakse silmas kobraste kĂźttimist. RMK jahipiirkonna riigimaale saab osta väikeuluki kĂźttimise loa kehtivusajaga 15. aprillini 2011. Lisaks koprale saab loaga kĂźttida ka rebast, kährikut ja varest. Allikas: RMK, Eesti Jahimeeste Selts, keskkonnaamet

8

KOGEMUS

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

Kullenga kaskede järglased on nüüd Eesti esimene arukase katmikseemla annab metsaomanikule võimaluse kasvatada kvaliteetsemat kaske. Meie metsanduse ajaloos on kasel olnud paremaid ja halvemaid aegu. 1970. aastail, kui moepuu oli kuusk, peeti kaske metsa umbrohuks, mis tuli hooldusraietel välja raiuda. Eesti taasiseseisvumise järel leiti, et lehtpuupuistuid tuleks siiski senisest rohkem kasvatada. Jõudsalt arenev metsatööstus vajas kvaliteetset kasepalki ja ka paberipuidu järele oli suur nõudlus. Hinnad kasvasid kiiresti. Metsa nn umbrohust sai lühikese ajaga majanduslikult tähtis puuliik. Kohe tekkisid aga ka küsimused: kuidas oleks võimalik lühendada kase raieringi ja saada suuremat tooki*; mida saaks teha puidu kvaliteedi parandamiseks. Nendele küsimustele aitavad vastuseid leida metsaselektsioon ja -aretustöö.

Soomlased jagavad kogemust Arukase aretustöö vallas on pikaajalisi häid kogemusi soomlastel, kes on 1960. aastatest peale katsetanud eri aretusmeetodeid. 1972 rajati seal esimene kilehoones asuv arukaseseemla.

Soome metsateadlaste hinnangul on arukask aretusmaterjalina tänuväärne – väga heas (s.o sobivalt soojas ja süsihappegaasirikkas) keskkonnas õitseb ohtralt ning annab suurt saaki, viljakandvust alustab noorelt, kasvab kiiresti ka järglaskatsetes. Nii on võimalik kiiremini kui teiste metsapuude puhul välja valida puidutootlikkuse ja tüveomaduste poolest sobivamaid kloone ja perekondi. Katmikseemlas toimub tolmlemine kontrollitud keskkonnas. Seal õitsevad kased 1–2 nädalat varem kui looduses ja ka seeme valmib varem. Seemlasse istutatud poogendeid ei lasta kõrgeks kasvada, mistõttu on seemne korjamine lihtsam kui vabalt kasvavate puude korral. Probleemiks võivad osutuda haigused ja kahjurid, kellele katmikseemla soe ja niiske keskkond meeldib. Soomlased on otsinud ja leidnud võimalusi neid ohte ennetada ning pole olnud kitsid oma kogemusi tutvustama. Nende juhendamisel on rajatud kase katmikseemla isegi Hiinasse. Eestis on suhtutud kase kultiveerimisse kõhklevalt. Vanade metsameeste seisukoht oli, et kask kasvab ise. Kasekultuure on aga rajatud põlevkivikarjääridesse ja tuhamägedele, tulemuseks nending,

et kask ongi põlevkivikarjääride rekultiveerimiseks sobivaim puuliik. Tasapisi on kasvanud ka metsaomanike huvi kase heakasvulise ja terve istutusmaterjali järele. Seda huvi suurendas ELi raha toel aastatel 2005–2006 käivitatud põllumaade metsastamise programm.

Meil käib asi tasapisi Arukase uurimine ja aretustöö on meil olnud aga tagasihoidlik. 1974. aastal valiti Viljandimaal välja esimesed arukase plusspuud, kuid edasi selle teemaga ei tegeldud. Töö jätkus pärast taasiseseisvumist loodud metsaaretuskeskuses (tegutses 1996. aastani, kui asutati metsakaitse- ja metsauuenduskeskus), kui asuti juurde valima uusi plusspuid,

Soome metsateadlaste andmeil võib aretustööga saavutada, et seemlast pärit kasest saab tüvepuitu 20–30% rohkem. Eda Tetlov

������

�����������������������������������������������������

�������������������������������������������������������� ������ ������������������������������������������

������ ���������������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������������������

���������� ��������������������������

�����������������������

���������� ����������������������������������������������������

���������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������

�������������������� ���������������������������� ��������������������������������

������������������������� �������������������������������

et oleks, mille hulgast saada aretustööks parimaid kloone. Peeti plaane rajada kaseseemla ja prooviti kätt arukase pookimisega, mis erilist tulemust siiski ei andnud. Esimene kase avamaaseemla rajati 2001. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Tartu Puukooli, teine 2005. aastal RMK Kullenga puukooli. Kuna pookimisest midagi head välja ei tulnud, telliti edaspidi kloonide paljundamine mikropaljundusmeetodi abil. Kuna arukase avamaaseemlad saaki ei andnud, leiti, et kvaliteetsete seemnete saamiseks oleks siiski vaja rajada hoopis katmikalaseemla, kus saab keskkonnatingimusi paremini kontrollida.

Esimene katmikseemla 2007. aastal rajati Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha toel RMK Kullenga puukooli 1000 m² suurune arukase katmikseemla. Arvestati soomlaste kogemust, et selliselt pinnalt on võimalik saada saaki juba 2–3 aastat pärast rajamist ja et head saaki saab 5–7 aasta pärast. Hiljem kasvavad puud suureks ja seemnesaak väheneb. Soomlased on seemlast saanud 1000 m² kohta keskmiselt 10–13 kg seemet aastas. Meie seemlasse istutati 75 poogendit 29 kloonist. Esimene väike saak

Pilt Kullenga katmikseemlast on tehtud üsna pärast seemla rajamist, kui

koguti 2008. aastal, järgmine ja juba suurem 2009. aastal. Kahjuks vajutas 2008. aasta novembris kiiresti maha sadanud lumi osa kilehoonest sisse ja 2009. aasta saak ei ole seega

kontrollitud tolmlemisega, nagu loodeti, vaid vabatolmlemisega. Kevadel on soovijail võimalik osta arukase vabatolmlemise teel saadud seemlaseemnest kasvatatud nii suletud juureka-

KOGEMUS

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

jĂľudnud seemikuikka

9

H I N N A K A JA

VIIO AITSAM

rati ka okste arvule, pikkusele ja läbimþþdule ning okste hargnemisnurgale tßve suhtes, samuti sellele, kui vastupidav on puu keskkonnatingimustele. Plusspuude järglased peaksid seega olema kitsavþralised, neid mahub pinnaßhikule rohkem.

Kiirem kasv ja sirgem tßvi Aastase seemiku puhul on raske hinnata puu kasvukiirust, aga kui neid taimlas vaadata, torkab taimede ßhtlasem kasv kohe silma. Kuna tegu on kase esimese seemlaseemnesaagiga, ei ole veel vþimalik hinnata seemlas kasvavate kloonide headust. See on nßßd metsateadlaste tÜÜ selgitada järglaskatsetega iga plusspuu järglaste headus, sealhulgas puidu tehnilised omadused. Vaid järglaskatsed saavad kinnitada, et puu kiirem kasv sþltub peale kasvukohatingimuste ka puu geneetilistest omadustest. Soome metsateadlaste andmeil vþib aretustÜÜga saavutada, et seemlast pärit kasest saab tßvepuitu 20–30% rohkem kui puistuseemnest kasvatatud kasest ja see puit on ka kvaliteetsem.

RMK selle auks huvilised kokku kutsus.

vaga kui paljasjuurseid seemikuid. Taimetootjad, kes seemlaseemet kasutavad, on täheldanud, et need taimed on kiirema ja ßhtlasema kasvuga kui puistuseemnest kasvanud taimed.

Kþik seemlaseemnest kasvatatud taime head omadused kohe välja ei paista. Ta peamine tunnus on kasvukiirus, mille alusel kase plusspuud looduses välja valitigi: plusspuu pidi oma puis-

REKLAAMTEKST Zeigo Service oĂœ Tamme 1, TĂľrvandi, Tartumaa tel 504 4964 e-post info@valmet.ee

tus asuvatest naaberpuuudest olema vähemalt 10% kþrgem. Tähtis valikukriteerium oli veel tßvekuju, mistþttu plusspuude järglased peaks olema sirgetßvelised. Tähelepanu pÜÜ-

EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

* Took – metsa ßlestÜÜtamisel saadava puidu hulk pinnaßhikult

HEIKI HEPNER Enne suurt kevadet, mil suurem raietÜÜ kokku tþmmatakse, on puiduhinnad vþtnud suuna ßles. Kuu tagasi paistis, et ekspordi seis on endiselt hea ja loob positiivseid ootusi. Nii on ka läinud. Kui kuusepalgi hind oli aasta alguses languses, siis nßßdseks on see tþusnud viimaste aastate kþrgeimale tasemele (viimase kuuga +2,48% ja 61,4 ₏/tm). Kuusepeenpalk on teinud veel suurema hßppe – praegune hind 59.42 ₏/tm (viimase kuuga +4,15%) on samuti viimaste aastate kþrgeim. Männipalk ja männipeenpalk on pßsinud viimastel kuudel kergelt kasvavas trendis ja märtsis oli palgi hind 64.50 ₏/tm (+0,29%), peenpalgi hind 60.08 ₏/tm (+1,58%). Kuuse-, männi- ja kasepaberipuidul oli eelmisel kuul tuntav hinnahßpe. Sellise trendi jätkumist normaaloludes oleks olnud liiast loota. Hinnad on vþrreldes veebruariga kergelt tþusnud ja on praegu sadamates keskmiselt: kuusepaberipuidul 44.77 ₏/tm, männipaberipuidul 44.32 ₏/tm ja kasepaberipuidul 44.97 ₏/tm. Haavapaberipuit odavnes veebruaris ligi 3%, aga märtsis on see veebruariga vþrreldes 4% kallinenud, olles 29.19 ₏/tm. Vaatamata kevadele, on endistviisi kallinenud ka kßttepuit. Kindlasti mängis rolli kßlm talv, aga lisandunud on ka uusi tarbijaid: jþujaamad, graanulitehased, midagi läheb ka ekspordiks. EMK* hinnastatistika alusel maksis kßttepuit märtsi lþpus tarbija vþi kokkuostja juures käibemaksuta 26.11 ₏/tm. EKI** märtsi hinnastatistikat veel pole, aga veebruari hind 25.71 ₏/tm jäi jaanuari tasemele. Ka hakkpuidu hind on pßsinud samal tasemel, kallinedes kþigest 5 eurosenti pm³*** kohta. Märgatavalt rohkem on kallinenud halud. Veebruari lþpuks tþusis märgade lepahalgude hind 37.75 ₏/rm ja kuivadel halgudel 46.75 ₏/rm (mþlemad koos käibemaksuga). Nii kþrge hinnatase oli viimati 2008. aasta esimesel poolaastal. * EMK – Erametsakeskus ** EKI – Eesti Konjunktuuriinstituut *** pm³ – puistekuupmeeter

Valmet on nßßd

Zeigo Service OĂœ teie teenistuses =HLJR6HUYLFH2hRQ(HVWLNDSLWDOLO S}KLQHYHWWHY}WHPLVDOXVWDVPDMDQ GXVWHJHYXVWDDVWDO(VLDOJXSD NXWL9DOPHWLWUDNWRULWHKRROGDPLVH WHHQXVWMDYDUXRVLQ  GNDWHKQLNDW 7lQDVHO SlHYDO RQ =HLJR 6HU YLFH2h-DDSDQLILUPD.RPDWVX)RUHVW HVLQGDMD(HVWLVPLVWHJHOHE.RPDWVX PHWVDW||PDVLQDWHP  JLKRROGXVH UHPRQGLMDYDUXRVDGHJD 0  JLMXKW,1'5(.5(,6(1%8. WXQQLVWDEHWQLL9DOPHWLWNXLND Q  GVHQLPHJD.RPDWVXWRQU}}P P  DVHVWNDXEDPlUNRQHQQDVW(HV WLROXGHVKHDW||JDW}HVWDQXG7lQD VHOSlHYDOP  E=HLJR6HUYLFH2hQLL XXWNXLNDNDVXWDWXGPHWVDWHKQLNDW 0  JLMXKWNXWVXEN}LNLKXYLOL VLPDDPHVVLOHĂ…0DDPHVVLOWXWYXV WDPHODQJHWXVWUDNWRULW.RPDWVX 7;MDYlOMDYHRWUDNWRULW.RPDWVX 7;.RKDSHDOVDDELVHSURRYLGD P}OHPDW²VHGDN OOYDLGVLPXODDWR ULOPLOOHJD/XXDPHWVDQGXVNRROL}SL ODVHGLJDSlHYNlWWKDUMXWDYDGDS ULOOLOWlLWXEDDVWDNXLROHPHILUPDJD XXHVNRKDV7}UYDQGLV6HQLRQNOLHQ GLGPHLGVHDOWND OHVOHLGQXGORR GHWDYDVWLVXXUHQGDEWUDNWRULWHQLPH YDKHWXVKXYLYHHOJLÂľ

Komatsu kaubamärgi kiituseks

3lUDVWVHLWVHWDDVWDWP}WOH PLVWMDNDDOXPLVWNLQQLWDE .RPDWVXRPDNDXEDPlUJL SXQDVHOHPHWVDWUDNWRULOH See oli ligi 50 aastat tagasi, kui rootsla­ sed tutvustasid avalikkusele esimest Valme­ ti metsatraktorit. Tþeline läbimurre rahvus­ vahelisele turule sai vþimalikuks 1979. aas­ tal sþlmitud Pþhjamaade Volvo BM – Valmeti lepinguga. Selle kohaselt läks Rootsis Umeas halumasinaid tootnud tehas soomlaste firma Valmet omandusse.

1  GVHVW-DDSDQLILUPD Soome omanduses oli ettevþte aastani 2004, mil Jaapani firma Komatsu Ltd selle en­ dale ostis. MÜÜdunud seitsme aasta jooksul on uus omanik juurutanud metsatraktorite tootmisse Jaapani kvaliteedi­ ja tootmisfilo­ soofiat. Tänu sellele on Komatsu metsatrak­ tor hþivanud omataoliste hulgas maailma­ turul teise koha. Rahvusvahelise suurkontserni omandu­ ses olek on andnud Komatsu klientidele kind­ lustunde ja garantii toote järjepidevuseks ja edasiarenduseks. Ettevþte on kþrgelt hinna­ tud firma ka oma kodumaal. Kahel korral jär­ jest on Komatsu valitud Jaapani parimaks ettevþtteks.

9DOPHWLVW.RPDWVXNV Asjaosalised ise kirjeldavad äsja toimu­ nud kaubamärgi vahetumist nii, et Valmet toob sellesse metsanduse oskusteabe ja Ko­ matsu oma oskusteabe. Kþik see tagab kþr­ ge kvaliteedi. Valmeti kaubamärk sai ametlikult Komat­ suks 20. jaanuaril 2011. Ehkki teised Komat­ sus valmistatud masinad on kollased, jääb metsatraktor traditsiooni austavalt punaseks.

.RPDWVX)RUHVW Komatsu Forest on rahvusvaheline tÜÜs­ tusgrupp, mille peakontor ja tehnoloogia­ keskus asuvad Umeas Rootsis. Komatsu Forest valmistab Komatsu

kaubamärgiga metsatÜÜmasinaid ja on selle tootesektori ßks suurimaid ettevþt­ teid maailmas. Komatsu Forest annab tÜÜd ligi 1200 ini­ mesele ja on esindatud kþikjal, kus tegel­ dakse metsa mehhaniseeritud ßlestÜÜta­ misega. TÜÜstusgruppi kuulub tootmisettevþt­ teid Rootsis ja USAs. Komatsu Forestil on kliente kþikjal maa­ ilmas. Neid teenindavad kohapealsed mßßgiettevþtted ja edasimßßjad Euroo­ pas, Pþhja­Ameerikas, Lþuna­Ameerikas, Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. Komatsu Forest on Jaapani kontserni Komatsu Ltd osa.

2h6DOOX-6MXKW-$$.6226$/8 RQQLLNRJHQXGPHWVDPHHVN OOHW MXOJHEYHHEUXDULNXXVRVWHWXGYlOMD YHRWUDNWRULW.RPDWVXNLLWDMD WHLVWHOHJLVRRYLWDGD Ă…$OXVWDVLPHILUPDJDDDVWDO MD.RPDWVXRQQHOMDVYlOMDYHRWUDNWRU PLOOHROHPHKDQNLQXG(VLPHQHROL 7LPEHUMDFNWHLVHGNDNV9DOPHWLG.R PDWVXRQHHOPLVHYHHO9DOPH WLNDXEDPlUNLNDQGQXGWUDNWRULDQD ORRJ+HDW||WHJLMXVHHJL²WHHQLV PHLGRPDW||WXQGL.XLGLJD DVLNXOXEÂľ -DDN6RRVDOXWXQQLVWDEHWXXVPD VLQRQNLLUHPMDWRRWOLNXP3HDOHXXH OHPDVLQDOHRPDVHNUDSVDNXVHNLLGDE WDNDOLVDQGYllUWXVWHWRSHUDDWRULO RQURKNHPLQIRWPDVLQDHHVMDWDJD WRLPXYDVW Ă….RPDWVXVRELEMXVWW||WD PD3lUQXPDDNDQGLVRLVHOSLQQDO .RRUPDMDPDVLQDNDDOXVXKHRQNH QDVWLSDLJDV0HLHOHSLQJXOLQHSDUW QHURQ+ROPHQ0HWVMD²SURW VHQWLPRRGXVWDEPSLNNXVWHSXX GHYHGX-XVWVHOOLVHOHW||OHVHHPD VLQVRELENLÂľ

10

ARVA MUS

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

V Õ IM A L U S E D

Energeetilisi vihjeid puidu kasutamiseks Eesti metsanduse arengukava töörühmade materjalidest:  Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud puistute rohkus, kuid ka kuni 10aastaste noorendike suur pindala.  Hall-lepikute vanuseline jagunemine ei ole väga ebaühtlane, kuid puuduseks on küpsete ja üleseisnud puistute suur pindala. Majandusmetsas tuleks hall-lepik raiuda hiljemalt 40. eluaastaks, kuid praegu on ligikaudu 50% puistuid selle vanuse saavutanud või ületanud. 50aastane mets on aga raugaeas ja 70 eluaasta piiri ületab hall-lepik harva.

Vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist, tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik neist metsadest.  Elektriliinitrasside (57 100 km, 98 000 ha, metsi läbiv pindala 38 500 ha) keskmine aastane puidutoodang kolmeaastase raieringi puhul: 0,1 mln m³ aastas.  Kasutamata põllumajandusmaid (2007) PRIA põllumassiivide kaardikihil 283 000 ha, täielikult kasutamata 123 000 ha. Allikas: keskkonnaministeeriumi koduleht www.envir.ee MART VESKIMÄE

Tehke silmad lahti: meie energia on mets! Kas see on laiskus või rumalus, mis ei lase riigi tegelikku võimalust märgata? Järjest enam saab selgeks tõsiasi, et tõeliselt taastuv energia pole tuulepargid või hüdrojaamad (põlevkiviahjust või tuumasaastast me ei räägigi), vaid meid sajandeid ümbritsenud laaned. Mõistlikult majandades tekib võsast mets ja metsast laas. Olukorras, kus kümned miljonid tihumeetrid puitu metsas kuivab, kõduneb ja kängub (peapuuliiki varjavate nn prügipuude all), on lühinägelik rääkida ainult gigantsetest elektrijaamadest.

Paljudele tööd

Olev Veskimäe näitab kaht ühel ajal istutatud kuuske kuusikus, kus harvendusraie on jäänud tegemata.

Parim koht metsamaa müügiks! www.kinnistu.ee tel 501 7886

Targal hooldusel saab Eesti metsast välja harvendada 20– 30 mln tihu ebaefektiivset puitu, mis omakorda päästab kasvama 30–50 mln tihumeetrit väärispuitu. Sellise meelepärase ja jõukohase tegevusega saaksid tööd tuhanded inimesed, eriti need, kes maapiirkondadesse hoiduvad. Kuna väljaraie hooldus puudutab valdavalt peenema tüvemahuga puid, on töö tavaraiest turvalisem ega nõua kalleid-raskeid masinaid. Kohati on tööks lihtsalt kuivanud, kännult murdunud puuritvade kokkukandmine, mis ei eelda kirvest-saagi, rääkimata eriharidusest. Samas annab selline “aeroobika” meeldivat vaheldust ka üliharitud seltskonnale. Mida karmimad talved, seda kõrgem on metsas kuivanud puidu hind ja seda kergem sületäie kaal. Jutt, et sellisest puidust võiks hoopis mööblit valmistada, on halb eneseõigustus. Muidugi, jõuetult oodates ja harvesteridega lageraieid vohmides jäävadki meile lähitulevikus okslikud pajupõõsad, millest tõesti vaid roigasmööblit kannatab nikerdada. Kuhu me aga seda siis müüma läheme, kui rikas Norra on õli põletamisega laostunud ja

MART VESKIMÄE

loodusretkejuht

OLEV VESKIMÄE

metsnik

nende lapsed koolides kuivtoitu närides autistideks hakanud ega oska korvmööbli ehedust aimata... Kui eestlase pere neljatunnisest telekavahtimisest pool metsa puhastamise peale raiskaks, saaksime tulemiks pereisa tehasepalgaga võrreldava töötasu, lisaks kilomeetrid, mis sõitmata jäävad, kuna tööpaik on kohapeal. Majandushoopi tunneksid muidugi TV-purgi poed, kataloogikaubamajad ja essemmess-laenajad, aga neilegi kuluks pelletipabulate asemel vahelduseks ehedat metsakuiva lõõmutada. KENA foorumil* Tartus küsitletud teadusemees ütles siiralt, et metsaküsimused on talle võõrad. Miks aga ei kuulata siis neid riigimetsast kinga saanud sadu praktikuid, tänu kellele rohelust Eestisse veel jätkub?

Veel saaks muuta Kas tõesti sellepärast, et tuumaahju miljarditest on lihtsam protsenti lõigata või põlevkivi suitsukatte all raha jagada? Muidugi loodab iga mees enne suuremat globaalset jama “vildid lattu ära anda” ega raatsi end ka jagaja ametist taandada lasta... Juhtub inimene metsaga tõeliselt sõbraks saama ja oma perele kivist, savist, palgist isemajandava taluüksuse looma, on ta nii kapitalisti kui kommunisti haardest jäädavalt kadunud. Ta ei vaja enam valitsejat ega korrakaitsjat, haiglat

ega sanatooriumi. Tema talu ongi tema elu. Metsaga aga on nii: kui võtad metsast õige ja jätad metsa õige, kasvavad laaned aina vägevamaks, võimaldavad vägevamalt ka võtta. Meie lähiajalugu võttis taludest parimad inimesed ja laantest parimad puud. Praegu veel saaksime seda muuta. Veel on vesi kaevudes ja muld põllul. Ülejäänu jääb meie endi kahe kõrva vahele ja sinnagi tuleb targalt toimetades aina juurde.

Riskivabam elu Väljaraiutav puit tuleb loomulikult arukalt juhitavaks energiaks muuta. Tänapäevased kombijaamad lubaksid elektri tootmise Eesti peale nõnda hajutada, et kaovad suured kõrgepingeliinid ja risk Ida-Virust sõltuda. Tartu foorumil esinenud teadlaste ainus vastuargument nn prügipuidu põletamisele oli vabaneva soojuse arutu küllus. Võrreldes tuumajäätmetega või kivituha õudusega, on ju soe vesi lausa taevamanna! Igasse vähegi arvestatavasse tiheasulasse võib väliujula tulek olla tähtsam terviseturgutus kui kümne haigla ehitamine. Äraujutud soe vesi läbiks omakorda kasvuhoonekütte ja pääseks filtreerituna edasi näiteks kalatiikidesse... Pekk ja hamburgerid on juba paljud ajud hanguma ajanud. Jõujaamade hajalipaigutuse ja autonoomsuse kui ülitähtsa riigikaitselise aspekti järgimine teeks Eestile au parimate riikide ladvikus. Mis tahes terroriakt või loodusõnnetus, mis tulla võib, piirduks ainelise kahjuga, ei suudaks aga halvata või reostada elukeskkonda. * Kirjutise ajend on Kliima- ja Energiaagentuuri KENA ning Tartu Regionaalse Energiaagentuuri TREA 21. märtsil korraldatud foorum “Eesti väljavaated ja alternatiivid praegusele energiamajandusele”.

Aprillis algab puugihooaeg Terviseamet loeb Eesti puugihooajaks aega aprillist oktoobrini. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis soojakraadi või rohkem. Metsainimestel tasub seda silmas pidada, kuna puugid võivad levitada haigusi. Puukentsefaliiti haigestumise esimesed juhud ilmnevad tavaliselt mais, aga puukborrelioosi registreeritakse aasta ringi, kuna osa haigusjuhtudest tuleb ilmsiks alles tüsistuste kaudu. Tänavu esimese kahe kuuga avastati Eestis 87 borrelioosijuhtu. Seda on 13 võrra rohkem kui eelmisel aastal, aga

see ei pruugi tähendada haiguse laiemat levikut. Nagu entomoloog Uno Roosileht ETVs ütles, on borrelioosi diagnoosimine märgatavalt kasvanud, kuna inimesed pöörduvad sagedamini arsti poole. Vanasti põeti haiguse kergemad vormid kodus püstijalu ära. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole ja immuunsust pärast haiguse põdemist ei teki. Puukentsefaliidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida. Terviseamet soovitab kaitsesüstimist alustada aprillis. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3kuulise vaheaja-

ga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kaht süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on taas vaja teha üks kordussüst. Kes puukidest rohkem teada tahab, leiab infot internetist, kus on olemas eraldi puugiinfolehekülg puuk.ee. Sealt saab muu hulgas teada, et Eestis levinud puugiliikidest võivad haigust levitada võsapuuk ja laanepuuk. Samuti leiab sealt teavet puugi eluea ja arengutsüklite kohta.

ML

ARVA MUS

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

11

VIIO AITSAM

Samas kohas, aga uut moodi

Kokkuarvamatu hulk materjali, mis kas või maastikuhoolduse mõttes võiks minna katlasse.

Taastuvenergeetika areneb liiga lünklikult Sõnu on tehtud palju, aga võsa kui biomass on suures osas ikka kasutuseta. Keerutan käes järjest suurenevaid arveid elektrienergia ja võrguteenuste eest, millele lisandub salapärane ja kopsakas taastuvenergia tasu, ning olen nõutu. Võrguteenuste parandamise vajadusest, eriti maakohtades, on palju räägitud, suuri sõnu on tehtud taastuvenergia teemadel, kuid mõlemal suunal on areng olnud nigel ja intrigeerivalt valikuline.

Asjaga tegeldakse Elektrivõrk paikneb valdavalt eramaadel ja õhuliinide alune pind on vähemalt metsamaadel otstarbekast maakasutusest väljas. Vähe sellest, see maa on suureks tüliks nii maaomanikule kui ka elektrivõrgule: kasvab pidevalt metsa, on risustatud lamapuidu ja kändudega, on näotu ja tuleohtlik, igaühele harjumuspäraselt prahistamiseks saanud eikellegimaa. Probleem trassidega kerkis juba maade tagastamise-erastamise algfaasis, kuid on mõistliku lahenduseta siiani. Viimati tõstatas liinide talumise kohustuse liiga väikese tasu seadusevastasuse õiguskantsler, kes soovis, et Riigikogu asja üle vaataks. Ettepanek leidis toetust ja “maaomanikele antakse kindlus, et selle küsimusega tegeldakse”. (Õpetlik on lugeda sellest Riigikogu stenogrammi 22.09.2010.) Rahalise poolega niisiis “tegeldakse” (liinialuste maade omanikel on tulevikus loota

LEONHARD POLLI

energiatarbija

kompensatsiooni ehk maamaksu ulatuses), aga trasside hooldamine on täiesti ettearvamatu tegevus. Võiks arvata, et taastuvenergia suurte projektide seas on Eesti Energial läbimõeldud plaan ka biomassiga, mille hulka mahub trassidelt raiutav puitollus. Raha ju trasside hooldamiseks planeeritakse ja kulutatakse. Rumal mõte! Nii tühine osa meie jõukal maal ei tasu koristamist! Ja töö käib ikka nagu sovetiajal: kus häda, kunas leidub tegijaid ja raha. Möödunud suvel kohtasin Kagu-Eestis töökat Läti brigaadi, kes oma bussiga edasi liikudes elas ja ööbis mitmendat nädalat 110kW trassil, mida brigaadi liikmed olid niitnud juba mitmekümne kilomeetri ulatuses. Kiitsid rahvaste suhtlemise keeles meie rikast riiki, mis annab neile tööd.

Trassil ei muutu midagi Küsimusele, kas maaomanikega on tegevus kooskõlastatud, ei osanud nad midagi vastata, näitasid paar aastat tagasi koostatud trassiskeemi, kus raiekohad tähistatud, ja pakkusid rääkida nende ainsa kontaktisikuga – endi ülemusega Riias. Riia ülemus arvas, et küllap siis on kooskõlastatud, kui neile teha anti. Maaomanikke võis raiutud lõigul olla mituküm-

mend, kuid polnud kuulda, et keegi raiest teadis enne saagide vingumist. Saagide vaikimisega lõpeb ka tellitud töö, maha jäävad kuni poole meetri kõrgused kännutüükad ja risti-rästi langenud tüvekesed, kus põdergi võib jalad murda. Tuleohtlikus maastikus jäävad teede äärde kuivama kergestisüttivad okaspuuvõradki. Seda laama ei taha keegi koristada ka peale makstes. Lisaüllatuseks on, et kohtades, kus ühisel ja ühtmoodi kinni kasvanud trassil paralleelselt kulgevad eri voolutugevusega liinid, ei toimu raie ühel ajal, isegi mitte samal aastal, sest igal liinil on eraldi ülemused, kes omavahel asju ei suvatse kooskõlastada. Tänapäeval saaks ja peaks selliseid töid tehtama hoopis mõistlikumal moel, kui puiduhakkel oleks püsiv nõudlus ja kohane hind. Kus on need mitmel tasandil jutuks olnud, kogu maad katvad väikesed biokütusega jaamad, mis annaksid inimestele tööd, sooja ja energiat? Seda kütust on ju meil kokkuarvamatul hulgal, liinialused on vaid väike näide. Umbe on kasvanud teeveered ja kraavikaldad, olles toidulauaks kobrastele. Võssa upuvad põllumajanduslikud maad.

Eesti pinnal kasvava biomassi täielik ja otstarbekas kasutamine peaks leidma tähtsa koha riigi lähiplaanides.

Metsamaadel ligi pool raiemahust, kui seda metsakasvatuslikult õigesti teha, kõlbab vaid puiduhakkeks. Arengukava raiemahuarvude järgi saaks sealt aastas 6–7 mln tm küttepuitu, mille raiumise vastu ei tohiks olla midagi ka kõige rohelisemal rohelisel ja mis ei tekita mingit konkurentsi puidutöötlejatega.

Eesti oma biomass Eesti pinnal kasvava biomassi täielik ja otstarbekas kasutamine peaks leidma tähtsa koha riigi lähiplaanides. Hetke tuumapaanika ja massimigratsioonide taustal on see eriti tähtis nii julgeoleku, regionaalarengu, tööhõive mõttes kui ka paljudes majandusaspektides maastikuhoolduseni välja. Pealegi, selleks ei ole vaja oodata haridusreformi tulemusi või uut põlvkonda, sellega saab alustada kohe. Maal leidub veel mõni inimene, kes oskab ja tahab teha tööd. Patriootliku ettevõtmise korral, mis ei ole võrreldav tuulikute sisseostmise ja püstipanemise diiliga, on inimestele arusaadav ka elektri eest makstav taastuvenergia tasu... Valimised on möödas, rohelised Riigikogust väljas. Kes torgiks Eesti Energiat energiaprobleemidega rohujuure (s.t Eesti) tasandil, et kogu aur ei kuluks õli tootmise organiseerimise projektidele Aafrikas ja Ameerikas? Viimane on muidugi kihvt ettevõtmine, kuid vaadakem ka kodus ringi. Ainult projektipõhine etlemine – eks elektriautodegi projekti efekt ole rohkem välispidine – Eesti iseolemist ei kindlusta.

Elu käib spiraali mööda. Nii, et ikka ja jälle oleme samas kohas, aga uut moodi, uuel tasandil, ühe spiraalikeerukogemuse võrra rikkamalt. Taas on üks selline keerd nähtav. Metsanduses näiteks sellega, et jälle investeeritakse Eestis saeveskitesse. Aegviidus ja Pärnumaal Saugas, kus ju mitte väga ammu, 2007. aastal Stora Enso oma peenpalgisaeveski kinni pani. Puiduhinnad tõusevad, metsaomanikel on uuesti tahtmine oma metsas tegutseda. Kuuldavasti on tegutsejaid rohkem kui enne masu. Puitu on rohkem ja ka metsad saavad rohkem korda. Hiiumaa metsanduse tugiisik Aira Toss leiab, et metsaomanikud mõtlevad realistlikumalt, elutervemalt kui enne masu, kinnisvarabuumi ajal, mil mõnes sektoris lendasid palgad üles, ilma et sel priiskamisel katet oleks olnud. Mõtlemise muutus kehtib ju laiemaltki ja see on vast siis see uus asi spiraalipidi endises kohas tagasi olles. Oma “väikese” spiraalikeeruga on metsaomanikud sees ka selles spiraalis, mis kordas pärast taasiseseisvumist metsas sedasama, mida tehti Eesti Vabariigi sünni järel – olid üleraied ja salaraied, mis meil jõudsid haripunkti viimaseks sajandivahetuseks. Rahunemine tuli 1930. aastatel ja meil viimasel kümnendil. Erinevus on see, et tookord olid külad, nüüd linnad rahvast täis. Erinevus on ka see, et tookord laiusid ümber külade-talude põllud ja karjamaad, nüüd metsad. Eestis on 2,2 miljonit hektarit metsamaad, millest 830 000 hektarit on tekkinud pärast 1940. aastat. Suurem osa uuest metsast kasvas tühjaks jäänud talude põldudele ja karjamaadele. Eesti on kasvanud metsa ja mets puudutab igaüht, kuid linnastumine on sesse lisanud oma jälje. On ju teada, et inimene igatseb kõige rohkem seda, millest ta ilma on jäänud. Linnakivide vahel on sündinud valuline looduseigatsus, mida 1930. aastail ilmselt ei olnud. Seesama igatsus näib olevat see, mis hoiab kramplikult elus teadmist, nagu oleks metsakasutus, metsa raie ülim patt. Linnastumist enam tagasi ei pööra, aga ometi pudeneb sealt tulijaid (uhke, et ka noori), kes näevad oma tulevikku maal ja usuvad seal hakkama saavat. See on seesama, mida rõhutavad tänases Metsalehes isa ja poeg Veskimäe. Veskimäed lähevad kaugemale ja arvavad, et needsamad põlluvõsast isepäi kasvanud lehtpuumetsad tuleb kasutada ära, et päris mets kasvama pääseks. Samas on Eestis käivitatud taas metsade päästmise aktsioon, mille juhistest leiab, et raiete peatamiseks sobib kõik, olgu või äärmuslikud võtted... Eks näis, kuhu jõuame järgmisel spiraalikeerul. Ent praegu paar sõna veel õige lähitulevikust, aprilli Metsalehest. Tahame ka oma panuse panna rahvusvahelisse metsa-aastasse ja kavatseme järgmises Metsalehes välja kuulutada kuus kuud kestva võistluse. Teemaks on kuklasepesad ja võistlus on selle peale, et kelle metsas on kõige rohkem pesi ning kelle metsas on kõige kõrgem pesa. Kui talviste metsatöödega asi ühel pool, on võib-olla paras aeg vaadata, mida ja keda seal metsas veel leiduda võib...

Juhani Puukool müüb

maarjakase- ja sanglepaistikuid.

www.forestplant.com

Tellimine: Valdo Virvelaid, 513 9573, valdo@plantex.ee

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

12

JAHT

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011

Pigem kallis hobi kui kasumi allikas RAIVO TASSO

Põlvamaal Mooste vallas elav Aare Veetsmann, kes on põllumees, metsaomanik ja jahimees ühes isikus, kommenteerib arvutuste abil uue jahiseaduse vaidlusi. Alustaks sellest, millega eelmises Metsalehes Tiit Randveer lõpetas – metssea ja metskitse nimetamine suurulukist väikeulukiks ei oleks mõistlik. Väikeulukile tohib jahimehest maaomanik oma maal jahti pidada. Metskitse ja metssea puhul ei tohiks aga kinnistupõhisele jahindusele üle minna, kuna need ulukid vajavad oma eluks palju suuremat pinda, kui seda on Eesti keskmine kinnistu. Praegu, kui nad on suurulukid, antakse jahimeestele ette, kui palju tohib küttida emas- ja isasloomi, noorloomi jne. Väikeulukite puhul küttimisstruktuuri ei arvestata ning see paneks sea ja kitse populatsioonid ohtu. Tegin arvutusi, kui palju hektareid on vaja, et ühte kitse saaks küttida. Võtsin aluseks 2009. aasta küttimistulemused, keskkonnaministeeriumi ja statistikaameti andmed. 2009. aasta oli üks intensiivsemaid küttimisaastaid üldse. Ja mis välja tuli: üks metskits kütiti Eestis keskmiselt 249 ha, üks metssiga 188 ha ja põder 934 ha kohta. Eelmine talv võttis kitsi kõvasti vähemaks ja ka nende küttimine läks tagasi, nii et kitse kohta on pind muutunud palju suuremaks. Näiteks Põlva jahiseltsis kütiti 2010. aastal üks kits 855 ha kohta. Kuidas võiks välja näha jaht, kui metskits oleks väikeuluk ja jahimehest maaomanikul oleks õigus teda oma kinnistul küttida?

Piltidel on metskitsed, kes talv läbi Aare Veetsmanni lisasöötmisplatsi lähistel elasid, ja mees ise, kes parasjagu loomadele uut noosi serveerib.

Keskmine kinnistu suurus on umbkaudu 15 hektarit. Kui Eestis saab küttida ühe kitse 249 ha kohta, peavad maaomanikud järelikult omavahel selle küttimise kokku leppima. Mida selle väikeulukiks nimetamisega taotletakse? Kas jahitulu? Ma arvestasin, kui palju maaomanik oma maalt jahinduslikku tulu võiks saada, kui ühtegi grammi liha endale ei jäta. Aluseks võtsin loomade keskmised kaalud ja hinnad, mida liha müües oleme saanud. Täiskasvanud põdra keskmine lihakehakaal tuli 175, vasi-

kal 80, sokul 18, kitsel 16 ja tallel 12 kilo, täiskasvanud seal 50, kesikul 35 ja põrsal 18 kilo. Adavere Cheef Foodsi ostuhind põdralihale oli hiljuti 2.83 €/kg, vasikaliha eest maksti 2.24, sokuja kitseliha eest 3.26 ja metssealiha eest 2.75 €/kg. Arvestasin, et 2/3 oleks I sordi liha ja ülejäänu II sort. Panin kõik selle jälle hektari kohta paika ja selgus – puht realiseerimistulu on Eesti keskmisena hektari kohta 1.06 eurot, umbes 16 Eesti krooni. See on aga kogu jahipidamise keskmine. Liigiti on nii, et põdraliha eest saaks 42, sealiha müügist

Tegelikult teevad meie kütid praegu jahindusse mitu korda rohkem kulutusi, kui sealt tuluna tagasi saavad. Aare Veetsmann

44 ja kitseliha müügist 20 eurosenti hektari kohta. Eesti keskmine näitab ilmekalt, et tegelikult teevad meie kütid praegu jahindusse mitu korda rohkem kulutusi, kui sealt tuluna tagasi saavad. Ja arvamisel, nagu lõikaks maaomanik ise jahti korraldama hakates hirmsat tulu, pole alust. Tõsi, tulu oleks võimalik saada üks-kaks aastat, aga siis on seal mets loomadest tühi ka. Erametsaportaali foorumist lugesin, et maaomanikud on valmis ka jahiulukite seiret tegema seadusega reguleeritud mahus ja õiglase tasu eest. Meie jahimeestena teeme praegu seiret ja loendust muide tasuta. Mis tuleks välja loendusest kinnistute kaupa? Oletame, et maaomanik näeb oma maadel, 15 hektari peal viit kitse jooksmas. Aga laseb ka oma ustava sõbra uksest õue, too teeb kolm korda korda auh ja kitsed jook-

sevad kolmest-viiest maaomandist läbi – kõik omanikud näevad neid ja ka loendavad... Üks valus teema teile on ulukikahjustused, mille kompenseerimist jahimeestelt oodatakse. Kuidas suhtute sellesse põllumehe ja metsaomanikuna? Kui mul varas käib, ütleb politseinik, et ma pole oma vara hästi kaitsnud. Sama on ulukikahjustustega – kui tahame, et metsades ikka ka loomi oleks, tuleb arvestada, et nendele on elamiseks vaja toitu ja paratamatult tähendab see põllul ja metsas teatud kahjustusi. Aga maaomanik peab ise ka midagi tegema, et neid vähem oleks. Mina harin maad 540 hektaril. Kuna meie jahipiirkonnas on loomi üsna palju, on kahjustusi omajagu, eriti just metsseakahjustusi. Kasvatan kartulit 15 hektaril. Põldudel on elektrikarjused

ümber ja sellest piisab. Pean tegema natuke rohkem tööd, aga ma ei kurda, mul on kelder kartulit täis. Olen elektrikarjuse ostnud ja pean vaatamas käima, et karjusealune heina ei kasva või et ega keegi ole seda maha jooksnud. Sügisel kerin karjuse kokku ja kevadel panen teise kohta üles. Sead teevad ka viljapõldudele kahju. Kui nisupõllul hakkab tera piimjaks muutuma, olen igal õhtul käinud põldude ääres ja vahel kõnnin neist ka läbi. Kui sigu näen, olen vahel hirmutamispaugu õhku teinud – kaovad tükiks ajaks. Ulukikahjustuste osa on vanas jahiseaduses kõige suurem probleem ja see tuleb üle vaadata, aga kindlasti mitte nii, et vastutajaks jääks ainult jahimees. Sel peaks ikka olema kolm osapoolt– maaomanik, jahimees ja riik.

REIN RAUDVERE

Eesti Mets märgib metsa-aastat ÜRO peaassamblee resolutsiooni nr 61/193 järgi on 2011. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. See ongi tänavuse esimese Eesti Metsa numbri põhiteema. Avaloos selgitab Erik Kosenkranius peamiselt globaalseid, aga põgusalt ka Eesti metsapoliitilisi sõlmküsimusi. Mari-Liis Kitteri annab ülevaate suurejoonelisest programmist, mida RMK kavatseb Eestis metsa-aasta puhul üldsusele pakkuda. Metsa-aastaga seotud on ka uudisterubriigis toodud sõnumid metsanduse huvirühmade ümarlauast Eestis ja ÜRO 9. metsandusfoorumist New Yorgis. Sõna saavad metsanduse huvirühmade esindajad: Udo Timm kirjutab ohustatud liikidest metsas, Ain Alvela metsatööstuse tähtsast rollist Eesti majanduskriisist väljatoomisel, metsaomanik Kalju Mängli oma muredest raiete pärast.

Toivo Meikar annab ülevaate metsaülemate seisusest ajaloo vältel, Heino Kasesalu on võtnud vaatluse alla 90. aastapäeva tähistava Järvselja õppeja katsemetskonna, Triin Kusmin jutustab Põhja-Eesti, Läänemaa ja Saaremaa metsanduslikust pärandkultuurist. Pille Rõivas tutvustab värvikat ja väsimatut metsameest Kaupo Ilmetit, kes tänavu tähistab oma 80. aasta juubelit. Jüri Pere meenutab oma isa, legendaarset loodusfotograafi Paul Peret, kelle sünnist möödus tänavu 100 aastat. Matkasõbrale peaks huvi pakkuma Ain Eriku kirjutis loodusmälestistest ja ajaloolistest vaatamisväärsustest vana Postitee ääres praegusel Tartu–Võru maanteelõigul Tilleoru kandis.

HENDRIK RELVE Eesti Metsa peatoimetaja

Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa

516 5190 515 0811

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa


Metsaleht (märts 2011)