MEIE LASTE JUTURAAMAT
HARMI 2008
JUTT KALAPOJUKESEST Õnnela Schaffrik
Kord tulid kalad suurest merest. Nad ujusid väikesesse kitsasse ojasse. Väiksel kalapojal oli väikeses ojas väga tore. Samal ajal oli oja kaldal üks kalamees. Kalamees oli väga õnnetu, ta polnud veel ühtegi kala kätte saanud. Tal oli isegi ämber valmis aga ämber oli tühi. Kalapoeg vaatas vee alt, et mis imelik raudjublakas see seal küll ujub. Ja veel uss ka otsas! Rumal kalapojuke ujus ussi näksima. Õnneks oli kalamees tukkuma jäänud. Ta ei märganudki mis seal vahepeal juhtus. Aga väike kalake oli nii raske, et ta tõmbas õnge vee alla. Kalake ujus ja ujus, aga konksu ta suust lahti ei saanud. Teate ju küll, et väikesed kalad ujuvad rohkem veepinna lähedal, aga suured haugid hoopis veekogu põhjas. Aga nüüd juhtus paha lugu! See kalapoeg oli koos konksuga nii raske, et vajus ojakese põhja. Ta nägi et suur ja kuri haug oli tema poole teel. on tema poole Ja siis tuli suur ja kuri haug ja pistis meie kalapojukese nahka.
VÄIKE MIISU Hanna- Kristiina Karu
Elas kord Miisu. Miisu on kolmekuune. Talle meeldib väga mängida. Ta ajas ühel päeval mänguhoos suure vaasi maha. See oli ema lemmikvaas. Vaas kukkus suure klirinaga maha. Kassipoeg ehmatas. Miisu ei teadnud, mida teha, aga siis tuli talle meelde, mida ta sõber tegi, kui tal vaas katki läks. Ta sõber lükkas killud diivani alla. Miisu sai aru, et nii peabki tegema. Miisu lükkas siis killud diivani taha. Miisu arvas, et ema leiab killud kunagi ikkagi üles. Kui ükspäev ema suurpuhastust tegi, siis leidis ta killud üles . Ema polnud märganud, et tema lemmikvaas on katki. Ema muutus kurvaks. Miisu tuli tuppa ja nägi, et ema on killud üles leidnud. Miisu nägi, et ema on väga kurb. Ta läks ema juurde ja silitas ennast vastu ema jalgu. Ema sai aru, et Miisu on kogemata selle vaasi katki teinud. Ema ei olnud Miisu peale pahane. Ema soovis ainult, et enam keegi ei peidaks kilde diivani alla.
VÄIKE KOERAKUTSIKAS Martin Truss Tere! Mina olen Kuti ja mulle meeldib väga mängida. Ja ma tahan kooli ka minna, aga ma ei saa sinna minna. Martin ei võta mind kooli kaasa. Aga sellest pole midagi. Ma ei ütle Martinile, et ma ise otsin omale kooli. Lähen koertekooli! Mõeldud, tehtud! Ma küsisin Sipa käest, kas ta teab mõnda koertekooli. Sipa haugatas, et siinsamas ongi koertekool. Sipa hakkas õpetajaks. Esimene tund oli augu kraapimise tund. Ma hakkasin kohe muru kraapima, Sipa ütles, et lillepeenras on palju pehmem muld ja seal on parem kraapida. Nii me tegime. Kui ema õhtul peenrast lilli tooma läks, siis nägi ta, et kõik lilled on üles kraabitud. Ema sai väga kurjaks. Ta hakkas süüdlast otsima. Kõigepealt arvas ema, et Martin on lilled välja tõmmanud. Siis uuris ema Evelyni käest, et kas tema tõmbas lilled välja. Evelyn ei olnud ka seda teinud. Nüüd sai ema aru, et süüdlane olen mina. Ma sain perenaise käest riielda. Mind pandi ketti. Terve nädala pidin ketis olema. Küll ma ulgusin kõva häälega! Aga varsti lähen koertekooli teise tundi.
TULNUKAD Gendra Melts Kas teie teate, missugused on tulnukad? Ei tea? Mina ka ei tea, sest ma pole neid näinud. Ma arvan, et tulnukad näevad välja imelikud. Neil võib olla kaheksa jalga, kümme kätt, neli pead ja kaheksa silma. Ma arvan, et tulnukad elavad Kuu peal selle Kuu küljel, mida me ei näe. Ma arvan, et tulnukaid on kindlasti ka Pluutol. See on just niisugune väike planeet, kus nad võiksid olla. Marsi peal elavad tulnukad kindlasti. Vahel käivad nad meie taevas sõitmas. Mõni räägib, et neid isegi on Maa peal nähtud. Loomulikult ei sõida nad autoga, vaid hoopis lendava taldrikuga, sest see on palju kiirem. Nii ma vähemalt arvan.
KUI MINA OLEKSIN KIRJANIK Sirli Salupõld Kui mina oleksin kirjanik, siis ma kirjutaksin ühe õpetliku raamatu. See raamat õpetaks lastele palju tarkust ja huvitavaid mänge. Samuti oleks selles raamatus mõni matemaatiline ristsõna, mis aitaks lastel arvutamist õppida. Ma teeksin sellesse raamatusse ka eesti keele harjutusi, et lapsed kirjutamist õpiksid. Ka võiks minu raamatus olla eestiaegseid vanasõnu, kus oleks ka eluks vajalik tõetera sees. Ma võiksin oma vana-vanaema elutarkused paberile panna, kuna paljud lapsed ei tea, kuidas vanasti elati ja õpiti. Minul on veel õnneks Vaike-vanaema, kes mulle on palju huvitavaid asju oma lapsepõlvest rääkinud.
SIPELGAS JA TIGU Mihkel Erenvert Elas kord üks pisike sipelgas. Ükskord tuli talle tee peal vastu tigu. Tigu liikus väga aeglaselt. Sipelgas naeris ja ütles, et tigu on väga laisk ja venib kole aeglaselt. Sipelgas kiitles, et tema jõuab pesa jaoks tervet palki kanda ja joosta ka veel. Tigu jäi seisma ja imestas, et sipelgas oma pesa kõrshaaval kannab. Tigu ütles, et kui sipelgas peaks oma pesa korraga selga võtma, siis ei jaksa ta üldse paigastki liikuda. Tigu kohendas oma pesa seljas ja asus pikkamööda edasi liikuma. Sipelgas jäi teole järele vaatama ja ei pidanud ennast enam kõige tugevamaks siin metsas.
PESAKAST Indrek Ojamets Kukk oli kõige targem kanakarja hulgas. Ta ladus kanaperele kõik külauudised ette. Kanamamma tundis huvi, kuidas kukk kõiki neid uudiseid küll teab. Aga kukk ei tahtnud saladust välja rääkida. Kanamamma aga nurus väga. Lõpuks oli kukk nõus oma uudiste kuulmise kohta reetma. Kukk ütles, et lauda akna juures on üks peremehe ehitatud pesa. Kanad seal munemas käia ei taha. Kukk aga passib seal pesal, sest pesa on täpselt akna all. Aga aknast kuuleb ja näeb kukk kõike, mis õue peal ja küla vahel juhtub. Kanamamma tahtis ka tark olla ja otsustas ise selle pesa peale minna. Järgmisel päeval jutustaski kanamamma teistele kanadele külauudiseid. Ta oli väga uhke, et sai oma teadmisi näidata. Siis tuli peremees lauta. Ta puistas kanakarjale maha nende lemmiktoitu viljateri ja munakoori. Aga kanamamma ei tahtnud pesa pealt ära tulla. Peremees tuli pesa juurde. Ta tahtis pesast munad ära võtta. Kanamamma oli natuke arg ja arvas, et peremees tuleb teda selle pesa pealt ära ajama. Ta ei teadnud, et peremees tahtis ainult mune võtta. Kanamamma hüppas pesa pealt alla. Kui ta tahtis pesale tagasi minna, siis nägi ta, et hoopis teine kana istus sellel pesal ja rääkis kanakarjale uuemaid külauudiseid.
TITANIC Märt Vahemäe Ma olen väga palju lugenud Titanicu laeva kohta ja tahan teile ka seda rääkida. Titanic oli väga suur laev ehk luksuslaev. Ta läks juba esimesel reisil Atlandi ookeanis põhja. Titanic oli 270 meetri pikkune laev. Ta väljus Inglismaalt Liverpooli sadamast. Titanicu ehitamiseks oli kulunud 7, 5 miljonit naela. Titanic väljus esimesele reisile ja läks läbi ka Iirimaalt ja kokku võttis peale 2200 inimest. Titanic läbis pika reisi, aga 12. Aprillil põrkas tohutu suure jäämäega kokku. Titanicu uppumiseks kulus ainult tund aega. Ta põrkas esiotsaga vastu jäämäge. Laevale tuli sisse 60 meetrine auk. Katlamehed püüdsid küll Titanicut peatada, aga see ei läinud neil edukalt. Titanic läks uppumise ajal pooleks. Reisijatest jäi ellu 1503 inimest. Titanicu reis pidi olema 1826 meremiili pikk. Titanicul oli ka õde, mille nimi oli Olympic. See laev oli Titanicust palju väiksem.
MUDARALLI Virgo Volostsuk Ühel suvepäeval toimus mudaralli. Seal oli igasuguseid autosid. Seal oli suuri ja väikesi autosid. Kõik autod olid üleni mudased. Üks roheline auto jäi mudasse kinni. Siis tuli suur traktor ja tõmbas rohelise auto mudast välja. Roheline auto oli rõõmus, et ta sai edasi mudarallit sõita.
SUUR REKKA Robin Marcinkevicz Elas kord rekka Scania. See rekka oli väga porine. Oli sügis ja kõik teed olid mudased. Kui rekka arusai, et ta ei ole porisena ilus, siis sõitis ta autopesulasse. Talle meeldis pesulas väga! Pesulas sai rekka paksu vahu sees mängida. Kui rekka Scania pestud sai, sõitis ta sadamasse. Seal nägi ta palju teisi rekkasid. Ta ütles teistele autodele, et nad on nii mustad. Ja et musti autosid üldse Rootsi laeva peale ei lasta. Scania kuulis, et autosid hakatakse laeva peale laskma. Rekka sõitis uhkelt laeva peale. Selle laeva nimi oli Victoria. Rekka Scania sõitis esimest korda nii suure laevaga. Rekka sõitis üldse esimest korda Rootsi. Lõpuks hakkas laev sõitma. Mere peal sõitmisest ei tea rakka midagi, sest ta magas sõidu ajal .Kui laev Rootsi sadamasse jõudis sõitis Scania laeva pealt maha ja vaatas ringi. Scania sõitis linnas ringi. Ta nägi ühte suurt tehast. Scania otsustas sellest tehasest palju asju endale peale laadida. Kui Scania oli kaupa täis, siis sõitis ta sadamasse tagasi. Varsti hakkas laev jälle autosid peale võtma. Rekka Scania sõitis laevaga koju tagasi. Pärast pikka reisi läks rekka puhkama.
KOLM VAIMU Margus õis Elas kord üks vaim, kes kogu aeg kummitas. Talle nii väga meeldis kummitada. Ta arvas koguni, et kui ta enam kummitada ei saa, siis pole üldse vaimu elul mõtet. Ühel öösel tüdines ta kummitamisest ära. Ta ei tahtnudki enam kummitada. Ta oli väga kurb. Aga siis nägi ta ühel öösel kahte tundmatut vaimu. Need vaimud otsisid sõpra, kellega koos oleks lõbusam kummitada. Nüüd hakkasid vaimud kolmekesi kummitama ja neil oli väga lõbus.
AUTODEST Kaido Truss Elas kord auto, kellele meeldis kõikide teiste autode ees uhkustada. Kord sõitis ta suure uhkusega mööda väga kehva ja porist teed. Ta õõtsus tee peal nii palju, et pori pritsis terve auto täis. Auto jõudis suurele maanteele. Kõik autod naersid tema üle. Porisel autol oli väga piinlik. Kõik autod ütlesid, et sa oled porihunnik. Aga siis sõitis auto pesulasse. Ta küüris end nii kaua, kuni säras üleni. Nüüd polnud kellelgi enam midagi naerda. Sellest ajast peale ei kihuta see auto enam porisel teel ja on alati väga puhas.
TULNUKAD Robert Schaffrik Elasid kord tulnukad, kes olid jube halvad. Nad aina tegid teistele halba. Kõik teised tulnukad vihkasid neid. Sest neile ei meeldi sellised halvad. Kõik korralikud tulnukad keerasid pahadele tulnukatele selja. Ühel päeval küsis pahade tulnukate pealik teistelt, et miks kõik alati neile selja keeravad. Pealik pidas oma jõuku väga ägedaks. Teised ütlesid, et te pole mitte ägedad, vaid jobud. Selliste sõbrad meie ei ole. Te muudkui norite kogu küla. Teised ei taha teie sõbrad olla. Nüüd said pahad tulnukad aru, miks neil teiste tulnukate hulgas sõpru ei ole.