Ühisnädala infoleht - november 2014

Ühisnädala infoleht, 17. november 2014 Ühisnädal on vabakonnaga seotud sündmuste nädal, mis toimub üle Eesti 24. - 30. novembrini 2014.

Kodanikuühendused täiendavad haridusmudeleid

Erilehe on välja andnud maakondlikud arenduskeskused.

Rahastanud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

PIRET JAAKS

Lisaks olemasolevale koolisüsteemile on Eestis läbi aastate tekkinud uusi kodanikualgatuslikke kogukonnakoole, millest mõned pakuvad täiendavat haridust, kuid teistest on kujunemas lisa peavoolule. Sellisteks koolideks on näiteks Tipu Looduskool ja Tartu Waldorfgümnaasium, millest esimene on keskendunud loodusharidusele ja teine pakub oma pedakoogikast lähtuvalt põhiõpet esimesest kaheteistkümnenda klassini.

Ühisnädalale annab hoo sisse Tartu avakonverents

Väikesest koolist suureks Tartu Waldorfgümnaasium on kahekümne viie aastaga jõudnud olukorda, kus tuleb avada paralleelklasse ja olemasolev õppehoone on kitsaks jäänud. Hiljuti sõlmisid Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatus ja Eesti Maaülikool lepingu ülikooli endise peahoone ostuks ning peagi kolivad õpilased-õpetajad rendipinnalt ära. Väikesest algatusest välja kasvanud koolist on saanud kogukonnas oluline ja hinnatud haridusasutus, mis alustab uuel õppeaastal enam kui 250 õpilasega õppetööd juba uues majas.

Waldorfgümnaasiumi klassiõpetaja Meelis Sügis rääkis, et omal ajal tekkis vajadus uue õppemudeli järele vaid väikesel hulgal inimestel, kes hakkasid 1990 aastal Steineri pedagoogika vastu huvi tundma ja otsustasid seda pakkuda õppemeetodina oma lastele. “Vanemate soov oli nii tugev, et nad asutasidki kooli ja otsisid lastele vastava haridusega õpetaja. Kõik tehti tollal nii öelda põlve otsas ning lastevanemate enda initsiatiivil ja toel.” Õpetaja sõnul on peamiselt kaks põhjust, miks vanemad oma lapsed waldorfkooli toovad: “Erinevalt varasemast ajast levib info praegusel ajal väga hästi ja paljud otsivad teadlikult meid üles. Tutvuvad kooli kodulehega ja teevad teadliku valiku, et see sobib neile kõige paremini.

Siis on teine osa vanemaid, kes arvavad, et tahavad väiksemaid klasse või lihtsalt teistsugust lähenemist.”

Waldorfkoolis õppiva kahe lapse isa ja kooli juhatuse liige Ahto Kivi lausub, et valik langes Waldorfgümnaasiumi kasuks just riikliku koolisüsteemi jäikuse tõttu: “Kõik sai alguse sellest, et meie üks laps käis tavalasteaias ja ei tahtnud sinna üldse hommikuti minna, kuid teine laps, kes käis waldorflasteaias, läks sinna alati rõõmuga. Mulle tundub riigi koolisüsteem masinlik ja mulle endale tuupimise tee ei meeldi. Siin saavad lapsed läheneda õppimisele loovalt ja keskkond on neile sobivam.”

Ka Sügis lisab, et kool ei pea olema igav ja tõsine koht, vaid hoopiski loominguline: “Ini-

Tartu Waldorfgümnaasiumi juhatuse liikmed direktor Triin Iva, lapsevanem Ahto Kivi ja õpetaja Meelis Sügis näitavad laste joonistusi veel vanas õppehoones. mene peab olema avatud, õppimisvõimeline ja loov, selleks, et tulevikku kujundada ja hakkama saada. Waldorfkooli kohta on öeldud, et see on käsitöö ja kunstikool, kuid seda me kindlasti ei ole. Meil on kunsti küll natuke rohkem, kuid peamiselt anname laiapõhjalise hariduse ja keskendume loovuse arendamisele. Uuringud on ka näidanud, et kui inimene õpib või omandab midagi emotsionaalselt meeldivas keskkonnas, siis see kinnistab õpitut paremini ja aitab lihtsamini luua seoseid.”

Kui küsida, mida annab alternatiivne õpe kogukonnale, vastab Sügis, et ideaalis ei peaks olema vaid üks asi ja kõik teised selle ühe asja alternatiivid. “Heas haridussüsteemis võikski olla nii, et on palju erinevaid süsteeme, mis kõik oleksid võrdsed ja igaüks saab ise otsustada, milline tema lapsele paremini sobib.” Ta lisab, et nende õpilaste arvu jätkuv kasv võib osalt tuleneda ka haridusüsteemi muutustest ja reformidest, mida on mõjutanud väikeste koolide sulgemine ja kokkuliitmine.

Loodusharidus värskes õhus Nii nagu Waldorfgümnaasiumi õpetajad ja lastevanematest koosnev juhtkond, usub ka Tipu Looduskooli juht Dagmar Hoder, et õppimine võiks olla loominguline ja kogemuslik protsess. “Kui siia tulevad koolilapsed, siis ma näen, kuidas neile meeldib see võimalus, et nad saavad veeta aega kuskil mujal, väljaspool klassiruumi. Lastel on ju tohutu liikumisvajadus ja uudishimu. Püüamegi pakkuda seda, mis neid

kaht asja ühendaks.”

Soomaa servas asuv Tipu Looduskool pakub alternatiivi koolides õpetatavale loodusharidusele alates 2009. aastast. Omal ajal õpilaste puuduse tõttu suletud Tipu koolimajja rajatud looduskoolis pakutakse kooliõpilastele programme, kus õpitakse tundma loodust selle ilus ja liigirikkuses, kuid lisaks ka üliõpilastele praktikavõimalusi ja Euroopa vabatahtlikele töölaagreid vabas õhus.

Hoder leiab, et loodusharidus täiendab suurepäraselt klassiruumis õpitut ja aitab avardada silmaringi: “Laste puhul on väga oluline see, et nad saavad ise kõike katsetada ja uurida.

Näiteks sügisel olid meil vee-elustiku õppepäevad, millega seoses toimus hästi palju mänge.

Väljas käimine aitab kinnistada seda, mida nad on juba klassiruumis õppinud ja nad on väga üllatunud nähes näiteks neid samu veeputukaid päriselt, kes enne olid vaid raamatutes.”

Aastas külastab Tipu looduskooli umbes 700 õpilast, kellest valdav osa on alg- ja põhikoolis käijad. Hoder leiab, et selline haridusliku keskkonna muutus loob ka uut sünergiat: “Kui õpetajad tulevad lastega siia tagasi ning meil tekib üheskoos mõtteid, kuidas ja mida võiks edasi teha, siis annab see alati kõigile hästi palju jõudu jätkamiseks.”

Ka Waldorfgümnaasiumi õpetaja Sügis usub, et laiem koolielu korraldamine, milles õpetajad osaleda saavad, on heaks inspiratsiooniks ja motivatsiooniks. “See on ka laiemalt kodanikuühenduste pluss, et kõik saavad käed külge lüüa ja ise muutusi esile kutsuda,” lisab Sügis.

Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!

Vaata kõikide maakondade programmi www.uhisnadal.ee

Ühisnädala avakonverents, mis toimub 19. novembril Tartus AHHAA keskuses, kannab sel aastal nime “Kust tuleb kogukonnatunne?”.

Konverents keskendub inimestele, kes kogukonnatunnet loovad ja pakub lahendusi, kuidas ka teised seda paremini luua saaksid.

Avakonverentsi korraldaja Kadri Pau ütles, et päev on mitmekesine ja esinejateks on inimesed, kes on toonud Eestis kogukonnatundesse positiivseid muutusi. “Näiteks tuleb meile rääkima koorijuht Hirvo Surva sellest, millist rolli mängib laulupeo-liikumine noorte arendamisel headeks kodanikeks ning kuidas see aitab kaasa kogukonnatunde loomisele. Samuti räägitakse, kas linnakool võib olla kogukonnakool ning sellest kõneleb Aune Valk Karlova seltsist. Äri poolelt avab kogukonnatunnet jäätisebrändi La Muu omanik ja looja Rasmus Rask.

Usun, et tuleb põnev päev, täis palju kasulikku infot,” sõnas Pau. Ta on veendunud, et päeva lõpuks leiab igaüks ka kogukonnatunde üles.

Avakonverents toimub 19. novembril Tartus AHHAA keskuses ja sissepääs on prii, kuid end tuleb eelnevalt registreerida lehel www.uhisnadal.ee.

Tartus esitletakse kogukonnauuringu tulemusi Ühisnädala avakonverentsil “Kust tuleb kogukonnatunne?” esitletakse värskelt valminud linna- ja külakogukondade uuringut, mille viisid kevad-suvel läbi Külaliikumine Kodukant ja MTÜ Linnalabor.

“Senimaani pole tehtud ühtegi ülevaatlikku uuringut Eestis tegutsevatest kogukondadest,” lausus Madle Lippus Linnalaborist. “Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade kogukondade tegevustest, kogukondade vanusest, suurusest, organiseerituse määrast, eestvedaja rolli olulisusest, koostööst kohaliku omavalitsusega ning paljust muust. See aitab edaspidi kujundada seisukohti näiteks kohtumistel omavalitsuste, ministeeriumite ning rahastajatega.”

Uuringu tulemusi esitletakse esmakordselt Ühisnädala avakonverentsil 19. novembril Tartus AHHAA keskuses.

Teeme Eestimaale kingitusi JAANUS ROHUMAA EV100 korraldustoimkonna juht

JUHTKIRI

Ühisnädal vastab ühiskonna vajadustele Mis kasu on kuulamisest ja rääkimisest?

Võiks öelda, et igasugusel kommunikatsioonil või kontaktil on muutev mõju selles osalevatele osapooltele. Mõnikord on muutus lausa silmanähtav – kohtute mõne särasilmse entusiastliku inimesega ja lahkute isegi erksama ja inspireerituna. Või vastupidi – kriitilise inimese kõrval, kes pajatab teile uuest konspiratsiooniteooriast, avastate, et kahtlustate kõiki ning usaldus ja teotahe sulavad nagu imeväel. Ühisnädal on just see aeg, kui kodanikuaktivistid ja üldse kõik ärksad eestimaalased kõikides maakondades kokku tulevad ja arutavad, kuidas oma tegevust paremini korraldada, inimesi kaasata ja üldse rohkem maailma muuta. Selle käigus muututakse ise kõige enam.

Miks on see just nüüd ja praegu nii tähtis?

Levima on hakanud mõiste „kogukonnateenused“. Need on teenused, mida kogukond ise oma inimestele pakub. Lihtsad, kuid olulised asjad – olgu selleks siis tänavafestival, võitlemine koolikiusamisega või küla korrashoidmine. Kuid ka riik on hakanud seda olulist ressursi aina rohkem kasutama.

Näiteks paneb valmiv siseturvalisuse arengukava oluliselt suuremad ootused kohalikule kogukonnale. Vabatahtlike päästekomandode loomine on juba täies hoos. Paljudes väiksemates kohtades, kus valla struktuur on liitumise järel kadunud, on just MTÜ või külaselts jäänud kohaliku elu edendajana peamisesse rolli. Mul on tunne, et just praegu defineeritakse ümber kogukonna roll meie riigis.

Kuidas kogukond mõjutab meie välist julgeolekut?

Siin võib küll julgelt öelda, et kogukonna tugevus on meie julgeoleku üks põhialustest. Mida tugevamad on ühiskonnas toimivad mitteformaalsed suhted, kogukondlikud sidemed, seda keerulisem on seda ühiskonda murda või sellega manipuleerida. Me oleme vahepeal vist demokraatiaga nii harjunud, et unustame selle väärtuse. Kas te olete mõelnud, kuidas on see võimalik, et demokraatlikus riigis valitakse autoritaarseid juhte? Sest see on mugav – autoritaarne juht lubab ju kõik ise ära teha.

Teisest küljest on autoritaarsed juhid tihti väga jõulised ja karismaatilised ja nad lihtsalt meeldivad rahvale. Ma usun, et meie kogukond vajab ka seda tuge ja erksust, eriti praegusel ajal, et me oma valikutes ämbrisse ei astuks ja valiksime võib-olla vähem karismaatilise, aga inimesi ja kogukondi kaasava juhi. Me ei taha, et meid valitsetakse, vaid et me valitseksime koos.

Mis Ühisnädalal toimub?

Lühidalt öeldes on Ühisnädal parim aeg, et mõnda uude kodanikualgatusse sukelduda, uute ärksate eestimaalastega kohtuda või mõnes ühiskondlikus aktsioonis osaleda. Just siis toimub erakordselt palju kodanikuühendusi tutvustavaid sündmusi, konverentse, foorumeid, kärajaid, aktsioone, töötube jms. Ühisnädala taotlus ei ole see, et me oleksime kuidagi täiesti ühtsed või elaksime mingis monoühiskonnas, vastupidi – Ühisnädala eesmärk on tuua esile inimeste endi värvikaid ettevõtmisi kõigis, ka kõige kaugemates Eestimaa nurkades.

äh Vaata l

a lt

ww

w.uhisna

da

l.

L DAatus, Ä ISNnikualgostöösusH Ü oda is ko rend se

ee

em

Ühisnädala korraldajad

k d a tu on sün like tasu ega, s nd sih sis i m ko ja ten a ma kuste orpa oel. t kes us D SKi m Ü K Do

FOTO: Kaja Hiis

Head sõbrad, Ühisnädalal pöörame me tavapäraselt enam tähelepanu nendele inimestele ja kogukondadele, kelle hooliv ning vastutundlik käitumine on eeskujuks meile kõigile. Kuigi kodanikupäeva tähistatakse ainult üks kord aastas, kanname me kodaniku rolli aastaringselt. Esmaspäevast pühapäevani, nii argi- kui ka pidupäevadel. 2018. aastaks on Eesti Vabariigi kodanikud seda rolli kandnud juba 100 aastat!

Just 2018. aastal täitub Eesti Vabariigil sada aastat riigi sünnist. Juubeliprogrammi mahub palju erinevaid sündmusi kontsertidest paraadideni, kuid kõige parem pidu peetakse ikka kodus koos oma inimestega. See, milline see pidu tuleb ja kas juubel saab

ka väärikalt tähistatud, on meie endi teha.

EV 100 on hea põhjus, et Eesti ühiselt korda teha. Teha kingitusi oma perele, sõpradele, naabritele ja endast nõrgematele. Olla ise oma tegudega kingituseks kodukohale, naabruskonnale ja kogu riigile. Seada uusi eesmärke ja viia ellu suuri tegusid. Välja tuua oma varjatud aarded, säravaimad mõtted ja salajased soovid. Pühkida puhtaks koduõu, panna häälde pillid ja tõmmata masti lipud.

Meie senise ajaloo kõige ümmargusema tähtpäevani on veel neli aastat, kuid ettevalmistustööd on juba alanud. Lavastajad, filmitegijad, muusikud, arhitektid ja paljud teised on toimetamas ühiste algatuste juures.

Lähimate kuude jooksul avaneb EV 100 ideesalv, kuhu igaüks saab üles panna idee, mida sooviks Eesti juubeliks teoks teha, ning leida endale kaasamõtlejaid ja vahendeid.

Sestap kutsungi teid üles Ühis-

FOTO: Kristjan Lepp

nädala raames vaatama kaugemale ja mõtlema selle üle, mida kinkida Eestile 100. aasta juubeli puhul! Mida peame ära tegema, et aja möödudes tehtule uhkusega järele saame vaadata? Millised on need tegevused, mis muudavad Eesti parimaks paigaks, kus elada?

Millise kingituse Sina Eestile teed?

Rasked „pehmed teemad“ lahenevad koostöö abil JAAN APS, eestvedaja, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Stories For Impact

FOTO: Sven Tupits

Mul lähevad alati karvad turri, kui kuulen kedagi ütlevat: „Ah vabaühendused... Need pehmete teemadega tegelejad!“ Tavaliselt kaasneb sellega isalik või emalik märkus, et jõulude ajal võib ju neile natuke raha annetada või aeg-ajalt talgutöödega toetamas käia.

Mõtleme korraks, millised on mõned näited väljakutsetest, mida oma elu nn pehmete teemadega sidunud aktiivsed kodanikud mittetulundusühingute ja sihtasutuste vormis lahendavad. Näiteks – kuidas olla toeks kuueaastase lastekodulapse arengule, kelle elukogemus piirdub oskusega leida varju karjumise ja peksu eest? Mis vahenditega meelitada turistid külakogukonda, mille ainsaks ekspordiartikliks on seni olnud maakonnahaiglasse jõudvad alkoholikahjustustega keskealised mehed? Mil viisil aidata ratastooli aheldatud haritud noormeest, kellele tõhusust väärtustavad tööandjad pole valmis ühtegi võimalust andma?

Minu jaoks ei ole need teemad pehmed. Mulle paistab nende teemade lahendamine väga keeruline ja ühiskonna pikemaajalise elujõulisuse jaoks sama hädavajalik, kui näiteks ekspordi kasvatamine või energiajulgeoleku tagamine. Edukate vabaühenduste meeskonnad on imetlusväärsed, sest nad suudavad raskuste kiuste säilitada usku positiivsete muutuste võimalikkusse ja – mis veelgi olulisem – pakkuda oma professionaalse panuse abil lahendusi.

Lisaks on taolised eestvedajad peale otsese töö sihtrühma liikmetega võimelised hankima tegutsemiseks vajalikud ressursid, näiteks sotsiaalse ettevõttena tooteid-teenuseid müües

või heategevusorganisatsioonina oma toetajate kogukonda stabiilselt koos hoides ja kasvatades. Üle maailma on palju uuritud, millistel tingimustel suudavad vabaühendused tõepoolest suuri ja käegakatsutavaid asju ära teha. Üks järeldusi on see, et ei piisa pelgalt väiksest heateost või ühest üllaste kavatsustega organisatsioonist. Tarvis on erinevate valdkondade spetsialistide sihikindlat koostööd, et sihtrühmade liikmed tõepoolest paremini hakkama saaksid.

Minu jaoks on üheks parimaks näiteks siinjuures SOS Lasteküla.

Jah, tegemist on küll ühe (põhjendatult) tuntuima heategevusorganisatsiooniga Eestis. Samas on jäänud tagaplaanile, kuivõrd paljude osapooltega nad laste ja noorte heaolu nimel koostööd teevad, alates sotsiaaltöötajatest ja psühholoogidest, lõpetades kohalike omavalitsuste ning kutseõppeasutuste juhtidega. See näitab, et eelkõige on tegemist võimeka „staar-koostöötegijaga“, mitte pelgalt „staar-heategevusbrändiga“.

Teiseks, koostöö tegemine võib tegijatele olla väärtuseks omaette, kuid päriselt väärtuslik (st tulemuslik) on ühine tegutsemine ainult juhul, kui see vastab teatud tingimustele. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt ühise tegutsemisega ilma ühise mõjuta. Vanarahvas ütles selle kohta, et palju kära ja vähe villa.

Positiivse mõju loomiseks peab koostööl olema kindel ühine eesmärk. Sealjuures tuleb hoida selgelt lahus missiooni ja eesmärki. Näiteks „erivajadustega inimeste toimetuleku suurendamine“ on missioon. Seevastu „vähemalt pooled meie juurde jõudnud erivajadusega inimesed

leiavad endale aasta jooksul töö“ on konkreetne eesmärk.

Siinjuures on mulle isiklikult pakkunud palju inspiratsiooni mitmed Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmed, kes suudavad pikaajalisi töötuid aidata nii ise püsivaid töökohti luues kui ka toetamise tulemusena avatud tööturule vahendades. Eesti Pimemassööride Ühing, Abikäsi ja Pimedate Töökeskus Hariner on vaid mõned näited inspiratsiooniallikatest, kelle tegevusega tasub näiteks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku koduelehel liikmete tulemuste ja mõju kommunikatsiooniraporteid sirvides tutvuda. Aidata abivajaja tööle ja seeläbi tema heaolu parandada – sellest selgesõnalisemat, käegakatsutavamat eesmärki on keeruline välja mõelda.

Järgmine kord annetades uurige, kuivõrd täpselt on plakatil või veebilehel välja toodud, kuidas ja kellega koostöös soovitakse muutust luua? Positiivseid muutuseid saab luua konkreetses piirkonnas elavate konkreetsete inimeste jaoks või näiteks konkreetses asukohas elutsevate neljajalgsete tarbeks. Kui piirdutakse vaid üllaste loosungitega, soovitan olla ettevaatlik.

Muuseas, muutus võib seisneda ka seadusandluse mõjutamises. Näiteks selleks, et mõne sihtrühma jaoks muutuksid võimalused võrdsemaks (näiteks inimõigusorganisatsioonide puhul) või paraneks otseselt kellegi heaolu (näiteks lastekaitseseadusele või töövõimereformile tagaside andjate korral). Ka sel juhul peab olema selge, kelle jaoks täpselt ja kui suures ulatuses vabaühenduste tagasiside arvesse võtmise tulemusena olukord eeldatavalt paremaks muutuks.

Selge sihiga vabaühenduste töö toetamiseks saab igaüks meist panuse anda, näiteks juba avalõigus mainitud annetamise või vabatahtlikkuse kaudu. Muuseas, vabatahtlik töö võib seisneda ka oma teadmiste ja oskuste panustamises. Taoline panus ongi oluline osa koostööst, mis aitab petlikult pehmetena tunduvate valdkondadega tegelevaid maailmamuutjaid taoliste väljakutsete tegelikku raskust meie ühiskonna jaoks leevendada.

Rohkem infot: www.uhisnadal.ee ja http://www.enl.ee/et/ Osaluskogud/Osaluskohvik

2014. aasta osaluskohvikute ßleriigilised teemad: ‡ .RRVHOXVHDGXV VDOOLYXV  KH seaduse näitel. ‡ ( ULLN NDV WLLJULG PDJDYDG talveund? Mis on saanud e-riigist? ‡ +XYLWDY NRRO .DV NRRO VDDE olla huvitav? ‡ 0D O}SHWDVLQ NRROL PLV nßßd edasi? Noortegarantii.

Intergratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viib juba aastaid läbi kodanikupäeva viktoriini, mis on ßhtlasi kujunenud menukaks þppematerjaliks Eesti kohta.

Osaluskohvikud toovad Ăźhe laua taha noored ja otsustajad PIRET JAAKS

Eesti Noorteßhenduste Liit (ENL) korraldab igal aastal novembrikuus 15 osaluskohvikut, mille eesmärgiks on tuua ßhiste teemade ßmber kokku erineva tausta ja kogemusega noored ning otsustajad – vallavanemad, linnapead, riigikogulased –, et ßheskoos tulevikku vaadata.

Mis kohvikulaua ääres toimub?

Laua taga on lisaks noortele ja otsustajatele ka laua juht, kes on tavaliselt konkreetse teema ekspert ja Ăźhtlasi ka protokollija, kes lauas kĂľlanud mĂľtted ja ideed kirja paneb. Arutletakse, kuidas midagi paremaks teha.

Vahel on see info kogumise koht, kus selgitatakse konkreetse teema tausta.

Eksperdid räägivad, mida nemad selle teemaga seotult teevad, ja noored saavad kßsimusi kßsida ning avaldada arvamust, kuidas nemad seda teemat näevad. Näiteks eelmisel aastal arutati noorte tÜÜtust, kuidas seda leevendada ja kuidas teha nii, et noored teaksid, kuhu minna edasi peale keskkooli ja millised vþimalused neil on.

Sel aastal tuleb teemaks noortegarantii, mis puudutab samuti noorte tÜÜtust ja mis peab rakenduma uuel aastal. Sinna ootame noortega sel teemal arutlema TÜÜtukassa inimesi. Kui eelmistel aastatel on räägitud sellest,

26. novembril, kui Eesti tähistab kodanikupäeva, leiab aset 12. Ăźleriigiline internetipĂľhine viktoriin, mis on mĂľeldud lahendamiseks Ăźldhariduskoolide 7. – 12. klasside ja kutseĂľppeasutuste Ăľpilastele. MISA mitmekultuurilise hariduse Ăźksuse koordinaator Toivo Sikk Ăźtles, et teist aastat saavad kodanikupäeva e-viktoriinis kaasa lßßa ka Ăźldhariduskoolide 5. – 6. klasside Ăľpilased, kellele on koostatud eraldi kĂźsimustik, mis on kahes keeles ja mille koostamise tÜÜgrupis osalesid nii eesti- kui ka venekeelsed vanemate klasside Ăľpilased. “Kodanikupäev on pĂźhendatud Eesti kodanikule, tema Ăľigustele ja kohustustele. Viktoriini eesmärgiks on motiveerida noori mĂľtlema selle Ăźle, mida tähendab kodanikuks olemine, kodakondsus, ja kuidas olla hea kodanik. Ootame viktoriinist osa vĂľtma kĂľiki noori, sealhulgas ka neid, kes Ăľpivad välismaal eestikeelsetes klassides,â€? lausus Sikk. “Me soovime, et viktoriinis osalejad saaksid rohkem teada Eesti ajaloo ja riigi kohta. KĂźsimused puudutavad nii ajaloosĂźndmusi kui ka isikuid ja asutusi. Kuid samas ka Eestimaa loodust, linde ja loomi, samuti lähtume kĂźsimuste koostamisel Ăľp-

Ăœle-eestilise projekti koordineerija Liisa Lillemets, millest sai osaluskohvikute idee alguse?

See sßndis kaasamisvajadusest: et noored tunneksid, et nad saavad kaasa rääkida asjades, mis neid otseselt puudutavad. ENL on osaluskohvikuid korraldanud neli aastat. Toimuvad need igas Eesti maakonnas. Mþte on tuua kokku noored ja otsustajad, et þdusas keskkonnas ßhiste teemade ja probleemide ßle arutada. Et ostustajad kuuleksid noorte mþtteid.

Nimetuseks on ßritusel osaluskohvik, kuna kasutame kohviku formaati: igal laual on teema ja iga kohvikusse siseneja saab oma laua valida. Nii kohtuvadki laudade taga noorte esindajad – þpilased pþhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, þpihimulised ßlikoolist, noored emad ja isad, tÜÜtavad noored – ja otsustajad – vallavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootÜÜtajad, maavanemad, ßhiskonnaþpetajad, riigikogulased, koolijuhid.

Et paljudest erinevatest unistustest ja mĂľtetest saaksid konkreetsed ideed, et nende teostamiseks leitaks konkreetsed vĂľimalused, tegevused, vastutajad, ja elluviijad, on lisaks 1500 noorele ja otsustajale kohvikus ka Eesti NoorteĂźhenduste Liit ja noortekogude-noortevolikogude meeskonnad. Olenevalt teemast ja otsusest, seome tulemused Ăľigete inimeste ja organisatsioonidega.

Ăœhisnädal paneb eestija venekeelsed noored Ăźhiselt tegutsema

Noored Viljandimaa osaluskohvikus. et noorte tÜÜpuudus on kþrge ja noored ei tea, kuhu minna edasi þppima, siis sel aastal räägitakse, kuidas noortegarantiid rakendada ja mida noored selle keerulise sþna taga peituvast arvavad. Noortegarantii idee on Euroopa Komisjoni programm, igas riigis on oma kava, kuidas seda rakendada.

Selle mþte on, et noored jþuaksid nelja kuu jooksul peale tÜÜtuks jäämist vþi koolist lahkumist soovi korral tagasi þppesse, kvaliteetsele praktikakohale vþi sobiva tÜÜpakkumiseni.

Kui palju osaluskohvikutest osa vĂľetakse? Kuidas info levib?

Meie lootus on, et igas maakonnas on vähemalt 75 noort ja 25 otsustajat.

Praktika on näidanud, et mþnes kohas on ßle 100 osaleja ja keskmine on 70 osalejat. Väga paljud noored, kes kohvikuid korraldavad, on seda teinud juba aastaid, ja huvi kohvikute vastu on väga suur. Info levib peamiselt maakondlike noortekogude kaudu, mille tÜÜd ka Eesti Noorteßhenduste Liit koordineerib.

Kui noor, kes pole noortekogu tÜÜga seotud, soovib kohvikust osa vĂľtta, vĂľiks ta selle kohta uurida sotsiaalmeediast, näiteks Facebookist. Sealt saab infot, kus maakonnas millal ja mis toimub, samast leiab ka regist reerimisvormi. Sel aastal on enamik osaluskohvikud 27. vĂľi 28. novembril ehk Ăœhisnädala ajal.

pekavast. See ongi integratsioon, kui me viime noori rohkem kurssi Eesti Vabariigis toimuvaga.�

Vanemate klasside þpilastele mþeldud viktoriinis on 50 kßsimust, 5. ja 6. klassidele mþeldud viktoriinis 30 kßsimust. Viktoriini saavad þpilased lahendada 24. novembrist 5. detsembrini, lahendamiseks on noortele ette nähtud tund aega.

E-viktoriin sisaldab lisaks tavapärastele tekstipþhistele kßsimustele ka video- ja helikßsimusi.

Eelmisel aastal osales viktoriinis 8311 noort, ĂźheteistkĂźmne aasta jooksul on viktoriini kĂźsimustele vastanud enam kui 43 000 noort.

Parimate autasustamine toimub 20. jaanuaril Tallinnas Mustpeade majas koos konverentsiga “Eesti 10 aastat Euroopa Liidus�.

Lisaks toimub Ăœhisnädalal MISA ja SA Harju EttevĂľtlus- ja Arenduskeskuse koostÜÜs eesti- ja venekeelsete noorte videolugude filmimine.

Lianne Teder Harjumaa Arenduskeskusest Ăźtles, et videolood valmivad kahe kuu jooksul ja need räägivad Harjumaal elavatest inimestest. “Noored omandavad oskused filmitegemiseks olemasolevate vahenditega ja uurivad samal ajal, mis paneb inimesi aktiivselt Ăźhiskonnas osalema,â€? kirjeldas Teder.

Kogemusfilme jagatakse Ăœhisnädalal sotsiaalmeedias ja filmide esitlus toimub 29. novembril Tallinnas kinos Artis.

FOTO: Eesti NoorteĂźhenduste Liit

Kas osaluskohvikutest on sĂźndinud ka mĂľni reaalse mĂľjuga lahendus?

Hea huvitava näite, kus osaluskohvik kasu on toonud, rääkis mulle Ăźks mÜÜdunudkordsel osaluskohvikul osaleja. Nimelt olid laua taga noored ning kohalikud otsustajad ja ettevĂľtjad. Ăœks noormees tutvus ettevĂľtjaga, kes tegeles lihaveiste kasvatamisega, ning tegi ettepaneku anda talle mĂľni veis. Nad jĂľudsid kokkuleppele ning noormees sai endale veised. Nßßdseks on noormehest saanud ettevĂľtja, kes pakub enda toitlustuskohas veiselihast toitu. Noormees sai osaluskohvikus vĂľimaluse suhelda inimestega, kellega tavaelus nii kergelt kontakti saada ei ole vĂľimalik, ning tänu loodud kontaktile lĂľi noormees endale peale keskkooli lĂľppu tÜÜkoha.

Väga tore näide, kuid milliseid lahendusi loodate leida selle aasta osaluskohvikutest?

Oleme käinud välja idee, et laudade taga vþiksid sßndida konkreetsed kokkulepped. Kui varasematel aastatel on vaid protokollitud, arutletud ja koostatud riiklikke aruandeid, siis sel aastal vþiks iga laud kirjaliku kokkuleppe teha, kus oleks kaardistatud ootused ja eesmärgid. Kuu-paari pärast vaataksime, kuidas sþlmitud kokkuleppeid täidetud on, et asjad ei jääks ainult ideede tasandile ja osaluskohvikutel oleks suurem positiivne mþju noorte eludele.

Kodanikupäeva viktoriini autasustamine.

FOTO: Indrek Arula

PĂ–FFil on kodanikupäeva programm Pimedate Ă–Ăśde filmifestivali PĂ–FF laste- ja noortefilmide programmi Just Film kavas on kaks filmi, mis on pĂźhendatud kodanikupäevale. Nii Tallinnas kui Tartus vĂľib tasuta vaadata filme “#ChicagoGirl: sotsiaalvĂľrgustik vs diktaator“ ja “Laul Alexiseleâ€?.

Esimese filmi peakangelane, 22-aastane USA-s elav sßßriatar Alaa Basatneh on elav näide sellest, kuidas kasutada internetti passiivse klikkimise asemel selleks, et 6000 km kauguselt aktiivselt oma kodumaa revolutsioonis osaleda. “Laul Alexiseleâ€? on inspireeriv lugu kahest noorest, kes Ăźllatava tasakaalukuse ja otsusekindlusega Ăźritavad leida iseend selles kohati karmis maailmas.

Ăœhisnädala korraldusmeeskond: Maiko KeskĂźla, Kaspar Tammist – SA Järvamaa Arenduskeskus, Krista Habakukk – SA Pärnu EttevĂľtlus- ja Arenduskeskus, Kadri Pau – SA Tartu Ă„rinĂľuandla, Lianne Teder, Maret Lepiksaar, Paula Koppel, Jevgenia RĂľbakova – Harju EttevĂľtlus- ja Arenduskeskus, Aet Arula – SA Valgamaa Arenguagentuur, Kaja Hiis – SA Tuuru, Karro KĂźlanurm – EAS, Martin A. NoorkĂľiv – SA Domus Dorpatensis, Piret Jaaks – Ăźhisnädala koordinaator, Kärt Villmann – kujundus – AdAngels, Anneli Kenk – lehe kĂźljendus, Saara Kirjastus.

HARJUMAA 21. november PÖFF Just Film esitleb, “#ChicagoGirl: sotsiaalvõrgustik vs diktaator“. Coca-Cola Plaza, Tallinn.

21. november PÖFF Just Film esitleb, “Laul Alexisele”. Coca-Cola Plaza ja Solaris kino, Tallinn, Viimsi kino.

22. november Muusikute Täiendõppe keskuse kontsert „Muusikasillad“, Tallinn.

23. november Best of Kanutiaia Videostuudio lühifilmide seanss. Kanutiaia videostuudio, Tallinn.

24. november Sära koos YFUga! helkurite jagamine Tallinna koolides ja kesklinnas.

24. – 28. november Noorteühingu Plast paberi valmistamise meistriklassid. Ukraina kultuurikeskus, Tallinn.

25. november Harjumaa Aasta Tegija tunnustusüritus. Raasiku vald, Harjumaa.

25. november Loeng „LEADER – kas uus ühiskondlik kord = projektikirjutajate klassi tõus.“ Põllumajandusministeerium, Tallinn.

26. november Kaitseliidu avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Harjuma maleva ja Tallinna maleva staabid, Tallinn.

26. november Kodanikupäeva aumärkide ja Aasta Kodaniku tiitli üleandmine kodanikupäeva tänuüritusel. Tervishoiu muuseum, Tallinn.

27. november Mittetulundusvaldkonda sisseelamise seminar uutele juhtidele. Omavalitsusmaja, Tallinn.

27. november Päev fotograafiga. Fotostuudio Direktori Kabinet, Tallinn.

27. november Vabaühenduste ümarlaud, Keila Linnavalitsus.

27. november Kuuldemänguõhtu. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ruumid.

27. november Seminar kliimast ja energeetikast ning nende mõjust inimesele, Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus.

27. november Tegusate Eesti Noorte aruteluõhtu, Tallinn.

28. november Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskohvik. Restoran Gloria, Tallinn.

29. november Kodanikuühiskonna mõjufilmide esitlus. Kino Artis, Tallinn.

29. november Ühiskonna Positiivne Mõttekoda õigest elukeskkonnast. Rahvaülikooli Meistrite hoov, Tallinn.

30. november Info- ja perepäev Hiirekese mängutoas. Keila.

Vabatahtlik märkab KAKKU. Kassikakku“. Saaremaa eri asukohad.

26. november Koolitus „Vabatahtlikult asendamas riiklikku tellimust“, Arensburgi Meedla Koda, Lossi 6, Kuressaare.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele, Väljaku 5, Kuressaare.

27. november Koolitus „Väikelaste traumad, nende vältimine“. Tallinna 12, Kuressaare.

27. november Aktsioon „Märka vabatahtlikku, Vabatahtlik märkab KAKKU. Kassikakku“. Saaremaa eri asukohad.

27. november Saaremaa Osaluskohvik 2014. Kuressaare Kultuurikeskus, Tallinna tn. 6, Kuressaare.

28. november Kodanikuühiskonna konverents „Sotsiaalne ettevõtlus - kas jah või ei“.

Arensburgi Meedla Koda, Lossi 6, Kuressaare.

29. november Laat/mess. Tornimäe rahvamaja, Tornimäe, Pöide vald.

Kontakt: helje@sasak.ee

PÕLVAMAA 22. november „Põlvamaa Vabaühenduste Suurpäev 2014“. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.

24. november Seminar „Võrdsena ühiskonnas“.

Põlva Päevakeskus.

25. november Heategevuslik kadripäeva laadatrall ja kohvik. Põlva Põhikool.

25. november Vastse-Kuuste ümarlaud: Kas ja kuidas peaksid MTÜ-d omatulu teenima? Vastse-Kuuste raamatukogu.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Kaitseliidu Põlva malev.

26. november Mikitamäe ümarlaud: Valla ja kolmanda sektori koostöö. Mikitamäe vallamaja.

27. november Piiriveere Liideri strateegiapäev.

Orava kultuurimaja.

29. november Seminar: Vägivallast vabalt ja avatult. Räpina Ühisgümnaasium.

30. november Jõuluootuse perepäev. Põlva Perekeskus.

Kontakt: kaisa.tammoja@polvamaa.ee

PÄRNUMAA

17. – 28. november Käsitöönäitus “Puusse pandud” Jõgeva linnas, eri asukohtades.

25. november Jõgeva linna loomemaja teemaline ümarlaud. Jõgeva Muuseum.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Kaitseliidu Jõgeva malev.

26. november Mustvee MTÜde mõttekoda. Mustvee Kultuurikeskus.

28. november Jõgevamaa kodanikuühenduste konverents. Jõgeva Kultuurikeskus.

28. november Noorte osaluskohvik Jõgeval. Jõgevamaa Gümnaasiumi aula.

28. november Noorteühenduse Juventus vabatahtlike aktsioonid. Jõgevamaa, Põltsamaa, Adavere, Siimusti, Juula küla, Voore.

30. november Tabivere valla MTÜde ümarlaud.

Jõgevamaa, Juula külamaja.

21. november Pärnumaa Kodukant 15 – Aasta küla, sädeinimesele, tegusa maanoore tunnustamine.

Raeküla Vanakooli Keskus.

24. - 30. november Raeküla Hea Kodaniku nädal.

Raeküla Vanakooli Keskus.

24. - 27. november Kodanikunädal Pärnu Linnakodaniku majas. Pärnu Linnakodaniku maja.

24. november Ühisseminar – Paikuse valla võlud ja valud. Paikuse Noortekeskuse III korrus.

25. november Võrdse kohtlemise koolitus. Pärnu Maavalitsuse saal.

24. - 30. november Sügisnäitus Kadjaste külast.

Kadjaste Vabaajakeskus.

26. november Pärnumaa kogukonna foorum. Hotell Strand.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Pärnu Kaitseliit.

26. november Pärnumaa Vabakonna tänupäev (osalemine kutsetega). Hotell Strand.

27. november Ühisseminar “Häädemeeste hääd külad kõnelevad”. Soometsa Külamaja.

28. november Noorte osaluskohvik.

Pärnu Muuseum.

28. november Pärnumaa rahvusvähemuste kultuuriseltside õpituba. PEAK, Pärnu.

29. november Vabatahtlike tegude päev. Nooruse Maja.

Kontakt: kersti.kurvits@jaek.ee

Kontakt: krista@peak.ee

Kontakt: info@heak.ee

JÕGEVAMAA

VÕRUMAA 25. november Küünalde valmistamise töötuba.

Uue-Antsla rahvamaja.

25. november Kingituste valmistamise töötuba.

Võru, Aila Näpustuudio.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Võru maleva noorte maja.

27. november Piiriveere Liideri strateegiapäev, Orava kultuurimaja.

27. november Euroopa filmikohvik X – „Ida“. Võru kino Kannel.

27. november Kingituste valmistamise töötuba.

Võrus, Aila Näpustuudio.

28. november Võrumaa Noorte osaluskohvik. Võrumaa Toidukeskus.

29. november Paeltikandi meistriklass. Lasva rahvamaja.

29. november Võrumaa vabaühenduste konverents 2014. Uue-Antsla Rahvamaja.

30. november Poolesaja jõuluvanaga laat. Antsla linna keskväljak.

30. november Paeltikandi meistriklass. Lasva rahvamaja.

30. november Tsooru mälumängur 2015. Tsooru Rahvamaja.

Kontakt: evelyn@vaa.ee

SAAREMAA 25. november Noortele suunatud õppereis Saaremaal. Saaremaa maakond.

25. november Koolitus „Kuulmine ja kuulamine“.

Tallinna 12, Kuressaare.

25. november Aktsioon „Märka vabatahtlikku,

VILJANDIMAA 21. november Sarve päev. MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liit. Piiri 3a, Viljandi.

24. november Viljandi maakonna turvalisuse seminar “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”. Paistu Rahvamaja.

24. november MTÜ Teeme Käsitööringis. Lääne 2, Maksimarketi II korrus.

25. november Avatud ühendused Põhja-Viljandimaal. Olustvere, Koksvere Kuhjavere Külamajad.

26. november MTÜ Tuhalaane kingikoda. Karksi vald, Tuhalaane Külamaja.

26. november MTÜ Bonifatiuse Gild tutvumine majaga ja meisterdamine.

26. november MTÜ “Käetöö koid” ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R Jõulukaartide valmistamine. Mõisaküla, Pärnu 39.

26. november Kodanikupäeva konverents “Liikumine tervendab maailma” Karksi valla kultuurikeskus, Viljandi mnt. 1, Karksi-Nuia.

26. november MTÜ Teeme seltsidaamid lähevad külla Viljandis, Posti 20.

26. november MTÜ Singel Kodu maja kaunistamine jõuluks Viljandi, Leola 12a.

26. november MTÜ Kõpu Naisselts Kõpu kiriku korrastustalgud, Kõpu vald.

26. november Varjupaikade MTÜ kodutute loomade varjupaiga heakorratalgud.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele Viljandimaa, Saarepeedi.

27. november Ühisrahastusplatvormi Hooandja tutvustus Vabaduse plats 6, II korrus.

27. november Noorte osaluskohvik, Viljandi Gümnaasium, Viljandi, Hariduse 2.

27. november MTÜ Viljandi Aiandus ja Mesindus

Selts, Kaia Iva reisimuljed Hiinas.

28. november Kodanikuühenduse konverents ja tunnustamispäev, Olustvere mõis.

29. november MTÜ Viljandi Lennuklubi avatud uksed Viljandimaa, Päri küla lennuväli.

Kontakt: jaanika.toome@viljandimaa.ee

LÄÄNE-VIRUMAA 03. november alates Fotonäitus „Euroopa maaelu piltides“. Sõmeru Keskushoone.

24. november Fotonäitus Kunda linna aukodanikest. Kunda Ühisgümnaasiumi.

24. november Kodanikuühenduste päev Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Mõdriku.

24. november Kunda Tsemendimuuseumi kella taaskäivitamine.

25. november Kodanikupäev. Kadrina Keskkool.

25. november Kodanikupäev. Rakvere Gümnaasium.

25. november MTÜ Huviselts Elujoon - Avatud uste päev. Rakvere Sotsiaalabikeskus.

25. november Vabatahtlik liikuval pildil. Rakvere Avatud Noortekeskus.

25. november Piirkondliku mälumänguturniiri esimene osavõistlus. Kunda.

25. november Korvpalliõhtu. Haljala Noortekeskus.

25. november Kadrilaat. Kadila Seltsimaja.

26. november Lühinäidendite konkurss “Meie ja kodulugu”. Kunda Ühisgümnaasium.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Rakvere.

26. november Karate õhtu. Rakvere Avatud Noortekeskus.

27. november Lääne-Virumaa kodanikuühenduste konverents „Motivatsioon muutust luua“. Rakvere.

28. november Kooli sünnipäevale pühendatud kogukondlik miniseminar. Kunda Ühisgümnaasium.

28. november DEBATT „Ääremaa üheskoos turvaliseks!“ Metsamõisa talu, Järsi küla, Tamsalu vald.

28. november Noorte osaluskohvik 2014. Rakvere.

29. november Kaitseliidu Viru maleva Tapa kompanii hoone korrastustalgud. Tapa.

29. november Sportlik laupäevak Mõedaku Spordibaasis. Rägavere vald.

29. november Rahvusvahelise Puuetega Inimeste Päeva tähistamine. Rakvere.

29. november Kadila Seltsimaja 85. aastapäeva tähistamine.

30. november Roela Rahva Maja tähistab 45. juubelit. Vinni vald.

Kontakt: mty@arenduskeskus.ee

JÄRVAMAA 22. november Reinaru Vennad kontsert. Paide Wabalinna maja.

25. november Järvamaa Kodanikuühiskonna konverents. Järvamaa, Kooli 1, Väätsa Mõis.

25. november Lahtiste uste päev Eesti Jalgrattamuuseumis. Väätsa vallamaja.

26. november Kaitseliidu Maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Türi Kaitseliit.

27. november Imavere mittetulundusühenduste ümarlaud. Viljandi mnt 6, Imavere vald.

27. november Järva Diabeetikute Selts korraldab tervisepäeva. Türi kultuurikeskus.

Kontakt: kaspar@jarva.ee

TARTUMAA 19. november Ühisnädala avakonverents Tartus “Kust tuleb kogukonnatunne?” AHHAA keskus.

24. november - 26. november Sära koos YFUga! Üle terve Tartu linna.

24. november Fotonäitus „EWOCA – noored kogukonna heaks“. Tartu loodusmaja.

25. november Väljasõit Tartumaal: Kuidas kaasata kogukonda, teenida tulu ja silma paista?

25. november PÖFFi laste- ja noorteprogrammi film “Laul Alexisele”. Tartu kino Ekraan 1.

26. november Teemapäev “Psüühilise erivajadusega inimesed sotsiaaltöö sihtrühmana”. SA Domus Dorpatensis.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Kaitseliidu Tartu malev.

27. november Tartumaa noorte osaluskohvik. Tartu Heino Elleri nim. Muusikakooli Tubina saal.

27. november Vabatahtlike Neljapäev: Ühenduste ja vabatahtlike kohting. Dorpati konverentsikeskus.

27. november Tartumaa aasta kodanikuühenduse, vabakondlase ning Aasta küla konkursi tunnustamisüritus. Dorpati konverentsikeskus.

27. november Muusikaviktoriin. Lokaal Naiiv.

29. november Filmiteemaline laat. Tartu Waldorfgümnaasium (Ploomi 1).

Kontakt: kadri@tartu.bas.ee

HIIUMAA november - jaanuar Näitus Ülo Sooster 90.

Hiiumaa muuseumi Pikk maja, Kärdla.

14. november Hiiumaa osaluskohvik 2014.

Rannapaargu, Kärdla.

19. november Näituse “Esimesed naisfotograafid Hiiumaal” avamine. Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja, Kärdla.

21. november Seminar R. Tobiase majamuuseumi uuendused. Hiiumaa.

25. november Talgud MTÜ Samaaria Eesti Misjon heaks. Putkaste.

26. november Kiduspe kabeli ümbruse korrastamise talgud. Kiduspe.

26. - 27. november Lääne-Eesti regiooni III turismikonverents, B7 Aastakonverents. Hiiumaa.

28. november Hiiumaa kodanikuühenduste tunnustamissündmus.

Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja, Kärdla.

28. november MTÜ Hiiumaa Kino Kultuurinädalavahetus kino, kohviku ja kontserdiga. Kärdla kinosaal.

29. november MTÜ Hiiumaa Kino Kultuurinädalavahetus kino, kohviku ja kontserdiga. Kärdla kinosaal.

Kontakt: kaja@tuuru.edu.ee

LÄÄNEMAA 24. november Ettevõtlike täiskasvanute Töövarjupäev. Läänemaa, eri kohad.

25. november Ettevõtlike täiskasvanute Töövarjupäev. Läänemaa, eri kohad.

25. november Eakate ohutuspäev „Kaitse eite, aita taati“. Haapsalu Sotsiaalmaja.

25. november Kadriõhtu Pitsikeskuses. Haapsalu Pitsikeskus.

26. november Töötuba „Õiglane hind MTÜ tootele/teenusele“. Haapsalu, Beguta Külalistemaja.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Kaitseliidu Lääne malev.

27. november Läänemaa Sädeinimeste tunnustusüritus. Lihula Kultuurimaja.

28. november Läänemaa noorte osaluskohvik.

Läänemaa, Pürksi Kultuurimaja.

28. november Lühiseminar „Noorte võimalused Läänemaa tööturul“. Haapsalu Kultuurikeskuse kohvik.

29. november Vabatahtlikud muinsusi taastamas.

Läänemaa, Lihula mõis.

Kontakt: tiina@lak.ee

RAPLAMAA 17. – 28. november Kogukonnapraktika Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi abiturientidele. Raplamaa kodanikuühendused.

21. november „Kamamaja kontorkohvik nr 1“.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse.

23. november „Serve the City Kohila“. Hageri Hooldekodu ja Kati Kodu.

23. - 30. november Kogu Kohila koos! Erinevad üritused Kohila vallas.

25. november Külaülikooli loeng “Miks haridus on püha”. Valtu Seltsimaja.

26. november „Raplamaa Kodanikuühenduste Kärajad“. Rapla Kultuurikeskus.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Kaitseliidu Rapla malev.

01. detsember Raplamaa Noorte osaluskohvik.

Rapla Vesiroosi Gümnaasium.

Kontakt: karin@raek.ee

IDA-VIRUMAA 08. november Muusikasillad. Muusikute täiendõppe keskuses.

26. november Seminar “Noorte roll kodanikuühiskonna arendamisel”. Toila Spa-Hotell.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Kaitseliidu Alutaguse malev.

28. november Ida-Virumaa Kodanikuühiskonna Foorum 2014. Jõhvi Kontserdimaja.

28. november Vabaühenduste laat. Jõhvi Kontserdimaja.

Kontakt: info@ivek.ee

VALGAMAA 24. november Juku-Peedu Eesti Ühisnädala orienteerumise eritrimm. Lüllemäe.

24. november Taagepere külaplatsi ja puhkekohtade korrastamine.

25. november Kodanikupäeva konverents koolinoortele. Valga kultuurikeskus.

26. november Tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi. Valgamaa, Sangaste Rahvamaja.

26. november Kodanikupäeva virtuaalviktoriin koolinoortele. Valga Maavalitsus, Kesk 12, Valga.

26. november Kaitseliidu maleva avatud uste päev uutele noortejuhtidele. Kaitseliidu Valgamaa malev.

27. november Noortekonverents ja noorte osaluskohvik. Valgamaa, Valga Kultuurikeskus.

28. november Perepäev Valgamaa lasterikastele peredele. Valgamaa, Valga Avatud Noortekeskus.

Kontakt: aet.arula@valgamaa.ee

Programm täieneb pidevalt!

Vaata www.uhisnadal.ee