Külakiri Aprill 2011 by Liikumine Kodukant

Külakiri L i i k u m i s e

K o d u k a n t

A j a k i r i

Teeme Ära talgupäev • Üheskoos on kindlam • Maapäev “Tagasi koju” Õpiring “Ise tehtud, hästi tehtud!” • Noorteprojekt Uued Luuad • Kes on konsulent?

Sisukord 3 Külas on elu 4 Talgulugude kogumine 6 Üheskoos on kindlam 7 Tunnusta oma piirkonna tegijaid! 8 Maapäev “Tagasi koju!” 10 Millal sa viimati õppisid? 12 Uued luuad 14 Konsulent - abimees või kärner

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumine Kodukant kontor. Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618. MTU Eesti Külaliikumine Kodukant Aadress: Sirge 2, Tallinn 10618, Eesti Toimetus: Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Kaija Kõiv, Külli Vollmer. Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogud Kujundus: Rasmus Arme Trükk: Paar OÜ Tiraaž: 2000, ilmub 6 korda aastas

Tule talgutele, leiad armastuse! 7. mail 2011 toimub üle Eesti taas ühine talgupäev. Pane sinagi end talgutele kirja www.teemeara.ee

Eneli, talguline: “Läksin Anija valda, Vetla ja Voose vahel asuvat karjääri koristama. Tööhoos sattusin kõrvuti laheda noormehega. Prügikottide vahel poolelijäänud vestlust jätkasime hiljem, kui ta mu uuesti üles otsis. Nüüd on see mees minu abikaasa ja väikese poja isa!

Teeme Ära talgupäeva korraldavad: Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL

Külas on elu

Tarmo Tüür

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige

Kes on juba käinud tänavuse Teeme Ära talgupäeva kodulehel, on tõenäoliselt kohanud seal Maretit, kes avastas eelmisel talgupäeval, et ka külas on elu. Maret korraldas Saaremaal talgud Kõrkküla seltsimaja ümbruse korrastamiseks ja meenutab hea sõnaga kohaletulnud talgulisi, nende rõõmu ja teotahet. Välja olid tulnud nii vanavanemad, emad-isad, lapsed kui lapselapsed. Seda, et Eestimaa külad ei ole kaugeltki välja suremas, avastasid aga ilmselt paljudki. Mullusel talgupäeval korraldatud 1130 talgust toimus üle 80% väljaspool linnasid. Milles on talgute vägi, et see ühel päeval üle 30 000 eestimaalase kodust välja ajas, ja miks siin just külad esirinnas olid? Eksivad need, kes arvavad, et talgud on mingi uue aja komme. Teeme Ära talgupäeval kaasalöömine on paljude külade jaoks lihtsalt pikaajalise traditsiooni jätkamine. Juba ammustest aegadest on teada, et üheskoos toimetada on mõnusam – saab rohkem tööd tehtud ning on palju lõbusam kui omaette nokitsedes. Talgutelt on ikka leitud ja leitakse ka täna uusi tuttavaid ja sõpru. Või koguni kaaslane kogu eluks. Lisaks tavapärasemate tööde tegemisele on talguid peetud ka abikäe ulatamiseks. Sajandi või paari eest mindi sel moel appi küla vaesematele või neile, kelle elamist punane kukk oli räsinud. Ka täna on talgud hea viis, et teoks saaksid asjad, mis meile korda lähevad ja ärategemist vajavad. Näpuga näitamine või üksnes teiste otsa vaatamine ei vii edasi. Õpime enda ümber märkama abikätt ja tegemist vajavat ning oleme üha rohkem valmis ka ise aktiivselt kaasa lööma. Õpetajaiks ja eeskuju näitajaiks on selles just Eestimaa külad.

Kuidas küla linnale... Ülaltoodud numbrid mullusest talgupäevast näitavad ilmekalt, et selline aktiivne eluhoiak ja kogukondlik toimetamine on omasem linnadest väljaspool. Harjumus meie ühise elukeskkonna eest hoolt kanda ja tarvidusel käed külge panna on maal rohkem levinud. Kuidas neid olulisi väärtusi aga hoida ja kasvatada? Kuidas neid üha enam ja enam külast linna eksportida? Külaliikumine Kodukant ja teised Teeme Ära talgupäeva korraldajad usuvad, et selleks võiks olla igal aastal üks ühine päev, kus neid väärtusi esile tõsta ja eeskuju näidata. Nii nagu on emadepäev või emakeelepäev, võiks meil olla ka talgupäev. See on päev, kus küla linnale eeskuju näitab. Päev, mil me tuleme kodust välja ja saame üksteisega kokku, saame tuttavaks ja rõõmsamaks, saame tehtud palju olulisi asju. Saame parema elukeskkonna nii meie ümber kui ka meie endi sees! Sestap oleme talgupäeva ette valmistades võtnud nõuks vähendada kampaanialikkust ning rääkida rohkem ettevõtmise sügavamast sisust: neist elulistest väärtustest, mida talgud hoida ja kasvatada aitavad ning mida kõike talgutelt leida võib. Selleks kutsume kõiki üles rääkima ja jagama ka oma lugusid oma talgutelt, nii ammustelt kui hiljutistelt koostegemistelt. Seega, head külad üle Eestimaa, kutsume teid kõiki üles jagama oma küla talgute lugusid ja korraldama talgud ka tänavusel talgupäeval ning panema need kirja Teeme Ära kodulehel www.teemeara.ee. Näitame ennast ja oma teotahet, näitame eeskuju uusasumitele ja linna-kogukondadele! Mida rohkem on talgupisiku kandjaid, seda kiiremini see levib! Kohtumiseni mai esimesel laupäeval, 7. mail!

Talgulugude kogumine Külli Vollmer

Vaike Reemann

Head Kodukandi inimesed! Märkige kaardile oma küla ja kutsuge talgupäeva raames inimesi Eestimaad avastama. Või võtke naaberküla elanikud kampa ja tehke koos midagi suuremat – midagi, millest jõud üksi üle ei käi. Kellel ideedest puudus, vaadake kodulehelt, mis põnevaid ettevõtmisi seekord Eestimaal korraldatakse.

oluline on koos tehtud töö, rahulolu hinges ja rõõm kordaläinud päevast. Teeme Ära talgupäeva korralduses seisab Eesti Külaliikumine Kodukant selle eest, et maakonnatasandil tegevusi koordineerida, pakkuda talgute korraldajatele igakülgset abi ning propageerida erinevate talgute korraldamist. Teeme Ära raames avaneb võimalus tuua talgutraditsioon ja külade toredad tegemised laiema avalikkuse teadvusesse. Külatalgud on väga hea võimalus teha midagi koos erinevate generatsioonide ning rahvustega, et tekiks ja tugevneks „meie“ tunne. Meil kõigil on oma talgulood ja -leiud, mida saab seekord ka kodulehel www.teemeara.ee kirja panna.

Teeme Ära koordinaatorite toimkonna eestvedaja, Eesti Külaliikumine Kodukant

Talgud on meeldiv koht kokkusaamiseks, suhtlemiseks ja samas millegi praktilise tegemiseks. Tänu Teeme Ära kampaaniale on küladel üle Eesti võimalus kutsuda appi neid inimesi, kes soovivad midagi koos teha. Ühine talgupäev võimaldab tutvustada oma küla või kodukandi ajalugu, rääkida seltsitegevusest ning pajatada põnevatest sündmustest neile, kes külaeluga tihedalt kokku ei puutu. Eesti küla- ja maaelu on kirev ja mitmekülgne ning talgupäevadel tööd tehes ja pärast koos pidu pidades saavad kõik talgulised seda ise kogeda. Teeme Ära talgupäev annab võimaluse kaardistada tublisid tegijaid, väärtustada vabatahtlikku tööd ja tunda uhkust tehtust. Oluline pole see, kas talguline on külaelanik, suvekodu omanik, aktiivne vallaelanik või uudishimulik linlane,

Heinatalgud Pöide kihelkonnas Foto: Johannes Pääsuke 1913

Eesti Rahva Muuseum

Talgulugude kogumise veebiretk Eesti Rahva Muuseum ja Teeme Ära talgupäeva meeskond korraldavad sel kevadel esimese üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretke, mis kestab 15. märtsist 13. maini 2011. 16.–17. sajandi kirjutistes on leida esmaseid ülestähendusi Eesti talgute kohta. Ühistööna on kiireloomulisi või palju tegijaid nõudvaid

töid ära tehtud nii mõisates, taludes, nõukaaegsetes majapidamistes kui ka nüüdisaegsete üleriigiliste ettevõtmiste ajal. Ühes vanas talgukirjelduses on õnnetuse või häda korral peetud talguid lausa ligemise aitamise armastusetööks nimetatud. Oma olemuselt sarnast laadi tegevuseks võib pidada ka kõiksugu tasuta tööd isamaa heaks – nagu näiteks Eesti Rahva Muuseumi kogujate tegevus. Tänu usinatele kaastöölistele on meil tulevaste põlvede jaoks alles hulgaliselt kallist vanavara, aga ka vanu talgulugusid ja pilte nii viljalõikuse, heinateo, linaropsimise, sõnnikuveo, sulenoppimise, katuselöömise, puulõhkumise, metsaistutamise, kivikorjamise, kartulivõtu kui silotegemise kohta. Saame teada, kuidas talgutel tööd vihuti ja pärast lustigi löödi. 1989. aastal puhastas suur hulk rahvast Raadi mõisat sõjaväesaastast. Tehtud filmi vaadates jääb mulje, et nendel talgutel okastraadist tõkkeid maha lõikudes rajati eelkõige teed vabadusele. Kirjapandud lugu, foto- või filmijäädvustus muutub osakeseks sinu, su kodukandi ja meie ühisest ajaloost. Kutsume kõiki üles aktiivselt osa võtma! Kutsume kirjutama ja jagama lühidalt või pikalt oma talgulugusid teistega ning jutustama, miks on talgutel osaletud, mida on tehtud ja mida leitud. Kirjutada võib ka kõige värskemaid talgulugusid ehk kuidas toimus mullune või tänavune Teeme Ära talgupäev. Eraldi kutsume üles koole kõikjal Eestis osalema talgulugude kirjutamisel. Palume õpilastel uurida oma vanematelt ja vanavanematelt,

mida tähendavad nende jaoks talgud, miks neil on osaletud ja mida talgutelt on enda jaoks talletatud. Eesti Rahva Muuseum ootab klassitäite viisi lugusid, tublimate koolide vahel loosime välja auhinnareisi Tartu muuseumitesse. Kuidas me teie talgulugusid ootame? Talgulugusid saab sisestada otse Teeme Ära veebilehel spetsiaalses aknas, mille kaudu muudetakse lood ka teistele nähtavaks – nii loodame kokku saada kogu Eestit katva talgulugude võrgustiku. Soovi korral saab ERMi saata ka pikemaid lugusid koos veebilinkide, esemete, fotode ja videotega e-postiaadressil: Tiina.Tael@erm. ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, Tartu 51014. Lugudele palume lisada nimi (soov jääda anonüümseks tuleb ära märkida), loo toimumise aeg ja koht ning andmed, mida ei avalikustata (sugu, sünniaasta, telefon, aadress, e-post). Talgulugude kogumise veebiretke lõpetamine toimub 14. mail Muuseumiööl Eesti Rahva Muuseumis. Osalejatele jagavad auhindu Eestimaa Looduse Fond, Eesti Rahva Muuseum ja Teeme Ära partnerid. Kõik kogutud talgulood jõuavad ERMi arhiivi ning neid saavad muuseumi uue hoone näitustel lugeda ka teised. Täpsem info: Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael, e-post: Tiina.Tael@erm.ee, tel. 7350420. Jääme ootama teie talgulugusid! Eesti Rahva Muuseum ja Teeme Ära meeskond

Eesti Rahva Muuseumi 1924. aasta Saaremaa kogumismatka materjalide hulgas on stud. agr. Eduard Kääparini kirjeldus Pöide kihelkonna Mui külas heinatalgutest: Et heinategemise viisiga lähemalt tutvuneda, otsustasin heinategu ühel hommikul kaasa teha. Hommik 7. juulil ähvardas ilus saada. Kella 2 ajal enne päikest koputati uksele ja kutsuti üles – heinale. Vähese aja pärast sammusime 8 inimest üle kastese karjamaa Pahema väina sihis, mille kaldal heinamaa asus. Külakupja kaarele ilmumisel asusid kõik külarahvas, ligi 80 inimest, tööle. Nagu hiljem selgus, niidavad siin ka juba lapsed 14 aastast arvates. Ka minule oli vikat määratud, mida õhtul palusin. Nii avaneski võimalus Saaremaa oma maal valmistatud vikatiga heina niita. Tuleb täheldada, et saarlase vikat on vähe omapärane, et ta omamaa sepa töö on. Saarlane ei pinni vasara haamri abil vikatit, vaid käiab seda suurel käial, mis iga talu õue peal

leidub. Käiab nagu soomlane, kuid vikati lüvi (vars) on väga omapärane ja kaugeltki mitte sarnane soomlase lüvile. Vikati lüvi on üle sülla pikk ja on varustatud kahe käepidemega, mis moodustavad omavahel teatava nurga. Käepidemetest pidades on vikat tugevasti käes ja võib mõlema käega hooga tõsta. Neiud, naised, noorikud on kergetes riietes. Esimesed kannavad luiskusid eriti silmapaistvalt väljaõmmeldud vöö külge kinnitatud koti sees. Ka naistel on luisukotid. Mehed kannavad luisku kus juhtub. Harva tuleb käiatud vikatid luisata. Ka on vikatid siin märksa tugevamast terasest, nii et ta kaua vastu peaks. Nagu tähendasin, sünnib niitmine võidu. Varsti lendasid kuued, neile järgnesid vestid, rätikud jne, särgiväel läks rutuline töö edasi.

Üheskoos on kindlam Kaie Toobal, projektijuht

MTÜ Eesti Külaliikumisel Kodukant täitub järgmisel aastal viisteist aastat ajast, mil meie ühendus hakkas liitma Eestimaa valdade, külade ja väikelinnade tasakaalustatud arengut taotlevaid ja edendavaid ning külaelu väärtustavaid juriidilisi isikuid. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatud projektiga Üheskoos on kindlam alustame ettevalmistusi juubeliaastaks. Projekti eesmärgiks on tugevdada Liikumise Kodukant kuvandit ning hoida ja säilitada dokumentatsiooni eesmärgiga tagada külaliikumise ja ühenduse võrgustiku ajaloo talletamine. Samas otsime ka organisatsioonile kõneisikuid, kohtume seniste ja uute koostööpartneritega – LEADER, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Põllumajandusministeerium jt. Projekti avalöögiks oli Kodukandi maakonnaühenduste kokkusaamine 4.–5. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses. Projektijuht ja Liikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal alustas maakonnaühenduste kogemuspäeva Üheskoos on kindlam projekti lühitutvustusega. Edasi järgnes päeva tõsisem osa – koolitus dokumentatsioonist. Koolitaja selgitas seadusega kehtestatud nõudeid ja andis näpunäiteid dokumentide koostamiseks ning säilitamiseks. Koolitusele järgnes Teeme Ära talgupäeva infotund. Kõnelesid talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür, maakondade koordinaatorite toimkonna eestvedaja, Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer, kommunikatsiooni toimkonna eestvedaja Erkki Peetsalu ning turundus- ja reklaamimees Sven Puusepp. Tutvustati talgupäeva eesmärki, kodulehte ja meeskonda. Sven esitles eel-

Infot jagab külakultuuri Liikmed kuulasid hoolega valdkonna juht Külli Vollmer koolitaja nõuandeid

mise talgupäeva lugusid, mis jutustasid leitud kivist, sõbrast, armastusest jne. Lähemalt saad lugeda ja ka talgu registreerida aadressil www.teemeara.ee. Tegime algust ka Kodukandi ühtse kuvandi loomisega. Valmimas on Kodukandi esitlus, mida maakonnaühendused saavad kasutada organisatsiooni tutvustamiseks nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Päeva lõpus toimus tegevmeeskonna infotund, kus valdkondade juhid tutvustasid käesoleva aasta tegevusi ning rahastatud projekte. Palju põnevat on ees noorte valdkonnas, koolituskeskus alustab uue tegevusega – õpiringidega. Sel aastal valitakse Aasta Küla, toimub Maapäev Roostal, Läänemaal. Teisel päeval selgitas koolitaja Heleriin Jõesalu maakonnaühenduste esindajatele, mida tähendab sotsiaalmeedia ühenduste jaoks, ja jagas juhtnööre lihtsa tööriistaga Edicy kodulehe loomiseks. Lahkumisel tõdesid osalejad, et oli üks tõsine, töine ja õpetlik kogemuspäev ning suure huviga oodatakse järgmist kokkusaamist. Projekti raames korraldame kogemuspäevad ka kõneisikute ja koostööpartneritega. Esimene kokkusaamine koostööpartneritega toimus 23. märtsil Lihula Rahvaülikoolis. Kohtusid Liikumise Kodukant esindajad, Leader tegevusgruppide Foorumi esindajad, Maamajanduse Infokeskuse ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu töötajad. Töises õhkkonnas sündisid mitmed ettepanekud edasiseks koostööks. Nii oleme sellel aastal teinud algust Eesti Külaliikumise Kodukant moto „Kogu Eesti peab elama!“ elluviimisega. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põllumajandusministeerium

Kaija Kõiv tutvustab ajalehte „Meie Meelest“

Teeme Ära talgupäeva infotundi jälgib huviga kogu tiim

Tunnusta oma piirkonna tegijaid! Käesoleval hetkel tegutseb Eestis kokku 26 kohalikku Leader tegevusgruppi, mis katab ligi 98% maapiirkonnast Maaelu arengukava 2007–2013 Leader meetme abil on tehtud palju häid projekte. Nende projektide tutvustamiseks ja tegijate tunnustamiseks on Maamajanduse Infokeskuse maaeluja kalandusvõrgustiku osakond välja kuulutanud konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) Leader meetme toetust saanud parimaid projekte ja nende teostamise taga olevaid tublisid maapiirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.

Kuidas konkursile projekte esitatakse? Konkursil osalevaid projekte võivad välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud. Täpsema infoga saad tutvuda leheküljel http://www.maainfo.ee/index.php?page=33 Konkursile saab projekte esitada 30. aprillini 2011.

Keda tunnustatakse? Konkursil saavad osaleda MAK Leader meetme raames toetust saanud projektid viies kategoorias: • Parim põllumajandusprojekt • Parim maaettevõtlusprojekt • Parim keskkonnaprojekt • Parim noorteprojekt • Parim koostööprojekt

Arenduskoda www.arenduskoda.ee Tegevuspiirkond: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn Hiidlaste Koostöökogu www.hiiumaa.ee/koostookogu Tegevuspiirkond: Kõrgesaare, Pühalepa, Emmaste, Käina ja Kärdla vald Ida-Harju Koostöökoda www.idaharju.ee Tegevuspiirkond: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vald Jõgevamaa Koostöökoda www.jogevakoostookoda.ee Tegevuspiirkond: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa, Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare, Kasepää ja Torma vald ning Mustvee linn Järva Arengu Partnerid www.jap.org.ee Tegevuspiirkond: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald Kirderanniku Koostöökogu www.kirderannik.ee Tegevuspiirkond: Kohtla, Toila, Vaivara, Jõhvi vald ja Narva-Jõesuu linn

Kodukant Läänemaa www.kklm.ee Tegevuspiirkond: Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi vald

Partnerid www.mtupartnerid.ee Tegevuspiirkond: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru, Haljala, Vinni ja Rakvere vald

Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.ee Tegevuspiirkond: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald

Lõuna - Järvamaa Koostöökogu www.koostookogu.ee Tegevuspiirkond: Türi, Imavere ja Väätsa vald

Peipsi-Alutaguse Koostöökoda www.pakmty.ee Tegevuspiirkond: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald

Rohelise Jõemaa Koostöökogu www.joemaa.ee Tegevuspiirkond: Tori, Are,Surju, Halinga, Paikuse, Vändra, Järvakandi, Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu

Virumaa Koostöökogu www.viko.ee Tegevuspiirkond: Sonda, Lüganuse, Maidla, Rägavere, Aseri vald ja Püssi linn

Lääne - Harju Koostöökogu www.vomentaga.ee Tegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalemma vald, Keila vald

Piiriveere Liider www.piiriveere.ee Tegevuspiirkond: Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare vald

Võrtsjärve Ühendus www.vortsjarveyhendus.ee Tegevuspiirkond: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu, Rannu, Rõngu, Viiratsi vald ja Võhma linn

Mulgimaa Arenduskoda www.mulgimaaarenduskoda.ee Tegevuspiirkond: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn

Põhja-Harju Koostöökogu www.leaderph.eu Tegevuspiirkond: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald

Saarte Koostöökogu www.skk.ee Tegevuspiirkond: Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald

Nelja Valla Kogu www.4kogu.ee Tegevuspiirkond: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald PAIK www.pandivere.eu Tegevuspiirkond: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere ja Rakke vald

Põlvamaa Partnerluskogu www.partnerluskogu.ee Tegevuspiirkond: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora

Tartumaa Arendusselts www.tas.ee Tegevuspiirkond: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Ülenurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara, Võnnu vald ja Kallaste linn

Pärnu Lahe Partnerluskogu www.plp.ee Tegevuspiirkond: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga, Lavassaare, Kihnu ja Lavassaare vald

Valgamaa Partnerluskogu www.valgaleader.ee Tegevuspiirkond: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn

Võrumaa Partnerluskogu www.voruleader.ee Tegevuspiirkond: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald

Maapäev

“Tagasi koju” Maapäeva peateema „Tagasi koju“ haakub Presidendi üleskutsega ning ettevõtlusorganisatsioonide ja EASi koostöös käivitatud programmiga “Talendid koju”. „Talendid koju“ sihiks on erinevatel põhjustel Eestist lahkunud kaasmaalaste kaasamine Eesti ühiskonna ja ettevõtete tuleviku kujundamisse. „Tagasi koju“ eesmärgiks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sh noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil. Kodanikuühiskonna Arengukava (KODAR) ja selle valdkondade tutvustamine Maapäeval loob eeldused Kodukandi kui huvikaitset teostava organisatsiooni aktiivsemaks kaasamiseks nii riigi kui kohalikul tasandil. 2011. a on Euroopa Vabatahtlike Aasta, mis annab hea võimaluse vabatahtliku töö esiletoomiseks maapiirkondades, sh külavanema ja kü-

laseltside rollist kogukonna arengus, koostööst kohaliku omavalitsusega, kaasamisest otsustusprotsessidesse jms. Lähtuvalt KODARist ja Maapäeva peateemast, on mõttekodades planeeritud käsitleda järgmisi teemasid : • Koostöö kohaliku omavalitsusega • Kaasamine • Kohalik toit • Väikeettevõtlus • Kultuuripärand Eesti külades • Lugude tähendus kogukonnas • Õppiv küla • Kogukonna areng külas nõustamisteenuse toel • Elu rannakülas Mõttekodadest ja nende juhtidest loe edaspidi www.maapaev.tk

Eesti Külade Maapäeval on traditsiooniks saanud, et korraldava maakonna vallad võtavad esimesel päeval vastu maakondade 20-liikmelised delegatsioonid. Eesmärgiks on tutvustada valla asutuste, ühenduste ja külade tegemisi. IX Maapäev “Tagasi koju” toimub Läänemaal. Mida seekord näidatakse ja mis vald sinu maakonda võõrustab sellest saad täpsemalt lugeda www.maapaev.tk RIDALA VALD www.ridala.ee – Valgamaa, Harjumaa “Uuemõisa – valla võimu ja vaimu keskus”, Vallamaja, Aliide pagaritooted, Uuemõisa Ühing, Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Värava talu miniloomaaed, Kiideva Looduskeskus, Puise nina, Käsitöökoda, Nina talu. Kontaktisik Maire Vilbas TAEBLA VALD www.taebla.ee – Järvamaa, Lääne-Virumaa Pikajala mägi, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus, Palivere raudteejaam, Päevakeskus, Aleviselts, Naisselt, U-Studio, Kuliste aas, Võntküla külaplats. A. Laikmaa majamuuseum, Taebla vallamaja, Taebla kultuuri ja spordikeskus, Koela Talumuuseum. Kontaktisik Urmas Naudre

ORU VALD www.oruvald.ee – Jõgevamaa Oru vallamaja, Jalukse kauplus, AIP, Linpet AS, Linnamäe lihatööstus www.linpet.ee, Silma õpikoda, Silma Looduskaitseala www.silmalk.ee, Uuskalda Spordi- ja Puhkeküla www.uuskalda. ee, Metlini jahimaja www.metlin.ee. Kontaktisik Varje Paaliste VORMSI SAAR www.vormsi.ee – Tartumaa ja Viljandimaa Suuruselt Eesti neljas saar, 93 km2. Püha Olavi kirik, tuletorn Saxbys, Vormsi Talumuuseum Svibys www.talumuuseum.vormsi.ee, Lasteaed-Põhikool, Kodukandi Ühing ormso.wordpress.com, Hullo Koolituskeskus www.vormsi.ee, rõngasristidega surnuaed, Suuremõisa mõis, Rälby külamaja ja tuuleveski, Diby kämping. Kontaktisik Ene Sarapuu LIHULA VALD www.lihula.ee – Põlvamaa Jalutuskäik Lihula linnusemäel, Lihula mõis, Rahvaülikool, Tuudi külaselts, Tuudi kool, Lihula käsitöötuba. Kontaktisik Kersti Ajaots

“ Meil on nii tore, kui teil on meil külas olles tore!”

KULLAMAA VALD www.kullamaa.ee – Ida-Virumaa Kullamaa kultuurimaja, Apteegihoone, Käsitöömaja, NÕVA VALD keskus Rändaja, Kullamaa ütlevad Läänemaa vallad www.novavald.ee – Raplamaa kirik, kabeliaed, torn, HuKülaliste vastuvõtt vallamajas, valda tutvustav vikeskus, Läänemaa Vibulaskjad, Kullametsa ringreis. Rannaküla sadam, bretšad, kalapüük, seltsimaja, Koluvere Loss-Linnus, Reinu-Einari viikingipaadid, kirik, koolimaja, Peraküla rand, remonditöökoda, Üdruma seltsimaja, Liivi küla. Põlluotsa talumuuseum, Riiklik MetsamajanduKontaktisik Linda Pärnpuu se Keskus, Peraküla simmaniplats. Kontaktisik Maire Koppelmaa NOAROOTSI VALD www.noavv.ee – Pärnumaa MARTNA VALD Sutlepas tuulik, Noarootsi pastoraat ja kirik, www.martna.ee – Saaremaa “Teeristi” puhkemaja, Österby sadam, Pürksi Rõude külamaja kangrupesa.onepagefree.com, avatud noortekeskus, Noarootsi gümnaasium, raamatukogu ja muuseum, noortekeskus, saun Saare mõis, linnuvaatlustorn. ja puutöötuba. Keskvere mõis www.keskvere. Kontaktisikud Tiiu Tulvik, Marika Adman ja Anu ee, Saueaugu Teatritalu saueaugu.festival.ee. Kari Saueaugu talu vanad jätsid talukoha pojale, aga poeg ei olnud põllu- ja loomapidaja. Nii sündis HANILA VALD teatritalu. Sel suvel tehakse teatrit juba 10-ndat www.hanila.ee – Võrumaa korda. Kontaktisik Marju Kasterpalu Kinksi külaplats, Vatla mõis, kool, külaselts, tall/tõllakuur,spordihoone, aidahoone, rahvaRISTI VALD maja, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsewww.risti.ee – Hiiumaa alad, Rapla-Virtsu raudteetamm, Virtsu alevik, Risti vallamaja, Risti Põhikool, spordisaal, jalgkool, sadam, tuulepark, Kurevere dolokivi karpallistaadion, Käsitöömaja, Risti Rist, raudteejäär, “Viimse reliikvia” rajad, Salevere Salumäel, jaam, Tervisetee, Kuijõe, Rehe turismitalu, Kuisilmaallikas ja matkarajad, K Met AS Kõmsil jõe Rahaauk, kiigeplats, Piirsalu (www.piirsalu. (www.kmet.ee), Hanila Vallavalitsus, Kõmsi ee), park, kirik, Rahvamaja, Liiva talumuusem. Algkool-Lasteaed. Kontaktisik Lea Lai Kontaktisik Eha Kukk

Millal sa viimati õppisid? Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub igapäevaselt. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega. Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Internetis surfates, ristsõna lahendades, telerist mälumängu vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida? Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada, mida, kuidas ja kui kaua õppida. Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu; selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Õpiringid on üldjuhul ühekordsed ettevõtmised

ja osalejad koonduvad vabatahtlikkuse alusel. Ideeks on õppida üksteisega ning üksteiselt, seeläbi suurenevad teadmised ning tolerantsus, avardub silmaring ning paranevad suhtlemisoskused. Projekti alaeesmärgiks on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid tegevusega konkreetse küla või maapiirkondade arengut. Miks mitte kasutada õpiringi loomist kui võimalust võtta käsile küla arengukava tegemine või uuendamine, töötada koos välja sobivaid teenuseid, mida saaks pakkuda külaselts, luua külale koduleht vms. Õpiringide loomist saab kasutada koostöö edendamiseks maapiirkondades tegutsevate vabaühenduste vahel, külakroonika alustamiseks jne. Need olid vaid mõned näited võimalustest, mida õpiringide abil teostada saaks. Õpiring kui Põhjamaade täiskasvanuhariduse üks populaarsemaid meetodeid on pärit 19. sajandist, esimene õpiring loodi 1902. aastal ning selle idee autor on Oscar Olsson. Eestis hakkas õpiringide tegevus levima 1920ndatel aastatel. Esimesi süsteemikindlamaid õpiringide arendajaid oli Eduard Kubjas, kes ühtlasi seisis ka Eesti haridusliidu asutamise initsiaatorite esireas. Projekti raames toetatakse kahekümne nelja õpiringi loomist (maapiirkondades üle Eesti) tegevustoetusega. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht, mis aga sugugi ei tähenda, et temal oleks suurem õigus otsustada, mida ja kuidas õpiringis tehakse. Võrdsus ning koostöö ongi ühed olulisemad märksõnad õpiringis tegutsejatele. Tegelikult õpime iga päev – miks mitte seda rohkem teadvustada ning anda sellele õpiringile iseloomulik vorm. Loe õpiringi ideest, projektist ning selles osalemise võimalustest kodulehelt: http://opiring.edicypages.com Projekti elluviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Lisainfo Heleriin Jõesalu, projektijuht heleriin@kodukant.ee, 53 414 905

Kodukandi Koolituskeskus kuulutab! Kui Sinu mõtted liiguvad selles suunas, kuidas näpud mullaseks saada, Sul on vahvad ideed, mis ootavad teostamist, kuid Sa ei tea, kuidas, või oled veel ideede otsingul, siis soovitab Kodukandi Koolituskeskus kiigata “UUDISKIRJADE” rubriiki koolitus.kodukant.ee/?id=103619 Oma koduaia kujundamine on viimastel aastatel olnud populaarseks teemaks. Lisaks sellele juhime tähelepanu ka avaliku ruumi kujundamisele külades – külaplats, külamaja ümbrus jne ootavad ideid ja nende teostamist. Kodukandi koolituskeskus tahab olla teile abiks mõlemas protsessis!

Projekti on rahaliselt toetanud RGB Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sialduva informatsiooni kasutamise eest

Uued luuad Katmata U

Katmata CMYK

Kaetud C

Kaetud CMYK

Mais 2011 stardib uus Kodukandi noorteprojekt „UUED LUUAD“ Eesti Külaliikumine Kodukant on viimase kuue aasta jooksul maa- ja väikelinnade noortele pakkunud mitmeid erinevaid koolitusi ja sündmusi: projekti kirjutamise koolitus, Kodukandi noorteprogrammi väljatöötamine ja palju muud. Need tegevused on andnud väga palju teadmisi ja oskusi, kuidas osaleda organisatsiooni otsustusprotsessides ja arendustegevuses. Täna on Kodukandi noored jõudnud tõekspidamisele, et puudu on konkreetne tööriist, millega maanoor saaks oma külas ettevõtlikkust näidata ja tegevustega alustada. Ajurünnakute ja mõttevahetuste käigus leidsime, et selleks vahendiks on külakoosolek. Kõikjal, kus toimuvad vähemalt mingisugused koosolekud, arutelud küla- ja maaelu edendamise eesmärgil, ilmnevad muutused (kas või väikesed) paremuse suunas. Miks siis mitte võt-

ta eeskujuks traditsiooniline otsustamise viis ning täiendada seda loovate mõtete ja ettevõtlikkust arendavate meetoditega? Miks mitte võtta kasutusele Uued luuad? Külakoosolek on toetav tööriist noorte aktiivseks kodanikuks kujunemisel ning võimalus tegutseda ühiskonna ja maapiirkonna arengu heaks. 2011. aasta maist detsembrini (8 kuud) omandavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort (vanuses 15–30) külakoosoleku korraldamise oskusi ja praktiseerivad õpitut kodukülas. Kokku osaleb külakoosolekutel ligi 300 noort. Lisaks aitavad koolitatud noored läbi viia Kodukandi Noortepäevad 30 maanoorele projekti tulemuste avalikustamiseks ja külakoosoleku uudse, loova ning töökindla kontseptsiooni edasiõpetamiseks. Info peagi kodulehel www.kodukant.ee

Miks me seda teeme? Kaija Kõiv

FOTOD: Marit Külv

Eesti Rahva Muuseum

Saame tuttavaks!

Nii põnev!

On tore, kui see küsimus aeg-ajalt päevakorda kerkib ja tähelepanu vajab. Kehvasti on lood siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata ei ole tulemuslik ega innusta kedagi tegutsema. 2011. aastal ellu viidava projekti „Miks me seda teeme?“ eesmärgiks on mõista, mille nimel on noor valmis tegutsema, et olla ühiskonnale kasulik. Kuidas ühiskonna muutuste ja otsuste protsessides vastavalt enda tõekspidamistele ja väärtustele kaasa lüüa. Seda kõike osalejate endi kogemuste, lugude ja arvamuste põhjal. Projekti käigus toimub 5 töötuba. Töötuba „Segadus“ toimus 2. aprillil Rõngu Rahvamajas. Segaduses peituvad korra alged ja just neid tulidki 15–23-aastased maanoored otsima. I töötoa käigus jõudsime kaardistada ja nähtavale tuua oma peas toimuvat seoses kolme tähtsa mõistega: rollid, tõekspidamised ja väärtused. Avasime neid kahest erinevast vaatepunktist: Mina ja Ühiskond. Seejärel võrdlesime, kuidas väärtused, tõekspidami-

Väärtused, rollid,... Ühiskond, mina, ühiskond, mina?!

sed ja rollid ühiskonnas kattuvad isiklike vaadetega. Arutelu kujunes väga intensiivseks ja põnevaks ning tõi välja mitmeid valupunkte, mida ühiskonna poolt noorele inimesele kanda antakse. Näiteks: milline roll on ühiskonnas passiivsel ja aktiivsel noorel? Tõdeti, et faktid saavad olla valed, kuid oma seisukohad ei saa mitte kunagi olla valed. Selgus palju teemasid, mida II töötuba „Korrastus“ saab aidata struktureerida.Lisaks tutvusime Rõngu Noortevolikogu tegemistega. Marit Külv: „Esitluse käigus jagasime noortevolikogu muresid ja rõõme. Saime arutelu käigus positiivse ning mõtlemapaneva tagasiside. Teised vaatenurgad ning erinevad kogemused rikastavadki. Meie tegemistest lähemalt http://noortevolikogu.rongu.ee

Projekti toetab Avatud Eesti Fondi Noortefond

Konsulent – abimees või kärner? Aasta ja mõned kuud on Eestimaal tegutsenud kogukonna arengu konsulendid. Üsna noor amet, kuigi inimesed on tegelenud maaelu ja seltsitegevusega 10 ja rohkem aastat. Kogukonna arengu konsulentide tekkeks oli mitmeid põhjuseid: vastavate kogemustega inimesed olid olemas, kuid neil puudus ametlik staatus, kutse omistamisega oli võimalik tagada nõustamise garantiid nii eetilises kui tehnilises osas jne. Lootus, et oma süsteem ja võrgustik hakkab toimima, oli siis, kui kutsestandardit loodi ja on veel suurem nüüd, kui kutset omavad konsulendid ühiselt arengut toetavad. Kellel on vaja kogukonna konsulenti? Eestis on tohutu kiirusega kasvanud mittetulundusühenduste loomine. Külakogukonnad on valiku ees – kas istuda vaikselt ja oodata, et keegi teine teeb, või arutada, mida ise teha oma kodukoha paremaks ning elamisväärsemaks muutmiseks ja luua juriidiline organisatsioon ehk külaselts/MTÜ (mittetulundusühing) . Nii on võimalik oma unistusi ja plaane läbi erinevate fondide rahastuse ellu viia. Kõik juriidilised eksisteerimisvormid toovad kaasa hulga nn bürokraatiat – asutamisdokumentide vormistamine, raamatupidamine, juhatuse õigused-kohustused, aruandlused, maksuarvestused jne, jne... Ettevõtjale pole see uus ega võõras, külaseltsile aga tihti suisa ületamatu probleem. Probleemid ei teki sellepärast, et neid pole võimalik lahendada, vaid teadmatusest ja oskamatusest. Kui külades hakati tegutsema nii-öelda seltsiviisiliselt, peeti arvestust

vaid oma tarbeks. Registreerides ühenduse aga ametlikult mittetulundusühinguks, pöördub elu hoopis teistele rööbastele. Kuidas saaks konsulent aidata? • Konsulentidel on olemas suur pagas erinevaid kogemusi erinevate situatsioonide lahendamisel; • Konsulendid on kursis kiirelt muutuva seadusandlusega; • Konsulendil on kergem hinnata kogukonna tegemisi väljastpoolt ning anda erapooletut hinnangut tegevustele; • Konsulendid on reaalselt puutunud kokku sarnaste probleemidega. Mis on peamised mureallikad? • MTÜ juhtimine, juhatuse tegevus – õigused, kohustused; • MTÜ raamatupidamine, aruanded, nõuded, maksundus; • Kommunikatsioonitõrked; • Kaasamine, vabatahtlik töö, selle mõiste üldiselt; • Rahastusallikate leidmine, projektikirjutamine; • Planeerimine, arengukavade koostamine... Probleeme jagub, kuid igale probleemile on olemas lahendus. Tarvis on nõu küsida õigest kohast, õigetelt inimestelt. Küsige julgesti ja teil on alati võimalus ise teha õige valik! Priit Laineste, kogukonna arengu konsulent priit@videomeister.eu

5.–7. august 2011 Roosta Puhkekeskus, Läänemaa

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant annab teada:

Meie üldkogu toimub 30. aprillil 2011 algusega kell 11.00 Pärnu Keskraamatukogus asukohaga Akadeemia 3, Pärnu.

Liikumise Kodukant maakonnaühendused esitasid 15. aprilliks Aasta Küla nominendid. Maist juulini tutvub komisjon kõikide kandidaatküladega. Aasta Küla kuulutatakse välja 5. augustil 2011 – Eesti Külade Maapäeval. Loe külade tutvustusi juunikuu Külakirjast.