T IR AAŽ 1 0 0 NR. 68
J AANU AR , 2 0 1 5 HIND: 0. 40€
K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T
TOIMETAJA VEERG Head uut aastat ! Hoiad käes erilist koolilehte— nimelt pole kunagi ilmunud Kirjatarka jaanuarikuus! Selles numbris uurisin lähemalt meie kooli õpetajat Erki Kangurit. Samuti saate lugeda uut Ago Tominga avamuslugu. Ei saa mainimata jätta, et eelmine arvamuslugu pälvis lugejate seas sooja vastuvõtu.
HOUR OF CODE 2014—MINECRAFT VÕISTLUS Võitjate võistkonnad meie koolist: Peavõit ALLAN RIST ROBERT TÕNISSON TAUNO KASE MADIS-MATTIAS LIND KARL PRINK www.nutilabor.ee
Eriauhind MARTTI LEPPIK HENDRIK RAID TIMO TEIGAR VÄINO DAUM PEETER SIKK (Ei ole KiNG)
Õpilasi juhendas: SIGNE LENSMENT
Tegime kooli õpetajatele testi—kui hästi valdavad õpetajad slängi. Oli üllatusi, oli imestusi, kuid lähemalt saate lugeda juba lehest Väikesed lapsed tegelevad robotitega juba lasteaiaski! Õpetaja Signe Lensmendi juhtimisel toome teieni laste tegemisi. Näeme ka uusi nägusid, kes sel õppeaastal lisandusid 69. lennu koosseisu. Kas uued kümnendikud on juba sisse elanud? Lubadusestki oleme kinni pidanud—sügisene rebaserets kajastub selles lehes.
Uus aasta tõi uue kooliveebi Uus aasta tõi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile ka uue veebikodu. Vaata lisaks ja uuri kodulehte aadressil kilingi.edu.ee
Väike maja annab samuti teada, mida veerandi jooksul meisterdatud ning tehtud on. Tänan, et olete jäänud meiega! Auris Aleksandrov
TOIMETUS Luise Maria Tallo Brith Marii Treial Sairi Sutt Jessica Tähiste Ivo Ekbaum Ago Tominga
Peatoimetaja Auris Aleksandrov
Jõuluball 2014 Selleaastase jõuluballi kuningaks ja kuningannaks krooniti Tõnu Kask ja Merlin Raid. Kuningas ja kuninganna õpivad 11.klassis.
Märgatud libainvaliide! Koolilehe poole pöördus mures vallakodanik. KilingiNõmme Konsumi ees on kaks parkimiskohta invaliididest juhtidele, kuid viimasel ajal pargivad sinna ilma invaliidimärgita autod. Kirjatark korraldas detsembris vaatluse teada saamaks, kas tõesti selline probleem eksisteerib, ning tuleb tõdeda, et lühikese aja jooksul silmasime mitut “libainvaliidi”, kelle autode numbrimärgid siia lehte häbilisti paneme.
HÄBILIST
441 AYL 178 MFZ 588 TJM 045 TFB
Unustatud põlvkond “Hariduse peamine eesmärk koolides peaks olema selliste meeste ja naiste loomine, kes on võimelised tegema uusi asju, mitte lihtsalt kordama seda, mida põlvkonnad põlvkondade järel on juba teinud; mehed ja naised kes on loovad, leidlikud ja avastajad ning kes oleks võimelised olema kriitilised ja kontrollima, mitte lihtsalt aksepteerima seda, mida neile pakutakse.” Jean Piaget Ago TOMINGA
Koolid on rajatud, et valmistada noori ette tulevaseks eluks. Kui koolid sellega hakkama saavad, on kõik hästi. Kui kõik ei lähe nii nagu plaanitud, ei mõjuta see siiski kooli. Hukkaläinud vilistlane pole enam kooli vastutusel. Vilistlane ise peab hakkama saama maailmaga ja maailm temaga.
üksluised. Laps läheb kooli, teeb seal mõned tunnid paberitööd ja läheb koju. Õpilaste elu täidab rutiin, mis küll ühest küljest on mugav, kuid teisalt ei stimuleeri ka kedagi veidi rohkem pingutama. Koolid teevad praegu seda, mida nad kõige paremini oskavad - pakuvad kuivi teoreetilisi teadmisi. On jäänud õpilaste mureks need ka päriselt kasutusse võtta. Aga õpilastele ei näidata, kus antud teadmisi kasutada saaks. Õpilased suhtuvad skeptiliselt nendesse potentsiaalselt vajalikesse faktidesse, mis alatihti ununema kipuvad, kuid mis on väidetavalt vajalikud õpilase loogilise mõtlemise arenguks, paremaks eneseväljendamisoskuseks või millekski muuks sarsellele, et naseks.
Muidugi võib väita, et mõni inimene on juba eos mõeldud läbi kukkuma; igat õpilast pole võimalik motiveerida õppima. Tänaseks on aga avaldunud tendents, kus nii mõneski õppeaines on “mittemotiveeritud” õpilaste osakaal hirmuäratavalt suureks saanud. Üle kogu riigi vaatavad õpilased Lisaks hirmunud pilguga Rutiinses ringi, kui kuulevad pakkuda neile koolielus sõnu “mateteadmisi, tuleks pole maatika” või noored vedada ka millekski “füüsika”. selliseks vaÜleüldiselt paistab metsadesse, linjadust. Iniõppimine olevat nadesse, riigimene on tabu, millest on mõistlikum eemale kaitseorganitesse. laisk loom, ta pingutab nii hoida. Kuigi seda Noortele tuleks palju kui tendentsi võib pianda võimalus vaja, mitte dada suuresti õpirohkem. muuta riiki, olla laste laiskuse Mõni higissüüks, on selge, et keset sündmuste tab, et saada õpilased ennast keeriseid. kolmeline muuta ei kavatse. tunnistus, Muutuma peavad mõni pürgib viiteni, kuid koolid ja see mida õpetavähe on neid, kes annavad takse. endast tõesti parima nii Esmalt tuleb selgeks teha, koolis kui ka sellest väljas. mis on tänapäeva õpiSelleks pole lihtsalt valasloosungi “ei viitsi” aljadust. Lisaks sellele, et likaks. Kui kirjeldada pakkuda neile teadmisi, kooliskäijate argipäevasid, tuleks noored vedada ka ilmneb, et need on üsna
metsadesse, linnadesse, riion kõigile kõige mugavam. gikaitseorganitesse. Noortele Nii ei häiri nad kedagi. Siintuleks anda võimalus muuta kohal peaks kogu ühiskond riiki, olla keset sündmuste silmas pidama, et keeriseid. Noored peaks tänapäeva õpilased peavad saama tundma vastutuse paarikümne aasta pärast koormat. Neile tuleks pakhoolitsema riigi eest. Seda kuda mitte vaid valitsema ja eneseteostusvõima- Õpilasi ei pea hooldama. lusi, vaid ka kohus- sulgema kogu Noore inimese tusi ja teha seda päevaks mingisu- ettevalmisigal rindel. Õpilasi tamisel peaks gusesse asutusse, kaasa tegema ei pea sulgema kogu päevaks kogu riik, mitte et nad kuni mingisugusesse vaid kool. täiskasvanuks asutusse, et nad Koolid võiks kuni täiskasvanuks saamiseni tööini- noorte elus olla saamiseni tööinimesi võimalikult seikluste aeg. mesi võimalikult Andes neile vähe häiriks. vähe häiriks. pingutust Muidugi on sellele mõningaid vastuväiteid: esiteks pole õpilased piisavalt kogenud, et tööülesannetega hakkama saada, teiseks ei pruugi nad olla vastutustundlikud, kolmandaks ei ole nad piisavalt usaldusväärsed. Levivad jutud, et praktikante ei saa kasutada millekski eriti keerulisemaks, kui kohvi toomiseks ja isegi seda tegevat nad üsna halvasti. Kõik need põhjendused viivad välja üheni - õpilastel tuleks silma peal hoida. Seda ei taheta teha. Täpsemalt seda ei viitsita (niigi on palju tööd ja tegemist, kes siis enam seda õpilast valvata jaksab?). On risk, et tänapäeva lastest kasvab unustatud põlvkond. Nad visatakse kooli, nad tulevad koju ja vaatavad telekat või tegelevad mõne muu mõttetu tegevusega. Kui veab, käiakse mõnes trennis või muusikakoolis. Jah, õpilased on laisad, kuid eelkõige selle pärast, et nii
nõudvaid ülesandeid oleks võimalik noorte mugavustsooni laiendada ja nende elu mitmekesistada. See võib olla nii neile kui ka täiskasvanutele väsitav, kuid sellest paberitööst, mida praegu koolis tehakse, on see igal juhul etem. Õpilastel on tekkinud tüdimus koolist ja kõigest sellega seonduvast. Valdab meeleolu, nagu oleks õpilased lihtsalt ära unustatud, nendega justkui ei arvestataks. Tehakse haridusreforme, kuid seda, mida õpilased neist arvavad, ei küsita. Kooli lõpetanud vilistlane peab hakkama saama maailmaga ja maailma temaga. Praegu aga tundub, et maailm ei hooli temast ja seetõttu ei hooli tema ka maailmast. On kujunemas “unustatud põlvkond”, kes eriti midagi mäletamisväärset ei tee, lihtsalt ei viitsi...
Võõrsilt pärit rebased Sellel aastal tuli Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10. klassi palju uusi õpilasi , kelle kõigi eesmärgiks on see kooli heade tulemustega ära lõpetada. Küsisimegi neilt, kuidas on nad rahul siinse koolieluga. Jessica TÄHISTE Sairi SUTT
Kristiin Roopalu
Kalev Kaldmaa
Ma tulin Lüllemäe põhikoolist. Kilingi– Nõmme Gümnaasium on siiani jätnud mulle väga hea mulje ja olen hetkel oma valikuga väga rahul. Klassikaaslased on samuti jätnud endast hea mulje, klass tundub kokkuhoidev ja kõik on sõbralikud. Õpetajad on ka üldiselt väga toredad, kuid nagu igalpool mujal on ka erandeid. Siia kooli tulles võttis pisut aega harjuda nii suure klassiga, sest koolis, kust ma tulin, oli palju vähem õpilasi.
Ma tulin Hargla koolist, mis asub Valgamaal Tõhela vallas. Otsustasin siia kooli tulla, sest eelnevalt on siin õppinud minu sõbrad ja sugulased. Nii koolist kui ka oma klassist on jäänud mulle hea mulje. Klassikaaslased on sõbralikud ja abivalmid. Valikuga olen ma üldiselt rahul, kuid algul võttis aega harjuda nii suure klassiga, kuna minu eelmises klassis oli pea 5 korda vähem õpilasi.
Liis Lensment
Ivo Ekbaum
Tulin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse Pärnu Ülejõe Gümnaasiumist. Valisin selle kooli just sellepärast, et siin on minu teine kodu ja üheks suureks plussiks on head sportimisvõimalused. Kool on jätnud mulle hea mulje ja tundub, et palju on IT -alaseid tegevusi, mis on üpris hea. Klassikaaslased on väga erinevad, kuid kõigiga on ka lihtne leida ühist keelt. Samuti on ka enamuste õpetajatega suhtlemine lihtne, kuid on ka erandeid.
Tulin Kõpu Põhikoolist ning valiku tegemine oli minu jaoks väga lihtne. Eelnevalt olid siin koolis õppinud minu sõbrad ja sugulased ning suurt rolli mängis ka see, et kool on minu kodukohale suhteliselt lähedal. Klassikaaslased on jätnud mulle hea mulje, kõik saavad omavahel väga hästi läbi ja klassiga sõbrunemine läks kiirelt. Õpetajate kohta pole mul ühtegi halba sõna öelda. Kool on mulle hea mulje jätnud just seetõttu, et õpilastesse suhtutakse hästi. Tänu sellele pole ma ka oma valikus pidanud pettuma.
Carmen Lainela
Elina Joa
Tulin Häädemeeste Keskkoolist. Otsuse tulla siia tegin selle järgi, et see kool on mulle varasemalt tuttav ning asub minu kodule lähemal kui Pärnu koolid. Klassikaaslased on jätnud mulle sõbraliku mulje nagu ka paljud õpetajad, kuid on ka neid õpetajaid, kelle õpetamisstiil mulle üldse ei sobi. Siiski pole ma pidanud oma valikus pettuma, kool on jätnud mulle hea mulje ja tundub olevat kõrge tasemega.
Tulin Kõpu põhikoolist ja siia tulemise põhjuseks on see, et siin saab hea keskhariduse. Klassikaaslased on väga toredad, kuid algul võttis aega, et uute inimestega sõbraks saada. Õpetajatest on mulle hea mulje jäänud, nad on toredad ja abivalmid. Üldine mulje koolist on samuti väga hea.
Kaunim metsalaul tuleb taas Kaunim metsalaul 2015 toimub 28. jaanuaril algusega kell 12.00 Kilingi-Nõmme Klubis. Sairi SUTT Ettevalmistustööd laulukonkursiks on täies hoos. Koolidel on olnud alates detsembrist võimalus oma lauljad võistlusele registreerida. Huvijuht Laine Ülemaante sõnul sujub kõik plaanipäraselt, toetajate hulk on ka sel aastal arvukas. „Traditsioonilised peaauhinnad õpilaste poolt meisterdatud ja maalitud toolid on valmimisel.“ lisas kunstiõpetaja ja lavakujunduse ning logo autor Kadri Karon.
Mari Karon rõõmustas, et varasema kogemusega žürii koosseis on kindel ja nende tööd juhib taas Toomas Voll. 2014. aastal soliidse konferansjee eripreemia saanud Auris Aleksandrov juhib ka tänavu laulukonkurssi. Koolileht Kirjatark ootab kõiki huvilisi 28. jaanuaril Kilingi-Nõmme klubisse toredat muusikat nautima ja omadele kaasa elama. Meiegi oleme oma eriauhinnaga kohal!
Võidutoolid eelmise aasta konkursilt. Fotod: Maarja Voort
2014. aasta Väikse Laululinnu tiitli võitnud Kimberly Born.
Kultuuriküllane veerand
Kultuuri ja jõuluootust mahtus teise veerandisse küllaga. Lapsed nautisid kirjandust, teatrit, maskeerusid, tegid pai isale ja vanaisale ning valmistusid innukalt jõulude saabumiseks.
Laine ÜLEMAANTE Kätlin LAUR
6. novembril rõõmustati ja avaldati tunnustust Saarde valla tublidele isadele ja vanaisadele. Proovile pandi nii isade osavus kui ka tugevus. Suured ja väikesed rahvatantsijad keerutasid jalga, linetantsijad hoidsid sirget rida ning poiste ja meeste ühendkoor lõi oma registrid valla.
13. novembril etendas Reky teater KilingiNõmme klubis H.Ch. Anderseni tuntud muinasjuttu “Pöial-Liisi” .
25. novembril kohtusid karnevalil printsid, printsessid, Käsna-Kalle, võlurid, mereröövlid ja kõik teised imelised ja uskumatud tegelased.
13. detsembril korraldati Kilingi-Nõmme klubis kogu pere jõulupäev. Soovijad said osaleda töötubades, nautida erinevaid esinemisi, ise musitseerida ja teha soodsaid jõuluoste. Kogu seda askeldamist juhtis usin päkapikk Jõulumemme ja Jõulutaadi lahke pilgu all. Jõulukuu koolis algas ilusa üllatusega! Väikesed päkapikud 3.a ja 3.b klassist jagasid kõigile klassidele uhkete meisterdustega kalendrid, millele kuu jooksul toimuvad olulised üritused märgitud.
Kahte viimasesse koolipäeva enne mõnusale jõuluvaheajale minekut mahtus veerandilõpu viktoriin ja jõuluhommik. Poistekoori rõõmsa laulu saatel saabus jõulumees, kes kõiki lapsi rõõmustas ja kellele hea meelega esineti. Fotod: Laine Ülemaante, Kadri Karon, Terje Pahk, Sairi Sutt
Mitmetahuline Erki kooliilmas
Kirjatarga talvenumbris võttis Kirjatark luubi alla kooli kehalise kasvatuse õpetaja Erki Kanguri. Sõbralikus õhkkonnas vestlesime õpetaja Erki elust erinevatel ajastutel jõudes välja tänapäeva.
Auris Aleksandrov Erki Kangurist: Erkit mäletan ma kolmandast või neljandast klassist, kui ta tuli meie kooli korvpallitreeneriks. Täna on ta koolis ka kehalise kasvatuse õpetaja. Minu jaoks ei ole ta vaid õpetaja, temast on saanud hea sõber. Erkil on suur kogemuste pagas ja ma ei tea miks pole temaga seni intervjuud tehtud - nüüd igatahes on see viga parandatud. Auris ALEKSANDROV Kui sa peaksid end iseloomustama ühe lausega, siis milline see oleks? Väga raske on ennast iseloomustada. Ma olen tagasihoidlik, ma ei taha. Mulle meeldib asju läbi huumori
näha, ma ei ole selline tõsine inimene. Mulle meeldib, kui nalja saab.
Terve elu olen elanud Kilingi -Nõmmes. Välja arvatud ülikooliaeg Tartus.
Erki, kus ning millal sa sündisid? 18. jaanuaril 1977, Pärnus.
Milline oli perekond, kus üles kasvasid? Meid oli kokku viis. Kolm last, neist vanim mina, veel on mul noorem vend ja noorem õde. Elasime paar aastat praeguse Kesklinna Kohviku maja teisel korrusel. Siis elasime Aia tänaval korteris. Gümnaasiumisse hakkasin käima oma majast, mille isa ehitas.
Kus sa elasid neil aastail, kui veel laps olid?
Seega sa käisid KilingiNõmme Gümnaasiumis? Jah Kes oli sinu esimene õpetaja? Esimene õpetaja oli Laine Piirmets. Siis ei olnud alglasside maja, see asus praeguses gümnaasiumi majas, seal nö uues osas. Kas toonane Nõukogude koolireform sind ka mõjutas? Mina olin selle ajastu laps tõesti. Mina viiendas klassis käinud ei olegi. Ma läksin neljandast klassist otse kuuendasse, sest 11klassiline koolisüsteem muudeti 12klassiliseks. Kas põhikoolis klassijuhataja muutus? Jah, klassijuhatajaks oli mul pärast algklasse Urve Jõgi.
Erki oma tütre Iirise ja poeg Karlis Ormiga Lottemaal. Foto: Erakogu
Kuidas tekkis selline hüüdnimi sulle ja su vennale— Känsad?
Ma ei tea. Keegi minu klassivend vist pani. Kunagi oli mu hüüdnimi Känguru—see mulle üldse ei meeldinud. Ja siis tuli Känsa. Ülikooliajal oli mu hüüdnimi Ent. Käisid ka tollases spordiklassis. Milline oli vahe tavaklassil ja spordiklassil? Me saime kaks korda nädalas hommikul trenni teha. Tegime ka igal päeval trenne—see oli põhiline erinevus. Millised olid su saavutused põhikooli ajal spordis? Korvpallis olime mitmel aastal maakonna parimad ja vabariigis kaheksa seas. Treeneriks oli meil Kuro Link. Medalisadu hakkas krossidel tulema näiteks 500 -meetri jooksudel. Siis veel olid tugevad tulemused üleüldse kergejõustiku aladel. Gümnaasiumi ajal medalisadu jätkus. Seega medalikogu on suur. Medalikogu on tõesti suur. Ma kunagi lubasin endale, et vähemalt sada medalit korjan aga nüüd juba sada kolmkümmend neid koos. Näiteks viimane medal oli lamades surumise eest alles hiljuti. Muuhulgas on mul teada ka see, et sinu seinal rippusid kunagi Bruce Lee ja Jean Claude Van Damme’i postrid—mis lugu nendega on?
Jah, olid küll. Veel oli Stallone mängitud Rambo ja selliseid. Meil koolis kunagi käis äri nendega. Sai osta mustvalgeid pilte välismaa staaridega. Kümme kopikat oli väike pilt ja kakskümmend kopikat oli suur pilt. Kas neid inimesi on palju, kellega sa puutusid kunagi kokku õpilase rollis, kuid ajapikku nüüd kolleegideks saanud? Neid tõesti on, näiteks Urve Jõgi, Eha Kukk, Erli Aasamets, Ly Kuningas - neid ikka koguneb. Kas on mõni õpetaja tulnud sinuga rääkima, et milline sa kooliajal olid? Koolis ma nii ei mäleta, et oleks olnud. Kuigi lasteaia kohta on küll räägitud, et kasvatajad vaatasid kui Kanguri Erki kohal oli, siis kogu aeg mingisugune tegevus ja toimetamine käis. Mingisuguseid probleeme ei olnud. Kuigi peale üheksanda klassi lõpueksamit üks õpetaja kiitis mind, et vaata kui tubli Erki ikka oli, et ikka küsis konsultatsioonides ja sai eksami nelja. Aga ise naersin seda, et ma sel ajal, kui oleks pidanud kuulama, siis ma ei kuulanud ja siis konsultatsiooni ajal õppisin järgi. Kuidas oli sinu õppeedukus gümnaasiumis? Väga hea oli (millele järgneb mõlemapoolne naerupahvakas). Meil oli viis lõpueksamit. Neist kolm kohustuslikku kirjand, matemaatika ja võõrkeel - need sain kõik neljad. Lisaks veel füüsika ja ajaloo eksam. Aga kolmelised ained olid vene keel, pikalt ka matemaatika ja siis ka keemia. Pärast gümnaasiumit läksid kohe ülikooli. Jah, 1995. aastal astusin ülikooli. Töötad juba aastaid kehalise kasvatuse õpetajana—
oli kehakultuur sinu esmane valik? Ei olnud, mul oli plaanis tegelikult minna Tallinna teeninduskooli baarman/ kelneriks õppima. Elu läks aga nii—tuli kiri, et olete ülikooli vastu võetud kehakultuuri erialale. Kui see kiri tuli, ei olnud sellist ülikooli saamise “juhhuu” hetke. Kas sa ülikooliajal leidsid endale ka töö? Jah, läksin tööle spordipubisse “Manhattan”, mis hiljem sai keegliklubiks. Saingi oma unistuste töökoha - sain olla baarman/ kelner, koristaja, spordimänedžer. Olin seal tööl viis aastat. Tänu tööle venisid õpingud aasta võrra pikemaks, kuna tööl
võitsin ka—sealt sain ka kõige lahedama auhinna. Poisid, kes üritust korraldasid, jäid vähe auhinnafondi kogumisega hiljaks ja auhinnaks oli põrandaplaadi tükk, kus peal oli siis number üks. See on mul siiani alles.
keegel sportlikum, ma ei ütle et bowlingumehed mõttetud oleksid, samas on ka bowlingut vaja harjutada. Sportkeegel võtab ikka särgi läbimärjaks, kui sa neli kahekümne minutilist mängu teed.
Millised olid sinu ülikooliaegsed hobid? Sportkeegli mängimine. Ma olin isegi reitingutabelis.
2001. aastal lõpetasid ülikooli. Kuhu sa siis suundusid? Läksin Tihemetsa Põhikooli õpetajaks aastal 2002. Kui ülikoolist ära tulin, kolisin tagasi oma lapsepõlve koju.
Mida see endast kujutab? On olemas bowling, 9- ja 10kurikaga keegel. Sportkeeglil on üheksa kurikat. Sportkeeglil on ilma aukudeta pall ja süsteemi erinevus on see, et lähed üksinda rajale. Aga nagu nimigi ütleb, on sport-
käisin põhimõtteliselt uneajast. Seega, kui kaua sa ülikoolis käisid? Neli aastat oleks olnud nominaalaeg, siis tuli üks aasta juurde, et õpingud lõpetada ja veel pedagoogi eriala võttis aasta. Seega kokku kuus aastat. Räägi oma ülikooliaegsetest spordisaavutustest? Ülikooli ajal olid SELL mängud—rahvusvahelised üliõpilasmängud. Seal tuli kolmas koht odaviskes. See oli ülikõva—siiski rahvusvaheline võistlus. Kursustevahelise kümnevõistluse
Erki elus on sport olnud alati väga tähtsal kohal. Foto: Erakogu
Paar aastat hiljem soetasime elukaaslase Kadriga (Karon – toim.) endale maja KilingiNõmme. Tööl aga käisin Tihemetsas. Hiljem tulin ka Kilingi-Nõmme kooli tööle. Olin siin algul korvpalliringi treener ja nüüd ka kolmas aasta kehalise kasvatuse õpetaja. Sul oli Tihemetsas ka oma klass juhatada? Jah, mul oli seal oma klass. Kaks lendu isegi juhatasin viiendast kuni üheksanda klassini. Kui kaua sa Tihemetsas töötada said? Kool suleti aastal 2012, seega kümme aastat töötasin Tihemetsas. Oled sa kunagi mõelnud, et kui sa ei oleks läinud tööle Tihemetsa Põhikooli, poleks sa ka oma tulevikku siin näinud? Eks see sama baaritöö seal meelelahutuslikus spordipubis väsitas ära. Ma soovisin mingisugust muutust. Siis selline pakkumine Tihemetsast tuli, et otsitakse õpetajat. Aga nii pole ma mõelnud, et poleks siin tulevikku näinud. Lihtsalt nii on asjad läinud.
Aastal 2012 tulid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse. Mis on olnud sinu jaoks suurim muutus võrreldes Tihemetsa Põhikooliga? Muutus ei olnud nii suur. Võib-olla oli suurim muutus see, et siin tulid juurde ka gümnaasiumi noored. Kooliajal oleme kõik unistanud ideaalsest õpetajast. Kas sa oled täitnud oma kunagi koostatud ideaali? Jah, ikka ma proovin. Kuid ma arvan et 100% ideaalõpetajat ei ole olemas. Igal õpetajal on Vennad Känsad (Rene ja Erki) õe Gudruniga. Foto: Erakogu omad head ja vead. Ideaal(Erli Aasamets—toim.) juures ne õpetaja on see, kes suuMis aastal te kohtusite? ja küsisin, mis ta arvab, kui dab sind ära kuulata, kunaKui ma olin kuuendas klaskooli parki teha lastele, kes gi ei riidle ega karju. Aga sis. Ma olin siis 12 või 13. muidu kividega kaarhalli lastega tuleb suhelda. Päris ammu. Me tähistame viskavad, rada, kus nad saaProovida neid mõista, 2015. aastal kakskümmend vad kettaid loopida ja liikuda. proovida neid aidata. aastat kooselu. Aga teame Lisapluss vaba aja veetmiseleüksteist juba siis kakskümgi. Siis asjad nii liikusid, et 3. Oleks see sinu jaoks mend seitse aastat. mail 2014 sai rada avatud. mõeldav, kui oleksid veel koolis õpetaja rollis ka pensionärina? Sinna on niivõrd kaua aega, et seda on väga raske ütelda. Aga kui enam ei ole sellist motivatsiooni ega tahet lastega tegeleda, pole ka õpetajana midagi teha. Teatavasti oled üks neist inimestest, kes tõi disc-golfi KilingiNõmme. Kuidas see sündis? Olin kunagi koolitusel, kus sai neid plaate loobitud ja see tundus lahe. Käisin siis kooli direktori
Disc-golfi raja ehitus. Foto: Laine Ülemaante
Kas disc-golfi rada on vallakodanike seas hästi vastu võetud? Mitte ainult vallakodanike poolt, tegelikult on siin käinud inimesed nii Tallinnast kui ka Narva-Jõesuust. Kuna see on uus, kiirelt kasvav spordiala, siis jah, on küll. Kui tihti või palju ise rajale jõuad? Seitse kuud olen mänginud nüüd kokku. Suvel, kui ma muidu jõudsin palju kalal käia ja marju korjata, siis sel aastal olin rohkem disc-golfi rajal. Kui veel keegi ei tea, on sinu elukaaslaseks Kadri Karon. Millal pulma saab? Ma ei tea, Auris, millal pulma saab. Ma mängin vahel Bingo lotot ja Viking lotot, ma tahaks ikka pulmi, kus oleks sülti ja saia, kus rosinaid ka sees. Keegi seda niisama ju ei anna. Me oleme mõelnud, et need pulmad oleksid võinud olla ju juba näiteks aastal 2005.
Mitu last sirgub teie peres? Meil on kaks last - tütar Iiris, kes on kaheksa aastane, ja käib koolis ning poeg Karlis Orm, kes on nelja aastane, ja käib lasteaias. Kelle poolt tulid lastele nimed? Tütar Iirise nime panin mina. Poja Karlis Orm nimi tuli elukaaslaselt Kadrilt. Mul on teada, et sulle meeldib kodus süüa teha. Mulle meeldib süüa teha. Kuigi jah, on päevi, kui keedad pelmeenid ära, paned hapukoort peale ja käib küll—elu on ilus. Aga lihatoite meeldib mulle küll valmistada. Meie peres teen soolast toitu tavaliselt mina, magusat sööki pigem Kadri. Tänan Erkit selle huvitava ja sooja vestluse eest!
Slängikontroll 2012. aasta kevadel tegi Kirjatark õpetajate hulgas tunnikontrolli, kus testiti nende teadmisi slängi osas. Keel on väga kiiresti muutuv organism ja seepärast oli täiesti õigustatud uus teadmiste kontroll. Slängikontrolli hindamine toimus riikliku hindamissüsteemi alusel. Kuid kahjuks on ka toimetusele teada usinad spikerdajad. Siiski toimetus korjas välja parimad palad ning on otsustanud andmekaitseseadusest üle astuda ja need palad (ja muidugi ka hinded) avaldada. Lisasime ka slängikontrollis küsitud sõnad! NB! Släng on võetud kohalikust mastaabist ning võib piirkonniti erineda! Kätlin Laur: täpsustaja eripreemia
Toimetus Iga slängisõna on põhjalikult täpsustatud, mis tegi kontrolli eriti lihtsaks ja lõbusaks
Ly Kuningas: slänginduse eripreemia Emakeele õpetaja ametile vastavalt olid kõik vastused õiged! 17p/ 17p Hinne: 5 Elli Altin: noorte eluga kursis olemise eripreemia Õpetaja Altini slängitase on väga kõrge - ei imesta, kui tema koduseks keeleks ongi slängi keel! Pärliks: jõmmi minema: füüsiline areng ületab vaimse. 14,5p/ 17p Hinne: 4
Pärliks: GG WP - Gay Grupp soovib maailma rahu, SRSLY sel reedel läheme ylikooli 8p/ 17p Hinne: 3Ly Lünekund: tänapäevsuse eripreemia Õpetaja Lünekund jäi kimpu pigem vana slängiga, uus släng oli justkui pähe õpitud.. Pärlid: nolguti - nolk vend, IDK - idikas 8p/ 17p Hinne: 3-
Ülo Liblik: stiilsuse er ipr eemia Mari Karon: püüdleja eripreemia Kuna õpetaja Liblik on alati ajaga kaasas käiv, ei olnud talle raskuseks vastata (peaaegu) õigesti kõikidele sõnadele! Pärliks: mällar - hommikused mäluaugud. 13,5p/ 17p Hinne: 4
Õppealajuhataja Mari võttis kasutusele oma ajus kõik: keeltest sotsiaalvõrgustike teadmisteni. Pärlid: Stalkima– jälgima nt Facebookis, IDK - ID-kaart 7,5p/ 17p Hinne: 2
Erli Aasamets: kursihoidja eripreemia Helle Berg: kindrali eripreemia Direktor on väga hästi kursis Eestis üldkasutuses olevate slängisõnadega - kuid kahjuks nii mõnigi vastus oli juba aegunud. Kuid siiski—tubli töö! Pärliks: mällar - hea sõber, ketti panema - suitsu tegema 11p/ 17p Hinne: 3
Suur üllataja, kelle släng on väga loogiline ja huvitav. Pärlid: GG WP - mingi relv, Nolguti: võtmehoidja 7,5p/ 17p Hinne: 2
Kadri Karon: nooruslikkuse eripreemia
Paul Zubtšenko: loogilise mõtlemise eripreemia
Nooruslikkuse tiitel tõi ka nooruslikud ja ausad vastused.
Kuna õpetaja Paul on pärit Pärnust võib släng kohati erineda.
Pärliks: GG WP - Gunnar Graps Woodoo Project 10,5p/ 17p Hinne: 3
Pärlid: Ketti panema: võrgutama, nolguti: nutitelefon
Küsitud släng:
täitmata jätma;
4,5p/ 17p Hinne: 2 PELAMA—mängima
LÄÄGAMA—arvutimäng NOLGUTI—mehe suguelund JÕMMI MINEMA—jõusaali jookseb kokku, arvuti on aeKETTASSE AJAMA—närvi minema, glane; minema; ärrituma KETTI PANEMA—oskendama; SAVU—kanep; STALKIMA—teist inimest tema teadHURTIMA—haiget tegema, mata jälgima TRIPPIMA—reisima; solvama; TANKI PANEMA—eesliinile saatma ÜLE LASKMA—lubadust
LOHAKAS—litsakas GG WP—(Good Game, Well Played) Hästi mängitud. IDK—(I don’t know) Ma ei tea SRSLY (Seriously?) Tõsiselt? MÄLLAR—Mäluauk
Usinad robootikalapsed Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis askeldavad juba mõnda aega väikesed tehnikahuvilised. Neid juhendav Signe Lensment on pisiku viinud ka lasteaia Krõll mudilasteni. Temalt uurisimegi lähemalt, millesse lapsed nakatunud on. Jessica TÄHISTE Sairi SUTT
Kuidas seletaksite tavainimesele lahti robootika mõiste? Robootika on väga lai mõiste. Robotid ümbritsevad meid igal pool—pesumasinad,
bootika ringi. Millega tegelevad lapsed seal? Lasteaias ja algkoolis õpilased ehitavad ja programmeerivad LEGO WEDO komplektiga. Selle vahendiga on võimalik ehitada ja panna liikuma lihtsaid mudeleid. LEGO WEDOga valmivad loomad, inimesed, kes lisaks liikumisele reageerivad liigutamisele ja kallutamisele.
Kristoril ja Seleril jäi suure töö kõrvalt aega isegi poseerida. saa välja tuua ühte konkreetset asja, mis õpilastele robootikas meeldib. Milline on õpetaja roll selles tunnis?
Pisikesed asjalised Robin-Erik ja tema sõber Tanor seletasid kirjatarkuritele roboti ajust. Fotod: Sairi Sutt koduelektroonika, autod, iseliikuvad mänguasjad. Robootika koolis ja lasteaias tähendab, et õpitakse ehitama ja programmeerima lihtsalt töötavaid roboteid. Kuidas ise selle alaga esimest korda kokku puutusite ja kaua sellega tegelenud olete? Esimest korda puutusin koolirobootikaga kokku 2008. aastal Tiigrihüppe koolitusel. See oli aeg, kus puudusid paljudel õpetajatel vahendid koolirobootikaga intensiivseks tegelemiseks. Ringe hakkasin juhendama 2012. aastal. Juhendate ka lasteaias ro-
Millega tegelevad lapsed koolis? Koolis lisanduvad LEGO Mindstorms komplektid. Sellega saab ehitada ja programmeerida erinevaid käske täitvaid roboteid. Kui paljud lapsed sellest huvituvad? Kolmel õppeaastal on huvilisi kokku olnud päris palju. Olen viinud 1. ja 2. klassi huviringi lahku, sest komplektide vähesuse tõttu ei mahu nad koos tegutsema. Mis neile kõige rohkem robootika juures meeldib? Osadele meeldib ehitamine ja teistele programmeerimine. Ei
Esimestel tundidel on vaja õpetada ja tutvustada programmi. Hiljem annab õpetaja tunni alguses ülesanded ja õpilased alustavad grupitööna neid lahendama. Koolitustel on toonitatud, et õpilastes peab arenema meeskonnatöö oskus ning õpetaja juhendamine peab olema minimaalne. Probleemide korral tuleb küsida abi kaaslaste käest.
da huvitavaid seiku selle alaga seonduvalt, mis on tunnis juhtunud või silma paistnud. Nuttu ja kisklemist on esimetel tundidel väga palju, sest õpilased ei saa aru meeskonnatöö põhimõtetest. Eestlastele on omane individuaalsus väikesest peale.
Kas teile endale meeldib see ala ja kuidas lastega tegelemine tundub? Minule robootika väga meeldib, sest ei ole probleemile ühte lahendust ja õpilased on väga loovad. Mina õpin õpilaste käest pidevalt väga palju. Ringe on väga hea juhendada, sest huviringi tulevad tavaliselt õpilased, kes soovivad asjaga tegeleda, väljaarvatud mõned erandid. Võiksite ise ka juurde lisa-
Robotite ekspert Signe Lensment.
Tagasi keskaega Oktoobris toimus rebaste retsimine. Kirjatark tegi sellest lähemalt juttu ja küsis lisaks arvamust ühelt retsijalt ja ühelt retsitavalt. Siin põjalikum kokkuvõte toimunust. Brith Marii TREIAL
keskaegsed võistlused.
Allan RIST
Järgmisel päeva hommikul kogunesime välisukse juures
ja liikusime ühiselt vallamaja juurde. Pidime lahendama Sellel aastal toimus ristimine teisiti. Ristimise temaatikaks oli mitmeid ülesandeid nii vallamaja ees kui majas sees. keskaeg. Teated toimetati meieni saladuslikul viisil. Esimene teadaanne jõudis meieni akna kaudu kuid järgmised ilmusid vargsi klassi.
Ka järgnevad vahetunnid olid sisustatud põnevate mängudega.
Sama päeva õhtul kogunesime veelkord tõrvikutega ja liikusime väikese maja juurde. Seal ootasid meid lugeStiiliks oli meile misööle kogunenud ette antud: kutalgklassilapsed. sar, heerold, õue- Saladuslik kaart.. Meid kutsuti majja narr, kaupmees, ning pidime väikesmunk, talupoeg, lakei, õnnelik timukas, rüütel, tele ka ühe abiturientide poolt kirjutatud muinasjutu õuedaam, nõid, nunn, kokk, kammerneitsi ja Madame Kar- ette lugema. dinale ihuarstid. Nägime uhke- Hiljem toimus maagiline te kostüümidega vaeva ja proo- ristimine kooli saalis. Sisenevisime võimalikult tõetruud sime salapärase muusika välja näha. saatel saali ja lugesime ette Esimesel õhtul marssisime tõrvikutega läbi linna Lavi järve äärde, kus ööpimeduses toimusid küünlatule valgel erinevad
oodi. Meid pühitseti Püha vee ja Kristuse verega ning võetivastu Saarde vennaskonda.
Andris Nurmsoo 12. klass
Carmen Lainela 10. klass Rebaste ristimine oli kindla peale minu jaoks midagi uut, sest kõik eelnevad aastad rebaste ristimist nähes on need olnud eelkõige rebaste alandamine kaasõpilaste ees ning üleüldse nende elu põrguks tegemine. Meil aga vedas ning saime lahendada küll natuke teistsuguseid aga siiski väga huvitavaid ülesandeid, pannes proovile nii enda vaimsed kui ka füüsilised oskused. Väga meeldis mulle see, et paljud tegevused toimusid koolist väljaspool ning tegevuskava oli kindlalt paigas ja sellest peeti ka kinni. Oli aru saada, et abituriendid olid korraldamisega väga palju vaeva näinud ning nad said ka selle teostamisega suurepäraselt hakkama. Mina jäin rebaste ristimisega väga rahule.
Minu arust selle aasta Rebaste Ristimine oli väga õnnestunud üritus. Varem ei ole rebaste ristimist sellisel viisil lahendatud. Teha midagi uutmoodi on alati raske, kuid tulemus tasub end lõpuks ikkagi ära. Tundus, et rebastele endile samuti meeldis veidi leebem ristimisviis. Mulle väga meeldis 10. klassi aktiivne osavõtt. Kostüümid olid ägedad ning neile antud kodused ülesanded olid eeskujulikult ära õpitud. Samuti täitsid nad ristimise ajal antud käsklused suure rõõmu ja nautimisega. Mulle tundub, et nad nautisid üritust sama palju kui meie või rohkemgi. Mina jäin üritusega väga rahule, loodan, et rebased ise arvavad sama. Soovin edu järgmistele korraldajatele ning muidugi rebastele järgmiseks ristimiseks.
Fotod: Maarja Voort ja Erakogu
Kinoaasta 2014 2014. aasta on meelde jäänud mitte oma filmide vaid tegude tõttu. Eestis toimus tohutu kinode digitaliseerimine ning samuti avati uusi kinomaju. Auris ALEKSANDROV See kinoaasta on olnud suhteliselt eelmänguks järgmisele aastale. Ei jõudnud just ülemäära palju filme miljardi dollari piirini ning suured filmistuudiod panustasid kõik oma ressursid aastale 2015.
Suureks üllatuseks oli aga koomiksifilme tootva studio Marvel uus film “Guardians of the Galaxy” (Galaktika Valvurid), mis kogus maailmas kokku pea 800 miljonit dollarit. Samuti tõi rahvast kinno Disney süngem versioon raamatust Lumivalgeke, kus seekord vaadati kultuslugu kurja võõrasema pilgu läbi. Filmiks oli “Maleificent (Pahatar)” ja kassatulu üle 700 miljoni dollari.
Kinoaasta algas Oscaritralliga, kus võidutsesid filmid “12 Years a Slave” (12 “Kääbik” poster. aastat orjana) Foto: Acme Film ja Ülal toodud “Gravity” (Gravitatsioon). filmid olid selle aasta kolm Mõlemad filmid said ka Eesti vaadatuimat filmi. Kindlasti kinodes sooja vastuvõtu peab mainima, et edetabelit osalisteks. tuleb vallutama veel Peter Suurimad kassahitid aasta Jacksoni “Hobbit: Battle of algul olid filmid, mis tulid Five Armies” (Kääbik: Viie kinodesse 2013. aasta lõpul. väe lahing), mis lõpetab TolNagu näiteks “Wolf of the kieni Sõrmuste Isanda ja Wall Street” (Wall Streedi Kääbiku raamatute ekranihunt) ja seeringute saaga. “Frozen” (Lumekuninganna Selle aasta lõpus plahvatas ja igavene talv), kuid selle ka skandaal Seth Rogeni ja aasta suurimaks võitjaks on James Franco uue komöödia Michael Bay oma Trans“The Interview” (Intervjuu) formerite saaga neljanda ümber. Komöödia räägib filmiga “Transformers: Age of ajakirjanikust ja Extintion” (Transformerid: produtsendist, kes saaVäljasuremine). Bay detakse Põhja-Korea diktaalavastatud film teenis maailtorit mõrvama. Tänu filmile ma kinodes kokku üle varastati tootjafirma Sony miljardi dollari. Picturesi serveritest materjale
Pärnu Keskuse laienduse eskiis. Foto: Pärnu Postimees tulevaste filmide kohta ning paisati need internetti. Film oleks pidanud linastuma 25. detsembril, kuid ähvarduste tõttu jäeti kinodesse film panemata ning anti välja koheselt läbi inerneti. Filmi oli vana aasta õhtuks alla laetud 15 miljoni dollari eest.
esimesena Eestis kasutatakse kobarkino kõikides saalides tavalise 2K projektori asemel 4K projektorit. See tähendab aga lihtsalt mainides kaks korda teravamat pilti.
Jõulukuul aga avati taaskord kino Kosmos. Nüüd peidab see 1964. aastal ehitatud ehitis ka uut IMAX saali. IMAX EesKuid ometi tis on niivõrd ei olnud suur nähtus, et 2014. aasta näiteks pole vaid filmühtegi IMAX ide päralt. kinosaali ei Eestis avati Lätis, Leedus, kolm Soomes ega ka „Intervjuu“ poster. tähtsuselt näiteks Norras. väga suurt Foto: Sony Pictures Meile lähim ja uut kiIMAX kino asub nokompleksi. St. Peterburis, Venemaal. Filmitegijate südameid võitNimelt sai ka Pärnu endale nud IMAX kino avati Eestis mais uue, kolme saaliga kinos Kosmos IMAX. täisdigitaalse kino, mis kannab nime Apollo Kino. Maikuu lõpus avati ka Tallinna lähistel uus Viimsi Kino. See kino on oluline seetõttu, et
Ilusat uut filmiaastat!
Kosmos IMAX Foto: Pressimaterjalid
Kingisadu
Tänapäeva lapsed on väga kaasaegsed ja kindlasti paljusid huvitab, mis on praegusel ajal väikeste laste jõulusoovid. Meie uurisime 1.A ja 1.B klassi lastelt, mis on just nende jõulusoovid selleks aastaks. Huvitavamad toome teieni. Kirjapilt muutmata.
Jessica TÄHISTE Sairi SUTT
TAHVELARVUTI
JALKPALIVÄRAVAT
MAIN KRÄHVT
PUTETRATOOR Loodame, et Jõuluvana kõikide laste soovid täitis!
Õps ütleb!
“Kui tund on alanud siis enam ei sööda, seega pane oma kiluvõileivad ära.” “Katsu nüüd kuulata ka natuke, muidu sa ei saagi targaks.” Õpetaja võtab käekotist kruvikeeraja välja: “Oi, seda pole vaja, kruvid on teil veel paigas.”
“Pane see küpsis käest ära, sa oled juba piisavalt magus.”
“Tõhk selline, õppimata jälle!”
“Sa oled päris kootav kampsun”
Õpilane: “Õpetaja, mille peale meil töö tuleb?”
“Ma olen Sind kuskil näinud... oma unenäos võibolla.“
“Ma päriselt ei ole nii pikk, ma lihtsalt istun oma rahakoti otsas.”
„Kas su vanemad on merekarbid, et sa selline pärl oled? „
“Suudle mind, kui ma eksin. Dinosaurused ju elavad veel?”
„Oi, sul on nii ilus huulte värv, tahaks seda ka oma huultele.“
“Kas ma tohin sinult suudluse laenata? Ma luban, et ma annan selle kunagi tagasi.”
Õpetaja: “No eks ikka sellesama valge paberi peale.”
“Kui te mõtlete, miks mu hääldus niimoodi susiseb, siis see on sellest, et mul kukkus suvel kaks hammast ära.”
Halvimad pickup line’id (toim. sebimise viisid)
“Sain su lohku tõmmata!” “Tulge jah tahvli juurde, täna ongi selline avatud kriidi päev.” “Nõks aega on 5 minutit.” “Kui Juku teeb Marile lapse taha, siis see ei ole ju loomemajandus.” “Kes see kaak akna lahti tegi?” “Need, kes homme tööd ei tee, lähevad seina äärde mahalaskmisele.”
Numbri- ja tähesudoku
„Vabandage neiu, kas teie emal on uut väimeest vaja?“ „Kui mul oleks sellised jalad, siis ma käiks käte peal.“ “Su keha on 65% vesi ja mina olen janune.” “Sul on kena kleit, aga minu magamistoa põrandal näeks see veel parem välja.” “Mulle tundub, et ma olen kaotanud oma telefoni numbri. Kas ma saaksin sinu oma?”
“Mis kell sa taevasse tagasi pead minema?” “Me näeksime pulmatordi peal väga head välja.” “Sa pead olema sõnastik, kuna sa andsid mu elule tähenduse.” “Keegi peaks kutsuma politsei, kuna sa just varastasid mu südame.” „Mina olen Aadam ja Sinu nimi peab olema Eeva.“