Kognitiiv est by ESMÜL

Nicholas LaRocca, Ph.D Martha King

Kognitiivsed probleemid ja Sclerosis Multiplex Sclerosis Multiplex i Ühing

Originaali tiitel:

COGNITIVE DYSFUNCTIONS and MS

Nicholas LaRocca, Ph.D Martha King © National Multiple Sclerosis Society, 1994

See raamat on ilmunud koostöös Ameerika Ühendriikide SM Ühinguga. Tõlgitud Ameerika Ühendriikide Sclerosis Multiplex’i Ühingu loal. Tõlkinud Liina Sema

KOGNITIIVSED PROBLEEMID ja SCLEROSIS MULTIPLEX

SISSEJUHATUS SCLEROSIS MULTIPLEXIST Sclerosis multiplex (SM) tähendab kesknärvisüsteemis – selja- ja peaaju valgeaines – tekkivaid kahjustusi, mida põhjustab müeliini hävimine. (Müeliin on spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks – toimetaja märkus). Selle tagajärjel võivad osad piirkonnad hävineda ning osad juhteteed ei taastu just päris nii, nagu alati vaja oleks. Kolme liiki muutused – müeliinikadu, aksonite hävimine ja ajukahjustuse teke ongi need, mis kujundavad SM-i sümptomite erinevuse. Sagedamini esinevad neist on probleemid tasakaalu, jõu, nägemise, lihaskontrolli, põie- ja sooletegevusega, samuti võivad tekkida muutused naha tundlikkuses. AJU JA MÕISTUS Aju ühendab kõike seda, mida me nimetame mõistuseks. Ta on koduks isiksusele, emotsioonidele ja intellektile – kõik need on omadused, mis muudavad inimese unikaalseks. SM-i puhul on võimalik, et tekivad otsesed või kaudsed muutused kõikides nendes valdkondades. Mõte sellest on väga häiriv ja ärritav. Uurimused

näitavad, et raskeid kahjustusi juhtub SM-i korral harva, kuigi vahel esineb mõõdukaid probleeme. Selleks, et nendega paremini toime tulla, ongi koostatud see raamat – sest iga probleemiga toimetuleku eelduseks on õiged ja adekvaatsed teadmised. EMOTSIOONID JA INTELLEKT SM-iga kaasnevad nägemisprobleemid ja tundlikkushäired tekivad tavaliselt aju teatud kergesti tuvastatavate piirkondade kahjustustest. Vahel jääb aga ebaselgeks, kas nendele järgnevad emotsionaalsed probleemid on reaktsiooniks haigusele või on need tekkinud konkreetsest ajukahjustusest. Seetõttu on neid probleeme ja nende tekkepõhjusi palju keerulisem hinnata. Sama keeruline on mõõta muutusi intellektis ehk kognitiivsetes funktsioonides. Need on samuti väga tundlikud igasugustele erinevatele mõjuritele – nii normaalne vananemine kui haiguse kulg, stress, emotsionaalsed häired, depressioon, unehäired, menopaus või väsimus. Oma mõju võib olla ka toitumisel – madalal veresuhkrul (hüpoglükeemia), sissevõetavatel medikamentidel ja sõltuvusprobleemidel, kuigi reaalses elus on tihtipeale nii, et paljuski need kõik kombineeruvad.

MILLISEID VALDKONDI SCLEROSIS MULTIPLEX KAHJUSTAB? Päris täpselt ei ole teadlased seda suutnud veel välja selgitada, kuigi enamus uuringuid kinnitavad siiski järgmisi muutusi:

probleemid mälu ehk meeldetuletusega esinevad kõige sagedamini. Mäluhäired avalduvad peamiselt lähiminevikus toimunud sündmuste suhtes – näiteks ei jää meelde oluline hiljuti õpitud telefoninumber, kuigi samal ajal ei pruugi inimesel olla mingeid probleeme kaugemas minevikus toimunu (näiteks koolisõpitu) meenutamisega. Dr. Rao ning dr. Elperni (Ameerika Ühendriikide SM ühingust) uurimused selgitasid välja, et SM-i korral ei ole problemaatiline asjade meeldejätmine, vaid just nende hilisem kiire ja tulemuslik meeldetuletamine. Dr. DeLuca Kessleri instituudist on leidnud, et uue omandamine võtab lihtsalt kauem aega. Nende järelduste põhjal võib oletada seda, et kehva soorituse taga on kõigepealt see, et omandamine on häiritud.

probleemilahenduse ning järelduste tegemise oskus võib samuti muutuda. Need oskused sisaldavad endas oskust analüüsida situatsiooni, leida olulist, planeerida tegevust ning

olukorraga adekvaatset toimetulekut. Mõned SM-iga inimesed kirjeldavad vahel, et neil on raskusi otsustamisega. verbaalne voolavus ehk sõnakasutus See probleem kaasneb ühe osana SM-i kõnehäirete juures, mis aeglustab kõnet ja muudab hääle kvaliteeti. Kõnealune probleem avaldub tihtipeale nö. keeleotsa sündroomina – sõna on nö. suus, kuid inimene ei suuda seda meelde tuletada ega välja öeda. infotöötlemise kiirus Nii meeldetuletus kui voolavus on infotöötlemise osad – dr. Rao uurimused näitavad seda, et SM-iga inimesed ei saavuta võrreldes kontrollgrupiga (ehk tervete inimestega) kehvemaid tulemusi, kuid nendel toimuvad samad protsessid lihtsalt aeglasemalt. Paljud selle diagnoosiga inimesed kurdavad isegi, et mõtlemise kiirus oleks nagu aeglustunud ja nad ei jõua nii kiiresti asju läbi mõelda ega nendele reageerida.

MIDA NÄITAVAD UURIMUSED? Intellektuaalsed probleemid, mis on tekkinud füüsiliste muutuste tagajärjel, lokaliseeruvad tavaliselt ajus, kõrgemates keskustes, mille olulisus on tavaliselt suurim. Kolmkümmend aastat tagasi tehtud uurimused näitasid, et peamised ajukahjustused

asetsevad SM-i korral mõlema ajupoolkera valgeaines, ajuvatsakeste läheduses. Hilisemad uuringud, mis baseeruvad MRT-l (magnetresonantstomograafial), kinnitavad kindlat seost SM-ist tekkinud ajukahjustuse ning intellektuaalsete probleemide vahel. Ajupoolkerade vaheliste ühendusteede kahjustumine on samuti väga tõsine probleem. Dr. Rao jt. on oma uurimusi tehes leidnud, et umbes pooltel SM diagnoosiga inimestel ei teki mingeid kognitiivseid puudusi. Ülejäänud teise poole hulgas tekivad kerged probleemid 40 % haigetel, aga ainult 10% haigetel põhjustab SM raskeid kognitiivseid puudujääke. TEISTE SÕNADEGA – uurimuste järgi on üheksa kümnest sclerosis multiplexi diagnoosiga inimesest vabad igasugustest intellektuaalsetest ning kognitiivsetest häiretest. Mida tähendab inimese jaoks siiski see, kui tal on kerged või keskmised muutused eelpoolnimetet valdkondades? Sellele küsimusele on raske vastata, sest iga inimene ja tema olukord on niivõrd erinev. Ühe inimese jaoks võib muutus tema igapäevases toimetulekus saada saatuslikuks tema tööalasele karjäärile, teisele aga ei avalda samasugune muutus mingit mõju, sest see pole tema jaoks nii oluline, ta suudab sellega kohaneda ning sättida oma töö uuele olukorrale vastavalt.

KUIDAS TEKKINUD PROBLEEME LAHENDADA? • too oma probleem avalikkuse ette – umbes 20 aastat tagasi ei soovitanud professionaalid inimestele oma vaimsete võimetega seotud probleeme teadvustada, sest see pidavat inimesi ärritama. Tänapäeval on lähenemine vastupidine, sest spetsialistid arvavad, et mida rohkem inimene oma haigusest teab, seda parem ja inimesed on alati uuest infost huvitatud. Esimeseks sammuks oleks arutada tekkinud olukorda kas medõe või arstiga (kasvõi seda raamatut kaasa ja abiks võttes). • jaga oma muret teistega, sest tihtipeale on probleemide varjamine ning sellest tekkivad hirmud reaalsest elust palju hullemad. Oma olukorraga kursis olemiseks küsi nii palju küsimusi kui võimalik, loe, osale loengutes ja räägi teistega, kel on sama haigus. Toetus emotsionaalsel tasandil on samuti väga oluline, sest see aitab leida uusi toimetulekuvõimalusi ning saada lahti probleemidega seotud valehäbist. Infot leidub ka SM ühingu koduleheküljel (Eestis www.smk.ee). aruta oma probleeme koduses õhkkonnas – sest kodused ei pruugi alati aru saada intellektuaalsete probleemide tekkepõhjustest. Kui SM diagnoosiga pereliige unustab asju, kohtumisi, vestlusi, peetakse seda vahetevahel laiskuseks, hoolimatuseks või huvi-

puuduseks. Juhul, kui midagi sellist toimumas on, oleks kindlasti vajalik neid asju omavahel arutada. • kasuta nõustamist, kui selleks tekib vastav vajadus. Ei saa öelda, et igaühel, kes kannatab mäluprobleemide käes, oleks vajalik minna kas nõustaja juurde või läbida kognitiivne testimine, kuid siiski aitab see olukorraga kohaneda ja paremini toime tulla, sest igasuguste probleemide ilmnemine mõjutab inimese enesehinnangut ning igapäevast toimetulekut. Inimesel võib tekkida ka depressioon ning ärevus, mis võib muuta keerulise olukorra veelgi hullemaks. • tutvu eneseabi võimalustega – siinkohal on välja toodud mõned lihtsamad nipid, mis on paljusid inimesi edasi aidanud: - kui on probleeme mäluga, siis proovi enda jaoks juurutada nii palju kui võimalik korda ja süsteeme. Muretse endale näiteks ärarebitavate lehtedega märkmik ning pane see enda jaoks tööle kui infokeskus. Sea sisse lahtrid kohtumiste, vajalike tegemiste, telefoninumbrite, teejuhiste jms. vajaliku jaoks – kõik see, mida sul tarvis läheb, aga mida sa ka unustada võid. (Lisaks annab see ka kindlust, sest on olemas üks koht, kus kõik asjad kindlasti kirjas on, kui juhtubki midagi ununema – tõlkija märkus). Viska minema kõikjal vedelevad paberilipikud erinevate meeldetuletustega, mis asuvad erinevates kohtades ja tihtipeale kaduma kipuvad.

- võimaluse korral kasuta elektroonilist märkmikku - koosta samasugune kalender ka pereliikmete jaoks - tekita kohad, kuhu asetatakse ja kus hoitakse asju, mida kõik ja tihti kasutavad – näiteks autovõtmed jms. - proovi teha nii, et terve perekond paneks asjad tagasi oma kohtadele, kui neid kasutatakse või laenatakse – näiteks käärid käivad alati kapi parempoolses ääres vms. - tööta enda tähelepanuvõime kallal – vahel me unustame asju, sest pole nendele piisavalt palju tähelepanu pööranud või neid vajalikuks pidanud. Selle kallal töötamine võib muuta ka meeldetuletamise lihtsamaks. - kasuta asjade meeldejätmiseks mälupilte – näiteks akende sulgemisel mana endale ette väljas möllav keeristorm, mis pääseks kohe sisse, kui aknad lahti jääks. Mõtle oma toimingu peale mõni hetk - see muudab lihtsamaks hilisema katse meelde tuletada, kas näiteks aknad said kinni või ei. - uut inimest kohates proovi tema nimi kirja panna nii kiiresti kui võimalik (vastavalt olukorrale – see tähendab nii kiiresti, kui see sul ilma tähelepanu äratamata võimalikuks osutub). Hiljem püüa tema kohta meelde tuletada nii palju üksikasju kui vähegi meenub ja pane need ka kirja.

- kui sul on probleeme kõne verbaalse voolavusega, siis ära keskendu sellele ühele sõnale, mis sulle ei meenu. Proovi oma tähelepanu ümber lülitada millelegi muule. Otsitav sõna meenub ise natuke aega hiljem. - proovi leida raamatupoest või raamatukogust teisi samateemalisi raamatuid – kuidas parandada oma ajakasutust ning organiseerida mälu. Mõned pakutavatest skeemidest on küll kangesti keerulised, kuid mõned töötavad väga kenasti ja lihtsalt.

PROBLEEMIDE PROFESSIONAALNE HINDAMINE See võib osutuda vajalikuks siis, kui su olukord halveneb järsult või sa ei ole kõikides asjades veel kindlat selgust saanud. Näiteks – kas meeldetuletamine on aja jooksul veelgi kehvemaks jäänud? Kas see avaldub pigem mingile konkreetsele asjale keskendudes? On sul ette tulnud vestluses takerdumisi, probleeme õigete sõnade leidmisel? Kas su mõtlemine on võrreldes varasemaga aeglustunud? Kuidas kulgeb päeva planeerimine ning toimetuste õigeaegne läbiviimine? Iga funktsiooni ning muutuse hindamine võib osutuda aja möödudes ning haiguse arenedes

vajalikuks, samuti tahavad inimesed teha seda siis, kui nad planeerivad oma elus muutusi – kas töökoha vahetust, kooliskäimist vms. Samuti on see kasulik siis, kui inimesele kirjutatakse uusi ravimeid, ning testimine on vajalik selleks, et näha aja jooksul tekkivaid muutusi. Ühes dr. Rao läbiviidud uurimuses selgus, et ligikaudu 40–50% SM-i diagnoosiga inimestest uskus, et neil on mitmesuguseid erinevaid intellektuaalseid probleeme. Neuropsühholoogiline uurimine näitas, et statistika osutus õigeks, kuigi mitte samade inimeste puhul, kes seda arvanud olid. Mõnel oli tegelikult hoopis depressioon ning mõned, hoolimata tekkinud ja ilmnenud rasketest probleemidest, ei olnud sellest üldse teadlikud. Depressioonist saab jagu, kasutades psühhoteraapiat või antidepressante. Patoloogilise väsimuse vastu on samuti rohtu. Intellektuaalsete probleemide parandamisele aitab kaasa neuropsühholoogiline rehabilitatsioon, mille konkreetne vorm sõltub peamiselt õigest probleemi hindamisest. Üks neuropsühholoogiline testimine kestab pikka aega ning on keeruline protsess. Otsus ning edasine tegevus kooskõlastatakse eelkõige inimese enda, arsti, perekonna ning kõikide nendega, kes sinu ja su haigusega veel seotud on. Samuti tuleb kindlasti välistada kõikvõimalikud muud põhjused, mis võivad

olla muutuste aluseks (näiteks depressioon). Neuropsühholoogilist testimist saab läbi viia ainult vastava kvalifikatsiooniga neuropsühholoog – spetsialist, kes on kursis kõikide muutustega, mida toovad endaga kaasa kas trauma või neuroloogiline haigus. Eriti hea oleks, kui tal on kogemusi ka SM-iga haigetega. Kui puudub vastav haridus ja kogemus, siis võib nii testimine kui tulemuste lahtiseletamine osutuda keeruliseks. Testimisi võivad läbi viia ka neuroloog või psühhiaater, kuid see selgitab välja pigem rasked probleemid (dr. Peyseri uurimuse järgi oli kergeid või mõõdukaid probleeme pooltel nendest inimestest, keda neuroloog oli täiesti terveks pidanud).

KOGNITIIVSEST REHABILITATSIOONIST Tänapäeval on saanud täiesti rutiinseks see, et kognitiivse rehabilitatsiooni plaan töötatakse välja näiteks iga ajutrauma läbinud inimese jaoks. Viimasel ajal on olukord paranenud ka SM-iga haigete rehabilitatsioonis. Rehabilitatsiooniprotsessis osalevad lisaks neuropsühholoogile ka kõneterapeut ja tegelusterapeut. Tavaliselt kestab see protsess paari seansina nädalas kuu aega või isegi kauem. Teraapiaseansid hõlmavad

endas vastavalt konkreetse inimese vajadustele mitmeid erinevaid tegevusi. Osa sellest võib toimuda arvuti abiga – näiteks mäluharjutused, tähelepanu ning ruumilise mõtlemise arendamine. Harjutused paberi ja pliiatsiga on samuti laialt levinud. Suur osa ajast kulub samuti nö. kompensatsioonistrateegiate väljatöötamiseks – kuidas enda muredega paremini toime tulla, säilitada heas korras olevad funktsioone ning treenida kehvemaid. Eesmärgid püstitatakse inimeseti erinevalt ning neid hinnatakse samuti erinevalt. Paljudel juhtudel tähendab edukas rehabilitatsiooniprogramm ka pereliikmete kaasamist – et nad saaks paremini aru probleemide olemusest, oleks informeeritumad ja teaksid, kuidas nemad kodus saaksid haiget aidata. Samal ajal on võimalik lisada olemasolevale programmile ka pereteraapiat, stressiga toimetuleku õpetamist, nõustamist, psühhoteraapiat jms. KOMPENSATSIOONIMEHHANISMID Inimene, kellel on SM-i diagnoos, õpib rehabilitatsiooniprogrammi käigus kasutama tehnikaid, mis võimaldavad tal oma eluga paremini toime tulla ja hakkama saada ka siis, kui tema tervis edaspidi halvenema peaks. Enamlevinumad meetodid on eespoolgi mainitud märkmike kasutuselevõtt, asjade sildistamine, meeldetuletavate pabersiltide paigu-

tamine. Paljud inimesed kasutavad ka aja organiseerimist, lahterdades päeva vastavalt tegevuste liigile, keerulisemate tegevuste korral tehakse eeltööd, samuti võib kasutusele võtta eriotstarbelisi märkmikke ning luua mälupilte. Samuti on näiteks inglisekeelne luuletus «Thirty Days Hath September» (eestikeelne vastand võiks olla sõrmenukkide peal kuude pikkuse lugemine – tõlkija) kompensatsioonistrateegia, et meeles pidada iga konkreetse kuu päevade arv. Nimekirja koostamine, kus vastav asi või toiming seostatakse tema asukoha või toaga, on teine samasugune kompensatsioonimehhanism. Kompensatsioonistrateegia on nagu kepp parema käimise soodustamiseks, kuid ei paranda veel viga iseenesest. See pakub alternatiivset ja toetusega võimalust toime tulla asjadega, mis muidu on keeruliseks muutunud. Teiste sõnadega – mäluhäireid iseenesest ei saa ära kaotada, aga harjutamisega võib tekkinud probleeme leevendada ja inimese toimetulek paraneb tunduvalt võrreldes sellega, kui mitte midagi teha. Tegelikult ei ole ju vahet, kas vajalik telefoninumber on kirjas ajurakkudes või märkmikus. VÕIMETE ARENDAMINE Oluline on uskuda, et harjutamine on oluline, et mälu või mõni muu funktsioon paraneks. Mõned harjutused põhinevad populaarteaduslikul arusaamal,

mis seletab arenemist mälu «plastilisusega» – aju võime paraneda kahjustusest selle läbi, et häiritud funktsioonid kantakse üle tervetele aju osadele. Sellistele eeldustele põhinedes on tänapäev toonud pigem pettumust – aju ei tööta siiski päris nii nagu biitseps. Osad harjutused siiski aitavad – kognitiivne rehabilitatsioon on segu treeningust ja kompensatsioonimehhanismidest. Näiteks on juhendatav harjutuste programm hea tähelepanu ja soorituse parandamiseks. Esmane harjutamine nö. laboratoorsetes tingimustes tagab edukama toimetuleku ka igapäevaelulistes olukordades. RAVIMID Pidevalt tehakse uuringuid selleks, et töötada välja uusi ravimeetodeid ning ravimeid, hetkel on teadusel konkreetseid variante väga vähe pakkuda. Ravim nimega pemolin (või cylert) on see, mida peetakse sobivaks väsimuse raviks. Dr. Fisher on jätkamas uuringuid, leidmaks selle ravimi mõju vaimsetele võimetele. (Eestis kasutatakse amantadiini – toim. märkus). Alzheimeri tõve korral kasutatakse tihtipeale aricepti ning seda on proovitud ka SM haigusega tekkivate probleemide lahendamiseks. Konkreetsed tulemused praeguseks veel puuduvad. Mõned

uurimused on tehtud ka selleks, et leida SM-i kulgu muutvate ravimite mõju kognitiivsetele funktsioonidele. Need uuringud ei ole samuti siiani väga tulemuslikud olnud, peamiselt on põhjus see, et ravimi kasutajate hulgas ei ole olnud suurte kognitiivsete puudujääkidega inimesi.

VALEARVAMUSTE VÄLJAJUURIMINE Intellektuaalne võimekus on SM-i puhul kindlasti enim valearvamusi põhjustav teema, sellepärast väga tihti seda välditakse või ei tooda üldse jutuaineks. Järgnevalt tulebki mõnest juhust juttu. • SM ei mõjuta inimese intellekti. Enamik selle diagnoosiga inimestest ei kannata kunagi raskete või sügavate probleemide käes, mis SM-iga kaasnevad, kuid neil esineb kergemaid muutusi, mõnikord ka periooditi. Osad professionaalid väidavad siiani, et SM ei muuda intellekti mingil moel. Selle väljaselgitamine on veel siiani lahtine küsimus ning vajab edasist arutelu. • inimesed, kel on kognitiivsed puudujäägid, on hullud. Häired vaimses võimekuses ei tähenda isiksuse

muutust. Inimene, kel on näiteks mäluprobleemid, võib olla emotsionaalselt täiesti normaalne. Sellest hoolimata, et vahel tekivad kognitiivsed häired seoses depressiooni või ärevusega, ei ole need alati üksüheses seoses. • vaimseid võimeid hinnatakse paarile lihtsale küsimusele vastamise põhjal. Neuropsühholoogilist uuringut saab läbi viia ainult väljaõppinud neuropsühholoog, kasutades selleks normeeritud testipatareid. Nö. voodi kõrval läbi viidud uuring selgitab reeglina välja ainult kõige raskemad kognitiivsed häired. • kõik SM-i diagnoosiga inimesed peaksid läbima kognitiivsed testid. Üldsegi mitte. Põhjalik uurimine on vajalik ainult siis, kui probleem on inimese või konsultatsiooni põhjal otsustades tõesti vajalik. • peale probleemide ilmnemist (või endale tunnistamist – tõlkija) halvenevad need järsult. Kõik seni tehtud kliinilised uuringud näitavad, et juhul kui probleemid süvenevad, siis juhtub see aeglaselt, mitte mingil juhul kiiresti.

• intellektuaalsed probleemid vaevavad ainult neid inimesi, kellel on suur füüsiline puue. Nende kahe asja vahel puudub absoluutselt igasugune seos – inimene ratastoolis ei pruugi omada mingeid kognitiivseid probleeme. Dr Heatoni ning Dr Beatty uurimuste järgi on vaimse võimekuse ning füüsilise puude vahel väga väike seos. Teisalt võivad need probleemid täiesti vabalt tekkida inimesel, kellel füüsilise poole pealt on väga vähe kaevata. • intellektuaalsed probleemid juhtuvad ainult SM-i hilistes staadiumides. Eelpoolnimetatud uuringu autorid leidsid lisaks, et samamoodi on väga väike seos haiguse kestvuse ning intellektuaalsete probleemide sügavuse vahel. • intellektuaalsed probleemid tekivad ainult progressiivse kuluga SM-i korral. See on samamoodi vale, haiguse kulgemise korral võivad need probleemid nii ehk teisiti inimest vaevata. Mõned uurimused on näidanud, et progressiivse haiguse kulu korral esineb kognitiivseid probleeme sagedamini ning ägenemiste-remissioonidega kulu puhul on sagedasemad mäluhäired. •

ägenemised ei mõjuta vaimseid võimeid.

See on jällegi vale. Osal inimestest on vaimne võimekus

tunduvalt kehvem just ägenemiste ajal ning mured kaovad, kui tervislik olukord paraneb. • kognitiivsete probleemidega SM-i haiged on eufoorilised. Eufooria tähendab ülevõimendunud ja ebarealistlikku õnnetunnet, millega tihtipeale kaasneb ka reaalsusetaju kadumine oma tervisliku olukorra suhtes. Tegelikkuses esineb eufooriat umbes 10 % selle diagnoosiga inimestel, peamiselt nendel, kellel on ka rasked kognitiivsed puudujäägid. • kognitiivsed probleemid, mis tekivad SM-i korral, on sarnased neile, mis kaasnevad Alzheimeri haigusega. See on vale, need kaks on väga erinevad haigused, SM ei kahjusta intellektuaalseid võimeid iialgi nii tugevasti kui seda teeb Alzheimeri haigus. Dr Filley jt. võrdlevate uurimuste järgi on Alzheimeri haiguse puhul kognitiivsed võimed enam kahjustunud ning keelelised probleemid on tunduvalt laiema ulatusega. Puudujäägid tekivad äkki ning arenevad kiiresti. Alzheimeri haigusega inimene unustab palju, sealhulgas ka näiteks oma nime ja selle, kus ta asub või miks ta seal on. SM-iga kaasnevad puudujäägid ei avaldu kunagi nii suurel määral.

Eesti keeles on ilmunud: Minul on SM SM ja põiehäired SM ja toitumine SM ja tunded Seks ja spastilisus Kui minu vanemal on SM Praktilisi nõuandeid äsja diagnoositutele Ilmumas on SM ja seksuaalprobleemid Vene keeles on ilmunud: Minul on SM SM ja toitumine SM ja põiehäired

Ameerika Ühendriikide Sclerosis Multiplex’i Ühing on uhke, olles SM-i puudutava info allikaks. Ühingu märkmed baseeruvad professionaalsetel nõuannetel, trükis ilmunud kogemustel ja ekspertide arvamustel, kuid ei esita ravisoovitusi või retsepte. Et saada spetsiifilist informatsiooni ja nõuandeid, konsulteerige oma arstiga.

Külastage Ameerika Ühendriikide Sclerosis Multiplex i Ühingu kodulehekülge aadressil www.nmss.org

Külastage Sclerosis Multiplex i Ühingu kodulehekülge aadressil www.smk.ee