Ajaleht Haabersti, 14. oktoober 2022

Õismäe tiigiala.

Õismäe tiiki kaunistab uus valgusküllane purskkaev

Õismäe tiigi, purskkaevu ja lähiala rekonstrueerimistööd on lõpule jõudnud ning nüüd kaunistab tiiki uus programmeeritava iluvalgustuse ja veerežiimiga purskkaev.

Rekonstrueerimistööde käigus ra jati Õismäe tiigile programmeeri tava iluvalgustuse ja veerežiimiga purskkaev, mis on üks suuremaid Eestis rajatud purskkaevulahendu si. Purskkaev pakub sel hooajal sil mailu seni, kuni ilmaolud seda või maldavad. Külmade ilmade saabu des läheb purskkaev aga talvepuh kusele ning oma tööd alustab ta taas kevadel.

Lisaks purskkaevu rajamisele pu hastati Õismäe tiik mudast koos lo kaalse süvendamisega, korrastati tii gi kaldakindlustus ja laiendati tiigi siseringi äärset kõnniteed. Uuendati ka valgustust tiigi ümbruse puhke pargis ning välisringi metsaalusele jalutusrajale rajatati graniitsõelme test teekate. Samuti vahetati pargialal välja amortiseerunud treeninguva hendeid, uuendati pinke ja prügikas

te ning paigaldati moodultualett. Li saks projektijärgsetele töödele uuen dati tiigiäärse amfiteatri lava laudis ning rajati slipp tiigi ja purskkaevu hooldamiseks.

Tiiki ümbritsevatele laugetele nõl vadele istutati vabakujulised grupid Sahhalini kirsipuudest ning murukat tega aladele rajatati harvemini niide tavad alad, mida täiendati õitsvate taimede seemneseguga. Rajatud nii

duala ja istutatud puud saavutavad oma täieliku ilu aastate jooksul, kui on piisavalt kasvanud. Pargis asuvate treeninguvahendite ümbrusesse is tutati eri kõrgusega põõsaste rühmi. Olemasolevatele puudele ja põõsaste le tehti hoolduslõikust ning korrasta ti kogu pargiala puistu üldist ilmet.  Tiigi ümbrusesse istutati Sahhalini kirsipuid, halle nulgusid, harilikke toomingaid ja kukerpuid. Varem tii

gi ääres olnud päevaliiliate rühmad istutati ümber.

Õismäe tiigiala ja purskkaevu re konstrueerimistöödega alustati Tal linna keskkonna- ja kommunaalame ti tellimusel selle aasta märtsis. Töid tegi OÜ RTS Infraehitus, tööde mak sumus oli 1,7 miljonit eurot. Pargi ala rekonstrueerimise projekti tegi K-Projekt AS.

Õismäe tiigi pargiala.

Uus programmeeritava iluvalgustuse ja veerežiimiga purskkaev.

Hoiame ühte JUHTKIRI

Kohaliku omavalitsuse roll ei ole ainult teeparandus või mänguväljakute rajamine ja hooldus. Suur osa linnaosavalitsuse töömahust ning eelarvest kulub tegelikult sotsiaalteenustele. Kahjuks ei ole olukord linnas, riigis ja maailmas väga stabiilne. Meist olenemata põh justel on maailmas käimas energiakriis, mis omakorda põh justab üleüldist hindade kasvu. Meie lehest leiate nõuandeid, millist elektripaketti valida, ning lugeda saab sellestki, millest sõltub energia hind. Me peame muutma oma harjumusi ning õppima säästma.

Eriti raske on hakkama saada just üksi elavatel pensionäri del. Eesti pensionärid on võrreldes teiste Euroopa pensionäri dega suurimas vaesusriskis. Haaberstis on selliseid eakaid u 2500. Tänavu juba kolmandat korda anname linnaosavalitsu se poolt oma panuse, et toetada toidukaupadega neid, kel se da kõige enam vaja on. Jah, seda pole kindlasti ülemäära pal ju, kuid puutudes kokku inimestega, kes abi vajavad, teame, et mõnele väiksena tunduv summa on teise inimese jaoks va jalik ning oodatud abi. Üksiku pensionäri abipakk on ette näh tud kõikidele meie linnaosa üksi elavatele pensionäridele, kel le kuu sissetulek on vähem kui 654 eurot. Registreerimine abi paki saamiseks avatakse esmaspäeval, 17. oktoobril. Lähemalt saate sellest lugeda järgmiselt leheküljelt.

Sel sügisel pakkus Haabersti linnaosa valitsuse vabaõhukon tor linnaosavalitsuse teenuseid kahel korral nädalas kõikides linnaosa hoovides. Elanikke ootasid telgis nii linnamajanduskui ka sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistid, päevakesku se juhataja ning loomulikult mina ise. Esitada võis nii kogu lin na kui ka linnaosa puudutavaid küsimusi. Tänan kõiki, kes lin naosavalitsuse vabaõhukontorit külastasid ja tegid ettepane kuid, kuidas muuta Haabersti elanike jaoks veelgi paremaks. Tänu teile saime väärtuslikku tagasisidet oma tööle ja tehtu le ning palju uusi mõtteid tulevikuks. Enamik ettepanekuid ja muresid, mis puudutasid parkimist, heakorda, kõnniteede ko ristust, linnaosa haljastust ning ühistransporti, olid üldjoon tes hoovides sarnased, kuid igas hoovis olid elanikel ja korte riühistutel ka oma mured. Väiksemate probleemidega oleme jõudnud jooksvalt tegeleda ja leidnud ka juba lahendusi, olgu selleks siis okste lõikamine, põõsaste pügamine, prügikastide ja pinkide lisamine või muud heakorrateemad. Kuid palju oli ka neid ettepanekuid ja probleeme, mille lahendamine ei sõl tu kahjuks ainult linnaosavalitsusest, kuid luban, et anname endast parima ning koostöös teiste ametite ja organisatsiooni dega püüame ka neile leida lahendused.

Oleme kõik vabaõhukontorites laekunud ettepane kud kirja pannud ning võimaluste piires nendega ka tegeleme. Lisan, et igal korteriühistul on oma hoovide, fassaadide ja õuealade korrastamisega või malik tegeleda ka ise. Selleks on võimalik taotleda linnalt toe tust õuealade heakorrastamiseks projekti „Hoovid korda“ raa mes. Lisaks toetab Tallinna linn projekti „Roheline õu“ abil kor teriühistuid hoovide heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Projekti eesmärk on muuta linna elu keskkond atraktiivsemaks ning parandada elukvaliteeti koha liku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundustegevuse aren damise kaudu. Projekt „Fassaadid korda“ aitab korteriühistuid korterelamute parendami sel ja rekonstrueerimisel. Toetuse peaees märk on toetada korteriühistuid korterela mute parendamisel ja rekonstrueerimisel, et suurendada Tallinna linna korterelamu te energiatõhusust.

Abi ja infot projektide ning muude kü simuste kohta saab linnaosavalitsu sest Ehitajate tee 109a/1 või te lefonilt 640 4800. Koos leia me parima lahenduse.

Siljanov

Mida tuleks teada elektri ostmisest?

Elektrienergiaga varustamiseks on tar bijal sõlmitud kaks lepingut – elektri müüjaga elektrienergia ostmiseks ja võrguettevõtjaga võrguteenuste kasu tamiseks. Kortermajas saavad korteri omanikud osta elektrit otselepinguga, valides ise elektrimüüja ja -paketi, või korteriühistu kaudu. Kui elektri ost ja on korteriühistu, valib elektrimüü ja ja -paketi korteriomanike üldkoos olek häälteenamuse alusel. Teadliku valiku tegemiseks on võimalik tutvu da erinevate pakettide pakkumiste ga elektrimüüjate ja võrguettevõtjate veebilehekülgedel. Suurim võrguet tevõtja on Eestis Elektrilevi. Elektripaketid jagunevad börsi- ja fikseeritud hinnaga pakettideks. Li saks pakuvad elektrimüüjad kesk konnasõbralikke rohelise energiaga pakette, mille puhul on elekter too detud taastuvatest energiaallikatest.

Börsipakett sobib tarbijatele, kes soovivad oma elektritarbimist ja ku lusid juhtida. Eesti Energia AS poolt pakutava elektripaketi Muutuv hind sõltub iga tunni jooksul tarbitud elektrikogusest ja samal tunnil keh tivast börsihinnast. Kasutades tunni põhist börsipaketti, on tarbijal või malik oma tarbimist reguleerida ja suunata koormus odavamatele tun didele. Börsihind kujuneb elektribör sil, milleks Põhjamaades ja Balti rii kides on Nord Pool.

Fikseeritud hinnaga elektripakett sobib hästi tarbijatele, kellel ei ole võimalust ega soovi oma elektritar bimist ja börsihinna muutusi jälgida ning kes eelistavad elektriarvetes sta biilsust ja prognoositavust. Eesti Ener gia AS pakutava elektripaketi Kindel fikseeritud hinnaga lepingud jagune vad tähtaegseteks ja tähtajatuteks. 2022. aastal lisandus uus 5-aastane pakett Kindel Pluss.

Nagu kõigi lepingute puhul, tuleb ka enne elektrienergia ost mise või võrguteenuste kasuta mise lepingu sõlmimist tutvu da müüja pakutavate tingimus tega ja teha nii paketi kui täht aja osas teadlik valik!

Näiteks Eesti Energia AS pakuta vat 5-aastast paketti Kindel Pluss vali des peab tarbija arvestama, et lepin gu ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb üldjuhul tasuda kopsakat leppetrah vi. Erandi moodustab lepingu enne tähtaegne lõpetamine universaaltee nusele üleminekuks, mille puhul ku ni 30.09.2023 leppetrahvi ei nõuta.

Alates 1.10.2022 on riigiettevõttel Eesti Energia AS seadusest tulenev ko hustus müüa elektrit kodutarbijate le ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Universaal teenusega võivad vabatahtlikult liitu da kõik eratarbijad ja korteriühistud. Universaalteenusega esmakordselt liitudes ei pea tarbija kuni 30.09.2023 tähtaegset lepingut ennetähtaegselt lõpetades leppetrahvi maksma. Kui 1.10.2022 kehtivast lepingust tulenev hind on universaalteenuse hinnast kallim, pakub elektrimüüja tarbija le automaatset üleminekut univer saalteenusele, teavitades tarbijat sel lest kirjalikult ette. Universaalteenu sele üleviimise teade saadetakse tar bijatele oktoobri esimesel poolel, aga tarbijatel on võimalik sellest loobu da. Soovist universaalteenusele üle minekust loobuda peab tarbija tea vitama müüjat hiljemalt kaks päeva enne lepingu muudatuse jõustumist. Kui mõni teine elektrimüüja pakub universaalteenust odavamalt, on tar bijal võimalik elektrimüüjat vaheta da, teatades lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Eesti Energia AS pakub alates 1.10.2022 universaalteenust hinnaga 19,24 senti/ kWh. Univer saalteenuse vahetamise soovist mõ ne teise paketi vastu peab tarbija tea vitama elektrimüüjat 7 päeva ette. Elektrihinna tõusu mõjude lee vendamiseks kodutarbijatele kom penseerib riik 1.10.2022–31.03.2023 kuu keskmisest käibemaksuta elekt rienergia hinnast kuni 50 eurot me gavatt-tunni (5 senti kilovatt-tunni) kohta, kui see ületab 80 eurot me gavatt-tunni (8 senti kilovatt-tunni) kohta, ja proportsionaalse osa käibe maksust. Meede on automaatne, s.t müüja vähendab kodutarbijate arve tel ise elektri ühikuhinda. Esimene kompensatsiooniga arve jõuab tarbi jateni novembris 2022 ning viimane aprillis 2023. Kompensatsiooni abil vähenevad keskmise elektritarbija kulutused elektrile umbes 21%.

Elektrimüüjate pakutavaid elekt rihindu on võimalik võrrelda vee bilehtedel www.elektrihind.ee ja www.energiaturg.ee.

Börsihinna jälgimiseks uuri, milli seid võimalusi (mobiiliäpp, börsihin na teavitus jne) pakub Sinu elektri müüja ja kas nii börsihind kui ka tar bimisandmed on samas kohas nähta vad. Börsihinda on võimalik jälgida ja kasutada soovitusi tarbimise suuna

miseks odavamatele tundidele vee bilehtedel www.elektrihind.ee/borsi hind/ ja www.elektrikell.ee/.

Jooksva tunni elektrihind (käibe maksuta) on nähtav ka Eleringi vee bilehel www.elering.ee. Kui jälgida börsihindu otse Nord Pool Spoti äpist või www.nordpoolgroup.com, tuleb arvestada, et sealne aeg on Eestist tunni võrra erinev ja hinnad esitatud käibemaksuta.  Eleringi ja Nord Pooli veebilehel toodud hinnad on mega vatt-tundides ja tuleb teisendada kilo vatt-tundideks (1MWh = 1000 kWh).

Praegune elektrihinna tõus ei ole seotud võrgutasudega. Ku na aga võrgutasu suurus sõltub tarbimisest, tasub olla ka veen dunud, et olemasolev võrgupa kett on kõige sobivam ja sood sam. Võrgupakettide kohta uuri in fot oma võrguettevõtjalt. Võrguette võtja Elektrilevi iseteeninduses www. elektrilevi.ee on võimalik võrrelda, missugune võrgupakett on lähtuvalt tarbija varasematest tarbimisandme test soodsaim.

Soovitused kulude vähendamiseks koduses majapidamises

● Hooldage elektriseadmeid

● Kasutage energiasäästlikke lahen dusi

● Kasutage pesumasinat ajal, mil elektrihind on soodsam

● Kasutage valgustites leedlampe

● Kustutage ruumist lahkudes tuli

● Valige elektrikütteseadmete kasu tamisel endale minimaalselt sobiv temperatuur

● Tarvitage põrandakütet mõistlikult

● Kasutage kodumasinaid ökonoom selt

● Vahetage vajadusel ja võimalusel kodumasinad energiasäästlikuma te vastu, jälgides ostuotsuse tege misel energiamärgistust

● Ärge jätke arvutit vm elektrisea det, mida ei kasutata, ooterežiimis ühendatuna elektrivõrku

Küsimustega on võimalik pöörduda

Tallinna strateegiakeskuse linna et tevõtlusteenistuse tarbijakaitse osa konna poole tel 640 4232, e-posti aad ressil tarbijainfo@tallinnlv.ee või Tal linna tarbijakaitse infopunkti Vaba duse väljak 7 I korrusel.

Tallinna strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse tarbijakaitse osakond

Elektriturust ja elektrihinna kujunemisest

Elektrihind ja elektriturul toimuv on igaühe huulilt korra, kui mitte rohkem läbi käinud. Infot on palju, mistõttu on selles üsna keeruline järge pidada. Püüamegi olulisemaid kohti nüüd võimalikult lihtsas keeles selgitada.

Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks sai, oli ühinemise üks tingi musi, et ka Eesti peab saama avatud elektrituru ehk -börsi osaks. Alates 2013. aastast tegutsebki Eesti Nord Pooli avatud elektriturul. See tähen dab, et elektri tootmine ja müük toi muvad selle järgi, kuidas tegelikult vajadust on, mitte riigi etteütlemi se järgi.

Lisaks Eestile tegutsevad Nord Poo li elektriturul ka Norra, Rootsi, Soo me, Taani, Läti ning Leedu. Need rii gid on omavahel ühendatud elektri energiat transportivate kaablite ehk ülekandevõimsustega.

Kõik Nord Pooli riigid toodavad elektrit ning saadavad selle ühisesse elektrivõrku. Sealt liigub elekter sin na, kus on nõudlust. Kui Eesti elekt rivõrgus on elektrit puudu, siis saa me seda lähinaabritelt. Kui aga naab rite elektrivõrk vajab lisatuge, liigub Eestis toodetud elekter üle piiride.

Võiks ju eeldada, et kõigi Nord Pooli riikide elektrihind on sama, aga nii see ei ole. Elektrihinnad erinevad piirkonniti, kuna elektrit transportivate kaablite mahud on piiratud. Täpselt nagu ei saa ka liit risesse pudelisse kolme liitrit vett mahutada.

Samuti on üldine reegel, et mida rohkem taastuvenergiat piirkond too dab, seda odavam on sealne elektri hind. Põhjus on lihtne – taastuvad al likad tekivad loodusjõul ning neist ei teki keskkonnale kahjulikku süsihap pegaasi, mis on eraldi maksustatud.

Elektriturul kujundab hinda nõudluse ja pakkumise vahe kord Elektrimüüjad (nagu Eesti Energia, Alexela, Elektrum jt) annavad iga päev elektriturule teada, kui palju nende kliendid järgmise päeva igas tunnis elektrit vajavad. Nii selgub, kui palju elektrit on vaja toota. Elektri hind kujunebki nõudluse ja pakku mise ristumispunkti järgi. See ei ole kellegi omavoli.

Elektrit saab turule pakkuda kind las järjekorras. Kõige esimesena pää sevad turule tuulest, veest ja päike sest elektrit tootvad üksused. Kui neist piisab nõudluse katmiseks, on elektri turuhind soodne.

Kui taastuvatest allikatest jääb väheseks, pääsevad turule tuuma-, põlevkivi-, kivisöe- ja gaasielektrijaa mad. Neis toodetud elekter on palju kallim nii kütuse kui ka keskkonna tasude tõttu.

Elektri turuhinna määrabki viima ne pakkuja, kes on nõudluse katmi seks vajalik. Kui viimasena teeb seda kõrgeima hinnaga gaasielektrijaam, ongi elektrihind kõrge.

Samuti mõjutavad elektri turu hinda elektrijaamade ning ülekan devõimsuste hooldus- ja remondi tööd, uute tootmiste lisandumine ning vanade sulgemine, tarbimise muutumine, kütuse hind, kui pal ju vihma sajab, päikest paistab või tuult puhub.

Praegu ei saa üle ega ümber ka Ukrainas toimuvast ning selle üleül disest mõjust – kui elanikkonna vii mase aja elektritarbimine ei ole suu resti muutunud, siis elektri pakku mist on turul märksa vähemaks jää nud. Venemaa gaasi ja elektrit mei le enam sisse ei tule.

Miks mitte elektriturult lahku da? On ju räägitud, et Eesti suu dab oma elektritarbimist ise kat ta.

Eesti suudab arvestatava osa oma elektritarbimisest ise katta, kuid enam mitte kogu tarbimist. Osa nõu kogude ajal ehitatud tootmisvõim susi on oma aja ära elanud ja need on kinni pandud. Taastuvenergia ük susi on küll juurde tulnud, aga mit te piisavalt.

Puudujääki aitavadki katta riiki devahelised elektrit transportivad kaablid.

Kui loobuksime avatud elektritu rust, siis suure tõenäosusega ei jätaks naabrid sellele vastamata. Kui me ise ei panusta, siis miks peaks teised rii gid meid vajadusel elektriga varusta ma või näiteks Läti tahtma meie maa gaasi enda hoidlas talletada?

Mida ärevam on aeg, seda rohkem peavad Euroopa riigid kokku hoid ma ja koostööd tegema. Eestil on se da päriselt vaja.

Elektri turuhinna kõikumine ei mõjuta kliente, kes on elektri hinna fikseerinud

Kui klient ja elektrimüüja on elektri hinnas kokku leppinud ehk elektri hinna fikseerinud, siis see ei muutu terve lepinguperioodi vältel.

Kui klient on valinud paketi, mil lega ta ostab elektrit turu- ehk börsi hinnaga, siis on lugu vastupidi.

Eks mõlemal variandil ole oma eeliseid. Elektrihinna fikseerimine maandab hinnatõusu riske, lisab sta biilsust ning võimaldab elektrikulu sid täpselt planeerida.

Neil, kes ostavad elektrit turupõ hise hinnaga, on võimalik oma kulu sid juhtida, sobitades elektritarbimi se soodsama hinnaga tundidele. See eeldab aga pidevat elektri turuhinna jälgimist. Tuleb valmis olla hinnahü peteks, kus ühes tunnis on elekter väga odav, teises aga üüratult kallis.

Eesti Energia klientidest on 2/3 oma elektrihinna fikseerinud. Turu põhise hinnaga elektrilepingu sõlmi jaid on kõige rohkem 40–49-aastaste seas. Üle 50-aastased kliendid eelista vad kindlaks määratud elektrihinda.

Ka fikseeritud elektrihind ei ole kõigil sama Fikseeritud elektrihind kujuneb mit mest tahust. See oleneb tarbitavast elektrienergia kogusest, lepingupe rioodi pikkusest, elektri kokkuostu hinnast, elektrimüüja riskidest ning mõistlikust kasumist. Osa neist kom ponentidest erineb iga tarbija jaoks ning seetõttu on ka fikseeritud elekt rihinna pakkumine klienditi erinev.

Riiklik universaalteenus hoiab elektri hinnataseme mõõdukana Elektri universaalteenus on riigi välja töötatud lahendus, et kõrgetele elekt rihindadele soodsamat alternatiivi pakkuda. Siiski ei ole tegemist tasuta või üliodava elektriga, pigem mõõdu ka hinnataseme hoidmise meetmega.

Universaalteenus on mõeldud kõi gile koduklientidele, sh korteriühis tutele, kelle elektrihind on univer saalteenuse hinnast kallim.

Universaalteenuse hinda tuleks võrrelda kehtivas elektrilepingus mär gitud hinnaga. Kui elektrihind on juba varem fikseeritud, siis tõenäoliselt on see universaalteenuse hinnast sood sam ning seda ei tasu enneaegu muu ta. Kui elektrileping on sõlmitud hilju ti või kohe-kohe lõppemas, võib uni versaalteenuse hind odavam tulla.

Kuidas elektrikuludelt veelgi rohkem kokku hoida?

Kui kasutad sooja hoidmiseks ka õli radiaatorit või elektripuhurit, siis õhksoojuspump on märksa öko noomsem lahendus. Kuigi esime si saab soetada palju odavama raha eest, siis talvisel ajal võtavad nad õhk soojuspumbast mitu korda rohkem elektrit. Kui õhksoojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis ta tarbib selleks vaid 1 kWh elektrit ja ülejää nud 4 kWh on õhust saadav tasuta soojusenergia.

On levinud eksiarvamus, et ootere žiimil seadmed ei võta elektrit. Tege likult võib ooterežiimil olevate sead mete elektritarbimine moodustada kuni 10% elektriarvest. Seega, kõik seadmed, mida parasjagu ei kasutata, tuleks seinakontaktist välja tõmmata.

Uusi kodumasinaid ostes või välja vahetades vaadake seadme energia märgist. Näiteks A-klassi kodumasin on palju energiasäästlikum kui B-, C- või veelgi madalama klassi oma. Kõrgema energiamärgisega koduma sin võib rohkem maksta, kuid selle vähene energiatarbimine teeb kulu kiiresti tasa.

Kodumasinate puhul jälgige erine vaid režiime, näiteks ECO-program mid käituvad elektri ja vee kasuta misel vägagi ökonoomselt.

Alandage vee ja ruumide tempe ratuuri. Pesu ei pea pesema 60- ega 40-kraadise veega, vaid kergelt määr dunud pesu puhul aitab ka 30-kraa dine tsükkel. Veeboileri puhul piisab 55-kraadisest temperatuurist ja see juures väheneb katlakivi teke, mis mõjutab samuti boileri energiatar bimist. Ruumi temperatuuri alanda mine kas või ühe kraadi võrra tähen dab ligi viieprotsendilist küttekulu vähenemist.

Kui valgusallikatena on kasutu sel hõõglambid, siis on palju ener giasäästlikum need leedlampide vas tu välja vahetada. Kui hõõglambid võivad kulutada kuni veerandi elekt riarvest, siis leedid vähendavad val gustuse kulu kuni 80%.

Erinevad pakkujad on turule tul nud mitme targa lahendusega, mis elektrikasutust vähendavad. Nutikas termostaat ei küta kunagi tühje ruu me ning seda saab ilmaga sünkroni seerida. Nutikas arvesti aga võimal dab jälgida hoone energiakasutust seadmete kaupa, aidates leida või malusi säästmiseks.

LÜHIDALT

Abipakid üksi elavatele pensionäridele

Haabersti linnaosa valitsus korral dab 2022. aasta sügisel abiaktsioo ni, mille raames linnaosavalitsus toetab toiduainete pakiga üksikuid vanaduspensionäre, kelle sissetu lek jääb alla 654 euro. Abipakk si saldab nii lühema kui ka pikema säilivusajaga toiduaineid.

Abipaki taotleja peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

1) tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Haaberstis;

2) ta elab oma kodus üksi (ehk et korterisse ei ole kedagi peale te ma enda elama registreeritud); 3) ta saab vanaduspensioni ning kuusissetulek on väiksem kui 654 eurot.

Paki saamiseks tuleb esitada soo viavaldus 17. oktoobrist kuni 4. no vembrini Haabersti linnaosavalitsu se telefonil 640 4860 või e-aadres sil haabersti@tallinnlv.ee, teatades oma nime, isikukoodi, aadressi ja te lefoni. Palume helistada ajavahemi kul kell 10–16. Esitades Haabersti linnaosa valitsusele oma andmeid, annavad taotlejad ühtlasi nõusole ku kontrollida nende elukohaand mete vastavust rahvastikuregistris.

Abipakke väljastatakse alates 2. novembrist Haabersti päevakesku sest (Õismäe tee 24). Abipaki kät tesaamiseks palume esitada isikut tõendav dokument.

Võimalike arusaamatuste väl timiseks märgime, et tegemist on ühekordse aktsiooniga, mitte iga kuise toetusega.

HLOV

Õismäe tiiki asusid elama uued elanikud

Haabersti linnaosa valitsuse tel limusel lasti põhjaliku renoveeri mise ning mudast puhastamise lä binud Õismäe tiiki kuldsäinad ja valgeamuurid. Kalad hakkavad tii gi taimestikku kontrolli all hoidma ning tiigi ääres jalutajatele silma ilu pakkuma.

Haabersti linnaosa vanem Oleg Siljanov sõnas, et sel suvel läbis Õis mäe tiik põhjaliku renoveerimise ja mudast puhastamise. „Lisaks tiigis juba varem elutsevatele kaladele la sime sinna nüüd veel lisaks valgea muure, kes hakkavad tiigis kasvavat taimestikku ja vetikaid kontrolli all hoidma, ning kuldsäinad, kes rõõ mustavad silma veepinnal ujumise ga. Kuna kuldsäinastel on oranžikad seljad, siis paistavad nad silma ju ba kaugelt,“ rääkis linnaosavanem.

Õismäe tiigi uued elanikud on pärit Tartumaa kalakasvatusest Smartfish OÜ, kes aitas linnaosa valitsusel kalad ka tiiki toimetada.

Nord Pooli kaart. Katkendjooned märgivad erinevaid piirkondi, tu medad jooned elektrit transportivaid kaableid.

Linnaosas algas kvartalisiseste teede remont

Septembri lõpus alustati Haabersti linnaosa kvartalisiseste teede taas tusremonttöödega.

Korda tehakse 16 objekti. Tööde käigus uuendatakse sõidu- ja kõnni teede asfaltkatet, vahetatakse välja lagunenud äärekivid ning korrasta takse töömaale jäävad kaevupäised, samuti tehakse puude hoolduslõikust ja haljastustöid. Õismäe tee 66 hoovi alal laiendatakse ka parkimisvõima lusi ning lisaks rajatakse täiendavaid parkimiskohti Naksitrallide ja Järve otsa lasteaia juurde.

Remonditööde käigus taastatak se Järveotsa  tee 15 ja Järveotsa tee 33 lasteaia kinnistuväline territoo rium, Õismäe tee 66, Õismäe tee 10, Õismäe tee 124 ja Õismäe tee 136

parklad, Õismäe tee 113 korvpalli plats ja Järveotsa tee 13 konteine rite hoiuplats. Samuti korrastatak se sõidu- ja kõnniteed Järveotsa tee 29, Õismäe tee 48, Õismäe tee 105a ja Õismäe tee 107a, Õismäe tee 101 ja Õismäe tee 8 juures ning Õismäe siseringil.

Korda saavad ka Järveotsa tee 2a, Paldiski mnt T11 ja T40, Õismäe tee 110a ja Õismäe tee 130 sõidu- ja kõn niteed.

Ehitustöid teeb InfraRoad OÜ ja tööde maksumus on 750 000 eurot. Ehitustööde tähtaeg on jaanuar 2023.

Liiklejatel palutakse järgida objek tide ajutist liikluskorraldust ja pai galdatud liikluskorraldusvahendeid.

HLOV

Sügisene lehekoristus

Sügisel seisavad nii korteriühistud kui ka eramajaomanikud taas sil mitsi võitlusega langevate lehte de vastu. Lehekoristust võib kor raldada iga paari nädala tagant. Viimased lehed langevad tavali selt oktoobri lõpus.

Kui rehitsed lehti, võid teha veel üh te olulist tööd – hekkide pügamist. Väikesed oksad võib visata kom posti hulka, kuid suuremate oks te puhul soovitame kasutada oksa purustajat. See teeb oksad väikes teks tükkideks, mida saab kasuta da aias multšina.

Biolagunevaid aiajäätmeid, mis tekivad sügisestel aiatöödel, saab Tallinna elanik piiratud koguses üle anda tasuta. Ühekordsel too misel võetakse vastu kuus sajaliit rist kotti ehk 0,6 kuupmeetrit aiaja haljastusjäätmeid. Pääsküla ja Pal jassaare jäätmejaamades tuleb bio lagunevad aiajäätmed, sealhulgas puude ja põõsaste lehed tühjenda da kilekottidest selleks ette nähtud konteineritesse. Rahumäe ja Pärna mäe jäätmejaamades saab aga aia

jäätmete kotid tühjendada maapin nale aunadesse.

Tallinna neli jäätmejaama Pääs külas, Rahumäel, Paljassaarel ja Pär namäel on avatud tööpäeviti kell 12–20 ning nädalavahetustel kell 10–18.

Paljassaare jäätmejaam asub PõhjaTallinna linnaosas aadressil Paljas saare põik 5, Pärnamäe jäätmejaam asub Pirita linnaosas aadressil Rist aia tee 8 / Pärnamäe tee 36, Pääsküla jäätmejaam asub Nõmmel aadres sil Raba 40 ja Rahumäe jäätmejaam samuti Nõmme linnaosas aadressil Rahumäe tee 5a.

Jäätmejaamas võetakse linna elanikelt piiramatus koguses tasu ta vastu vanapaberit ja kartongi, pa kendeid, toiduõli ja -rasva, vaname talli, komplektseid elektri- ja elekt

roonikaseadmeid ning kasutuskõlb likku mööblit.

Piiratud koguses saab tasuta üle anda korraga kuni:

● 0,6 kuupmeetrit kodumajapida mises tekkinud aia- ja haljastus jäätmeid,

● 0,6 kuupmeetrit kasutuskõlblik ke riideid,

● 1 kuupmeetri töötlemata puitu,

● 1 kuupmeetri markeeritud plas tijäätmeid,

● 8 vanarehvi,

● 1 kuupmeetri betooni,

● 1 kuupmeetri eelsorteeritud tel liseid

● 1 kuupmeetri plaate ja keraami katooteid,

● 1 kuupmeetri lehtklaasi,

● teatud koguses erinevaid ohtlik ke jäätmeid.

Muid jäätmeid ja piirkoguseid üle tavaid jäätmekoguseid saab üle an da jäätmejaama hinnakirja alusel. Täpsema info leiab jaamade kodu lehelt jaatmejaam.ee. Jäätmejaamu haldab Tallinna jäätmekeskus.

jäätmetest võetakse vastu:

ohtlikke aineid sisaldavad ja nendega saastunud pakendid; akud ja patareid, sh pliiakud; vanad ravimid; värvi de, lakkide liimide ja lahustite jäägid; õlid ja rasvad, mitmesugused määr deained; absorbendid, filtermaterja lid, saastunud kaltsud ja kaitseriietus jms; õlifiltrid ja antifriisi jäägid; nak kusohtlikud teravad ja torkivad jäät med (nt vanad süstlad jmt); aiandus mürgid ja väetiste jäägid, pestitsiidid; kemikaalijäägid (happed, leelised, fo tokemikaalid ja muud olmekemikaa lid); ohtlikke aineid sisaldavad pesu ained; elavhõbedat sisaldavad jäät med (nt vanad kraadiklaasid, päeva valguslambid ja säästupirnid); vanad elektri- ja elektroonikaseadmed.

Lindude toitmine – hea või halb?

Paljudele tuleb tuttav ette pilt prou ast, kellele meeldib oma aknast lin dudele süüa anda. Mõni on paigal danud enda akna taha ka linnuma ja, kus tuvid rõõmsalt süüa saavad. Tuletame siinkohal meelde, et vas tavalt Tallinna linnavolikogu mää rusele on linnas vabalt elavate lin dude ja loomade toitmine keelatud. Munitsipaalpolitseil on määruse alu sel õigus isikule koostada ettekirju tus ja määrata sunniraha, mille ko haldamise ülemmäär on korrakait seseaduse järgi 9600 eurot. Linnas elavaid linde palume mitte toita! Li saks harjuvad linnud kerge vaevaga inimese juurest toidu hankimisega ära ning minetavad soovi omal käel loodusest toitu hankida. Nii hakka vad nad inimestest sõltuma. Ühtla si levitavad varesed ja teised linnud haigusi, näiteks kopsuklamüüdiat ja salmonelloosi.

Veelindude toitmine on aasta rin gi keelatud. Veelindude ränne lõuna poolsetele talvitamisaladele algab siis, kui veekogud jäätuma hakkavad – see

on aastatuhandete jooksul välja kuju nenud kohastumus, millele inimene kipub vahele segama veelinde saiaga toites. Paraku söövad sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged sellist toitu hea meelega, kuid talve edenedes ja vee kogude külmudes jäävad linnud toi dupuudusel suurde hätta.  Eriti oluli ne on meeles pidada, et sai ei ole lin nutoit. Sai ei sisalda lindudele vaja likke vitamiine ega mineraale ning võib põhjustada hoopis tõsiseid ter visehädasid. Näiteks loomaaias toide takse veelinde tasakaalustatud toidu ga, kuhu kuulub värske salat, riivitud juurviljad jms. Seega teeb vabalt ela vate veelindude saiaga toitmine neile kahju. Kui linnud on tõesti hädas, siis tuleb pöörduda spetsialistide poole. Näpunäiteid lindude talviseks toitmiseks leiab Eesti ornitoloogia ühingu kodulehelt: https://www. eoy.ee/ET/12/33/lindude-toitmine/. Kui märgate, et linnud võivad olla hädas, palume helistada riigiinfo te lefonile 1247.

30. oktoobril saavad Haabersti elanikud tasuta, mugavalt ning keskkonda säästvalt üle anda ko dumajapidamises tekkinud ohtlik ke jäätmeid ning kasutuskõlblik ke esemeid.

Elanikke ootab igas peatuspaigas kaks autot – üks ohtlike jäätmete jaoks ja teine kasutuskõlblike asjade jaoks. Ohtlikud jäätmed suunatak se edasi Epler & Lorenz AS-ile taas kasutuseks ja materjalidena ring lusesse ning seeläbi ei satu nad ol mejäätmete hulka või loodusesse. Kasutuskõlblikud asjad antakse üle MTÜ-le Uuskasutuskeskus, kes need uuesti ringlusesse suunab. Suuremaid kasutuskõlblikke ese meid nagu mööbel ja töökorras ko duseadmed (nt külmikud, pliidid jms) kogumisringil vastu ei võeta. Need on võimalik viia Paljassaare jäätmejaamas asuvasse korduskasu tusruumi või MTÜ Uuskasutuskes kuse poodidesse.

Tallinna strateegiakeskus

esemetest võetakse vastu terveid ja puhtaid:

raamatuid; nõusid ja muid köö gitarbeid; riideid ning muid ko dutekstiile; mänguasju; jalanõu sid; hobivahendeid ja sporditar beid; jalgrattaid, sisustusese meid (sisustuskaunistused, ku jukesed, linikud jms); aksessuaa re (ehted, kotid, vööd, prillid jms); väiksemaid töötavaid elektrooni kaseadmeid (nt föön, röster, vee keedukann, mikser, mikrolaine ahi jms).

TEADMISEKS

Kvartalisiseste

Linnaosavalitsus sulges ohtliku rulapargi

Haabersti linnaosa valitsus sulges Väike-Õismäel asuva rulapargi (Õis mäe tee 130), kuna seal sõitmine on muutunud ohtlikuks.

Kuna praegu ei ole Haabersti rula pargis võimalik tagada sõitjate ohu tust, tuli linnaosavalitsusel see sul geda. Haabersti rulapark rajati seit se aastat tagasi ja see on kogu aeg olnud aktiivses kasutuses. Viimas tel aastatel on linnaosavalitsus pi danud rulapargis korduvalt paran dustöid tegema.

Praegu on linnaosavalitsus otsus tanud, et rulapark jääb suletuks vä hemalt kevadeni, mil on selgunud, kas selle ohutumaks muutmiseks piisab parandustöödest või tuleb leida mõni teine lahendus. Tehak se põhjalik kontroll, mille käigus

Haabersti rulapark.

vaadatakse üle nii vahetamist vaja vad plaadid kui ka rulapargi konst ruktsioon. Rula- ja tõukerattahoo aeg on üsna peagi ka lõppemas, kuid

seni saavad Haabersti noored alter natiivina kasutada Õismäe tee 110a asuvat pump-track’i.

HLOV

Haabersti kauneima koduhoovi konkursi võitjad on selgunud

Haabersti linnaosa valitsuse kor raldatud konkursi „Haabersti kau neim koduaed 2022“ tunnustuse pälvis koduaed Tanuma tänaval ning eripreemia Tallinna Õismäe vene lütseumi koolihoov.

Konkursi eesmärk on esile tõsta kau neid ja korrastatud aedu ning täna da nende omanikke. Sel korral oli li saks koduhoovidele ja kortermaja esistele esitatud konkursile ka kooli hoov, mis leidis hindamiskomisjoni poolt äramärkimist ja pälvis eripree mia. Täname kõiki, kes oma hoovid konkursile esitasid.

Võitjaks osutunud Tanuma täna va koduhoovi omanikud on Aivar ja Ene-Hilja Kohtla, kes on oma kodu hoovi hoole ja armastusega kujunda nud üle kahekümne aasta. Pererahva eesmärk on olnud luua oma kodu aed selliseks, kus on hea olla nii en dal, lastel, lastelastel kui ka sõpradel.

Aed on olnud pererahva ühine hobi ja looming ning sealt leiab nii lopsa kust, silmailu pakkuva veesilma kui ka palju erinevat liiki ja värvi taimi.  Tallinna Õismäe vene lütseum soo vib oma koolihooviga pakkuda silma ilu ja olla eeskujuks kõigile linnaosa elanikele. Õismäe vene lütseum on liitunud Rohelise kooli programmiga ning on nüüdisaegse õpikäsitusega kool. Kooli eesmärk on õpilaste õp pimisvõime teritamine ja aiapõhine

õpe võimaldab rakendada nii õueskui ka kogemusõpet, kus lapsed õpi vad tundma maastikuarhitektuuri, aiakujundust, valivad sobivaid aia taimi ja koostavad eelarvet. Lisaks iluaiale on koolis linnulinnak, pu tukate majakesed, nahkhiirte pesa kast ning loodusvaatleja astumiski vi koos vaateaknaga, mis pakub või malust avastada ning jälgida põne vat elu, mis on tavaliselt meie silma de eest varjatud.

Haabersti kauneima koduhoovi võitjaid tunnustati pidulikult 10. sep tembril Õismäe tiigi ääres Haabersti sügiskontserdil. Lisaks tunnustati üri tusel ka korteriühistuid, kes on linna osas silma paistnud korrastatud hoo vide ja renoveeritud elamutega. Lin naosavalitsuse tunnustusplaadi päl vis kolm korteriühistut – Õismäe tee 3, Astangu tänav 21 ning  Õismäe tee 125, 127, 129 ja 131.

HLOV

Vandaalide „looming“ läheb Haabersti linnaosavalitsusele maksma tuhandeid eurosid

Haabersti linnaosas on viimasel ajal hoogustunud linnavara sodimine ja lõhkumine. Vandaalid on grafitiga katnud äsja renoveeritud Õismäe tiigi ääres asuvad pingid ja erinevaid spor di- ja mänguelemente, välja on kitku tud tiigi äärde istutatud ilupõõsaid. Soditud on pumptrack’i ja linnaosas asuvaid pinke, prügikaste ja mängu väljakuid, eelmise nädala lõpus kaeti kritseldustega ka Harku järve äärsed grillmajakesed. Kahjusumma kokku on orienteerivalt 7000 eurot.

Linnaosavalitsus tegi sodimiste ja vandaalitsemiste kohta avalduse ka

politseile. Võõra vara tahtlik kahjusta mine on lubamatu. Sodimisi või van daalitsemisi märganud elanikke palu me sellest teada anda kas linnaosava litsusele või politseile. Usume, et tähe lepanelike inimeste abi võib politsei juhatada „kunstnike“ ja vandaalide tabamiseni ning nii saame üheskoos piirata nii lõhkumisi kui ka sodimisi.

Linnaosavalitsus tegeleb sellega, et rajada uusi mängu- ja treeninguvälja kuid ning paigaldada pinke ja prügi kaste eesmärgiga tõsta elanike hea olu ning muuta linnaosa atraktiiv semaks. Paraku töötavad vandaalid

selgelt nendele eesmärkidele vastu. Õismäe tee 62 hoovis asuv liumägi tuleb eemaldada ning ainuüksi sel le elemendi vahetamine läheb linna osavalitsusele maksma 4000 eurot.

Kui me räägime ebaseaduslikust grafitist, siis kritseldajate loomingu ühe ruutmeetri puhastus läheb linna osavalitsusele maksma kuni 100 eu rot. Käesoleva aasta algusest on lin naosa eelarvest kulunud grafitite ja sodimiste eemaldamisele ning linna vara parandamisele ja asendamise le kokku juba ligikaudu 8000 eurot.

HLOV

Haabersti noortekeskuse tegevused: oktoober-november

Õismäe tee 24 (Nurmenuku peatus, Ka rikakra peatus). Avatud: esmaspäevast reedeni kell 13–19. Telefon: 5309 0808. E-mail: info@haabersti.ee

OKTOOBER

17.10 kell 16 – Noorte projektid. Mõt leme, kirjutame ja viime ellu noorte oma algatuslikke projekte. Loome koostöös noortega videoprojekte konkursside jaoks ning sotsiaalmeedias kajastamiseks.

18.10 kell 16 – Loovusring. Voldime, lõikame, värvime, kleebime, meisterda me! Ring on kõigile osalejatele tasuta.

19.10 kell 16 – Mälumäng. Põnevad mälumängud erinevatel teemadel ja eri formaatides.

17.10–19.10 – Haabersti 7 olüm piastarti. Vahva ja lõbus võistlus kol me päeva vältel. Võisteldakse seitsmel spordialal, millele on lisatud mingisu gune lõbus nüanss. Võistlusalad on in dividuaalsed. Ürituse avamine 17.10 kell 14 ja autasustamine 19.10 kell 15.45.

24.10–28.10 kell 9–17 – Haabersti vaba aja keskuse sügisene linna

laager. Linnalaagri raames külasta me Kalev Spa veekeskust, Mustamäe Keeglit, Twisteri akrobaatikekeskust ja HappyFly batuudikeskust. Lisaks toi muvad vahvad töötoad ja aktiivsed te gevused Haabersti noortekeskuse ma jas. Registreerimine ja lisainfo: laager@ haabersti.ee, 5309 0808. 31.10 kell 16 – Noorte projektid.

1.11 kell 16 – Loovusring

2.11 kell 16 – Mälumäng

3.11 kell 16 – Teadusring

Haabersti päevakeskuse tegevused

Õismäe tee 24, 13511, tel 5624 2925, 657 9872, e-post info@habsot.eu. Haa bersti päevakeskus on avatud: E 9–18; T, K, N 9–17; R 9–16

ÜRITUSED

7.10–18.11 lapikunstiringi näitus

19.10 kell 14 Haabersti päevakes kuse 24. sünnipäev. Kontsert „Valg re laulud“, laulja Tõnis Sarap, pianist Kaur Pennert 20.10 kell 10.10 Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu loengu sari „Hoolt kanda ka hinge eest“ 20.10 kell 11 terviseneljapäev 24.10 kell 13–16 puutööruumi võimaluste tutvustus 25.10 kell 13.30 memmede lau luklubi 26.10 kell 14 külas Kiili tantsu rühm Mummu-Liined 28.10 kell 7 väljasõit Võrumaa le: Põltsamaa loss, Lindora laat, Vastseliina linnuse õueala, Võ ru linn ja muuseum Inglite Ko du (5.-). Koht bussis 15.2.11 kell 14 külas Voldemar Kus lap – „Jalutuskäigud kalmistul“ 3.11. kell 10.10 Jaan Tammsalu loengusari „Hoolt kanda ka hin ge eest“ 8.11 kell 13.30 memmede laulu klubi 9.11 kell 14 taaskasutuse moe etendus. Koostöös Eesti Punase Ris tiga. 16.11 kell 13.30–16 „Otse Hiiu maalt“ – Hiiu Köögi ja Pagari too dete müük 16.11 kell 14 külas Tallinna hiid laste selts, juhatus tutvustab selt si tegemisi 17.11 kell 10.10 Jaan Tammsalu loengusari „Hoolt kanda ka hin ge eest“

Haabersti päevakeskusel on õigus te ha kavas muudatusi. Haabersti päevakeskuses on ala tes 3. oktoobrist võimalus saada individuaalset nutiseadme koo litust. Koolituse eesmärk on nuti seadme praktilise kasutamise oskus te edendamine. Koolitus on mõeldud vanemaealistele, kes tunnevad end nutitelefoni või tahvelarvuti seltsis ebakindlalt, kuid soovivad oma iga päevaseid toiminguid nende abil mu gavamaks muuta. Koolitusel tutvu takse nutiseadmete kasutamise põhi tõdedega, õpitakse, kuidas otsida vee bist infot, saata e-kirju, jagada foto sid. Samuti on oodatud inimesed, kes on nutitelefoni või tahvelarvutit vä he kasutanud või ei ole veel kasuta nud, kuid plaanivad. Võta kaasa oma isiklik nutitelefon ja/või tahvelarvu ti. Kestus kuni 45 minutit. Koolitus on tasuta ja individuaalne. Regist reerimine tel 5624 2925, 657 9872.

Haabersti päevakeskus kutsub kokku inimesi, kellel kodus mõ ni pill ja pole seda enam ammu mänginud või pole, kellega koos mängida. Näiteks akordion või lõõts pill või kannel või viiul või kitarr või kontrabass või jauram jne – pill, mil lest annab heli välja võluda. Palun anna endast teada tel 5624 2921 või paevakeskus@habsot.eu. Ehk saa me kokku toreda pillimängusõpra de pundi.

Piccolo koor alustas oma hooae ga 3. oktoobril. Olete lahkelt ooda tud laulma igal esmaspäeval kell 15. Ära lase häält raisku minna, tule lau lame! Helista 520 1135.

Haabersti memmede lauluklubi juhendaja Inda Kõiva ootab kõi ki huvilisi laulma. Laul teeb rinna

rõõmsaks, lahkeks ja lõbusaks, laul mine hoiab hinge noore ja toob nae ratuse suule. Järgmine kord laulame 25. oktoobril ja ikka kell 13.30. Mees tel, kel huvi ja soov laulda, pole kee latud ühineda – teeme hoopis mem me-taadi lauluklubi!

Haabersti päevakeskuses tegut seb ARVUTIRING: reedel kell 12 eestikeelne (üksikud vabad kohad), kell 13 venekeelne (on veel vabu kohti).

Alates 3.10 esmaspäeviti kell 11.00–12.30 ja 24.10 kell 13–16 ootame puutööhuvilisi nokitse ma ja meisterdama. Kogemused ja oskused ei ole vajalikud, vaid ta he ja soov midagi oma kätega teha. Materjal meie poolt, käed teie poolt. Õpetusi jagab õpetaja Argo. Info tel 5624 2925.

Tantsides muutud paremaks ini meseks ning ununevad nii peremu red kui ka maailmavalu. (S. Kappel). Alates 20. oktoobrist neljapäe viti kell 14 on võimalus päeva keskuses seltskonnatantse tant sida. Juhendaja Eesti tantsuõpeta jate liidu asutajaliige, tantsuõpeta ja aastast 1980 Eino Muruste. Pa ne kotti mugavad jalatsid ja võima lusel võta kaasa paariline, aga tulla võib ka üksinda.

Alates 20. oktoobrist kell 10.10–11.11 Jaan Tammsalu loengute sari „Hoolt kanda ka hinge eest“. Loengusari toimub üle nädala nelja päeval algusega kell 10.10. 20.10 kell 11 terviseneljapäev. Sinu rahulolu läbi kodu positiiv sete energiasuundade. Tea seda ja see kindlustab heaolu läbi elu. Sellel koolitusel saad palju nippe, mis aitavad väga lihtsalt su hea olu igas elu valdkonnas tunduvalt parandada. Tule kuulama ja võta sõber ka kaasa! Lektor Heli Vaab. Väljasõit Võrumaale 28. oktoobril kell 7 Nurmenuku peatusest. Kü lastame Põltsamaa lossi veinikeld rit, Lindora laata, Vastseliina linnu se õueala, Võru linna, Võrus Ingli te Kodu (5.-). Koht bussis maksab 15.-, registreerimine ja tasumine kuni 24. oktoobrini päevakeskuse infotuppa. Tel 5624 2925.

9.11 kell 14 toimub Eesti Puna

se Risti taaskasutuspoe Punane Ristik ja Haabersti päevakeskuse koostöös taaskasutuse moeeten dus. Etendust kommenteerivad poe juhataja Kristi Kristall ja teledoktor Viktor Vassiljev. Pärast on võimalik näidiseid osta.

Lisavõimalused

Piljard ja koroona

Jõusaal

Kettagolf

teenused

Koduteenus

Pesu pesemine ja kuivatamine.

Massaaž E, T, K, N kell 9–19

Käte ja jalgade hooldus E kell 10–16

Juuksur T, K kell 10–16

Saun R 10–17. Sauna saab ka ren tida omale sobival ajal: 1 tund 3.10

Tanuma tänava koduhoov.

Väike-Õismäe on endiselt hinnatud elukoht

Annika Karask, Uus Maa Maakri büroo kinnisvaramaakler

Väike-Õismäe on läbi aegade olnud üks pare ma mainega korrusmajade piirkondi ning on tänu kerkivatele uusehitistele ja paranevale elukeskkonnale ka tänapäeval atraktiivne elu koht. Vaadates viimase kahe aasta Väike-Õis mäe korteritehingute statistikat, näeme igas kvartalis stabiilset hinnatõusu. Ühelt poolt kas vavad vanemate korterite hinnad üheskoos ko gu kinnisvaraturuga, teiselt poolt annavad oma osa ka uued korterid, mida asumisse kerkib. Keskmiselt jääb Väike-Õismäe korteritehin gute hulk ühes kvartalis 130 ja 150 vahele. Kui selle aasta III kvartalis vahetas omanikku 146 korterit, siis aasta tagasi samal ajal 134. Aastaga on kasvanud ka hind. Kui veel aas ta tagasi kolmandas kvartalis maksis ruut meeter Väike-Õismäe korterit keskmiselt 1807 eurot, siis sel aastal kerkis hind juba 2380 euro peale. Protsentuaalselt näeme siis 31,7% tõusu.

Mõjutavad uued korterid

Suure hinnatõusu üheks põhjuseks on uued korterid, mida kerkib asumi eri äärtesse –

nii Rocca al Mare keskuse poole kui ka Har ku järve äärde.

Üks uutest kortermajadest, mille ehitus just praegu käib, asub linnaosa Harku järve poolses osas, aadressil Paldiski mnt 221a. Har kuranna Torni nime saanud elamu on 14-kor ruseline ning valmib juba järgmisel aastal.

Majas on kokku 100 kahe- kuni neljatoalist korterit. Hoone esimesele korrusele on pla neeritud äripinnad. Teisest kuni kolmeteist kümnenda korruseni tulevad 2- kuni 4-toali sed korterid ning viimasel korrusel paikne vad eriplaneeringuga luksuslikud 4-toalised penthouse-tüüpi korterid, kus on võimsad jär vevaatega terrassid.

Arenev elukeskkond Väike-Õismäe Harku järve poolses osas on tu lemas ka teisi toredaid uuendusi. Täna keh tiva detailplaneeringu järgi on planeeritud busside lõpp-peatuse viimine maa alla ning Harku järve randa saab tulevikus jalutada turvaliselt läbi jalakäijate tunneli.

Üha enam nüüdisajastub ka kogu Paldiski maantee äär, kuhu on planeeritud suur hulk uuselamuid ning kaubandus- ja teenindus pindu, tänu millele saab piirkond lähiaasta tel hoopis uue miljöö ja hingamise.

Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinna ga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Koha peal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan sei sevauto@gmail.com või 56188671 Järgi tulen puk siiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt ma ha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee

Vana kraami äravedu korteritest, ka mööbli de montaaž. 1- toaline korter 200 euri, 2- toaline 300 euri. Keldrid, garaazid, majad, suvilad kokkuleppel. Tel 5606 9595

Müüa toidukartul otse talunikult. Hind 25kg/20€ . Tallinnas kojuvedu tasuta. Tel 51965885

Haabersti Vaba Aja Keskuse 4. korruse ruumis /

Ehitajate tee 109A /2 / tegutseb rõõmsameelne

LAULUKLUBI. Klubisse oodatud 55+ vanuses lau luhuvilisi. Laulurepertuaar seinast- seina: rahva likud laulud, seltskonnalaulud, laulud HOROS KOOBI repertuaarist, Eurovisiooni laulud. ÜHIS LAULMISEKS vajalik vaid laulusõnade lugemis oskus. Laulutunnid KOLMAPÄEVITI 11. 30 -st ku ni kella 13.00 -ni. Klubi juhatab juba 8. aastat KA TRIN KEERMA.

Teostan teile lihtsamaid ehitus-, paigaldus-, elekt ri, sanitaartöid. Hind alates 15 eur/tund, olenevalt töö iseloomust

Tasuta hiina ‘Tai-Chi’ ja ‘Qigong’ tervendamiskur sus. Hiina võimlemine harmooniliselt ühendab kaks kosmilist energiat Yin ja Yang. Inimese tervi se tasakaalu juures on nad nagu kaks poolust. Har jutused tehakse sujuvalt, füüsiline koormus ja hin gerahu ning lõdvestumine sobivad hästi kokku, mis positiivselt mõjutab meie lihaseid ja närvisüs teemi. Aeglased harjutused panevad Tai-Chi ener giat meie kehas õigesti ringlema, ja keha just kui ‘tuletab meelde’ oma terve seisundi. Tai-Chi on ka tasakaalu kunst. Kõigepealt õpite te seisma ja mit te kukkuma, seistes ühel jalal, ja hoijate oma selg roog õigesti. Koordinatsioon paraneb ja liigesed enam ei valuta. Liigne emotsionaalsus kaob ja töö kus suureneb. Tai-Chi tegelemiseks vastunäidus tusi peaaegu ei ole. Alustada on võimalik igas eas. Tai-Chi treeningud toimuvad Haabersti Linnaosa Valitsuse (Ehitajate tee 109A/1) saalis kolmapäe viti kell 10.00 ja pühapäeviti kell 10.30. Registree ruda saab tel: 555 85 221. Kohtade arv on piiratud. Lisa info: www.tai-chi.ee

Vajatakse isiklikku abistajat raske nägemispuude ga inimesele. Tööülesanded: abistamine saatjana väljaspool kodu ja muudes ettetulevates olukorda des vastavalt kokkuleppele. Vajalik eesti keele os kus. Töötajaga sõlmitakse käsundusleping MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühingus. Kontakt Indrek; te lefon 5111306.

Teeme kõiki sise- ja välistöid, terrassi-ja katusetöid. Tel:+372 56276785 tiidukuldkaedou@gmail.com

Ostan vanu sõidukeid (Vaz, gaz, uaz), igas seisus mootorrattaid ning nõukogudeaegseid mopeede. Tel. 53 88 44 99

Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinna ga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Koha peal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan sei sevauto@gmail.com või 56188671 Järgi tulen puk siiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt ma ha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee

Ostan garaažiboksi. Notari korraldamine ja kulud minu kanda. Kõik pakkumised on teretulnud. Tel: 545 11053

Lamekatuste remont SBS kattega ja värvimine(eterniit,plekk). Vannitubade remont. Boilerite,pistikute paigaldus. Kõik elektri-torutööd. Tel 58508713

Santehnik-elektrik. Tel: 5011413

Hea korteriomanik! Soovin osta korterit. Võib olla remonti vajav. Helista 58106909

Ostan kasutatud raamatuid, trükiseid, rinnamärke ja vanu postkaarte. Tel. 6020906 ja 5011628

Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustuta me arkist litsentsi alusel. Tallinn ja lähiümbrus. Tel. 58238310

Ostan kasutusena jäänud sõiduauto, maasturi või kaubiku. Võib olla remonti vajav . Kiire tehing ja vormistamine. skampus@online.ee, tel.53654085

Koguja soovib vanaraha, autasusid, märke, me daleid, postmargikogusid-eesti, Ts.vene, nsvl.eesti postkaarte, kommipabereid, silte, etikette jne. Iga päev 11-21.raha kohe.tel.55955996.