G4S EESTI AJAKIRI
Oktoober-november 2019 | NR 5 (150)
NOVEMBER ON
TÖÖVARJUKUU VALI AASTA 2019
PARIMAID TÖÖTAJAID!
INDREK SARJAS –
UUS PERSONALIDIREKTOR
Nublu sai 1-aastaseks
Andres Sakkov –
nagu hunt Kriimsilm
PARIMAD FOTOD: ESME KASSAK
Suur tänu, III kvartali parimad! 25. oktoobril tänasid valvedivisjon ja sularahadivisjon III kvartali parimaid turvatöötajaid Kurgjal C.R. Jakobsoni Talumuuseumis. Pärast tänuürituse pidulikku osa kostitati osalejaid suupistete ja tordiga, seejärel tehti tutvust muuseumiga. Vaata lisaks: siseveeb.g4s.ee VALVEDIVISJON Ida piirkond Marek Teetlok Larisa Kaarto Igor Poljatšihhin Lõuna piirkond Sander Vähi Taimo Kihulane Armin Mark Põhja piirkond Raivo Kontus Jevgeni Sokolov Maie Paju Denis Homenko Liina Ader Riho Roht Victor Bartosh Aleksei Jeskov Aleksandr Gavrilov
Lennundusosakond Piret Kelement Valeria Erenvert Toivo Simulman
Armin Mark ja Madis Tammaru.
Patrullteenistus Üllar Mark Dmitri Prokopovitš Kalle Jõgimaa Juhtimiskeskus Sergei Penkov SULARAHADIVISJON Rahavedu Airet Andresson Valter Jürgens Rahatöötlus Tatjana Kovalenko Valentina Bojarinova
Valeria Erenvert paitamas vasikat.
III kvartali parimad töötajad Kurgjal.
• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •
JUHTKIRI
Kuidas saada parimaks?
SISUKORD 2 PARIMAD. III kvartali parimad töötajad 3 JUHTKIRI. Villu Õun 4 UUDISED. Kuula G4Si siseraadiot! Uued
töötajad. Ürituste kalender. Värba ja teeni!
6 JUHT. Indrek Sarjas uues ametis. Värskendame tutvust!
9 NÕUANNE. Millises etapis oma kodu ehitades valvesüsteemi plaanida?
10 UURING. G4Si töötajate 2019. aasta rahulolu-uuringu tulemused
11 PARIMAD. Kelle valiksid aasta parimaks töötajaks? Ütle sõna sekka!
12 G4S STAFF. Ralli ja jalgpall – sügise suurimad üritused
14 PERSOON. Andres Sakkoviga jalgpallist ja mitte ainult
17 NUBLU. Nutikas suitsu-
ja vinguandur päästab elusid
18 TÖÖVARJUKUU. Tule töövarjuks ja õpi ettevõtet paremini tundma!
19 KOOLITUS. Novembri ja detsembri koolituskava
20 VARIA. 2 tilka vett. Nuputa. Vali parimaid!
SENSOR Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.
Seda ajakirjanumbrit tegid:
Väljaandja:
Esme Kassak Reimo Raja Eerika Õun Villu Õun Indrek Sarjas Tarmo Pärjala
AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617
Kirjuta või helista:
Veebis: issuu.com/g4s_sensor
Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900
Ä
sja käisime kolleegidega Kurgjal Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis, kus tänasime meie III kvartali parimaid töötajaid. Selle traditsiooni algusaega enam keegi vist ei mäleta. See on meie asi olnud justkui alati, algusest saati. Ja päris täpselt ei mäleta sedagi, millal hakkasime seda üritust väärindama kultuuri- või ajalooliselt silmapaistvate toimumiskohtadega. Ikka selleks, et kokkutulnutel oleks peale tänu, lille ja kringli võimalik võtta kaasa teadmine põnevast paigast meie kodumaal. Koht, mida saab hiljem ehk tutvustada ka enda lähedastele. Või rääkida sellest kodus, kui ilm on külm ja kõle, kuid laual põlevad küünlad, kaminas praksub tuli, tuba täidab meest magusa vürtstee aroom ja omaksed on sättinud end mugavalt diivanile, kuulama pere kuulsaima liikme põnevat jutustust paigast, mida seni polnud nähtud. Kätte on jõudnud aeg, mil saame taas üles seada parimaid kolleege Aasta Parimate kategooriates, et siis nende eest hääletada ja neile kaasa elada. Kuidas saadakse parimaks? Kvartali või aasta parimaks? Kliendisõbraks, teravsilmaks, spordilõviks? Esimene võimalus on, et jääd silma eeskuju näitava töösse suhtumisega. Silma kolleegile, kliendile või inimesele tänavalt. Ja siis tuleb sellest teha lugu. Lugu, mida lugedes hakkab igaüks rõõmust nutma või naerma, nii et pisar silmis. Mõistagi on loo esitamine asja juures kõige raskem, kuid kui on, millest lugu teha, siis tasub see ka ette võtta. Teine võimalus parimaks saada on seotud (õnneliku) juhusega. Ehk juhtub ette olukord, mis nõuab kohest, otsustavat ja tõhusat tegutsemist ning selle tulemusel päästetakse kellegi vara, tervis või lausa elu. Moel või teisel on parimateks ikkagi kangelased. Meie töö või elu kangelased. Need, kes iga elatud päevaga teevad teiste elu mõnusamaks, ja need, kes saatuse proovikivi püüda oskavad. Hea kolleeg, leia kangelased enda ümbert ja lase neil särada. See õilistab Sind ja meie ühist panust turvalise elu tagamisel, seab sihti, mida järgida. Kui märkad teisi, siis küllap nähakse ka Sind – kui annad, siis ka Sulle antakse. Kuidas aga Sina saaksid parimaks? Tee südamega enda tööd ja tee rohkem, kui Sinult oodatakse. Ole olemas, kui Sind vajatakse. Ära põlga raskusi ja tagasilööke. Võta neid kui väljakutseid. Ole ka tööväliselt aktiivne, sest nii mõistad elu laiemalt ja see annab jõudu hästi tööd teha. Mõtle välja ja võta omaks see, kuidas Sina enda tööga kõigi elu paremaks muudad. Ja siis saabki Sinust meie töö kangelane, parim, keda imetleda.
VILLU ÕUN Valvedivisjoni direktor ja juhatuse liige
kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825
Kaanel: Andres Sakkov Foto: Esme Kassak
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|3|
UUDISED
KRIMI Oktoobri keskpaigas aitas turvatöötaja Merike Vaiveer lahendada vargusjuhtumi Otepää kaupluse nutikassas, kus tasuti kauba eest vaid osaliselt. Et pikapeale läksid petturid ka ahnemaks, hakkasid kaod kauplusele silma. Turvatöötaja aitas avastada skeemi, kuidas puudujääk tekkis. Vargad peeti kinni ja anti üle politseile. 15.10 õhtul üritas Tallinnas ühes kaupluses meesterahvas lahkuda kauba eest tasumata. Kaupluse turvatöötaja Vitaly Vilkov pidas agressiivselt käituva isiku kinni ja kasutas ka käeraudu. See meest ei heidutanud ja ta põgenes raudus käsi trammi peale. Turvatöötaja jooksis talle järele ja teavitas juhtunust politseid. Kahtlusalune peeti kinni trammidepoos tänu südikale trammijuhile, kes sulges trammi uksed, et põgenejat peatada. Vargusega tekitatud kahju oli ligi 70 eurot, peamiselt alkohol ja saiakesed. Varas anti üle politseile.
Värbamissoovituse auhinna sai Andrei Bogdanov G4Si esimese poolaasta „Soovita ja teeni“ värbamisauhinnana võitis iPhone’i turvatöötaja Andrei Bogdanov. Andrei töötab Muuga sadamas ja just seal asuvasse Transiidikeskusesse soovitas ta esimesel poolaastal uue kolleegi, kes töötab meil siiani. Andrei on varemgi meile töötajaid soovitanud, samuti on Andrei võimalusel appi tulnud ajutiste ürituste turvamisel. Oma töötaja soovitus uue inimese tööletulekul on meile väga väärtuslik, sest ta tutvustab võimalikule uuele kolleegile kõige usaldusväärsemast allikast ettevõtet ja talle tuttavaid ametikohti. Kokku soovitasid oma töötajad meile esimesel poolaastal tööle 45 uut töötajat. Suur tänu selle eest! Teise poolaasta auhinna loosime välja uue aasta alguses. Ühtlasi on võimalik soovituse eest saada värbamispreemiat 130 eurot (bruto), kui soovitatakse tööle tehnik, turvatöötaja, häirejuhtimise spetsialist, turvasüsteemide spetsialist või lennundusosakonna klienditeenindaja. Infot G4Si tööpakkumiste kohta saad värbamiskeskusest tel 651 1787 või tulles G4Si peamajja kohale.
Turvatöötaja Väino Välja peatas 21.09 õhtul purjus kaubikujuhi ja tolle kaaslase. Väino läks parasjagu Rae vallas asuvasse tanklasse, kui sinna tulid ka kaks 20ndates aastates meest. Mõlemad olid silmanähtavalt joobes, nii et ei saanud kohvi saamisega automaadist hakkama. Tanklast väljudes läksid mehed kaubikusse. Turvatöötaja otsustas minna nende sõitu takistama, mispeale sattus rüselusse noorte meestega. Hea ettevalmistusega Väino sai meestest jagu ja kutsus neile politsei.
Kalender 1.–30.11 Töövarjukuu G4Sis 21.11 Ekskursioon põhja piirkonna rahatöötlusesse 4.–20.11 Aasta parimate kandidaatide esitamine 21.11–6.12 Aasta parimate hääletamine siseveebis 27.11 Täringujalgpall G4S peamajas 13.12 G4Sikad võtavad osa üle-eestilisest toidukogumispäevast 27.12 G4Si peamajas lastepäev
|4| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 2 (147)
Nublu sai 1-aastaseks Nublu suitsu- ja vinguanduri teenus sai 19. septembril 1-aastaseks. Oma esimesel eluaastal asus Nublu valvama 9000 kodu, Sensori trükkiminekuks on Nublu valves üle 10 000 kodu. Selline usaldus teeb vaid rõõmu. Nublu kaart, mis tähistab kodusid üle Eesti, on ohtralt täppe täis, põhja kaldalt lõuna piirini ja Narvast Sõrve sääreni. Nublu saab iga huviline ise endale otse internetist tellida lehelt www.nublu.ee, ent sõna levib ka kaubanduskeskustes ja ukselt uksele käivate nublulausujate abil, kelle G4S on vastavalt välja koolitanud. „Väga suur osa läheb selle peale, et inimestele üldse kohale viia, kuidas suits levib, kuhu vinguandur panna, kus vingugaas võib tekkida – selline üldhariv töö. Isegi kui klient ei liitu Nubluga ja läheb ostab sealtsamast poest tavalise suitsu- või vinguanduri, oleme me igal juhul väga head tööd teinud ja ühiskond võidab sellest,“ ütles turundusjuht Tarmo Pärjala. Nublul aitavad ohutust kodudes tagada G4S Eesti patrullid ning Päästeliitu kuuluvad vabatahtlikud päästjad. Igapäevast head tööd Nublu teenuse pakkumisel teevad meie häirejuhtimise spetsialistid, kliendihaldurid ja tehniline tugi. Sel sügisel on ette tulnud päris mitu õpetlikku juhtumit, kus Nublu on aidanud päästa peresid (lk 17). G4Si töötajad saavad Nublu teenusega liituda liitumistasuta (vaata siseveebist järele). Olemasolevaid Nublu kliente kutsume aasta lõpus teenust ka sõpradele-tuttavatele jagama ning vastu anname teenustasuta kuid.
UUDISED
PERSONAL
Kuula nüüd G4Si uudiseid podcastist! Alates septembrist on võimalik G4Si olulisemaid nädalauudiseid ja lisaks intervjuusid erinevate kolleegidega erinevatel teemadel kuulata siseraadiost ehk podcastist. Podcasti lingi saadame töötajale iga nädal koos uudiskirjaga töömeilile ning selle kuulamiseks ei pea kuhugi sisse logima. Nii saad uudisteid kuulata näiteks jalutades, kodus majapidamistöid tehes, autoga sõites või töötegemise taustaks. Vajad selleks mobiiltelefoni, arvutit või tahvelarvutit. Kõik podcastid oleme kogunud ühtekokku siseveebis (Uudised -> G4S Podcast). Siseraadiost võid järele kuulata intervjuusid ka varasemast, näiteks jalgpalli ja G4S Stafi teemadel Kristjan Saariku, Meelis Kalda ja Andres Sakkoviga, Nublu teemal Tarmo Pärjalaga, kvartali parimate töötajate ürituse kohta Larisa Kaarto ja Raivo Kontusega. Siseraadio saatejuht on Reimo Raja. Leia siseraadio link uudiskirjast ja siseveebist või oma viimase palgalipiku küljest. Head kuulamist!
G4Si lasketiim tuli ETELi liikmete võistlusel 2. kohale 16. oktoobril toimus laskevõistlus Eesti Turvaettevõtete Liitu kuuluvate ettevõtete vahel. Esikoha rändkarikas läks sedapuhku USS Security meestele. G4Si tiim tuli teiseks, kolmanda koha sai Securitas Eesti. G4Si esindasid sel võistlusel Vladimir Kissel, Kalle Kaldur, Janec Mururand, Jevgeni Vjazkov, Allan Saluri, Meelis Kalda ja Janno Rahu. Võistlejatel tuli läbida kolm harjutust. Arvesse läksid nelja parima laskja tulemused. ETELi liikmetele suunatud võistlust korraldatakse juba kolmandat korda.
Alates augustist töötab finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonnas analüütikuna Liisa Pihl. Varasemalt on Liisa töötanud nii väikeetteLiisa Pihl võtluses kui ka kaubanduses. Viimati töötas Liisa Tallinna Kaubamaja Grupi jalatsiäris, enne seda Coopis. Liisa on omandanud majanduse kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolis. Tal on hästi käpas kõiksugu rahanumbritega seotud asjad. Alates lates 1. novembrist on G4S Staff projektijuhina ametis senine rannavalvur Elise Käit. Elise on varasemalt mitu aastat olnud ameElise Käit tis G4S rannavalves, alguses lihtsalt vetelpäästjana, aga viimased aastad Pirita ranna vanemana. Kui Elise rannavalve suve lõppedes uusi plaane tegi, kutsuti teda kandideerima stafi projektijuhiks. Selleks, et ta päriselt ka saaks aimu, mida eesootav töö endast kujutab, tegi Elise kaasa mõlemad oktoobrikuu suurüritused – Saaremaa ralli ja Eesti - Saksamaa jalgpallimatši. Vabal ajal armastab Elise spordiga tegeleda, ta on mänginud kõrgtasemel korvpalli ja treenib ise U14 koondise tüdrukuid Septembrist täiendab meie tublide klienditeenindajate ridu kliendihaldur Natalja Kisseljova, kellel on selja taga ligi Natalja 10-aastane turvatöö Kisseljova kogemus erinevatel objektidel G4Sis. Alguses oli ta ametis turvatöötajana kaubandusobjektidel, hiljem rohkem turvatöötaja-administraatorina. Seega ettevõtet tunneb ta hästi. Pärast pisipõnniga kodus olemist tööle tagasi tulles otsustas ta aga uue ameti kasuks. Kliendihalduri töö koos kõikvõimalike programmidega on tema jaoks küll uus, ent klientidega suhtlemine talle meeldib. Vabal ajal meeldib Nataljale rühmatrennis käia.
Hoia uudistel silm peal siseveeb.g4s.ee
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|5|
JUHT
PERSONALIDIREKTOR
Indrek Sarjase KOLM KIRGE
TEKST: REIMO RAJA FOTOD: ERAKOGU
G4S Eestis kuus aastat värbamis- ja personalijuhi ametikohal toimetanud Indrek Sarjas asus nüüd ettevõttes juhtima personalidivisjoni. Rääkisin Indrekuga personalivaldkonna tulevikuplaanidest ja tema kolmest kõige suuremast kirest, mis mehe südame kiiremini põksuma panevad.
K
ui ma Indrekuga kolm ja pool aastat tagasi intervjuud tegin, siis ütles ta, et tema kolm suurimat kirge on personalitöö, sport ja Saaremaa. Indrek kinnitab, et see esikolmik on endiselt sama. Saaremaa pole tema jaoks aga lihtsalt saar, vaid see tähendab pere.
KIRG 1: PERSONALITÖÖ
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tunnustas Indrekut oktoobri lõpus „Südamega uuendaja“ tiitliga. Personalijuhtidele jäid silma G4Si erinevad värbamiskampaaniad, mis on Indreku enda korraldatud. „Eelmine aasta kasutasime meeme oma värbamisreklaamides. Sellist asja pole keegi varem Eestis kasutanud. Me olime esimesed.“ Ka lennujulgestajate viimane värbamiskampaania on Indreku sõnul olnud üks tugevamaid, mida on märgatud ja mis on toonud hea tulemuse. Kust need kampaaniaideed siis tulevad? „Mul on olnud selleks head partnerid,“ ütleb ta, kuid tunnistab samas, et mõnele ideele on ta tulnud ka öösel und oodates. Uudsete ja silmapaistvate värbamiskampaaniateni on Indrek jõudnud ka seetõttu, et on loomult „jah-mees“, kes järgmist kampaaniat korraldades võtab appi teised julged „jah-inimesed“, kes ei ütle „ei“, vaid hakkavad uurima „kuidas?“.
FOOKUS KUVANDIL Personalidirektor Indrek Sarjas jagab personalitöö kogemusi ka teistele. Foto: Instar EBC
|6| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
Värbamis- ja personalijuhina on Indrek olnud tulemuslik, kuid nüüd tuleb tal tegutseda palju vastutusrikkamal positsioonil – Eesti suurima turvaettevõtte personalidirektori ametikohal.
JUHT „Minu fookus saab olema meie kuvandil ja brändingul, et olla atraktiivne tööandja.“ Kui siit jäi nüüd mulje, et uus personalidirektor tahab keskenduda ainult välisele särale, siis eksite.
Indrek pälvis PARE südamega uuendaja 2019 tiitli. Foto: Roosi Sõsa
Me ei saa välja kuvada midagi sellist, mida meil päriselt pole.“ Ehk Indrek plaanib tegeleda ka organisatsiooni kultuuri arendamisega. Täpsemad plaanid vajavad veel paika sättimist. Indrek tahab, et G4Sile mõeldes näeks inimene palju valikuid. „Me oleme üks G4S, kuid siin on erinevad võimalused ja väljakutsed erinevate oskuste ja huvidega inimestele,“ ütleb ta. Meil on lennujulgestajad, patrull, juhtimiskeskus, turvatöötajad, tehnikud, rannavalve. Neid ameteid tuleb erinevalt turundada, et inimesed neid võimalusi paremini näeksid.
VEEL ROHKEM PAINDLIKKUST Uudis pole kellelegi seegi, et ka töötajate ootused on ajaga muutunud.
Hinnatakse rohkem vabadust, soovitakse teha rohkem mõtestatud tööd ja oodatakse rohkem paindlikkust.“ Kas me siis arvestame sellega? „Ettevõtet tervikuna vaadates on meil veel arenguruumi,“ tunnistab Indrek ja leiab, et me võiksime olla veel paindlikumad. Siiski pole olukord sugugi halb, sest töögraafikuid tehes püütakse võimalikult palju töötajatel vastu tulla, et inimesed saaksid käia koolis või teha osalise koormusega tööd. Meie tööpostid Tallinna lennujaamas on siin heaks eeskujuks.
„Vanasti oli töö number üks – käidi tööl, et elada. Nüüd on elamine tähtsam – tööl käiakse, aga see pole prioriteetne.“ Indrek räägib, et noored ei võta enam isegi materiaalseid kohustusi, nagu autoliising või pangalaen. Üüritakse endale vajalik elamispind või transpordivahend siis, kui vaja, ja seal, kus vaja. Aga paindlikkust ootavad ka vanemad töötajad. Näiteks pensionipõlve veetev inimene tahab tööd teha küll, aga eelistaks osalise koormusega tööd. „Kui mina olen 60aastane, siis ma ka tõenäoliselt ei tahaks teha pikki vahetusi või öövahetusi. Suvel oleksin ma võib-olla oma aiamaal, aga talvel käiks tööl.“ Tööandja roll on siin luua võimalused paindlikuks töökorralduseks. Töötajate voolavus on G4Sis jäänud 20–25 protsendi vahele püsima. Seda peab Indrek optimaalseks. „Meil on täna puudu umbes 60 inimest, halvematel aegadel on see olnud ligikaudu 300. Ja et mitte tagasi kukkuda sinna, kus meil oli puudu 300 inimest, siis peamegi tegelema nii oma töötajate hoidmise, väär-
tustamise ja arendamisega kui ka välise kuvandiga.“ Samas ütleb Indrek, et töötajate voolavust ei pea üleliia kartma. Paljude noorte jaoks on G4S nende esimene töökoht.
Me ei pea olema stressis, et see noor inimene läheb edasi. Me peaksime olema õnnelikud, et oleme olnud oluline osa tema karjääri alguses.“
KIRG 2: SPORT
Indrek osakonna koosolekul uude ametisse sisse elamas.
Indrek võib oma hea füüsilise vormi eest olla osaliselt tänulik sõpradele, kellega koos võtab ta ette järjest uusi spordialasid, mida proovida. Sellisele ühistegevusele on nad isegi oma nime andnud – Tõsielu Spordisari ehk TESS.
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|7|
JUHT Indrekule meeldivad ka sportlikud väljakutsed.
Sel aastal nakatati teda mäesuusatamise pisikuga. „Arvasin, et olen ranna- ja palmiinimene, kuid sõbrad vedasid mind Alpidesse suusatama,“ räägib Indrek järgmisest käsile võetud spordialast. „Mul on veel kõrguse kartus ka!“ Aga see tundus talle äge. Ja noh, korra oli ta enne Kiviõli Tuhamäel saanud suuska proovida. Lisaks sai selle tuules proovitud ära slaalomi suusatamine Viimsi Vimka mäepargis. Oktoobris võistles Indrek sõpradega sõudeergomeetritel ja novembris on plaani võetud jõutõstmises rammu katsumine.
MAKROKOGUSED OLGU PAIGAS
Sportlike eluviisidega käib kaasas ka tervislik toitumine. Indrek ei käi peaaegu kunagi töölõunat kontori kohvikus söömas, vaid teeb endale ise lõunasöögi kaasa. „Mulle meeldib teada, mida ma söön. Ma otseselt ei kaalu oma toitu, aga kui ma sellele otsa vaatan, siis võiks seal makrokogused olla enamvähem okeid.“ Mis kogused? „Makrokogused ehk kui palju on seal süsivesikuid, rasva ja valku.“ Igal pühapäeval teeb Indrek elukaaslase Marega plaani, mida järgmine nädal süüa ja ostetakse siis kogu toiduvaru nädalaks ära. Milline on parim lõunapausi retsept, mis ülejäänud päevaks vajaliku tööenergia kätte annab, aga poleks samal ajal liiga uinutav? Indrek soovitab süüa kergesti seeditavat toitu, mis ei tekitaks pärast rakset ja uimast enesetunnet. Ta ise eelistab kana juurikatega.
KIRG 3: SAAREMAA
Saaremaa võrdub Indreku jaoks perega. Seal elavad tema vanemad ja seal on tema juured.
|8| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
Mida vanemaks saan, seda rohkem väärtustan aega iseendaga, oma perega ja võimalust minna ära Saaremaale. Need on hetked ja aeg, mis on saanud järjest olulisemaks,“ ütleb ta. Saarel käib ta vähemalt korra kuus, ilusate ilmadega muidugi tihedamini. Neid jaanipäevi, mida ta pole Saaremaal veetnud, võib ta kogu elu peale kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Kadakate vahele kolimist prognoosib Indrek umbes aastaks 2026. Siis on tema praegu pooleaastane poeg Sören piisavalt vana, et kooli minna. Saaremaal on teda ootamas üks talumaja, mida Indrek koos elukaaslase Marega jõudumööda renoveerib. Täna veel saarele asuma jääda ei saa, sest karjäär on oluline ja kõiki tööasju Saaremaalt veel teha ei saa. „Aga võib-olla on see mõtlemises kinni,“ lisab Indrek kiirelt.
LAPS ÕPETAB KANNATLIKKUST
Indreku poeg on õpetanud mehele kannatlikkust. Enne Söreni sündi oli tal kombeks õelastel lapiga sabas käia ja koristada, kui need tal külas käisid ja elamist pea peale pöörasid. Indrek on puhtuse osas väga pedantne. Või siis oli, sest mõnekuuse
Söreniga koos elamine tähendab seda, et elamises on mänguasjad laiali, lapse käejäljed mööblil ja toiduplekid nii enda kui lapse riietel. Ühtlasi on Indrek märganud, et hoolimata kustumatust rallipisikust on ta tänu lapsele autoroolis nüüd rahulikum. „Kui vaatad, et praamile ei jõua, siis lähed järgmise praami peale.“ Mitte ei lükka gaasi põhja. „Mees saab lapse sünniga meheks. Mina vastutan selle väikese olevuse eest, ta oleneb minust, minu otsustest ja sellest sõltub, kui hästi tal on.“
Auto kui investeering
Autod ja kõik sellega seonduv on Indrekuga alati kaasas käinud. „Õlinäpp ma ei ole, aga hobiautot olen kogu aeg omanud, kui selleks võimalust on olnud.“ Kolm pool aastat tagasi, kui ma Indrekuga intervjuud tegin, siis tal hobiautot polnud, sest selle vaba raha võttis enda alla kodu soetamine. Aga ühel hetkel ei suutnud ta enam vastu panna rahutust tekitavale tungile ajada esimeste ilusate ilmadega oma hobiauto garaažist välja. „Kuidagi tekkis kinnisidee, et mul peab olema lahtine auto, mis Eesti kliimas on täiesti ebamõistlik. Kui keegi tahab, ma ei soovita. Kilometraaži tuleb suhteliselt vähe ja kulud on suhteliselt suured,“ hoiatab Indrek muhelevalt. Tema väljavalituks sai pedantselt hooldatud BMW kolmanda seeria tippmudel 328 aastast 1998 koos kõikide lisadega. „Paljud inimesed ei usu, aga õiged autod õiges varustuses on samuti investeerimisobjekt. See BMW enam odavamaks ei lähe ja kümne aasta perspektiivis on sõiduki tootlikkus suurem kui kolmas sammas.“ Praeguseks on Indreku hobi-BMW talvituma viidud ja ootab suve. Seni tuleb sõita ruumika pereauto Toyota Avensisega. „Kui naine kodus lubaks, siis mul on helesinine unistus Subaru WRX STI-st, mis on rallijuurtega sõiduauto koos suure tagatiiva ja õhuvõtuavaga kapoti peal.“ Elukaaslane Mare aga sellist kulutust mõistlikuks ei pea.
NÕUANNE
Valvesüsteemile mõtle enne maja ehitamist TEKST: TARMO PÄRJALA FOTO: SHUTTERSTOCK
Uue kodu ehitamine on üks korralik ettevõtmine, mis nõuab väga palju läbimõtlemist ja planeerimist. Kuidas toad paiknema hakkavad? Millised vannitoaplaadid valida? Millist värvi lastetoa seinad teha? Kogemusele toetudes võib aga öelda, et on üks küsimus, mis tihtipeale ehituse käigus meelest läheb, ja see on valvesüsteemi kohta.
Tihtipeale pöörduvad inimesed G4Si poole aga alles siis, kui suurem osa ehitustööst on juba valmis. Näiteks on soovitud paigaldada värskelt valminud hoonesse videokaameraid, mille jaoks on tarvilik võrgukaabeldus. Muidugi on G4Si tootevalikus ka juhtmevabad kaamerad, kuid igale poole, nagu näiteks kütmata ruumid või kõrvalhooned, need ei sobi. Kui väiksema korteri puhul võib juhtmevabade seadmetega läbi ajamine olla isegi mugavam, siis suurema eramu puhul tuleb mõelda ka akude ja patareide vahetamisele ning üldjuhul kõrgemale soetushinnale. Juhtmeta ja juhtmega seadmeid võib vaadata justkui internetti: mobiilne internet on küll mugav ja enamasti sellest piisab, aga koju tahaksime ikkagi valguskaabliga ühendust.
Valvesüsteemi paigaldamisega on seotud mitmeid nüansse, mistõttu tuleks teemale mõelda juba enne vundamendi ladumist või vahetult pärast seda, sest hiljem läheb kogu töö palju kallimaks. Koduvalve planeerimist tuleks alustada suurematest ja lihtsamatest küsimustest. Esiteks tasuks omanikul mõelda sellele, missugust valvesüsteemi koju vaja läheb. Kas tahaksid valve alla võtta kogu kinnistu või ainult elamu? Kas piisab signalisatsioonist või tahad maja ümber ka kaameraid? Kas majas hakkab olema koduloomi? Kas ustele-akendele tulevad eraldi magnetid? Kas läbi valvesüsteemi on plaan või soov juhtida ka mõnda muud funktsiooni, näiteks väravat või garaažiust?
Kui suurtele küsimustele on vastus leitud, tuleks hakata juba spetsiifilisemate teemadega tegelema ja mõtlema selle peale, mida täpselt oma tulevase kodu valvesüsteemilt ootad. Üks oluline punkt on näiteks see, kuhu paigaldada valvesüsteemi keskseade. See ei tohiks kindlasti asuda viitetsoonis, milleks on sageli määratud eramu peauks ja esik. Kui sealt kaudu majja siseneda, kulub teatud arv sekundeid, kuni süsteem häiresse läheb. Tagaukse või akna kaudu sisenedes säärast viiteaega ei ole. Kui soovid, et valvesüsteem oleks ka üle võrgu toimiv, tasuks mõelda andmekaablite keskseadmeni vedamisest. Kui eelnevad küsimused on sind mõtlema pannud, oled õigel teel. Selleks, et asi veelgi paremini sujuks, tasuks mõelda ka järgmistele teemadele ja küsimustele: • Kas elektrikilpi peaks eraldi kaitse muretsema? Vastus: jah.
VAJADUSEL KONSULTEERI TURVAFIRMAGA
Korraliku valvesüsteemi paigaldamine on kõvasti lihtsam ja seeläbi ka soodsam, kui kogu hoone vooluprojekt on rajatud plaanitavat turvalahendust arvesse võttes.
MILLELE TÄPSEMALT KESKENDUMA PEAKS?
•
Kas ventilatsioonisüsteem peaks tulehäire korral välja lülituma?
See punkt puudutab samuti elektrikilbi seadistamist. •
Kas iga tsooni jaoks on vaja eraldi kaablit ja andurit? Vastus: üldiselt jah.
•
Milline on maja kütteallikas? Gaasikütte korral tuleb kindlasti muretseda gaasi- ja vingugaasiandur, ahikütte korral vingugaasiandur.
•
Millised on objekti valvealad? Kas need hõlmavad lisaks majale ka garaaži või saunahoonet?
•
Kas lisaks valvesüsteemile on plaanis paigaldada ka teisi targa kodu lahendusi? Ehk on võimalik neid omavahel ühildada ja sedasi aega ja ressursse säästa. Näiteks saab lekete puhuks paigaldada katlaruumi või teise kriitilisemasse kohta veelekkeanduri.
•
Kuhu tulevad suitsuandurid? See on üks oluline küsimus, millele tihtipeale piisavalt tähelepanu ei pöörata. Lisaks suitsuanduritele tasub mõelda temperatuuriandurile, mis on näiteks suvekodus kütmise reguleerimisel suureks abiks. Kööki ja sauna võib suitsuanduri aseainena paigaldada hoopis kõrge temperatuuri andurid, mis iga väiksema auru või suitsu peale kohe häiresse ei lähe.
Kõigi nende küsimustega ei pea tingimata ise tegema, vaid võib pöörduda valvesüsteemide paigaldaja poole juba enne ehituse algust ning koos spetsialistiga need küsimused läbi käia. Lisaks tuleks mõelda sedagi, millal valvesüsteem kasutusele võtta, sest ka kõige kõrgtehnoloogilisemast lahendusest pole kasu, kui seda pole paigaldatud. Nii on just ehitusjärgus hooned koos kõiksugu ehitusmaterjalide ja kallite tööriistadega varastele tihtipeale magusaks saagiks.
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|9|
RAHULOLU UURING
Töötajad annavad ETTEVÕTTELE HINDEKS TEKST: INDREK SARJAS, PERSONALIDIREKTOR
2019. aasta G4Si rahuolu-uuringu tulemused on selgunud ja on aeg teha kokkuvõtteid. Rahuloluuuringu eesmärk on selgitada välja, kuivõrd rahul on töötaja oma tööga. Uuringut viime läbi iga kahe aasta järel. Võrreldes eelmise korraga vastamisaktiivsus langes, ent üldine rahuloluhinnang on jäänud samaks.
U
uringusse andis vastuseid 828 töötajat (G4S ja Alarmtec), mis teeb vastamise määraks 36%. Eelmisel korral, 2017. aasta kevadel oli selleks 47%. Kuna sel korral võttis uuringust osa vähem töötajaid, siis tahan üle korrata, kui oluline on igaühe panus uuringusse. Rahulolu-uuring on suurepärane võimalus anda ettevõttele tagasisidet, millega oled rahul ja mis võiks parem olla, näiteks rahulolu otsese juhi, palgatingimuste, karjäärivõimaluste, töökeskkonna ja muu sellisega. Uuring annab juhtkonnale usaldusväärset ja äärmiselt vajalikku infot organisatsioonikultuuri ja personalistrateegia edasiarendamiseks ning järgmiste sammude planeerimiseks organisatsiooni arengus. Ühtlasi saame uuringust teada, millised on organisatsiooni konkurentsieelised tööjõuturul. Tänu sellele saame lihtsustada uute töötajate värbamist, võrreldes konkurentidega. Võrreldes 2017. aasta uuringuga on üldine rahuloluhinnang jäänud samaks – hinne „3“ nelja palli skaalal. G4Si tugevusteks on otsene juht ning koostöö ja suhted enda meeskonnas, millega rahulolu oli kõige kõrgem. Samas on meie arengukohaks osakondade vaheline koostöö ja igapäevane tunnustamine. Sellest aastast on meil kokku lepitud juhtide kompetentsimudel ja ootused juhtidele. Selle põhjal alustasime juhtide õpiteekonna programmiga, mis peaks aitama kaasa nii osakondade vahelise koostöö paranemisele kui ka parandama tagasisidestamise kultuuri ettevõttes. G4Si soovitab tööandjana oma sõbrale 71% vastajatest ning ettevõttest lahkumist
|10| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
on kaalunud 25%. Vaadeldes soovitamise ja lahkumise kaalumise küsimustele antud vastuseid koos, saame eristada nelja gruppi: kaks neist positiivsed (positiivsed jätkajad ja lahkujad) ja kaks negatiivsed (negatiivsed lahkujad ja jätkajad). Just need neli gruppi peegeldavad kõige paremini rahuolu ettevõttega. Positiivse hoiakuga jätkajaid saab iseloomustada kõige positiivsema grupina, kellel on heaolu mõttes kõik hästi. Neid on G4Si vastajatest 60% (2017. aastal 68%). Positiivse hoiakuga lahkujad oleksid valmis lahkuma uute väljakutsete korral, kuid arvavad ettevõttest siiski hästi. Nemad moodustavad vastajatest 11% (2017. aastal 4%). Mõõduka rahulolematusega töötajad ehk negatiivse hoiakuga jätkajaid on ettevõttes 14% (2017. aastal 19%). Kõige kriitilisemaid töötajaid ehk negatiivse hoiakuga lahkujaid on 13% (2017. aastal 9%).
„hea“
Uuringut läbi viinud Tripodi spetsialisti Meelis Pihlamäe sõnul on tööjõuturg elavnenud ja ka üleüldiselt on töötajad valmis rohkem liikuma ühest ettevõttest teise, eriti puudutab see nooremat põlvkonda. Positiivse hoiakuga lahkujate motiveerimiseks soovitas ta uusi väljakutseid organisatsioonis sees, kas siis mõnda projekti kaasates või isegi uue positsiooniga. Selle aasta uuringu eripäraks võrreldes eelmiste aastatega oli suuremal hulgal vabade vastuste kaudu tagasiside andmine. Vabavastuste suurem osakaal rõõmustab väga, sest sealt saab kõige rohkem sisulist infot oluliste teemade kohta. See annab selgema ülevaate, mis on murekohad ja mida parandada. Saime nii positiivset tagasisidet kui ka konkreetseid ettepanekuid, mida saaks paremini teha neis kohtades, kus meil täna king pigistab. Lähiajal valmivad uuringu tulemustele tuginedes konkreetsemad tööplaanid, mille kaudu tõsta järgneva kahe aasta jooksul töötajate rahulolu. Tänan kõiki töötajaid, kes vastasid küsimustikule ja andsid tagasisidet oluliste teemade kohta, sest vaid nii saab asju üheskoos paremaks teha.
2017
2019
Üldine rahuolu (4 palli skaalal)
3,1
3
Vastamise määr
47%
36%
Paberkandjal vastanuid
59,8%
56,8%
Elektroonselt vastanuid
48,7%
43,1%
AASTA PARIMAD
KELLE VALID SINA aasta parimaks töötajaks? ÜTLE SÕNA SEKKA!
TEKST: ESME KASSAK FOTO: RAUNO LIIVAND
Jaanuari lõpus tunnustab G4S traditsiooniliselt aasta parimaid töötajaid. Teist aastat kutsume kõiki kolleege aasta tublimate tegijate kandidaate ise esitama. Selleks tuleb täita lihtne ankeet ning mõni lause tubli töötaja kohta ka kirja panna. See on Sinu võimalus tunnustada head kolleegi!
P
arimate töötajate väljaselgitamine toimub kahes etapis: kõigepealt saab igaüks esitada kandidaate, seejärel asume hääletama parimatest parimaid. Parimate töötajate kandidaate saab esitada ankeedi kaudu, kuhu ei pea eraldi sisse logima. Ankeedi lingi leiab töömeilist ja siseveebist. Kandidaatide esitamine 4.– 20.11 (ankeet, ei pea sisse logima) Parimate hääletamine 21.11–6.12 (täpsed juhised tulevad töömeilile)
Vali kategooria ja kirjuta selgitus
Ankeedis on ette antud paarkümmend kategooriat, nagu näiteks aasta turvatunde looja, aasta kliendisõber, aasta teravsilm, aasta varaste hirm, aasta spordisõber jt. Vali välja sobiv kategooria, pane kirja hea kolleegi nimi ja kirjuta juurde kindlasti selgitus, millega ta on Sinu tähelepanu pälvinud. Kui jutt ei taha joosta, siis võid abi paluda ka kommunikatsiooniosakonnast, kysimused@ee.g4s.com. Komade ja muu sellise pärast ära muretse, sest hääletusele pannes toimetame kõik lood ära. „Head kolleegi aasta parimaks töötajaks esitades tuleb kõigepealt mõelda, milliste tegude, suhtumise või tööpanuse eest teda ühes või teises kategoorias esitada. Kõige olulisem on mõelda selle peale, mis on tema lugu. Teda tuleb müüa ka teistele kolleegidele, kes ei pruugi seda inimest tunda. Seepärast tuleb mõelda ka sellele, kuidas tema lugu kirja panna, nii et teised saavad sellest innustust ja eeskuju,“ rõhutas valvedivisjoni direktor Villu Õun.
„Pane end selgitust kirjutades kõrvaltvaataja kingadesse! Kõik parima töötaja kandidaadid lähevad hääletamisele. Valides sealt parimaid tahan ma aru saada, miks just see inimene on esitatud ja miks ma tema poolt peaksin hääletama – mille poolest ta parim on? Mida parem põhjendus on, seda lihtsam on mul aru saada ja teha oma valik,“ soovitas personalidirektor Indrek Sarjas omalt poolt.
Abistav spikker loo kirjutaja jaoks
1. Millist tööd esitatud kolleeg ettevõttes teeb? 2. Mis pani Sind märkama kolleegi? 3. Võimalusel kirjelda mõnd juhtumit, mille lahendamises see inimene osaline oli, või tema meeldejäävat tegu sellest aastast.
Keda esitada? Millega kolleeg peab silma paistma?
Kui G4Si kvartali parimaks töötajaks saamiseks peab olema ka üksjagu õnne, et just sel perioodil satuks ette mõni juhtum, mille hästi ära lahendad, siis aasta parimaks töötajaks võib esitada ka kolleegi, kes on igapäevaselt oma suhtumisega teistele eeskujuks. Kuidas sellist inimest leida? Indrek Sarjas tõdeb, et nii suures organisatsioonis nagu meil on kohe kindlasti palju säravaid kolleege, kes teevad väga head tööd. „Üht kindlat valemit ei ole, mille järgi valida. Igaüks võiks alustuseks enda ümber ringi vaadata, milliste tublide kolleegidega on aasta jooksul kokku puutunud. Aasta parimaks võib esitada nii kolleegi oma osakonnast, oma vahetu juhi või ka mõne koostööpartneri ettevõtte kaugemast piirkonnast.“ Kui kohe ei tulegi pähe, keda esitada, siis võib ka kategooriate selgituste läbi-
lugemine abistada. Näiteks tehnikatalendi tiitel ei pruugi tingimata minna igapäevaselt turvatehnikaga tegelevale inimesele, vaid sama hästi sobib sellesse kategooriasse esitada turvatöötaja, kes mõnel objektil on märganud neid kohti, kus tehnilised uuendused teevad teenuse oluliselt paremaks ja andnud oma panuse nende kasutuselevõtuks.
See ei ole matemaatika test, kus on õiged ja valed vastused. Kui tundub, et kolleeg on tubli tööd teinud, siis kindlasti võta see hetk ja täida ankeet!“ (Indrek Sarjas) Jaanuaris tänuüritus
Aasta parimate töötajate tänuüritus toimub 10. jaanuaril Noblessneri sadamalinnakus. Üritusele kutsutakse iga kategooria kolm nominenti ning kutsed kahele antakse üle detsembri keskpaigas. Põnevust aga hoiame kuni ürituseni, kus selguvad juba täpsemalt iga kategooria parimad töötajad.
Esita kandidaat siin:
forms.gle/FEbkQGt8JTDQPU1i8
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|11|
G4S STAFF PERSOON
RALLI ja rekordilise publikuga JALKA tehtud! TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK
Oktoobri teisel nädalal toimus korraga kaks suurüritust, millel G4S tagas turvalisust mitmesaja töötajaga. Saaremaa ralli esimesel päeval oli G4S väljas 200-liikmelise tiimiga ja teisel päeval 320 inimesega. Rallile järgnes kohe Eesti-Saksamaa jalgpallikohtumine, mida turvasime ligi 250 töötajaga, sealhulgas lõigujuhid.
T
egemist oli ühe töisema nädalaga, sest paljud juhid sõitsid saarde juba nädala alguses rada ja kõike muud ürituseks vajalikku ette valmistama. Suur osa samadest juhtidest olid tagasi tulles tööl jalgpallimatšil. Kuigi nädal oli kiire, siis saime mõlema ürituse turvamisega hästi hakkama. „Ralli läks väga hästi, ühtegi suurt vahejuhtumit ei olnud. Autospordiliidult ja korraldajalt ühtki suuremat märkust ei olnud, kõik jooksvad küsimused lahendasime kohapeal. Töötajad olid väga tublid. Iga lõigujuht oli oma ülesannete kõrgusel," võttis ralli turvajuht Kristjan Saarik ürituse kokku. Kui natuke ajas tagasi minna, siis Eesti-Saksamaa mängu turvamise pakkumine tuli G4Sile Eesti Jalgpalli Liidult pärast Viljandis toimunud vahejuhtumit.
Liis Raudsep ja Hendrik Ilisson.
|12| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
Pakkumist kaalusime põhjalikult. G4S on turvapartner viiele Eesti jalgpalliklubile ja me oleme aastaid jalgpallivõistlusi turvanud. Samas järgnes jalgpallikohtumine vahetult rallile. „Esimene kõhklus oli kindlasti see, et viimased töötajad jõuavad Saaremaa rallilt koju tavaliselt öistel tundidel vastu pühapäeva. Seega oli küsimus, kas suudame kokku saada vajaliku töötajaskonna ning jõuame neid ka vastavalt instrueerida,“ tunnistab ürituse turvajuht Kristjan Saarik. Tänu heale koostööle kliendiga ning motiveerivale pakkumisele töötaja jaoks sai väljakutse vastu võetud. „Töötajate huvi jalgpalli vastu oli fenomenaalne. Tegemist oli kauaoodatud jalgpallikohtumisega Eesti ja Saksamaa koondiste vahel ja ainuüksi see tekitas huvi.“
Kõige olulisem on see, kuidas me klienti teenindame ja kuidas me klienti suhtume. See ei käi vaid jalgpalli, vaid ka ralli ja kogu muu turvatöö kohta. Kui see on paigas kõikide töötajate jaoks ja juhid annavad vajalikke juhiseid, kuidas seda tööd peaks tegema, siis peaks ka lõpptulemus olema väga hea. Füüsilise jõu kasutamine on turvatöös tavapärane, kui tuleb ette näiteks ründeid, aga neid piire peab teadma ja neist ei tohi üle astuda.“ Kristjan Saarik, ralli ja jalgpalli turvajuht
Solarise tiim jalgpalli turvamas: Triinu Sarv, Silver Jaanson ja Anton Rogiv.
SOOVITUSINDEKS PERSOON TRIINU SARV, SOLARISE KESKUSE TURVATÖÖTAJA
G4Sikate ühistiim Eesti-Saksamaa jalgpalli mängu turvamas.
Eesti Jalgpalli Liit jäi kokkuvõttes meie tööga rahule. Pärast matši saad omavahel kokku, et analüüsida, kuidas koostööga veel paremini edasi minna. Kristjan tunnistab, et töö Lilleküla staadionil oli paljude jaoks uus ja väikseid viperusi tuli ette, ent kõik sai kohapeal kiirelt lahendatud ning suuremad vahejuhtumid said ära hoitud. Keegi väljakule ei jooksnud ja ühtki raketti mängu ajal ei lastud. Hea ürituse üheks oluliseks alustalaks nimetab Kristjan koostööd kliendiga ning mõlema suurürituse puhul see nii ka oli. Kristjanile tegi rõõmu, et tööle tuldi neile üritustele kõikjalt üle ettevõtte, see-
juures tervete tiimidega. Kristjani juhitavast lennundusosakonnast olid tööd tegemas inimesed nii kontori poolelt, juhtide, patrullitöötajate kui ka julgestajate seast. Ida piirkonnast jäid inimesed pärast rallit laupäeval Tallinnasse, et pühapäeval jalgpallil tööd teha. Viljandi tiim läks pühapäevaks koju tagasi, et hommikul turvata linnamaratoni, aga õhtul oli kõik see mees ja naine tagasi Lilleküla staadionil. „Suurepärane meeskonnatöö! Kõik töötajad olid tublid. Kõik olid ühise eesmärgi pärast väljas. Mul on siiralt hea meel," ütles Kristjan kokkuvõtteks. Kohtumiseni järgmistel üritustel!
Ida piirkonna turvajuht Kalev Kalde koos oma tiimiga.
„Saaremaa rallil oli paras väljakutse, kuidas selles vihmas ja tuules vastu pidada ja mitte ära külmuda, sest liikumist oli suhteliselt minimaalselt. Samas ralli jälgimine ja masinate liikumine tõmbas tähelepanu ja aeg läks ülikiiresti. Ma olen kolm korda rallil käinud ja kindlasti lähen veel. Mulle meeldivad masinad! Ka jalgpall meeldib mulle. Heameelega vaataksin muidugi mängu, aga see töö oli ka väga huvitav. Palju tuli külastajatega suhelda ja pidime ka turvakontrolli tegema, et keegi keelatud esemetega mängule ei tuleks. Ohtlike esemetega keegi ei tulnud, aga paar saksa naisfänni läksid üsna ägedaks, kui ei lubanud vihmavarje neil kaasa võtta. Töö G4S Stafis on teistmoodi kogemus tavatöö kõrval. Kui pikemat aega kusagil töötad, siis on huvitav tegeleda muude asjadega, et ei läheks liiga rutiinseks. Üritustel saab ka uusi teadmisi ja kogemusi, saab ennast arendada. Nii Saaremaa rallil kui ka jalgpallil meeldis mulle, et sai teiste kolleegidega suhelda – ka nendega, kellega igapäevaselt kokku ei puutu. Huvitav on teada, kes kust pärit on ja millega muul ajal tegeleb. See on hästi tore, isegi nalja sai vahepeal.“
LIIS RAUDSEP, VÄRBAMISSPETSIALIST
„Ralli ja jalgpall olid mõlemad väga lahedad, aga ka hästi erinevad üritused. Kui rallil oli minu ülesandeks rohkem pealtvaatajate ohutuse tagamine ja vilistamine, siis jalgpall oli kindlasti palju pingelisem. Ma ise olen rohkem jalgpallifänn ja eriti Saksamaa fänn. Olen ka eelnevalt jalgpallimängudel turvalisust taganud, aga palju väiksematel ning seni turvaväravas ja piletikontrollis. Seekord olin ma staadioni ääres, otse Eesti fännide silma all. See oli minu jaoks täiesti uus kogemus. Vahejuhtumeid õnneks ei olnud. Rallil olin ma kolmandat korda tööl. Ma käingi seal peamiselt seltskonna ja melu pärast. Mul oli see aasta ka väga põnev koht – 90kraadine nurk, mis ka pealtvaatajatele väga meeldib. Ja olenemata sellest, et reede õhtul tuli korralikku padukat, oli rahvast palju ja nad kippusid varju alla ja keelualadesse. Nendega tuli päris palju tegeleda. Mõned said kohe aru, aga välismaalased ei tahtnud sealt eriti ära minna. Seal oli ka üks selline moment, kui ma palusin inimestel varju alt keelualast ära minna, kui vaevalt viie minuti pärast sõitis sinna rajalt välja üks ralliauto. Kiirus polnud küll väga suur, aga siiski täpselt sinna, kus natuke aega tagasi olid inimesed. See tekitas pisut äreva tunde.“ G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|13|
PERSOON
Andres Sakkov:
„IGAÜKS VÕIKS MÕELDA, MIS TAL ÜHISKONNALE ANDA ON.“ TEKST: ESME KASSAK FOTO: ESME KASSAK, ERAKOGU
Andres Sakkov tuli G4Si tööle seitse sügist tagasi, et kooli kõrvalt lisa teenida. Patrullis töötava noore mehe häid juhiomadusi märgati ruttu ning juba poole aasta pärast pakuti talle tööd turvajuhina. Oma erialast tööd pole kaubandusökonomistiks õppinud Andres päevagi teinud, ent hea juhi pagasisse kuuluvad ka majandusteadmised.
A
lates 1. detsembrist on patrullteenistus valvedivisjonis eraldi osakond ja muutusega seoses asuvad mõned senised turvajuhid edaspidi tegema teenistusjuhi tööd, Andres üks nende seast. Ta tunnistab, et talle selline muutus sobib hästi, sest saab nüüdsest veelgi enam pühenduda patrullide töö korraldamisele. Viljandimaalt pärit Andres on läbi ja lõhki Mulgimaa patrioot ning seni, kui võimalik end teostada kodupaigas, teeb ta seda rõõmuga.
ARENDAB END JUHINA
Inimeste juhtimine paistab Andresel olevat veres. Kuigi ta käib pea iga reede vabatahtlikuna abipolitseiniku tööd tegemas, siis märgib ta, et igapäevaselt ta patrullis töötada ei suudaks. „Mulle meeldib seda tööd teha iseseisvalt või kindla paarilisega. Kui ma pikemalt peaksin patrullis olema, siis hakkan ma tööd ringi korraldama,“ tunnistab ta. Juhtimist, küll sõjaväelist, on Andres õppinud Kaitseliidu koolis. Lisaks pakub politseiamet vabatahtlikele kõiksugu praktilisi koolitusi. G4Sis alustas Andres sel sügisel ülejäänud kolmekümne juhiga üle ettevõtte täiesti uut õpiteekonda, kus arendatakse neid kompetentse, mida G4Sis oluliseks peetakse. Neist juhtimisalastes kompetentsides leppis ligi kakssada G4Si erineval tasemel juhti ja spetsialisti kokku kevadel, sellele eelnesid töötoad mitmete aruteludega.
HOOLIB OMA INIMESTEST
Andres on kord juba valitud G4Si üheks parimaks juhiks. Milleks selline
|14| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
Andres Sakkov Viljandi järve ääres.
PERSOON õpiteekond vajalik on? Mida on tal veel juurde õppida? „Võib-olla selliseid kompetentse nagu selguse looja ja võimaluste looja? Ma tunnen end iga rakukese eest vastutavana. Mulle meeldib töökeskkonda panustada ja mulle teeb heameelt, kui see inimestele korda läheb. Sellest algab kõik pihta,“ räägib Andres. Oma teadmisi annab ta rõõmuga ka edasi, sest heast väljaõppest sõltub kõik. „Meil on spetsiaalse väljaõppega patrulli instruktorid ja saame ise kohe oma inimestele edasi anda, mis parasjagu oluline. Näiteks enne viimaseid Viljandi jalgpallimänge tegime põhjalikuma instruktaaži. Keegi pole konfliktsete olukordade eest kaitstud, aga tuleb anda endast parim. Eelkõige tuleb selgitada ja hinnata olukorda. Ka oma koolitustel püüan hästi palju panna sellele rõhku, et turvatöötaja räägiks inimesega ja tugineks oma tegevuses seadusandlusele. See selgitamise moment kaob tihtipeale ära ja toob kaasa suurema rahulolematuse.“
VABATAHTLIK TÖÖ AVAB SILMAD
Pea iga reede tõmbab Andres endale vormirõiva selga ja läheb Viljandi linna tänavatele abipolitseiniku tööd tegema. Nii juba mitu aastat järjest. Miks? „Ühelt poolt saan ma välja igapäevatööst. Teisalt näen seda pahupoolt, mis jääb kõrvaltvaatajale sageli nähtamatuks. Paljud inimesed mõtlevad, et elu on ilus ja tore, tegelikult on iga teine väljakutse perevägivalla pärast. See on endiselt väga päevakajaline ja valus teema. See paneb veelgi enam väärtustama enda peret ja lähedasi, kui tead, mis toimub iga kuu viiendal kuupäeval. Müts maha nende inimeste ees, kes seda tööd igapäevaselt teevad!“
neerimise küsimus, kuidas jagada oma aega: kui palju annad perele ja kui palju riigile. Kõik tuleb samas hoida tasakaalus, päris nii ei saa, et iga nädalavahetus oled ära,“ tõdeb Andres, kes sellest suvest on kahe lapse isa. Siiski paneb ta kõigile südamele, et igaüks meist saab ise midagi ära teha.
ISIKLIK EESKUJU LOEB
Lisaks põhitööle patrullteenistuses ja vabatahtlikule tööle aitab Andres turvalisust luua üritustel. Ta tunnistab, et ise pole tulihingeline jalgpallifänn, ent omadele elab ikka kaasa. „Need asjad tuleb ka lahus hoida. Sa ei lähe mängule fännama, vaid tööd tegema. Kui aga nimetada, millised üritused mulle rohkem meeldivad, siis kindlasti Viljandi Folk oma hea muusikaga kodulinnas, samamoodi Hansapäevad. Ajutiste ürituste puhul meeldib mulle, et kui tekib vabam moment, siis saan oma töötajatega muid asju ka arutada,“ räägib Andres. Appi läheb ta aga ka kaugematesse paikadesse. Näiteks oktoobris sõitis Andres tööle Saaremaa rallile oma tiimiga ning enne samal nädalalõpul toimunud Eesti-Saksamaa jalgpallikohtumisele minekut sai turvatud veel Viljandi Linnajooksugi. See õnnestus peamiselt isikliku eeskuju andmisega. „Ma küsisin meestelt,
et kas Saaremaale minnakse. Öeldi, et on seal juba käidud ka, ei lähe. Kui ütlesin, et mina lähen, jäädi korraks mõttesse ja siis öeldi, et okei, teeme ära!“
KES ON KARJA JUHT?
Omamoodi praktikat juhina saab Andres ka värske koeraomanikuna. Andresel on 9-kuune saksa lambakoer, kellega ta igasugu asju teeb. „Eraldi nüanss on koera psühholoogia. Mul on kaks raamatut käsil selle kohta, kuidas peab koeraga käituma, et koer ei saaks karja juhiks. See on väga põnev uus hobi, õpetab palju uut teise nurga alt,“ tõdes Andres. Koera psühholoogia on vaja endale hästi selgeks teha, et koer peres endale õige koha leiaks ja käituks hästi ka lastega. „Tulevikus tahaks koera sinnamaani viia, et koer suudaks leida kadunud inimesi ning vajadusel pakkuda head kaitset, et seeläbi veelgi rohkem panustada vabatahtlikku tegevusse.“
VABA AJA PÜHENDAB PERELE JA LOODUSELE
Kui töö ja muude toimetuste kõrvalt tekib vaba aega, siis selle pühendab Andres kõik perele. „Siis sõidame perega kuhugi välja või läheme seenele või niisama metsa jalutama terve pere ja koeraga. Kui
Andrese värskeim hobi on koera treenimine. Ta loodab tulevikus koera ka vabatahtlikku tegevusse kaasata.
Täna juba võiks igaüks mõelda, mida mina olen riigi või kogukonna või ühiskonna jaoks teinud. Tihtipeale näeme tüüpvingujad, et kõik on halvasti. Aga mida sina teed, et kusagil asjad paremuse poole liiguksid? Iga vabatahtliku panuse andmine on väga positiivne.“ Kuidas aga pere suhtub ärakäimistesse? Selgub, et Andrese naine on ka ise sõrme vabatahtlikule tööle andnud, olles Naiskodukaitse Tarvastu jaoskonna esinaine. „Ta saab väga hästi aru, kui oluline on vabatahtlik tegevus. Eks see on ajapla-
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|15|
PERSOON
KUIDAS PAKKUDA JALGPALLI TURVALISUST NII, ET FÄNNID JA KORRALDAJAD RAHUL?
Andres tööpõllul – jalgpallistaadionil.
enamus ajast läheb töö ja teiste asjade peale, siis pead paratamatult selle aja pühendama perele, kuigi vahel tahaks ka üksi midagi teha. Samas muul ajal ma ju üksi tegutsengi!“ Andresel on kaks last, 4-aastane tütar ja vaid 4-kuune poeg. „Tütrega me teeme kõike koos. Käime metsas, teeme lõket, sööme metsas. Talle väga need käigud meeldivad. Ta on ka ise puuroikaid kokku kogunud, et lõket teha. Süütepulgaga paneme metsas lõkke põlema, muidugi kõik tuleohutustarkused sinna
|16| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
juurde. Kodus on meil Nublu olemas!“ jutustab Andres. Täpselt nagu Kaitseliidu õppustel, mis on pisut unarusse jäänud, kuid millest jõudumööda Andres ikkagi osa võtab.
INIMESED INNUSTAVAD
Viimased aastad on Andresele tööalaselt väga tempokad olnud – suvel rannavalve ja üritused, ülejäänud kuud turvajuhi töö. „Need on väga pikad päevad suvel. Me vastutame inimelude eest. See on väga keeruline periood,“ tunnistab Andres. Lisaks sai ta keset kõige tihedamat hooaega teist korda isaks. Millal mees puhkab? „See aasta polegi veel saanud puhata. Plaanin oma kaks nädalat välja võtta novembris!“ Ometi teeb Andres oma tööd ja teeb hästi. Mis teda innustab seda kõike tehes? „Ärategemise rõõm on, kui midagi saab hästi tehtud. Kui teeme vähemalt sama hästi kui eelmisel korral. Väga palju annavad need inimesed, kellega igapäevaselt suhtlen. Kui nemad poleks enam rahul ja vastu vaataks morn nägu, siis see võtaks jõu. Rahulolu-uuringust oli näha, et väga kõrgelt hinnatakse oma otsest juhti ja see tuleb väga selgelt välja ka Lõuna piirkonnas. Kui näed sellised kõrgeid tulemusi, siis järelikult ajad õiget asja.“
•
Tuleb tunda kohalikku kogukonda. Kui kohalikke ei tunne, siis on intsidendid kerged tulema, nagu juhtus Viljandis oktoobris.
•
Alati tuleb hinnata olukorda, et kas see kujutab kellelegi reaalset ohtu ja kas see tegevus segab kedagi.
•
Kasuks tuleb püsitiim, kes tunneb hästi oma tööd ja teab ka auditooriumit.
•
Tuleb hinnata olukorda. Kui tõesti olukord vajab sekkumist ja asi hakkab kerima, siis tuleb teada, kust piir jookseb.
•
Tuleb järjekindlalt selgitada, mis edasi saama hakkab, viidates seadusandlusele.
MILLINE ON HEA JUHT? •
Hea juht peab märkama oma inimesi.
•
Hea juht peab rääkima oma inimestega.
•
Hea juht peab teadma iga kui väiksemat rakukest oma meeskonnas. Sellest hakkab kõik pihta. See on vundament, mille peale saab laduda järgmisi tasandeid. Kui sa oma inimestega ei suhtle, neid ei motiveeri, ei tea neist midagi, siis paraku edasisest tööst ei tule ka midagi välja.
MILLINE ON PROFESSIONAALNE TURVATÖÖTAJA? • Rahulik. •
Peab oskama ohuolukordi ette näha.
•
Suhtlemisaldis. Esimene relv meie töös on suhtlus.
•
Peab oskama selgitada inimesele, mida ta teeb ja mis võib selle tegevusega kaasa tuua.
•
Peab oskama tugineda ka seadusandlusele.
NUBLU
Nublu suitsu- ja vinguandur PÄÄSTIS PÄRNUS PERE
TEKST JA FOTO: REIMO RAJA
Pärnus elava pere eramus hakkas 16. oktoobri hommikul köetud pliidist vingugaas tuppa imbuma. Sel hetkel kodus olnud 9aastane tüdruk ja 19aastane noormees lõhnatut, värvitut, kuid väga mürgist vingugaasi ei tundnud. Nublu suitsu- ja vinguanduri signaali pidasid nad valehäireks, õnneks andis andur häireteate ka G4S juhtimiskeskusele. Selle päeva hommikul oli pereema Julia oma Pärnus asuvas eramus pliidi alla tule teinud, et kodu soojaks kütta. Enne tööle minekut vaatas, et söed on põlenud ja sulges siibri. Vanemad viisid seitsmeaastased kaksikud kooli, 9aastane külmetushaigust põdev tütar ja 19aastane poeg jäid koju. Enne kella kümmet sai G4S juhtimiskeskus Julia kodust vingugaasi häireteate ja helistas naisele. Sellele kõnele ei vastatud, mistõttu saatis häirejuhtimisspetsialist Sulev Heinsalu olukorda kontrollima patrulli. „Mul oli telefon teises ruumis ja ei saa alati tööl telefonile vastata, aga märkasin kui G4S teist korda helistas,“ selgitas Julia, kes võttis kohe kõne koju tütrele.
PIDAS VALEHÄIREKS
Nublu andur hakkas vingugaasi peale eramus kohe valjult alarmi andma, kuid 19aastane perepoeg pidas seda valehäireks. Ei tema ega ta 9aastane õde ühtegi põlengu märki ei tuvastanud. „Tütar vastas telefonile ja ütles, et ei tunne midagi. Poiss ütles, et Nublu „pani hullu“ ja midagi ei ole. Aga tegelikult oli,“ selgitas Julia. Kuna andur reageeris vingugaasile, mis on lõhnatu ja värvitu, siis ei osanudki pereliikmed ohtu aimata. Julia andis koju helistades lastele korralduse asuda kiirelt maja tuulutama – avada ahjusiiber ja teha aknad lahti, et vingugaas majast välja saada. G4S patrulli abi pereema ei soovinud, kuid häirejuhtimisspetsialist tegi mõne aja pärast klien-
dile kontrollkõne. „Juhtimiskeskus kontrollis üle, kas kõik on korras ja elamine tuulutatud.“ Kuna vingugaas sai majast välja aetud, siis täiendavat abi ei vajatud. „Kui Nublu poleks olnud, siis ma ei kujuta ette, mis oleks saanud,“ ütles Julia. Õhtul koju minnes tundis ta seal kerget suitsulõhna, mis viitas sellele, et pliit ajas sisse. Samuti rääkis ta lastega üle, kuidas järgmine kord käituda, kui Nublu andur häiret annab.
KÜTTEPERIOOD TÕI VINGUGAASI HÄIRETE KASVU
G4S Eesti juhtimiskeskuse juhi Reiko Tääkeri sõnul kasvas kütteperioodi algusega oluliselt vingugaasi häireteadete hulk. „Näiteks septembris oli neid kuus korda rohkem kui augustis. Enamus on õnneks kõige madalama astme häireteated, mis ei ole veel eluohtlik kogus, kuid pikaajaliselt siiski tervisele kahjulik,“ ütles Tääker. Madalaima astme vingugaasi häire korral saadab G4S kliendile sõnumi, et nad teaksid siibri uuesti lahti teha ja tube tuulutada. „Me saame vahel klientidelt kaebusi, et Nublu suitsu- ja vinguandur annab valehäireid. Aga kui oleme palunud kliendil siibri pikemaks ajaks lahti jätta, on selgunud, et viga polnud anduris, vaid selles, et ahjusiiber suleti liiga vara, mistõttu pääses vingugaas tuppa,“ selgitas Tääker. „Mõnel juhul on selgunud, et Nublu kasutaja teeb kõik õigesti, kuid vingugaas pääseb tema koju naabrite korterist. Suitsu - ja vinguandurid enamasti valehäireid
ei anna, mistõttu tasub alati põhjalikult uurida, miks andur häiresse on läinud.“ „Antud juhtumist tuli välja seegi, et kui G4S poleks häireteatele reageerinud, pereemale helistanud, siis me ei tea, kuidas see olukord võinuks lõppeda, sest kodus olijad ei tajunud kohe olukorra tõsidust ja pidasid seda valehäireks,“ lisas Tääker. Nublu on uuenduslik suitsu- ja vinguandur, mis teatab tuleohust turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab koduomaniku antud kontaktil ühendust ja saadab vajadusel abi kohe teele. G4S teeb ka koostööd vabatahtlike päästjatega, et tulekahjudele operatiivsemalt reageerida. Nublu suitsu- ja vinguandurit kasutab kodu valvamiseks juba ligi 10 000 peret üle Eesti.
G4S SUITSUANDURI LOGO Tegelaskuju autor: Jaan Rannap Illustratsiooni autor: Anni Mäger
CMYK 0-100-82-0
CMYK 0-0-0-100
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|17|
TÖÖVARJUKUU
Võta osa töövarjukuust ja õpi ettevõtet paremini tundma
TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, INDREK RAUBA, MARINA VAINO
Kristel Saarm töövarjuga koolitamas.
November on G4Sis töövarjukuu. Juba teist aastat saavad töövarjutamisel osaleda kõik, kellel vähegi huvi ja tahtmist. Töövarjuks olemine aitab paremini mõista, millega kolleegid teistest osakondadest tegelevad. Samuti on see võimalus konkreetse ameti kohta rohkem teada saada. Teiste töö parem mõistmine aitab parandada üksuste vahelist koostööd ettevõttes. Loomulikult saad rohkem teada huvipakkuvast valdkonnast või ametist – kuidas see üldiselt käib ja mismoodi seda G4Sis tehakse. Võib-olla on tegemist töökohaga, kus tulevikus ennast näeksid. Ühtlasi tasub teada, et mõne osakonna tööd võid tulla uudistama suisa aasta ringi. Näiteks juhtimiskeskus võtab alati huvilised vastu ning soovi korral saad teha ka proovipäeva. Huvi korral võta ühendust reiko.taaker@ee.g4s.com. Töövarjukuust osavõtmiseks tuleb end eelnevalt registreerida. Veebipõhisesse ankeeti oleme kokku kogunud võimalikult palju ametikohti erinevatest divisjonidest ja piirkondadest. Võib juhtuda ka, et mõnda ametikohta või inimest ei saagi varjutada. Näiteks turvakaalutlustel ei saa me lubada töövarje sularahadivisjoni. Samas korraldame 21.11 eelregistreerimisega ekskursiooni rahatöötlusesse. Kasuta seda võimalust, sest juba järgmisel aastal hakkab sularahateenuste üksus tegutsema eraldiseisva ettevõttena.
Registreeru veebis! Töövarjuks saad minna konkreetse inimese juurde või lihtsalt välja valida meelepärase objekti. Kui juhtide-spetsialistide puhul tuleb konkreetne aeg ise kokku leppida, siis objektidel (nt patrull, juhtimiskeskus, tehnikud) saad ise määrata, milline kuupäev sulle sobib. Kuna ühegi kolleegi kalender pole kummist, siis seega kehtib põhimõte, kes ees, see mees. Esimesed registreerijad saavad endale kingituseks ka spetsiaalselt töövarjukuuks valminud G4Si kruusi.
|18| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
Objektid (mehitatud valve, patrull, tehnikud jne): forms.gle/DXS3JrbeVRPiD5hN9 Juhid ja spetsialistid: forms.gle/GdnRWn289t7BAyjE9
Keda töövarjutada? Töövarjutada võiks ennekõike kedagi, kelle tööst soovid rohkem teada saada. Midagi, millest on oma tööks juurde õppida, või midagi, mis tundub lihtsalt põnev. Näiteks eelmisel aastal soovis esimesi kuid G4Sis töötav tehniline spetsialist paremini aru saada, mismoodi ettevõttes on asjad üles ehitatud, ja läks IT-osakonnaga tutvuma. Väga õige viis kiirelt asjadest sotti saada! Samuti on töövarjukuu võimalus minna tutvuma huvitavate objektidega üle Eesti, olgu selleks mõni tootmisettevõte, kaubanduskeskus või suisa lennujaam. Tänavu saab esmakordselt minna töövarjuks lennujaama ja proovida klienditeenindaja tööd. Töövarjutada võid nii palju, kui jaksad, peaasi, et enda töö on tehtud. Anna tagasisidet Ootame kõigilt töövarjudelt tagasisidet nähtust ja kuuldust! Soovime teada, millised tarkused kaasa said ja ka seda, milliseid kitsaskohti märkasid ja mida saaks Sinu meelest paremini teha. Tänu töövarjutamisele saadud tagasisidele on nii mõnigi oluline muudatus alguse saanud ja seepärast hindame Sinu tagasisidet väga kõrgelt. Tagasisideankeeti jagame kõigile osalejatele pärast töövarjutamist.
Valeria Erenvert ja Indrek Sarjas.
Ahti Paloson, Andres Peilman ja Vitali Kirjusetskin.
Töövarjutaja meelespea • Ära unusta pärast registreerumist ühendust võtta ankeedist saadud kontaktiga, et täpne aeg kokku leppida. • Turvatöötajate töövarjud peavad eelnevalt läbima turvatöötaja esmakoolituse. Selle kohta saad täpsemat infot koolitusosakonnast, eerika.oun@ee.g4s.com. • Minnes varjutama turvatöötajaid või tehnikuid, pead kandma vastavat vormi. Töövormi saad tellida G4Si vormilaost, tel 657 9779. Vormi soovist anna aegsasti teada! • Kui on töövarjutamise kohta küsimusi, siis võta julgelt ühendust kysimused@ee.g4s.com!
KOOLITUSKALENDER 2019 Kuupäev
Koolitus
Sihtgrupp
Maht ak tundides
Koht
Registreerumine
NOVEMBER 4.11, 6.11, 12.–13.11, Turvajuhi kvalifikatsioonikursus 19.–20.11
Turvajuhi kutset tööks vajavad inimesed
48
G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus, ja üks päev Audentese spordiTurvajuht keskus, Tondi 84
5.11
Tere tulemast G4S-i
Kõik uued töötajad
6
G4S Eesti koolituskeskus
Personalispetsialist
05.–14.11
Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus
Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed
43
Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn, 1. päev G4S Eesti koolituskeskuses
Personalispetsialist
6.11
Patrullteenistuse täiendkoolitus: turvataktika
Lääne piirkonna patrullteenistus
8
Paikuse politseikool, Kooli tee 12, Paikuse, Pärnumaa
Turvajuht
7.11
Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava ja motivatsioonikoolitus
Põhja piirkonna mehitatud valve
8
G4S Eesti koolituskeskus
Turvajuht
7.11
SRD rahaveo täiendkoolitus: säästlik sõit
Põhja piirkonna rahavedajad
8
Meresaal, G4S Eesti peamaja V korrus
Otsene juht
11.11
Turvatöötajate täiendkoolitus: esmaabi
Põhja piirkonna mehitatud valve
8
G4S Eesti koolituskeskus
Turvajuht
12.11
Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening ja tööprotsessid
Lõuna piirkonna mehitatud valve
8
Teaduskeskus AHHAA, ruum Apollo ja Laika, Sadama 1, Tartu
Turvajuht
13.11
SRD rahaveo täiendkoolitus: säästlik sõit
Põhja piirkonna rahavedajad
8
Meresaal, G4S Eesti peamaja V korrus
Otsene juht
14.11
Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemiskoolitus vene keeles
Ida piirkonna mehitatud valve ja patrull
8
14.–18.11
Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajale
Lennundusjulgestuse töötajad
25
G4S Eesti koolituskeskus
Otsene juht
19.11
SRD rahaveo täiendkoolitus: säästlik sõit
Lõuna piirkonna rahavedajad
8
Autosõit OÜ, Riia 10, Tartu
Otsene juht
21.11
Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava ja motivatsioonikoolitus
Põhja piirkonna mehitatud valve
8
G4S Eesti koolituskeskus
Turvajuht
22.–28.11
Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajale
Lennundusjulgestuse töötajad
25
G4S Eesti koolituskeskus
Otsene juht
26.11
Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja seadusandlus
Põhja piirkonna mehitatud valve
8
G4S Eesti koolituskeskus
Turvajuht
26.11
SRD rahaveo täiendkoolitus: säästlik sõit
Lõuna piirkonna rahavedajad
8
Autosõit OÜ, Riia 10, Tartu
Otsene juht
27.11
Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening
Põhja piirkonna mehitatud valve
8
G4S Eesti koolituskeskus
Turvajuht
27.11
Patrullteenistuse täiendkoolitus: turvataktika praktiline koolitus
Põhja piirkonna patrullteenistus
8
Korrus3, Veerenni 29a-11, Tallinn
Turvajuht
28.11
Turvatehnikadivisjoni koolitus: hea tava foorum
Lõuna piirkonna tehnikud
4
Hotell Tartu, Soola 3, Tartu
Otsene juht
29.11
Enesemeisterlikkuse koolitus
Juhtimiskeskus
8
G4S Eesti koolituskeskus
Otsene juht
3.12
Tere tulemast G4S-i
Kõik uued töötajad
6
G4S Eesti koolituskeskus
Personalispetsialist
03.–12.12
Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus
Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed
43
Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn, 1. päev G4S Eesti koolituskeskuses
Personalispetsialist
6.12, 19.12
Turvajuhi kvalifikatsioonikursus
Turvajuhi kutset tööks vajavad inimesed
48
G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus, ja viimane päev ehk Turvajuht eksamipäev ETEL, Endla 16, Tallinn
10.–12.12
Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele
Lennundusjulgestuse töötajad
25
G4S Eesti koolituskeskus
Kersti Võlu koolituskeskus, Kooli 7, Jõhvi
Turvajuht
DETSEMBER
Otsene juht
Kui tunned mõne koolituse vastu huvi, siis täpsemat infot saad otseselt juhilt või koolituse koordinaatorilt Eerika Õunalt, eerika.oun@ee.g4s.com. Vaata lisaks: siseveeb.ee/koolitus
G4S EESTI AJAKIRI | oktoober–november NR 5 (150)
|19|
VARIA
NUPUTA!
1
Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid? Kõigi õigesti vastajate vahel loosime välja G4Si saunalina. Saada vastus hiljemalt 5. detsembril kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises! Eelmise ristsõna vastus oli “Õpi hoolega”. Aitäh kõigile vastajatele! Korduskasutatava kohvitassi võitis Aljona Gontšarjonok.
2 3 4 5
6
Küsimused 1. Kaanestaar 2. Päikese päritolu (ld); kaubanduskeskuse nimi 3. Turvaettevõtte süda 4. Taskuraadio, taskuhääling 5. 22 meest (vahel naised ikka ka) ajavad üht palli taga 6. November on G4Sis … 7. Äge värbamisauhind 8. Üle ilma tuntud videovalve 9. Naise nimi (G4S Staff projektijuht) 10. Kaitstavat ala tähistav piir 11. Juhi roll (kompetentsipuu) 12. Koht, kus asub C.R. Jakobsoni omaaegne näidistalu 13. Kaela alt valge, kõht kollane. Ootab, et kataksid tema toidulaua
7 8 9
10 11 12 13
Aita valida aasta parimaid! Ütle oma sõna sekka ja aita valida G4Si aasta parimaid töötajaid! • Parima töötaja kandidaadi saad esitada kuni 20.11. Ankeedi lingi leiad siseveebist või meilist. • Kui paned kirja ka enda kontakti, siis osaled loosimises! • Parimatest parimaid valime 21.11–6.12. • Parimate töötajate tänuüritus toimub 10.10.2020.
Vaata lisaks: siseveeb.g4s.ee või loe töömeili!
NAGU KAKS TILKA VETT! Reigo Ahven trummar
Veljo Jakovets hooldusjuht
G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor