Sensor detsember 2018

G4S EESTI AJAKIRI

Detsember 2018 | NR 6 (145)

RÄÄGIME RAHAST

EVELYN LILL töövarjutas terve kuu HEIGO STAMM hoiab lennujaama tüüri

JÕULUD G4SIS

MIDA PEAKSID TEADMA VINGUGAASIANDURITEST

G4Si töövarjukuu

GALERII

Peeter Torim.

Töövarjud valvedivisjoni koosolekul.

TÖÖVARJUKUU

Joonas-Kuldar Jõesaar, Esme Kassak ja Saul Sikk.

FOTOD: ESME KASSAK, PRIIT ORASSON, PEETER TORIM, MARVIN TORGA, ELVIS KARULA

N Margit Pihlamets.

ovember oli G4Sis töövarjukuu, millest kutsusime osa võtma kõik huvilisi üle terve ettevõtte. Paljud töötajad kasutasid rõõmuga seda n-ö avatud uste kuud, mõned töötajad käisid rohkemgi kui üks või kaks korda kolleege eri ametialadelt varjutamas. Kõige kaugemal oma igapäevatööst ja -elust käisid varjutamas mehitatud valve turvatöötaja Romet Orumaa, kes tuli Viljandist ekstra Juhtimiskeskuse tööga tutvuma, ja sularahadivisjoni direktor Peeter Torim, kes käis uudistamas, kuidas Narvas tehakse ATMide hooldust. Kui töötajatest tutvus kolleegide tööga konkurentsitult enim juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitja Evelyn Lill, siis juhtidest oli kõige usinam varjutaja turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson, kes võttis ette tehnikute erinevad tööpiirkonnad. Juhatuse esimees Priit Sarapuu käis tutvumas Tartu lennujaama tööga. Ühtlasi võis siin-seal märgata „Tuleviku Tegija“ programmi kuuluvaid õpihimulisi töötajaid, kes keskendusid eelkõige juhtide varjutamisele.

Romet Orumaa.

Karel Niine ja Jevgeni Boikov.

Ene Lillep ja Signe Olev.

Valdur Peebo ja Mihhail Šerle.

Ekskursioon rahatöötluse osakonda.

Priit Orasson tehnikutega.

Kalli Lomp ja Meelis Kalda.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

Traditsioone murdes ühtsemaks

SISUKORD 2 GALERII. Töövarjukuu 3 JUHTKIRI. Irene Metsis 4 UUDISED. Parimate ja staažikate

töötajate tänuüritused. Spordiklubi uus aasta. Tervitame uusi töötajaid

6 PERSOON. Heigo Stamm – lennujaama üks mootoritest

9 TURVALISUS. Kuidas lennujaama julgestuskontrolliks valmistuda?

10 REPORTAAŽ. Evelyn Lill jagab muljeid töövarjukuust

13 TÖÖVARJUKUU. Keda ja miks töövarjukuul külastati?

14 RAHA. Kõik, mida võiksid teada rahaveo ja -töötluse kohta

15 RAHA. Cash 360 pakub rahaveole mugavat alternatiivi

16 NÕUANNE. Kuhu paigutada vingugaasiandur?

18 TEEME HEAD. G4Sikad on

eeskujuks – head on hea teha

19 JÕULUD. Päkapikukontorid on töös 20 VARIA. Nuputa, 2 tilka vett.

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Jana Palm Irene Metsis Evelyn Lill Maria Baum

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

A

asta lõpp on aeg, mil tehakse kokkuvõtteid oma tegemistest ja seatakse tasapisi sihte uuteks algusteks ja muutusteks. Aastale vaatavad tagasi ning mõtisklevad olnu ja tehtu üle nii inimesed isiklikes eludes kui ka ettevõtted oma tegemistes.

Seekord vaataks tagasi mitte niivõrd numbrites ja tulemustes, vaid pigem selles, kuidas me siin ettevõttes elame.

2018. aasta märksõna oli traditsioonide murdmine ja uuendused. Uuendusi jagub paratamatult ka uude aastasse, sest elu meie ümber on pidevas muutumises. Inimesed muutuvad, töötajate ootused muutuvad, klientide ootused muutuvad.

Traditsioonid on ettevõttele mõistagi väga olulised ja neid tuleb hoida, kuid ka traditsioone tuleb kaasajastada. Muutusi oli ettevõttes sel aastal mitmeid, eraldi toon välja need viimased, mis on puudutanud ja kaasanud kogu töötajaskonda.

Novembris otsustasime töövarjukuud senisest teistmoodi korraldada ning andsime esimest korda kõigile töötajatele võimalusel töövarjutamisest osa võtta. Kõigil, kes soovisid natukenegi rohkem aru saada, mida teevad teised inimesed erinevatel ametikohtadel meie ettevõttes, oli selleks võimalus, sõltumata enda igapäevatööst. See samm oli igati põhjendatud.

Töövarjutamisel osales palju erinevaid inimesi, tagasiside oli positiivne ning sellest saad osa ka Sensori külgedel.

Aasta viimastel kuudel märgatakse üksteist tavalisest rohkem, ollakse teiste suhtes avatumad ja sallivamad. See on aeg, mil märgata ka oma kolleegi ja öelda talle paar head sõna.

Uskuge, iga inimene tahab tunnustust ja märkamist, isegi kui ta seda välja ei ütle. Alati on inimesel meeldiv kuulda tänusõnu ja positiivset tagasisidet. Kahjuks ei ole me väga altid kiitustega.

G4Sis on olnud aastakümneid traditsioon, kus aasta parimaid töötajaid on tunnustatud juhtide ettepanekul. Nüüd on käes aeg anda tublide inimeste esitamise võimalus kõikidele töötajatele. Oleme suur ettevõte ja kõik tublid teod ei pruugi kõigini jõuda, ent oma lähimaid kolleege teatakse ikka hästi.

Igaüks teab kindlasti kedagi, kes väärib tunnustust ja märkamist. Selle aasta lõpus saidki meie töötajad võimaluse esitada ise tublisid inimesi aasta parima töötaja tiitlile erinevates kategooriates ning aasta teo kandidaate. See võimalus võeti hästi vastu ning 24 kategoorias esitati üle 250 erineva inimese.

Juba järgmise aasta alguses selguvad töötajate hääletamise tulemusena iga kategooria nominendid ja võitjad.

Need on vaid mõned muutused, mis on ajendatud töötajate ootustest ja soovidest. Avatus ja töötajate kaasamine on ühe eduka organisatsiooni oluline kultuuri element. Ma loodan väga, et ka edaspidi julgevad meie inimesed olla avatud muutustele, katsetamistele ja proovimistele.

Soovin kõigile julgust märgata ja kaasa rääkida, sest head ja kaasavad traditsioonid tekivad just erinevate mõtete ja ideede koosluses.

IRENE METSIS personalidirektor

Kaanel: Evelyn Lill ja Mati Mardi Foto: Henry Seemel

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|3|

UUDISED

Aasta parimaid täname 18. jaanuaril ERMis G4Si aasta 2018 parimate töötajate tänuüritus toimub 18. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Seekordset üritust iseloomustab märksõna „tehnoloogia“ ning sündmuse põnevamatest hetkedest on plaanis teha ka videoülekanne G4Si siseveebis. Kutsed vastuvõtule saadab personalidivisjon detsembris. Kutsed on üritusele tulekuks koos kaaslasega. Tartust kaugemalt tulijatele korraldatakse transport. Tänuüritusel kuulutatakse välja parimad töötajad, keda on tänavu olnud kõigil sisekanalites võimalik ise välja pakkuda ja seejärel ka valida. Siinkohal täname südamest kõiki valikuprotsessis osalenud töötajaid. Meieni jõudis 165 täidetud ankeeti, kus tõsteti ühtekokku esile üle 250 töötaja (arvesse läksid kõik need kandidaadid, kelle kohta oli kas või lühike selgitus lisatud). Samuti jagatakse parimate üritusel teenetemärke. Ürituse üheks tipphetkeks on Aasta 2018 Teo ja Aasta 2018 Tegija väljakuulutamine.

Tubli töö Mati Pork ja Sulev Heinsalu aitasid ära hoida tulekahju 3. detsembril kella poole viie paiku öösel sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahju häireteate Viljandi vallas asuvast eramust. Olukorda kontrollima sõitnud turvatöötaja Mati Pork vaatas maja väljastpoolt üle ja midagi kahtlast esialgu ei märganud. Kuna valvesüsteem andis häireteateid edasi, aga kedagi kodus ei olnud, siis uuris turvaettevõtte juhtimiskeskuse töötaja Sulev Heinsalu majaperemehelt, kas oleks kuidagi võimalik hoonesse pääseda. Tänu neile juhistele pääses turvatöötaja majja ja leidis köögis eest pliidil tossava jääkuubiku resti. Turvatöötaja ühendas pliidi vooluvõrgust lahti ja tuulutas ruumid, päästjate abi ei olnud vaja.

Jaanus Kask pidas kinni metallivarga 2. detsembril kella poole kuue ajal hommikul sai G4S sissetungi häireteate Viljandis asuva ettevõtte territooriumilt. Olukorda kontrollima läinud turvatöötaja Jaanus Kask leidis lumelt värsked jalajäljed. Mööda jälgi liikudes jõudis ta aia äärde, kuhu keegi oli valmis pannud torusid ja teisi erinevaid metallist esemeid. Seda tõenäoliselt eesmärgiga tõsta need asjad üle aia. Turvatöötaja pöördumise peale, mida too seal teeb, väitis viimane, et on Eesti Energia töötaja, ning kutsus ka turvatöötajat appi. G4S turvamees sellise jutu õnge siiski ei läinud ning andis korralduse tegevus lõpetada, mis peale muutus mees agressiivseks. Turvatöötaja kutsus kohale politsei ning appi tuli ka teine patrull.

Romas Goran ja Karl-Erik Heinlaht aitasid tabada roolijoodiku 21. novembri öösel kella 02.50 ajal märkasid G4S patrulli turvatöötajad Romas Goran ja Karl-Erik Heinlaht Tallinnas Cirkle K teenindusjaamas, kuidas kesklinna poolt tuleb suurel kiirusel tumedat värvi sõiduauto Audi. Tulika tänavale parempööret tehes sõitis auto ohutussaarele, kostus vali ragin, sõiduk peatus korraks ja jätkas seejärel sõitu. Et autost voolas õli välja ja turvatöötajad kahtlustasid, et juht seda ei märganud, otsustati sõidukile järgneda. Kui aga tanklas auto peatus, märkasid turvatöötajad, et mehe olek oli ebaadekvaatne. Üks turvatöötajatest läks juhiga vestlema, teine teatas purjus juhist politseile. Politsei tuvastas mehel kriminaalse joobe.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

Uuenda oma sõprust G4S Spordiklubiga G4S Spordiklubi hüvede kasutamiseks tuleb iga aasta tasuda liikmemaksu, mis on G4Si töötajatele ja pereliikmetele 25 eurot. Selleks, et klubi pakutavaid sportimisvõimalusi kohe uue aasta esimestest päevadest edasi kasutada, tuleb aastamaks tasuda hiljemalt 28. detsembril. Kui spordiklubiga on veel liitumata, siis tuleb ühekordselt tasuda ka 13-eurone liitumistasu. Spordiklubi võimalustega tutvu G4Si siseveebis. Liitumis- ja aastatasud saad tasuda: MTÜ Spordiklubi G4S, a/a EE142200221016380577

Märgi kalendrisse!

G4Si infopäevad toimuvad veebruari alguses Ida, Lääne, Lõuna ja Põhja piirkonnas. Infopäevale on oodatud kõik töötajad, kelle töögraafik osavõttu võimaldab. Infopäevale järgneb traditsiooniliselt staažikate töötajate tänuüritus, kuhu saadab kutsed personalidivisjon. Üritusel tänatakse töötajaid, kel on viimase aasta jooksul täitunud 5, 10, 15, 20 või 25 aastat töötamist G4Sis. 06.02 Ida-Virumaal 07.02 Tartus 08.02 Pärnus 11.02 Tallinnas

UUDISED

Personaliuudiseid Alates juuli keskpaigast täiendab kliendihaldusosakonna erakliendihaldurite ridu Anna Korob. Anna on varasemalt töötanud klienditeenindajana spaahotellis Tervise Paradiis ja viimased seitse aastat müügisekretärina firmas Hea Vesi. Anna on pärit Pärnust ning vabal ajal külastab tihti suvepealinna. Lisaks meeldib talle vabal ajal hobi korras tuttavatele rõivaid õmmelda.

Anna Korob.

G4S võitis ETELi 2018. aasta laskevõistluse 20. novembril toimusid Tallinna Maleva Männiku lasketiirus Eesti Turvaettevõtete Liitu kuuluvate ettevõtete vahel laskevõistlused G4S rändkarikale. Võistlust peeti nüüd juba teist aastat ja üldarvestuses võitis G4S Eesti. Omavahel võeti mõõtu individuaal- ja võistkondlikus arvestuses. Kokku võistles 24 laskehuvilist viiest turvaettevõttest. Turvajuht Janno Rahu tuli standardharjutuses 3. kohale. Liikuvate sihtmärkidega IPSC practical harjutuses saavutas rahavedaja Sergei Kustov esikoha. Kokkuvõttes sai Sergei individuaalarvestuses kaela hõbemedali. Meeskondlike karikate arvestuses läksid kirja iga ettevõtte nelja parima laskja tulemused ning pingelises arvestuses säilitas õiguse rändkarika tagasi koju viimiseks AS G4S Eesti võistkond 21 punktiga. Hästi tehtud!

Alates novembri teisest poolest täiendab G4Si peamaja administraatorite ridu Janely Kivinukk. Janely on pärit Märjamaalt ning värskelt on ta lõpetanud TTÜs avaliku halduse ja riigiteaduste eriala. Enne, kui uuesti õppimine ette võtta, on otsustanud Janely töökogemust saada. Vabal ajal meeldib Janelyle lugeda, eriti meeldivad talle krimkad.

Janely Kivinukk.

G4Si vormirõivaste ladu kolis peamajja G4S vormirõivaste ladu asub alates detsembri algusest G4Si peamaja 2. korrusel endises väikeses koolitusklassis. Seal on nüüd end sisse seadnud A la Carte Uniforms teenindajad Marian Naaber ja Helen Leiten. Vormiladu on lahti E-R 8.30–17.00, lõuna 12.30–13.30. Vormilao telefon on 657 9779. Lisaks on valminud vormirõivaste raamat, kust saab vajalikke juhiseid ja täpsemat infot iga ametiposti rõivaste kandmise kohta. Vormirõivaste raamatu leiad siseveebist ->Tööalane info alt ning selle saad rõivaid tellides kaasa ka vormilaost.

Juuli lõpust tervitab kõiki Ühisteenuste külastajaid uus büroojuht Siret Lillma. Siret on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli juhiabi erialal. Varasemalt on ta töötanud Cronimet Eesti Metallis assistendina, lisaks saanud kooli ajal praktikat mitmes ettevõttes. Lisaks igapäevasele tööle juhiabina aitab Siret vajadusel ka klienditeenindajaid ning võtab vastu ka parkimisega seotud telefonikõnesid ja kliente. Vabal ajal armastab Võrumaalt pärit Siret looduses viibida – matkata ja suusatada.

Siret Lillma.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|5|

PERSOON

Heigo Stammi innustavad enim inimesed tema ümber

TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

Suvel tunnustati Tallinna Lennujaama Euroopa parima lennujaama tiitliga kuni viie miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias. Reisijad hindavad kõrgetasemelist teenindust ja turvalisust. Sellega seoses tekkis mõte tutvuda lähemalt lennujaama n-ö köögipoolega ja minna külla objektijuhile Heigo Stammile, kes teiste seas sei­ sab meie tubli tiimi taga. |6| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

PERSOON

K

una tegemist on riikliku tähtsusega objektiga, siis eelnevalt kooskõlastatakse külaskäik.

Nimelt ei lähe ma üksnes Sensori jaoks lugu tegema, vaid tahame Evelyn Lillega (loe lk 10) töövarjukuu raames pisut rohkem teada saada töö eripäradest ja -oludest lennujaamas.

Enne töövarjutamist õnnestub mul aga veel paar korda lennujaama sattuda, olles vabatahtlikuna sealses Pimedate Ööde Filmifestivali infopunktis. Seegi kujuneb omamoodi töövarjutamiseks, sest saab juttu teha paari patrulli turvatöötajaga ja pärast minu kiiret väljaõpetamist nendega töödki jagada – teadupärast pöörduvad inimesed ju tihtipeale turvatöötaja kui infopunkti poole. Millal avatakse Lost & Found? Kuidas saan Tax Free raha tagasi? Kuhu takso tellida? Kus asuvad sularahaautomaadid?

Lennujaama meeskonna saabki tinglikult kolmeks jagada: jalgsi- ja autoga patrullid, lennujulgestajad (nendega tuleb igal juhul kokku puutuda, kui vaja lendama minna või ka lennujaama tööruumidesse pääseda) ja oma valvekeskus.

Heigo objektijuhina on kui tegevjuht, kes toimetab kõiksugu praktiliste küsimustega, et tiimitöö toimiks kui kellavärk.

Valvedivisjoni ametikohtadega võrreldes on tema töö kõige lähedasem teenistusjuhi omale.

LENNUJULGESTAJAST OBJEKTIJUHIKS

meeldivad inimesed. Olles aja jooksul erinevaid töid teinud lendajate turvalisuse tagamiseks ja parima teeninduse pakkumiseks, oli objektijuhiks saades Heigol kõige raskem töid ringi jagada. „Ma olen selline lahinguvälja mees. Mulle meeldib ise asju teha ja lahendada,“ lausub ta. „Seda „lahinguvälja tööd“ on jäänud siiski järjest vähemaks, aga kui vaja, võib minu abiga alati arvestada. Praeguseks on delegeerimine selge ja usaldan oma meeskonda täielikult.“

MITMEKESINE TÖÖ

Heigo paremaks käeks on vahetuse ülemad, samuti käib tihe koostöö kõigi teiste kolleegidega. „Toakaaslase“, lennundusosakonna juhi Kristjan Saarikuga on vaikiv kokkulepe, et üks neist on tööpäeviti alati kliendi jaoks objektil olemas. Ja kui nad mõlemad on ära, siis omakorda koolitusspetsialist Tauno Nugis või lennueelse julgestuskontrolli juht Ivar Nikopenzius. Objektijuhina lasub Heigo õlul sujuv töökorraldus ja omavaheline infovahetus, sealhulgas jooksvad tiimikoosolekud, aga ka töötajate koolitamine ja pidev uuega kursis hoidmine.

Erinevad nõuete muutumised ja ka

tehnilised uuendused toovad aastas kaasa vähemalt paar lendamist, et siis vajalikud tarkused koduväljale tuua. Järjest suurema töö teevad ära targad masinad, kuid palju toimub inimese ja masina koostöös. Kõigi oma asjade letti ladumine või kehaskannerist „läbijalutamine“ võib reisijale ebamugav tunduda, ent see kõik kannab turvalise lendamise eesmärki.

Töö mitmekesisust lennujaamas ilmestab hästi vahetuse graafik, mida omakeskis nimetatakse sudokuks – see sõna võtab hästi kokku erinevad oskused ja omadused, mida tiimina julgestuspunktis vaja on.

INIMESED MOTIVEERIVAD

Kõige enam meeldibki Heigole oma töös inimestega tegelemine. „ Kuigi see töö on vahel ka suhteliselt pingeline, on see töö huvitav. Ma tunnen siin end koduselt, töö on selge – niivõrd, kui see töö üldse selge saab olla, sest reeglid ka muutuvad. Samuti on kliendiga hea koostöö,“ avaldab Heigo. Meeleldi lahendab Heigo ka ise erinevaid juhtumeid. Ta tunnistab, et algusaastatel võttis ta neid isiklikumalt, ent päris emotsioonitult ei käi see tänagi – ikka läheb korda kõigi osapoolte jaoks

Heigo tunneb end lennujaamas koduselt. Inimesed on toredad ja töö on selge – niivõrd, kui see töö üldse saab selge olla, sest ka reeglid muutuvad.

Heigo tuli Tallinna Lennujaama tööle juba aastal 2000, alustades lennujulgestajana. See tundus talle toona ja tundub ka praegu ühe prestiižse ametikohana. „Tegin seda tööd uhkusega ja teeni siiani,“ märgib ta. Üürikese aja jõudis ta lennujulgestaja tööd teha isegi lennujaama koosseisus Airport Security nime all, enne kui G4Si ühe eelkäijana loodi ESS. Nii ongi Heigo kasvanud ühes lennujaama laienemistega – kui omal ajal tegutses vaid üks julgestuskontrolli liin, siis täna on kogu aeg kasutusel viis liini reisijatele ja üks töötajatele. Viimatine suurem ümberehitus võeti ette seoses Euroopa Liidu eesistumisega, ent tööd käivad koguaeg. Kahe aastaga on Tallinna Lennujaama reisijate arv kasvanud kolmandiku võrra ning jõuab eeldatavalt 2018. aasta lõpuks 3 miljonini.

See tähendab, et lendamist peetakse üldjuhul turvaliseks reisimise viisiks ning Tallinna Lennujaam on reisijatele mugav sihtpunkt või vahepeatus. Heigo ise lendamise ees tavapärasest rohkem hirmu ei tunne, turvatunnet loovad muuhulgas kõrgetasemelist teenust pakkuvad lennundusjulgestajad. Töö lennujaamas meeldib talle väga – meeldib töö sisu ja

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|7|

PERSOON parim lõpplahendus. Juhina püüab ta mitte sekkuda töötajate otsustesse, liiatigi on nemad ju kogu aeg „lahinguväljal“ ja teavad asjast rohkem. „Olen end harjutanud mitte kohe käima oma vastust välja ja alati ei olegi seda õiget või valet lahenduskäiku.“ Suhtlemine inimestega ja huvitav töö on Heigo jaoks need kaks alustala, mis loovad igapäevaselt motiveeriva keskkonna. Töötajatele omakorda on püütud luua nende töö eripärasid arvesse võtvad mugavad tingimused. Igal allüksusel on oma puhkeruum-kööginurk, kus on tasuta kohv, lisaks kostitatakse kõige suuremas, lennujulgestajate puhkeruumis töötajaid päeva esimeses pooles puuviljadega. Suure puhkeruumi kõrval on ka vaikne ruum puhkamiseks lendude vahel. Seegi on juhi roll, kuidas luua tööks sobivaid tingimusi. Töötajate tagasiside on tähtis ja mistahes küsimuste-ettepanekute korral julgustab ta rääkima tulla.

Evelyn Lill ja Heigo Stamm.

TÖÖ HAKKAJATELE

Ehkki Heigo kaalukausil on plussid selges enamuses, siis tunnistab ta, et ilma konfliktideta teeninduses paratamatult ei saa. „See ei sõltugi tihtipeale sinust kui teenindajast, vaid reisija võib olla juba tulles paha tujuga ja sa ei saagi midagi muud teha, kui korrektselt oma tööülesandeid täita. Ka iga juhtum ei lahene kohe, samas annab iga hästi lahendatud juhtum väga hea tunde. See töö on tugevatele,“ võtab Heigo kokku asja tuuma. „Üks juhtum võib päeva rikkuda, teine aga terveks nädalaks tuju heaks teha.“ Selleks, et töös paratamatult tekkivate emotsioonide virvarriga hakkama saada, tuleb hoida eraelu ja muud emotsioonid tööst eemal. „Meil on suur meeskond, kellega on töö omavahel ära jagatud ja kes üksteist toetab. Alguses on infot palju

|8| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

Suhtlemine inimestega ja huvitav töö on Heigo jaoks need kaks alustala, mis loovad igapäevaselt motiveeriva keskkonna. ja tempo võib tunduda kiire, seega võib tulla ette ka vigu, aga oluline on seejuures vigade parandus ehk neist õppimine. Õppimisvõime on üldse selles töös väga tähtis.“ Tiimitunde tugevdamiseks võetakse aeg-ajalt ette ka ühisüritusi – pea alati on G4S Spordiklubi võistlusel välja lennukate esindus, ent üheskoos on isegi reisimas käidud. Kellele töö lennujaamas siis sobib? „Hakkajale inimesele, kes on valmis suhtlema. Nemad leiavad selle töö huvitava poole enda jaoks kindlasti üles.

Lennundusjulgestajad hoiavad omavahel näiteks väga kokku.“

KADUMA LÄINUD FILMIMEES? Kui tihtipeale võib lennunduses kohata inimesi, kes moel või teisel on unistanud lendamisest, siis Heigole pakkus kooli ajal huvi hoopis näitlemine ja hiljem filmindus. „Ma käisin lapsena näiteringis ja tahtsin näitlejaks saada. Kunagi oli mul ka filminduse vastu suur huvi, mistõttu filme kipun vaatama alati režissööri pilguga,“ muigab ta. Humanitaarkallakuga klassis õppimine on samas andnud Heigole hea põhja nii koolituste läbiviimiseks kui ka erinevates regulatsioonides ja seadusepügalates orienteerumiseks. „Suhtlus- ja väljendusoskus on meie valdkonnas A ja O, ilma selleta ei saa,“ tõdeb ta.

Vabadel hetkedel leiab Heigo spordiväljakult, kuhu kolleegid ta vedanud on. „Kunagi meeldis mulle korvpall, aga nüüd mängin võrkpalli – see on vähem kontaktne. Saab oma tempo valida ja ei põrka nii väga kokku kui korvpallis.“ Heigo suurim armastus on aga tema lapsed, kellega ta täiesti teadlikult ja heal meelel aega veedab. „Lapsed on elus kõige tähtsamad,“ ütleb ta. „Lastega aega veetes tahan vahel, et aeg võiks veel aeglasemalt minna ja saaks kauem nautida seda koosolemise aega. Sain esimesest päevast aru, et isaks olemine on kõige lahedam asi üldse.“ Pojaga käib Heigo kaasas jalkatrennis ja võistlustel, tütrega käib veel tihe koostöö, mis võiks olla see innustav hobitegevus.

LENDAMINE

Kuidas lennujaama julgestuskontrollist kiiremini läbi pääseda?

Sõltumata sellest, kas oled pidev lennureisija või lähed üle pika aja reisile, on hea olla valmis erinevateks nõueteks lennujaamas, et julgestuskontroll kiiremini läbida. Anname G4Si lennujulgestajate abiga hüva nõu.

TEKST: KRISTJAN SAARIK, lennundusosakonna juhataja

1. TEE EELNEVALT LENNUREEGLID SELGEKS.

Lennujaama kodulehel ja ka lennufirmade lehtedelt leiab reeglid ja eeskirjad, mille järgimine teeb lennu lihtsamaks ja probleemivabaks. Reeglitest leiad info nii keelatud esemete kui ka ohtlike ainete veo kohta – saad teada, mida võib ja mida ei või pagasisse panna. Vaata üle ka, millised kohustused langevad lennufirma reeglite kohaselt reisija õlule.

2.VALMISTU LENNUREISIKS PÕHJALIKULT.

Pakenda juba kodus vedelikud ühte taassuletavasse 1 liitri suurusesse läbipaistavasse kotti. Ühe pudeli või potsiku maht tohib olla maksimaalselt 100 ml. Kui kodus sellist kotti pole, siis on võimalik näiteks lennujaamast see varem kohale minnes soetada.

Tasub teada sedagi, et julgestuskontrolli silmis ei ole vedelik üksnes voolav, vaid ka vedeliku ja tahke aine segu, näiteks või ja pasteet. Sellised pooltahked ained käsipagasis tekitavad tihtipeale julgestuskontrollis arusaamatust ning ühtlasi järjekorda. Kui ei tea kohvrit pakkides, mida tohib ja mida mitte lennule kaasa võtta, siis helista Tallinna Lennujaama reisijainfo numbril 605 8888. Keelatud esemete kohta võib eelnevalt küsida ka lennujulgestaja käest, samuti on lennujaamas vitriin enam levinud keelatud asjadest.

3. TULE ÕIGEAEGSELT VÕI ISEGI VÄIKESE VARUGA LENNUJAAMA.

Tallinna Lennujaama reisijate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, mis toob endaga kaasa ka pikemad järjekorrad. Järjekorrad võivad meie väikeses lennujaamas venida eriti pikaks, kui kõik ühele lennule saabujad tulevad viimasel minutil. Ole lennujaamas kaks tundi enne väljalendu. See jätab piisavalt aega võimalike järjekordade ja muude ootamatuste puhuks.

4. ÄRA PANE ÄRAANTAVASSE PAGASISSE AKUPANKA VÕI VARUAKUSID.

Akupangad ja lisaakud võivad minna lühisesse – see on üks suurimaid tulekahjude tekke põhjusi pagasiruumides. Tuleohutuse tagamiseks on lennufirmad keelanud liitiumioonakude äraantavasse pagasisse panemise. Käsipagasis on nende transport lubatud. Kui kohvris on siiski ohtlikke aineid, võib juhtuda, et sind kutsutakse julgestuskontrolli tagasi.

5.VÕTA JULGESTUSKONTROLLIS ALATI KÄSIPAGASIST ELEKTROONILISED SEADMED JA VEDELIKUD VÄLJA.

Julgestuskontrollis võta välja nii vedelikud läbipaistava kotiga kui ka kõiksugu elektroonilised seadmed. Tihti seda ei tehta ja käsipagasi läbivalgustamisel võib selguda, et kotis on midagi, mida seal ei tohiks olla. Oled turvavärava juba küll läbinud, aga pead ootama, kuni kotile tehakse täiendavat turvakontrolli.

Keelatud esemete või ohtlike ainete kahtluse korral peavad julgestustöötajad alati pagasit kontrollima ja see kulutab nii sinu kui ka teiste järjekorras seisvate inimeste aega.

6.VÕTA ENDA KÜLJEST ÄRA EHTED, MIS VÕIVAD ANDA ALARMI, JA TEE KA TASKUD TÜHJAKS.

Lennundusjulgestaja täidab oma töökohustusi vastavalt seadusele. Ta ei palu teha midagi, milleks reisija kohustatud ei ole. Kui sinu küljes ei ole ehteid või taskutes lubamatuid asju, siis saad turvaväravatest probleemideta ja põhjalikuma kontrollita läbi astuda. Jalanõude ja püksirihma eemaldamine enne turvavärava läbimist teevad julgestuskontrolli kiiremaks. Kui sind kutsutakse täiendavasse kontrolli kõrvale, ära muretse. Sa pole kahtlasem kui teised, arvuti valib reisijaid välja juhuvaliku põhimõttel.

Täiendavat kontrolli tehakse alati ohutuse ja turvalisuse eesmärgil ning see võta õnneks ka kuigi palju aega.

7. KOOS LAPSE,VANURI VÕI ERIVAJADUSTEGA INIMESEGA REISIDES KÜSI JULGELT LENNUJULGESTAJALT NÕU.

Kodus kontrolli eelnevalt topelt üle kõik dokumendid. Kas passid ja ID-kaardid pole aegunud? Kas on kaasas retseptiravimeid, mis vajavad ravimiameti tõendit? Kas sihtkohariik nõuab reisivalt lapselt teise vanema kirjalikku nõusolekut? Veendu, et koos hooldatavatega ei tuleks julgestuskontrollist tagasi pöörduda.

Meeldivat ja probleemivaba lendamist!

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|9|

TÖÖVARJUTAMINE

Kuu aega töövarjutamist ehk mis siis firmas toimub?

TEKST: EVELYN LILL FOTOD: HENRY SEEMEL, ESME KASSAK, REIMO RAJA, JAAN VILL

G4Si töövarjukuust võttis osa sadakond töötajat, neist mõni käis varjutamas rohkem kui korra.

Uus võimalus varjutada ühe kuu jooksul erinevaid ametiposte tundus juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitjale Evelyn Lillele aga sedavõrd huvitav, et tema käis varjutamas üle kümne kolleegi erinevatel töökohtadel. Anname sõna talle!

M

ida teha pimedatel poristel novembripäevadel, kui õue ei taha minna ja toas on pime nagu urus? „Die Hard“ ja „Home Alone“ on ka pähe kulunud. Võimalus kolleege varjutada tundus ahvatlev. Kahjuks kõike kirja ei saanud, detsembrikuu Sensor oleks muidu kaanest kaaneni minu teksti all koormas.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, miks just need kohad ja inimesed said minu tähelepanu osaks. Olles firma tööridades juba ESSi ajast, olen üleelanud nii raskemaid kui ka ilusamaid aegu, liitumisi, lahkumisi, kolleegide edasi liikumisi, lahkumisi ja mõnega tänaseni koos töötades.

Enamiku varjutatavatega olen juba varasemalt tööalaselt kokku puutunud.

Tekkis nostalgiahetk ja soov näha, kuidas firma teistes osakondades elu läheb

ning mis on muutunud. Minu peamiseks eesmärgiks oli tutvuda personalimaastikul toimuvaga – huvitavate ja avastamist väärivate töökohtadega. Samuti soovisin laiendada teadmisi ning aidata omalt poolt kuidagi kaasa erinevate osakondade vahelise koostöö parandamisele.

SULARAHADIVISJONI RISKIJUHT

Esimesena varjutasin sularahadivisjoni riskijuhti Raul Reapi. Riskijuht tegeleb sularahadivisjoni turvariskide analüüsi ja sellega kaasas käivate tööprotsesside juurutamise ja täitmisega. Kohtumisel arutasime ka koostööd juhtimiskeskusega, kuna üks tema töölõike on seotud sularahakeskuse juhtimiskeskuse operaatoritega, kellega meiegi tihedalt suhtleme.

Kuigi see oli üks lühemaid varjutamisi, sain Rauli töörollist parema ülevaate, mis kindlasti lihtsustab omavahelist koostööd.

ÜHISTEENUSED

Teiseks valisin Ühisteenuste kontoritöötajad. Mind võttis vastu Jaan Vill, kes on linnapesulate juht ja endine juhtimiskeskuse töötaja. Varjutamine oli hästi ettevalmistatud. Alustuseks tegi Jaan mulle tuuri uue kontoris, mis väga kompaktne ja hästi läbimõeldud planeeringuga.

Seejärel tutvusin uue büroojuhi Siret Lillmaga, kes on vaid mõne kuuga väga hästi sisse elanud. Tema töö on hoida kontori asjad korras kui kellavärk.

Samuti tegeleb klientide parkimistrahvide vaideavalduste registreerimisega ja kontorisse tulnud külastajate teenindamisega. Sain ka oma nahal kogeda kontorisse saabunud ärritunud klienti, kes ei olnud trahviotsusega rahul. Siret lahendas olukorra väga rahulikult ja klient lahkus pärast ammendavate vastuste saamist. Ma lohutan ennast mõttega, et minu turvatöötaja valvas olek mõjus samuti isikule rahustavalt .

Järgmisena varjutasin kliendihaldurit Ksenia Trumani, kes tegeleb parkimistrahvide vaidemenetlusse tulnud pretensioonide uurimise ja lahenduskäikudega. Sain nippe, kuidas Tallinna linnas paremini sõidukit parkida, kuid mina

|10| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

TÖÖVARJUTAMINE

Kaimadruseid varjutamas.

Ühisteenuste kontoris.

kui käimise meister jään ikka truuks kondimootorile ja vajadusel toetavale ühistranspordile. Uus ja huvitav oli minu jaoks tutvuda infokaitseteenuse tööga, millest andis mulle ülevaate kliendihaldur Maarja Samra. Peaasjalikult üllatas mind, kui väikse tiimiga nii tähtis teenus osutatud saab.

VÄRBAMIS- JA PERSONALIJUHT

Järgmine, kellele varjuna ligi hiilisin, oli värbamisjuht/personalijuht Indrek Sarjas. Kuna Indrek viibis väga palju kontorist väljas koolitustel, siis esimeses etapis kutsus ta mind PARE baaskoolitusele värbamise teemal. Mulle väga sobiv koolitus, kuna võtan ise osa juhtimiskeskuse uue töötaja värbamise protsessist.

Kuna koolitusel olid ka praktilised ülesanded, siis ei läinud kaua, kui mindki sulandati peagi laudkonna tiimi.

Koolitus oli hea meeldetuletus, kui pikk on tegelikult üks värbamisprotsess!

Ei ole nii, et uus töötaja tuleb ja kui leping on allkirjastatud, siis on värbamine lõppenud, eesmärk täidetud ega pea enam inimesega tegelema. Koolitajana annab Indrek infot hästi edasi, teda on mõnus kuulata ja ta suudab samastuda koolitatavatega. Teises etapis käisin detsembri alguses veelkord Indreku juures, et osa saada tema igapäevastest tööülesannetest, samuti olin kaasas ühe uue kandidaadi vestlusvoorus.

Evelyn tutvumas Irene Metsise tööga.

MÜÜK JA TURUNDUS

Kuna mõned osakonnad on tihedalt oma tegevustega seotud ja et varjutamise level’it (loe: numbrit) tõsta, siis ühel päeval varjutasin korraga Põhja piirkonna müügiosakonna juhti Artur Aunapit ja turundusjuhti Tarmo Pärjalat.

Päeva esimeses pooles olin Arturi juures, kes näitas ja rääkis lahti müügitegevuse köögipoolt. Päeva teises osas oli au koos kvaliteedijuhi Karmen Läänega varjutada Tarmot.

Saime osa töökoosolekust meediainimestega Nublu suitsuanduri kampaania teemal. Hiljem töölaua taga rääkis Tarmo meile lahti, mis imeloom see turundus on.

Tarmoga koos töötab päikseline turundusspetsialist Jana Palm, kellega on omavahel tööülesanded jaotatud. Turundusinimesed teevad tihedat koostööd samas toas oleva kommunikatsiooniosakonnaga.

Kokkuvõttes sain teada, et kui sul on hea ja üllas idee, siis just Tarmo on õige mees sellele tuult tiibadesse puhuma, selle heaks näiteks on firma sees kasvanud ideest sündinud Nublu.

PERSONAL JA SISEKOMMUNIKATSIOON

Jätkates kahe varjutamisega päevas, olin ühel päeval enamiku tööpäevast personalidirektori Irene Metsis juures ja vahepeal käisin kommunikatsioonispetsialisti Esme Kassaku juures. Irenega koos osalesin kolmel, juhtide, raamatupidamise ja palgaarvestuse ning personali, koosolekul. Irene andis personalitööga seotud tegevustest ülevaate, samuti arutasime üldisemalt, kuidas meil üldse personali mõttes läheb ja millised on suunad. Irene on väga soe ja empaatiline inimene, samas väga karismaatiline.

Esme varjutamine algas mul mõneti juba varem, sest meil on varasemaid kokkupuuteid erinevate projektide raames.

Sel päeval (26.11) oli G4S peamajas erakordselt palju varjutajaid ja nii käisime neid pildistamas ning pärast valisime kõige paremad pildid välja ja lisasime kohe ka G4S siseveebi. Siin sai nalja ka, kui kaks tuisupead tõttasid juristi Alger Räpi varjutamist pildistama. Tegime päris palju kaadreid ja kui lahkusime, siis avastas

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|11|

TÖÖVARJUTAMINE

Evelyn varjutamas Esme Kassakut.

Esme, et fotokas puudus mälukaart ja me pildistasime ainult enda silmaiiristesse . Õnn oli meiega, sest meie ja mälukaardi asupaiga vahemaa oli vaid 10 meetrit.

Samuti tegi Esme sel päeval uue üleskutse aasta parimate töötajate kandidaatide esitamiseks. Minu varjutamine Esmega lõpeb, kui olen esitanud oma maratonvarjutamise ülevaate ehk sellesama teksti.

Evelyn lennujaamas.

TALLINNA LENNUJAAM

Järgmine külastus viis kontorist välja, Tallinna Lennujaama lennundusosakonna objektijuhi Heigo Stammi juurde. Kuna lennujaam on suletud tsoon tavainimesele, siis pidi Heigo meile eraldi loa hankima lennujaama külastamiseks.

Varjutamas käisime seal koos Esmega, nii et olin natuke ka tema vari edasi. Kuna puutun oma töös lennujaamaga aegajalt kokku, siis soovisin tutvuda sealse töökorraldusega lähemalt. Külastasime lennujaama valvekeskust, töötajate puhkeruumi ja läbipääsu koordineerivat keskust. Kuna Esme tegi omakorda Heigost persoonilugu, siis tema keskendus peamiselt sellele. Mind huvitasid personaliga seotud küsimused, töötajate heaolu ja motivatsioon ning omavaheline infovahetus. Ehk kogusin mõtteid ja ideid, mida oma tiimis teisiti teha.

TÖÖOHUTUS JA KAIMADRUSED

Viimased 100 miili lõpusirgel, varjutasin merendusosakonna juhatajat Henry Seemelit. Aasta ringi on tema meeskonnas kaimadrused, suvel lisaks rannavalvurid.

Veel tegeleb Henry töökeskkonnaalaste teemadega. Alustuseks varjutasingi Henryt kontoris, kus ta rääkis oma erinevatest töölõikudest. Henryga on meil olnud tihedaid kokkupuuteid juba ammusest ajast, kui olin mehitatud valve operaator ja suhtlesin suvisel ajal rannavalvega.

Praegu puutume kokku, kui on vaja vahel tööõnnetustega seoses infot jagada.

Varjutamise teise osana läksin tutvuma kaimadruste tööga. Tallinna Sadama D-terminali juures võttis mind vastu kaimadruste vahetusevanem Mati Mardi.

|12| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

“Ma tundsin töövarjutades igal pool, et olen oodatud – kõik olid minuga avameelsed, sõbralikud ja toetavad.

Sain väga positiivse emotsiooni osaliseks.” Evelyn Lill Kaimadruste pesa koosneb neljast soojakust, kus on puhkeala, garderoob, wc ja pesemiskoht ja kööginurk. Alustuseks andis Mati mulle ülevaate kaimadruste tööst ja tutvustas selle päeva laevade graafikut. Mind võeti kaasa Megastari parvlaeva kinnitusotste vastuvõtmisele ja tund hiljem äraandmisele. Meeskond tegutses kiiresti, kõigil olid oma positsioonid täpselt teada – kolm meest vööris ja kolm ahtris. Aega võttis mõned minutid ja töö oligi tehtud! Mati ütles, et see sõltub ikka laeva meeskonnast, kui kiiresti töö

tehtud saab, ja tavaliselt suurte laevadega lähebki lihtsamalt.

Sadamas on omakorda asjad hästi korraldatud, sest kui Megastar sai ära kinnitatud, siis teisel kai poolel oli lahkuma seadmas Silja Europa, kuhu kohe edasi suunduti laeva kinnitustest vabastamiseks. Seejärel oli meil lõunapaus. Mul õnnestus olla vahetuses, kus oli laevakokk, kes valmistas meeskonnale aasiapärase söögikorra. Lisaks oli sel päeval sadamas keemiareostuse õpe, kuhu paluti ka kaimadrustel vaatlemiseks kohale tulla. Kohal oli ka Henry.

Legendiks oli, et kütuse tankimisel tekkis 20-liitrine kütuseleke. Õppuse läbiviimiseks kasutati kahte praami, millest Karu nimeline piiras poonimispiirdega ala, et leke avamerele ei liiguks, ja Piiber puhastas reostuse. Kaimadruste roll oli piirde kinnitamine kai äärde ja pärast jälle lahti sidumine. Lahkusin sadamast väga mõnusa ja hea tundega. Meeskond oli super ja väga külalislahke.

Soovitan kõigil järgmine kord varjutama minna. See võtab küll aega, kuid on suurepärane võimalus tutvuda kolleegide ja nende tööga lähemalt. Ma tundsin igal pool, et olen oodatud – kõik olid minuga avameelsed, sõbralikud ja toetavad. Sain väga positiivse emotsiooni osaliseks ja tänan kõiki varjutatavaid selle kogemuse eest!

TÖÖVARJUTAMINE

Keda töövarjutati ja mida teada saadi?

G4Si töövarjukuust sai tänavu osa võtta iga soovija. Turvatöötajad said soovi korral rohkem teada kontori­ tööst ning vastupidi. Samuti andis töövarjutamine hea võimaluse koostöökohti parandada, õppides üksteise tööd paremini tundma.

Viktoria Tšernõhh, häirejuhtimise spetsialist „Kui kaks aastat tagasi käisin ma „Tuleviku tegija“ raames varjutamas personalijuht Valdur Peebot, siis seekord teadsin kohe, et tahan minna lennujaama. Senine kokkupuude lennujaamaga on piirdunud vaid tavareisijana. Niisiis läksin varjutama lennundusosakonna juhti Kristjan Saarikut.

Tegemist oli väga toreda ja informatiivse päevaga. Lennundusosakond on justkui omaette väike turvafirma. Seal on oma valvekeskus, jalgsipatrullid ja patrullid autodega. Kiiduväärt on läbipääsurežiimiga tegelevate turvatöötajate töö.

Lennujaama territooriumile sisenemisel ja väljumisel tehakse väga põhjalik kontroll. Vaatamata sellele, et olin osakonnajuhatajaga kaasas ja omasin töötõendit, kontrolliti mind täpselt nii nagu ette nähtud, ilma igasugust allahindlust tegemata. Teenindus on väga heal tasemel ja seda hindavad ka lennureisijad.

Olen uhke, et meie väikese riigi lennujaam on kuulutatud 2018. aasta parimaks Euroopa lennujaamaks.“

Maria Baum, klienditoe spetsialist „Mõte varjutada kliendihaldusosakonna juhatajat Dagmar Pedajat tekkis ühel nõupidamisel, kus arutasime erinevaid probleeme. Tahtsin paremini mõista, mismoodi Dagmar väljapakutud lahendusteni jõuab, ja näha, millest üldse koosneb ühe keskastme juhi tööpäev. Kas teadsite, et Dagmar on enne G4Si töötanud panganduses, olnud pearaamatupidaja ja töötanud ka valuutapoes müüjana? G4Sis alustas Dagmar kliendihal-

Dagmar Pedaja ja Maria Baum.

Silvi Sommer, SRD juhtimiskeskuse operaator Võtsin töövarjutamisest osa, et saada parem ülevaade valdkondadest, millega igapäevaselt kokku ei puutu. „Tuleviku tegija“ programmi raames sain olla töövarjuks teenistusjuht Kristiina Eelmaale ja turvajuht Meelis Kaldale. Kristiinat varjutades sain paremini aru, kuidas toimub osakonnas juhtimine ja millised on olulisemad teemad, tööülesanded.

Lisaks sain võimaluse tutvuda USA saatkonna turvatöötajate koolitusega ning osa võtta nõupidamisest seoses ühe uue objektiga. Meelisega käisime mõnedel tema hallatavatel objektidel, nagu Balti jaam, Ericssoni tehas ja Tallinna bussijaam. Ta tutvustas mulle lähemalt nende objektide spetsiifikat ja sealsete turvatöötajate ülesandeid. Turvajuhi töös on vajalikud head tehnilised teadmised, et ühelt poolt juhendada ja õpetada turvatöötajaid, teisalt osata pakkuda kliendile parimaid lahendusi. Tõdesin, et oskus olla diplomaat ning hoida head suhet klientide ja turvatöötajatega on väga oluline.

Silvi Sommer ja Meelis Kalda.

durina ja kliendihaldusosakonda juhib ta alates 2015. aastast. Kliendihaldusosakonnas töötab 12 kliendihaldurit ja neli klienditoe spetsialisti. Väga palju ma hommikul pärida ei jõudnudki, sest juba kõlas esimene koputus uksele, teemad alates hinnatõusust kuni e-teeninduse arendusteni, lisaks koosolekud. Samal ajal hoidis Dagmar silma peal olulisematel sõnumitel, mida juhtimiskeskus talle ööpäevaringselt edastab. Ükski neist tegevustest polnud algses päevaplaanis, aga kõik vajasid lahendamist. Sain varjutamise käigus paremini aimu Dagmari tööst osakonnajuhina ja pean tunnistama, et ettekujutus oli midagi muud. Kui eemalt vaadates tundub, et ta tegeleb suurema osa ajast aruandlusega, siis tegelikkuses tuleb kogu aeg mingeid probleeme lahendada ja neile häid lahendusi leida.

Järgmisena varjutasin ma juhiabi Maret Koppelmaad. Olen ise kunagi sekretäriks õppinud ja soovisin teada, milline näeb välja G4Si juhtkonna juhiabi tööpäev. Maret on oma sekretäri ja juhiabi teekonda alustanud täiesti nullist, kõigepealt Selveri infoletis ja liikudes edasi Kaubamajja Andrus Ossipi sekretäriks. Turvafirmasse sattuski Maret tänu toonasele juhile, kes ise turvaärisse liikus ja tema kaasa kutsus. Päeva alustasime sissetulnud kirjade registreerimisega e-kontoris ja arvete saatmisega e-arvekeskusesse. Enne strateegia nõupidamisele minekut jõudsime veel korrigeerida koosolekute protokolle. Pärastlõunal olid ülevaatamisel juba kolme nõupidamise protokollid, mille vahele korraldasime juhatuse esimehele konverentskõne Ameerikasse ja tellisime lennupiletid Riiga.

Päeva lõpetasime Meritoni hotellis, kus kohtusime uue kliendihalduriga.

Kokkuvõttes võib öelda, et Mareti töö on väga huvitav ja vastutusrohke – ta on nagu väike haldjas, kes nähtamatu võlukepiga teeb kõik teoks.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|13|

8 RAHA

põnevat fakti G4Si rahaveo ja -töötluse kohta

Väga paljud ilmselt ei tea, et me oleme Eestis ainsad, kes sularaha veavad ja töötlevad. Samuti arvavad inimesed ekslikult, et nende sularaha loetakse ja hoitakse pangakontorites. Kuidas tegelikult on?

TEKST: ARGO RÄPP, rahaveo osakonna juhataja

Meie sularahatöötluskeskustes töödeldakse kuus kokku ligi miljard eurot.

Kuigi paljude ettevõtete tegevus on tänapäeval sularahavaba, on hulgaliselt firmasid, mille ärimudel teeb sularaha kasutamise vältimatuks. Need on näiteks pangad, kaubandusettevõtted, toitlustusasutused ja reisijaveoettevõtted.

Meie veame ja töötleme ka pankade raha.

Monitoorime ja vastutame selle eest, et pangaautomaatides oleks piisavalt raha. G4Si teenindada on 90 pangakontorit ja üle 700 sularahaautomaadi.

G4S on Eestis ainuke ettevõte, kus pakutakse pikaajalist ja professionaalset teenust rahaveo ja rahatöötluse valdkonnas.

Teenus on mugav, turvaline ja operatiivne. Klient saab kindel olla, et raha liigub alati turvaliselt õigel ajal õigesse kohta.

G4Si inkassaatorid ei vii raha ettevõtetest pangakontoritesse.

G4Sil on kaks tipptehnoloogia ja kõrge turvatasemega rahatöötlust, kus me kontrollime ja käitleme klientide raha ning teeme seejärel lepingulistele kontodele kanded. Lisaks turvalisusele on G4Si sularahaveoteenuse kasutamine soodsam kui rahatähtede käsitsi pangaautomaati sisestamine või pangakontorisse viimine. Nii

automaadist kui kontorist saadetakse raha edasi G4Si, seega mõttekam on kupüürid otse sinna läkitada.

G4S täidab ka tellimused, kus klient tellib vajaliku hulga raha.

Soovi korral transpordime lepingulistele klientidele vahetusraha, näiteks väiksemaid rahatähti või münte.

Meie rahalugemise masinad tuvastavad valeraha.

Rahatöötluses kasutavad kassiirid raha lugemiseks kõige kaasaegsemaid masinaid, mis vastavad Euroopa Keskpanga nõuetele ja mida käib kontrollimas ka Eesti Pank. Nende masinatega on raha lugemine väga kiire ja täpne. Otseloomulikult tuvastavad rahalugemise masinad ka valeraha, mis eemaldatakse käibelt.

Meie inkassaatorite autodest on kõrvalistel isikutel võimatu raha kätte saada.

Raha vedamiseks kasutame tipptasemel tehnoloogiat. Autopargis on nii soomustatud erilahendusega sõidukid kui ka teised spetsiaalse turvavarustusega autod. Rünnaku korral muudab rahaveokohvri turvasüsteem raha kasutuskõlbmatuks.

Rahavedajateks on väljaõppe läbinud relvastatud turvatöötajad.

Sularaha veavad selleks tööks väljaõppe saanud relvastatud ja kuulikindlaid veste kandvad turvatöötajad, kes kasutavad oma tööks spetsiaalse turvavarustusega autosid. Sularaha paigutatakse ohutult soomustatud autosse, turvaseifi või muukimis- ja ründekindlasse rahaveokohvrisse.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

RAHA

TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht FOTO: ESME KASSAK

Cash360 hoiab kogu

sularahaliikumisel silma peal G4Si pakutav uuenduslik sularahaveo ja -töötluse teenuse Cash360 on aastaga teinud suure arenguhüppe. Kliendile on kättesaadavaks tehtud detailsed andmed sularaha liikumisest ja see võimaldab kliendil komplekteerida talle sobivaima Cash360 lahenduse. Sularaharingluse moodsast lahendusest annab ülevaate tehnoloogia arendusjuht Viljar Kont.

DIGILAHENDUSEGA NUTISEIF

Cash360 põhineb tehnoloogial ja iseteenindusel, pakkudes kliendile võimalust paindlikult oma rahaasju ajada.

Kõrvalseisjale võib tunduda, et tegemist on lihtsalt ühe rauast kastiga, kuhu saab sularaha sisse panna ja sealt välja võtta.

Tegelikult on nutiseif vaid üks osa terviklahendusest. „Cash360 digitaliseerib andmed sularaha liikumisest juba sel hetkel, kui rahatähed ja mündid nutiseifi sisestatakse või sealt välja võetakse. Kliendil tekib haldusportaalis kohe ülevaade, kes, millal ja kui palju raha seadmesse sisestas või sealt välja võttis. Samuti saab infot seadme täituvuse kohta, et planeerida rahavedu,“ selgitab Viljar Kont.

Andmete jälgimiseks tuleb sisse logida Cash360 portaali, kus on täpne ülevaade rahaliikumisest 24/7 ja 365 päeva aastas.

Lisaks saab portaali siduda kliendi enda süsteemiga, nii et vajalikud andmed liiguksid otse raamatupidajani. Viljar toob näiteks kullerid, kes võtavad klientidelt vastu sularahamakseid. Vahetuse lõpus ei vii nad enam raha paksu klaasi taga

istuva proua kätte, kes selle näpu vahel üle loeb ja siis rauast seifi lukustab, vaid libistavad Cash360 seadmesse. Logides nutiseifi oma kasutajaga sisse, annab ta eurod masina hoolde, mis koostab kliendi jaoks kohe täpse ülevaate selle kohta, kes ja palju raha laadis. Masin kontrollib sellegi üle, kas raha on õige ehk valerahaga teda petta ei saa.

PAINDLIK LAHENDUS VASTAVALT VAJADUSELE

Cash360 on suure võimekusega, ent igal kliendil on omad vajadused ning sellest lähtuvalt saab kujundada ka talle mõeldud lahenduse. Nutiseif võib olla programmeeritud vastu võtma üksnes münte või hoopiski paberraha või mõlemat. Samuti saab seada, kas masin võtab raha vaid vastu või laseb ka välja võtta.

Sõltuvalt kliendi vajadustest leitakse talle sobivaim seif, mis integreeritakse Cash360 platvormiga.

Viljaril hakkab silmanähtavalt igav, kui jutu nutiseifidele viin. Tema jaoks pole Cash360 juures oluline mitte niivõrd see

konkreetne masin, vaid hoopis andmed.

Nagu juba öeldud, siis see on väärtuslik raha-data kliendile, aga ka G4Sile, sest nende põhjal saab lähitulevikus rahavedusid palju paremini planeerida. „Näiteks Hollandis käibki kogu rahavedu Cash360 andmete järgi. G4S jälgib ise, millal klientide juures olevad Cash360 nutiseifid täis hakkavad saama ja planeerivad selle järgi rahaveod. Klient omakorda ei pea oma pead vaevama, millal sularahavedu tellida,“ selgitab Viljar nende andmete tähtust. Tänu reaalajas saadavatele andmetele Cash360 portaalis saab G4S ise jälgida, et masinad üle ääre ei ajaks, ja sularaha veetakse vastavalt vajadustele.

Kuigi Cash360 on olemuselt kui pakendatud toode, siis tegelikult tuleb selle teenuse pakkumiseks mõista väga täpselt kliendi reaalseid vajadusi. Vaid nii saab komplekteerida just sellise lahenduse, mis aitab ettevõttel sularaha liikumise muuta kiiremaks, efektiivsemaks ja selgemaks. Seda kõike tänu mugavale ja turvalisele masinapargile ning täpsetele andmetele rahaliikumise kohta.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|15|

NÕUANNE TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht

Kuhu paigutada vingugaasiandur?

Septembrikuise kurva sündmusega on olnud suure tähelepanu all vinguandurid. Anduri vajalikkuses pole kahtlusi, aga kuhu vinguandur asetada? Kuna G4Si Nublu toimib korraga nii suitsu- kui vingugaasandurina, siis peame vajalikuks teemasse selgust tuua.

V

inguandurite paigaldamisega on viimasel ajal levitatud palju vastuolulisi väiteid. Järgnevalt toome välja kõik vajaliku, mida sel teemal meie meelest tarvis teada on. Kõige tähtsam põhimõte on, et lähtuda tuleb anduri tootja juhistest.

MIS ON VINGUGAAS?

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid (CO) tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Tegemist on mürgise gaasiga, mis on värvitu, lõhnatu, maitsetu ja alguses mitteärritav. Seetõttu on seda inimestel väga raske tuvastada. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Näiteks ahju kütmisel, kui ahjusiiber suletakse.

Vingugaasi mürgistuse esimesteks tunnusteks on peavalu, peapööritus, väsimus või iiveldus. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda. Vingugaasi molekulid seovad veres hemoglobiini molekuliga, täpsemalt raua aatomitega hemoglobiinis, tehes võimatuks hapniku ühinemise nendesamade raua aatomitega.

Tagajärjena ei saa rakud vere kaudu hapnikku ja elusorganism võib lämbuda, surra hapniku puuduse tõttu.

KUIDAS VINGUGAAS LEVIB?

Vingugaas liigub ruumis vabalt ja on õhust pisut kergem. Koos sooja õhuga levib see ruumi ülemisse osasse. Kuna gaasilise ainena sõltub vingu liikumine ruumis ventilatsioonist, inimeste liikumisest jms, siis kokkuvõttes jõuab mürgine vingugaas erinevatesse ruumi osadesse ja seetõttu tuvastavad andurid selle nii laest kui ka ruumi madalamatest osadest.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

Kuna Eestis levitatakse tihti valeväidet, et vingugaas on õhust raskem, siis konsulteeris G4S selles küsimuses nii Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi, TalTechi Küberneetika Instituudi füüsika osakonnaga, Sisekaitseakadeemiaga kui ka NUBLU suitsu- ja vinguanduri tootja Eldese esindajaga. Nad kõik kinnitasid, et vingugaas on õhust kergem. Seega tuvastab vinguandur mürgise gaasi efektiivselt ka lakke paigaldatuna.

KUHU ANDUR PAIGALDADA?

Kõige tähtsam põhimõte on, et andur tuleb alati paigaldada vastavalt tootja antud juhistele ehk iga seadme puhul tuleb vaadata kasutusjuhendit ja sellest ka lähtuda. Mitte kunagi ei tohi paigaldamisel lähtuda „rahvatarkustest“, olgu need siis naabrimehe nõuanded või külla sattunud tähtsa ametniku juhuslikud soovitused.

KUHU EI TOHI VINGUANDURIT PAIGALDADA? • Niisketesse ruumidesse (vannituba, köök, leiliruum jne) ega välitingimustesse • Otse valamu või pliidi kohale • 1,5 meetri raadiusse lahtise leegiga kodumasinatest, nagu ahjust, pliidist ja kaminast • Ahjust, konditsioneeri avast või laeventilaatorist väljuva õhu liikumisteele • Piirkondadesse, kus eraldub tolmu, mustust või rasva, mis võiks anduri määrida või ummistada • Kardinate või mööbli taha • Värvi vedeldaja aurude lähedusse • Auto summutitoru lähedusse – see kahjustab detektorit

NÕUANNE

10 fakti, mida võiksid NUBLU kohta teada

MILLISEID VINGUANDUREID G4S PAKUB? G4S ja Alarmtec pakuvad kolme erinevat vingugaasiandurit: autonoomne FLAMINGO FA370, valveseadmetega ühendatav Sentek CO530-R vingugaasiandur (juhtmega!) ja kahesüsteemne Nublu suitsu- ja vinguandur. Nublut ei saa ühendada G4Si Koduvalvega, vaid see on iseseisev teenus, mis edastab häireteateid G4Si juhtimiskeskusse. Oluline on teada sedagi, et kuigi Sentek CO530-R vingugaasiandur on juhtmega, siis on seda siiski võimalik ühendada ka keskseadmega, mille küljes on juhtmevabad andurid.

FLAMINGO FA370 AUTONOOMNE VINGUGAASIANDUR

Tootja ütleb, et süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi tihedus on sooja õhu omaga sarnane ja selleks, et detektori kasutamine oleks võimalikult tõhus, tuleb see paigaldada vähemalt 1,5 meetrit põrandast kõrgemale ning vähemalt 1,85 meetri kaugusele (kütte)seadmest.

Anduri töötemperatuur on –10 °C kuni 40 °C.

SENTEK CO530-R VINGUGAASIANDUR

Kuna CO-gaas liigub õhus vabalt, siis kodus on soovituslik koht piirkond, kus magatakse või selle lähedus. Inimkeha on CO-gaasi mõjudele magamise ajal kõige vastuvõtlikum. Maksimaalse kaitse tagamiseks peab CO-detektor asuma maja igal korrusel. Elektrooniline andur tuvastab süsinikmonooksiidi, mõõdab kontsentratsiooni ja annab valju häire enne, kui saavutatakse potentsiaalselt ohtlik tase. Anduri töötemperatuur on 4,4 °C kuni 50 °C.

NUBLU

Nublu on soovitatav paigaldada valvatava objekti (eramu, korter vms) kesksesse avatud ruumi, kuhu võimaliku tulekahju korral pääseb suits ligi. Lisaturvalisuse tagamiseks on soovitatav magamistubadesse paigaldada lokaalsed/autonoomsed suitsuandurid. Nublu peaks olema võimalikult kõrgel, sest suits on õhust kergem ja tõuseb üles. Ühe valveobjekti kohta piisab ühest Nublu suitsuandurist ja teistesse ruumidesse (nt magamistoad) võib paigaldada lokaalsed suitsuandurid.

Anduri töötemperatuur on +5 °C kuni +45 °C. Kui temperatuur on pikka aega madalam kui +5 °C, siis tühjeneb seadme patarei tavapärasest kiiremini ja tootja ei anna seadme toimimisele garantiid.

Nublu suitsuanduri asukohas on vajalik Telia GSM-levi olemasolu. Me ei soovita andurit paigaldada suurte metallesemete lähedusse või plekkseintega ümbritsetud ruumidesse, sest need võivad häirida GSM-sidet.

1. Nublu tuvastab ja teavitab. Suurimaks eeliseks teiste hübriidandurite ees on Nublul ühenduvus. Tänu mobiilside olemasolule saab Nublu saata teavituse ohust kohe G4S juhtimiskeskusesse, kust edasi teavitatakse majaomanikku ja vajadusel päästeametit.

2. Nublul on lõpmatu garantii. Majaomanik ei pea pärast Nublu soetamist muretsema enam uue anduri hankimise või anduri eluea lõppemise pärast. G4S pakub Nublule garantiid nii kaua, kuniks klient teenust soovib.

3. Nublu aitab valehäire ohtu ennetada. Kuna korrektselt paigaldatud andur reeglina valehäireid ei põhjusta, pole karta, et klient peaks anduri vea tõttu väljasõidu eest niisama maksma. Samuti vahetab G4S vigase anduri kohe uue vastu välja. Andurilt häire saanud G4Si spetsialist helistab alati esmalt majaomanikule, mis aitab tagada selle, et väljasõit on kliendiga kooskõlastatud. Juhul, kui klienti kolme minuti jooksul kätte ei saada, saadetakse abi igaks juhuks siiski objektile.

4. Nublu teeb koostööd vabatahtlike päästjatega. Maapiirkondadesse jõudmine võtab päästeametil lähimast keskusest tihti kaua aega, aeg on aga tulekahju korral kriitilise tähtsusega. Seetõttu teeb G4S koostööd vabatahtlike päästjatega, kes saavad kohalike põlengute korral tihti kiiremini appi rutata.

5. Nublu kaitseb ka koduloomi. Tavaline suitsuandur võib tulekahju korral küll häiret anda, kuid kui parajasti pole kodus inimest, kes sellele häirele reageerida saab, pole sellest mingit tolku. Nublu automaatteavitus võib aga päästa nii tuppa jäetud lemmikute kui ka näiteks laudas elavate koduloomade elud, isegi kui kedagi parajasti kodus pole.

6. Korraga on kaks seadust täidetud. Kuna tegu on hübriidanduriga, mis tuvastab korraga nii tavalise, põlemisest tekkinud suitsu kui ka inimesele mürgise ja eluohtliku CO ehk vingugaasi olemasolu, on Nublu hea, kõik-ühes, lahendus ega nõua lisaks tavalisele suitsuandurile eraldi CO-anduri hankimist. Seega aitab Nubli näita nii suitsuanduri olemasolu nõudvat seadusandlust kui ka vingukaasianduri paigaldamise nõuet.

7. Nublu akul on väga pikk eluiga. Juhul, kui Nublu andurit testitakse kord nädalas ja häireid pole, peab suitsuanduri patarei vastu umbes 18 kuud ehk poolteist aastat. Võrreldes teiste anduritega ei ole seadet vaja nii palju hooldada kui tavalist suitsuandurit.

Kui Nublu aku hakkab tühjaks saama, siis saab G4S juhtimiskeskus selle kohta teate ja saadab kliendile pakiautomaati uue aku.

8. Nublu sobib kõigile. Nublu tellimise peale võiksid mõelda praktiliselt kõik kodu-, suvila- ja majaomanikud, kuna tegu on niivõrd mitmekülgse seadmega. Nublu hankimisele võiksid mõelda ka lapsevanemad, seda eriti siis, kui lapsed jäävad aeg-ajalt üksi koju. Samuti on Nublust kasu suvilaomanikele, kes ise tihti suve- või maakodust eemal viibivad, kuid ohutuse pärast muret tunnevad.

9. Miks on nimeks just Nublu? Suitsu- ja vinguanduri teenuse nimeks sai Nublu Jaan Rannapi 1972. aastal kirjutatud lasteraamatu järgi. Raamatu peategelaseks on väike ja tubli koer Nublu, kes tegutseb tuletõrjujate abilisena ja kelle ülesandeks on tulekahjude avastamine.

10. Nublut ei pea ostma. Nublu nutika suitsuanduri teenuse kuutasu on 4.90 eurot ja seadet ei ole vaja eraldi välja osta, tuleb vaid tasuda ühekordne liitumistasu.

Teenusega liitudes garanteeritakse, et kodu tuleohutust valvatakse 24/7 ja alati on valmis appi tulema vajaliku ettevalmistuse saanud inimene – turvatöötaja või vabatahtlik päästja.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|17|

HEATEGU

G4S Spordiklubi toetas Pärnu lastekodu ja Downi sündroomiga ujujaid

Juhtimiskeskus kinkis laste turvakeskusele arvutid Seekord saabusid Tallinna Laste Turvakeskuse Männi turvakodusse jõulud varem.

G4Si juhtimiskeskus kinkis turvakodule väga heas korras arvutid, mis on olnud mõeldud reservkeskuse jaoks. Reservjuhtimiskeskus on ohu korral valmis mõne hetkega üle võtma juhtimiskeskuse töö.

Neid arvuteid pole õnneks sel eesmärgil vaja olnud, mistõttu olid nad ka väga heas korras, lihtsalt mõneti aegunud tehnika arengu mõttes. IT-osakond aitas arvutid kõik üle vaadata ning varustas ka klaviatuuride ja hiirtega. Turvakodu jaoks oli see suur kingitus – kolm kingitud arvutit moodustavad eraldi ruumis arvutinurga, mida saavad kasutada nüüd nii turvakodus ajutiselt peatuvad kooliõpilased kui ka noori juhendavad töötajad.

Männi turvakodus peatuvad lapsed ja noored, kelle kodu ei paku neile erinevatel põhjustel igapäevast turvalist keskkonda lapse arenguks ja kasvamiseks. Turvakoduteenuse juhi Tiina Simsoni sõnul jõuavad üle pooled kasvandikest aasta jooksul pere juurde tagasi, umbes veerand liigub edasi asenduskodudesse. Männi turvakodu omamoodi hea tahte saadikuks on meil kujunenud Viimsi patrulli turvatöötaja Margit Männamaa, kes on varemgi turvakodu G4Si kaasates meeles pidanud. Nii ka seekord. Tema idee haakus hästi juhtimiskeskuse juhi Reiko Tääkeri omaga toetada noori. Kui muidu on tänapäeval probleemiks noorte liigne aeg arvutis, siis vahel võib olla vastupidi – kui noortele saab pakkuda suunatud tegevusi arvutis, siis ei lähe nad ehk kambaga tänavatele vägitegusid tegema.

Rahulikke jõule!

|18| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

Lisaks sellele, et G4S Spordiklubi hoolitseb sportimisvõimalusi pakkudes G4Sikate tervise ja hea vormi eest, teeb meie spordiklubi ka head.

Juba teist suve käisid klubi vedajad Sergei Karelin ja Meelis Kalda külas Pärnu lastekodul, et üheskoos sportlikult aega veeta. Kui eelmisel aastal oli meie turvajuhtidel külakostiks kaasas ports discgolfi kettaid ja ka korvid, siis seekord kingiti lastele kümmekond täringujalgpalli lauamängu. Meelis Kalda juhendas lapsi ning üheskoos tehti läbi ka näidisturniir. Sellega siiski Sergei ja Meelis ei piirdunud, vaid vaatasid ka, kuivõrd on lapsed vahepeal ketaste lennutamises osavamaks muutunud. Detsembri keskpaigas pani G4S Spordiklubi aga heategevuslikule teateujumisele Downi sündroomiga ujujate toetuseks välja koguni kolm tiimi: G4S Eesti, G4S Rannavalve ja G4S Spordiklubi.

Osavõtutasudega toetatakse Downi sündroomiga ujujaid, et katta nende kulutused seoses ettevalmistustega ja osalemisega Sardiinias toimuval EMil 2019. aastal.

G4Sikad aitasid Toidupangal toiduannetusi koguda Eesti Toidupank korraldab kaks korda aastas, kevadel ja jõulude eel, üle-eestilised toidukogumispäevad, et hoolitseda puudust kannatavate perede toidulaua eest pühadeajal. Juba mitmendat korda käivad Toidupangal abiks ka G4Sikad. Suurema pundiga oleme olnud abiks G4Si peamaja lähedal asuvas Rocca al Mare Prismas ja nii ka tänavu.

Kevadel oli meid rekordiliselt tosin inimest erinevate aegadel abistamas meie vahetuse jooksul, tihedal jõulukuul saime kokku kaheksa inimest. Rõõmu teeb, et iga korraga suureneb meie heategijate ring.

Aitäh kõigile abistajatele!

JÕULUD

Lapsed vallutasid G4Si Pärnu kontori

Terje Koikson

Terje Koikson toob Pärnumaale valgust

Reedel, 14.12 täitus G4Si Pärnu kontor lastega, kui jõuluvana jagas seal koos abilistega laiali laste kingipakke. Idee korraldada täiesti oma lastepäev tekkis Pärnu kontori rahval peamajaliste eeskujul. Nimelt korraldab peamaja juba mitmendat aastat 28.12 süütalastepäeval laps-tööle-kaasa päeva. Pärnakad ühendasid selle omakorda väikese jõulupeoga. Jõulumeest abistasid meie enda päkapikud Peep Saaremägi ja Margus Pind. Lastele viidi läbi majas ekskursioon, turvatehnikaga aitas lastel tutvust teha paigaldusjuht Holari Ööpik ning tuleohutuse spetsialist Siim Siska tegi lastele tuleohutuse koolituse. Vahvasti tehtud, pärnakad! Magusat ja turvalist pühadeaega!

Foto: Kalli Lomp

Lääne piirkonna müügijuht-kliendihaldur Terje Koikson veab juba kolmandat aastat Saagu Valgus Pärnumaa tegevust. Tänu sellele on pühadeaeg talle veelgi erilisem, sest saab nii koos kõigi teiste heategijatega viia rõõmu peredesse, kus on vähem võimalusi.

Seekordsete jõulude hakul on nimekirjas 33 kuni 18-aastast last ja noort, kellele Saagu Valgus korraldab jõulukingid. „Jagame meie FB-lehel kinki ootavate laste vanuse ja soo, mille põhjal saab iga heategija ise otsustada kingi üle. Samas on olnud ka neid heategijaid, kes soovivad lapsega minu kaudu kontakti võtta, et täpsustada konkreetsemat soovi. Enamasti jääb kingi sisu aga üllatuseks,“ räägib Terje. Juba teist aastat on kingitusi peredesse viimas Terje ise koos oma lastega, kes samuti seda aega väga ootavad. Sest head on hea teha!

Jõulupakid G4Si töötajate lastele

20 suurperele maitsev jõululaud

Päkapikud on oma töö selleks korraks teinud ning üle 700 lapse poole on teele läinud üks G4Si kingipakk. Seekordne jõulukingitus on inspireeritud Nublust, juhtides perede tähelepanu kodu tuleohutusele. Muidugi ei puudu pakist ka väike maius, mida üheskoos valmistada.

Laste kingipakid saavad kõigi nende G4Si töötajate kuni 12-aastased (k.a) lapsed, kelle kohta on personaliarvestusele infot jagatud.

Peamajas töötavad emad-isad võivad oma laste kingipakkidele ise järele minna 1. korrusele personaliarvestusse, kõik teised pakid toimetavad töötajateni vahetud juhid. Küsimuste korral võta ühendust personaliarvestus@ee.g4s.com. lga lapse kohta on ette nähtud üks pakk, sõltumata sellest, kas ettevõttes töötab üks või kaks vanemat.

Suur tänu personaliarvestuse nobedatele päkapikkudele ja toredaid pühi!

Juba aastaid aitab G4S katta jõululaua neil tublidel töötajatel, kel peres sirgumas neli või enam kuni 19-aastast last. Lapsed on teadupärast suur rõõm, ent ka kulutusi on suurperedel rohkem. Selleks, et pühade aegu oleks üks mure vähem, aitabki G4S katta jõululaua.

Tänavu on selliseid suurperesid meil kirjas 20. Kümme saadetist läheb kelgul teele Põhja piirkonda, neli Lõunasse, ülejäänud kõikidesse teistesse piirkondadesse. Küllap toob talv kaasa ka lumevaiba, millel saavad lapsed toiduliuaks kasutatud kelku lõbusateks sõitudeks kasutada. Maitsvad saadetised hea ja paremaga, soolase ja magusaga, jõuavad peredeni 20. detsembril. Ilusat jõuluaega!

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (145)

|19|

VARIA

Nuputa!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja mängukoera Nublu. Saada vastus hiljemalt 18.01.2019 kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

1 1 2 3 4 5

Küsimused 1. Nutikas, leidlik 2. Moodne sularahaveo ja -töötluse teenus 3. Võttis kõige aktiivsemalt G4Si töövarjukuust osa 4. NUBLU tuvastab lisaks suitsule ka selle 5. Just seda nime kannab Tallinna Lennujaam 6. Ralli rajajulgestaja tähtis töövahend 7. Tema aitab laeva kaile kinnitada 8. Tuleviku …

9. Detsembri rahvapärane nimetus 10. G4Si nutikas suitsu- ja vinguandur 11. Üks kolmest G4S logo värvist 12. Uus ja uhke muuseum Tartus

5 6 7

7 8

Eelmise ristsõna vastus oli „Hoian Sinu kodu“. Vihmavarju võitis Tiit Nogu ja taskulambi saab Liia Reinu. Aitäh kõigile vastajatele!

NENDEL JÕULUDEL KINGI LÄHEDASTELE HINGERAHU

9 10 11 12

NAGU KAKS TILKA VETT!

nublu

NUBLU

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor