Eesti Paar aastat tagasi õnnesn
tus Eesti Jahtklubide Liidul saada toetust eraettevõttelt Vopak E.O.S. ja tuua Eestisse RS Feva klassi laevastik, et meelitada rohkem lapsi purjetamise juurde. See andis eesti lastele ja noortele esimest korda võimaluse tegeleda meeskondliku purjetamisega kahepaadis. Eelmisel aastal aitas sama ettevõte tuua Eestisse teisegi noorte kahepaadiklassi 29er laevastiku. Tegemist on kiiremate ja võistluslikemate noorte kahepaatidega. Järgmine samm oleks arendada välja olümpiaklassi 49er laevastik. „See kahepaat laiendab oluliselt noorte purjetamisvõimalusi. Paljudele sobib nii isiksusetüübist kui füüsilistest eeldustest lähtuvalt individuaalse ühepaadi asemel paremini meeskondlik kahepaat. Paljude jaoks tundub mitmekesi purjetamine ka põnevam. Erilist heameelt teebki see, et nüüd saavad noored kasvõi oma esimeses trennis kohe kahepaadis sõitma hakata, selle asemel et oodata, kuni nad olümpiaklassi 470 või 49er kasvavad,” rääkis Kallas.
Purjetamisriik Eesti Meil on üle 1500 saare ja n
laiu, mis moodustavad peaaegu 10% Eestimaa pinnast. Vaid kümnekonnal neist on püsielanikud, ülejäänud on lindude päralt ning pesitsusajal liikumispiirangutega. Suurimatele saartele – Saaremaale, Hiiumaale ja Vormsile – pääseb aasta läbi praamiga, talvel ka üle jäätee. Just Tallinnas peeti 1980. aastal Moskva olümpiamängude purjeregatt. Eestlased on purjetamises koju toonud ka medaleid, kui 1992. aastal võitsid kaksikvennad Tõnu ja Toomas Tõniste pronksmedali Barcelonas ja neli aastat varem sõitsid nad hõbedale Soulis. Parim aeg purjetamiseks on suvi, mil päevavalgust jagub isegi peaaegu 20 tunniks. Emajõel purjetamiseks on parim aeg august-september.
56
vetesse avastusretkele. Ja mitte ainult Eesti vetesse, Reede juhib tähelepanu sellele, et kõigest 40 meremiili kaugusel Tallinnast, Soome rannikul on üks tore saarestik, kus looduslik keskkond on hoopis teistsugune. „Meri ja purjetamine on ideaalne viis aeg maha võtta,” kinnitab Reede, tunnistades, et Eestis on viimastel aastatel kasvanud matkapurjetajate arv, kelle jaoks purjekas on justkui mobiilne suvila. „Purjekaga saab liikuda ühest kohast teise. Kui muidu läheks nädalaks hotelli, siis jahiga on see hea asi, et kui kusagil ei meeldi, purjetad mööda merd edasi järgmisse kohta.”
Purjetamise populaarsus kasvab „Mina tunnetan küll, et purjetamine on muutunud populaarsemaks,” tunnistab Leida Lepik, kes on kirglik purjetaja ja püüab Mariellet, LYS klassi purjekat, mille meeskonda ta kuulub, sadamast välja viia nii tihti kui vähegi võimalik. „Purjetajate aasta tähtsündmusel, Muhu Väina Regatil, on igal aastal rohkem osalejaid. Eriti kiiresti kasvab matkapurjetajate klassi LYS arvukus.” Lepikul on õigus, mullu juulis osales 55. Muhu Väina Regatil üle 100 jahi, kokku oli jahtide pardail 700 inimest. Osales ka rekordarv folkboot klassi jahte, 12. See tähendab, et nende jaoks tehti regatil eraldi klass ja esimest korda said nad omavahel mõõtu võtta. Purjekale, mille prototüüp tähistas
mullu 70. sünnipäeva, oli see kena kingitus. Lepik tunnistab, et purjetajate juurdekasv teeb teda rõõmsaks – rohkem purjetajaid tähendab rohkem purjekaid, see omakorda vajadust suuremate sadamate järele, mis omakorda tähendab, et omanikud peavad sadamaid rohkem korda tegema, et nõudlust rahuldada. Ja loomulikult tähendab rohkem purjetajaid, et sadamates on rohkem rõõmsaid ja toredaid inimesi. Lepiku enda alus Marielle on leidnud kodu Lennusadamas, peaaegu Tallinna kesklinnas, otse uue muuseumi kõrval. Hetkel ootab Marielle kannatamatult vette tagasipääsemist – hooaeg lõppes Marielle jaoks seekord alles 2013. aasta jaanuaris ja juba aprilli lõpus lastakse purjekas uuesti vette. See, et Marielle hooaeg lõppes jaanuaris, on Eesti mõistes üsna ebatavaline. Enamasti pannakse Eestis purjetamishooajale punkt septembris-oktoobris, kui ilmad lähevad külmemaks. „Aga meri oli lahti, nii et me mõtlesime – miks mitte,” naerab Lepik ja kinnitab, et Marielle käis jaanuarini merel peaaegu igal nädalal. „Kui on soojad riided ja normaalne tuul, et ei ole kõrget lainet, siis on talvel purjetada väga mõnus.” Marielle hooajalõpu meresõit oli erakordne veel teiselgi põhjusel. Nimelt käisid koos eestlastega purjetamas külalised Namiibiast ja Saksamaalt, kelle jaoks see oli üldse esimene purjekareis elus. Lepik kinnitab, et hoolimata talve kargest hingusest jäid välismaalased oma esimese purjetamiskogemusega rahule.
Marielle
in time April / May 2013