Loov Eesti Leht by Eesti Päevalehe

Avalik sektor on suurim disainirakendaja Loe LK 5

Tallinna Loomeinkubaator annab ettevõtetele reaalset tuge Loe LK 7

Loov Eesti leht NR 8 SÜGIS-TALV 2014

Ajaleht on välja antud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel

Loov Euroopa – kellele ja milleks? » Loe LK 8

Loomemajanduse sektor peab muutuma ettevõtlusele võrdväärseks partneriks Foto: Jelena Rudi

Raul Oreškin Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler

Rotterdamis toimunud Aasia ja Euroopa riikide kultuuriministrite kohtumise fookuseks oli loomemajandus ja loovus ühiskonnas. Põnevate näidete ja heade praktikate kõrval jäi mind aga kummitama hoopis kaasaegse kultuuri ja loomemajanduse eksperdi Ada Wongi viide uuringule, mille järgi ainult 2% Euroopa kooliõpilastest kasutab probleemide lahendamisel loovust. Ülejäänud 98% kasutavad lahenduste leidmiseks juba olemasolevaid teadmisi. Miks selline tulemus murettekitavalt mõjub? Teadmistepõhises lähenemises pole ju iseenesest midagi halba. Probleemiks muutub see aga siis, kui eksimise hirmus valitakse alati kindla tulemusega tuttav lahendus ja probleemile ei julgeta enam üldse loovalt läheneda. Ootab ju ühiskond meilt kõigilt eeskätt õnnestumist ja nii me tuginemegi järjest enam turvalistele end juba tõestanud teadmistele. Kui nii käitub meist valdav

Ühiskond, mis soovib olla loomingulisem ja seeläbi ka innovaatilisem ja edukam, peaks pöörduma omaenda kultuuriinimeste poole.

Eesti disainerid pingutavad selle nimel, et olla professionaalsemad ning pakkuda ettevõtjatele parimaid lahendusi. osa, siis ei looda ka uusi väärtusi ega teadmisi ja ühiskonnas tekib paigalseis. Uued, maailma muutvad ideed saavad tekkida ainult siis, kui olemasolevad teadmised kombineeritakse loovate lahendustega, küsimusi küsitakse uue nurga alt, olemasolevad praktikad seatakse kahtluse alla ja inimesed julgevad katsetada, omades võimalust seejuures eksida. Paralleelselt ministrite kohtumisega avati Hollandis esimene maanteelõik, mida võib julgelt nimetada nutikaks. Päeval neelab maantee valgust, mida tee pimeda saabudes tagasi kiirgab, edastades liiklejatele infot tee libeduse, ilmastikutingimuste, liiklusmärkide, ohutustingimuste jmt kohta. Kui suurem osa meie transpordiga tegelevast tööstusest disainib sõidukeid, siis Hollandi kunstnik Daan Roosegaarde otsustas küsida teistmoodi küsimuse ja uurida, mida me saame ette võtta maanteega, et muuta see turvalisemaks, esteetilise-

maks ja funktsionaalsemaks. Koostöös teadlaste, teedeehitajate, materjalitööstuse ja, mis eriti oluline, ka riigiga on esimene teelõik valmis. Tõsi, teeehituse hind sellel lõigul on keskmisest kallim, kui aga arvestada sellega kaasnevat liiklusohutuse tõusu, liiklusõnnetuste vähenemist ja energia kokkuhoidu, mis muidu kuluks teede valgustamisele, võib pikas perspektiivis olla tegu vägagi tõhusa lahendusega. Lisaks inspireerib innovaatiline lahendus ka igapäevaseid liiklejaid uutmoodi mõtlema ning nõnda panustab nutikas maantee kogu ühiskonna loovamaks muutumisele. Aeg näitab, kas kümnete aastate pärast on kõik uued teed nutikad. Kui aga poleks olnud loovat mõtet ja uut lähenemisnurka, ei saakski me seda kunagi teada. Ühiskond, mis soovib olla loomingulisem ja seeläbi ka innovaatilisem ja edukam, peaks pöörduma omaenda kultuuriinimeste poole. Kunstnike ideid ja lahen-

dusi peetakse tihtipeale hullumeelseteks, kuid sageli ongi tegu millegi uue otsimise ja selle nimel eksperimenteerimisega. Loomingulistel inimestel on võime tegutseda piireületavalt, olla sillaks mitme valdkonna vahel ning mis kõige olulisem – nad suudavad mõelda, tegutseda ja luua kastist väljas, lahendades probleeme uutmoodi. See on ka olulisim põhjus, miks paljud riigid otsivad uusi lahendusi loomemajandusest. Koostöö inseneride ja müügimeestega Ühiskonna muutumisel loomingulisemaks ei piisa ainult kultuuriinimestest. Maailma muutvate ideede ellu kutsumiseks peavad erinevate eluvaldkondade inimesed suutma ühtse meeskonnana töötama: insenerid, kunstnikud, teadlased, turustajad, müügimehed, tootearendajad, kliendid jne. Kõigil on oma roll, et uus teenus või toode saaks parimal moel turul vastu võetud. Ainult ideest

PARIMAD PALAD

on vähe abi, vaja on ka meeskonda, kes usub ideesse, julgeb katsetada ja suudab selle teostada. Oluline pole muuta loomeinimesed ettevõtjateks, vaid lähendada omavahel neid valdkondi, mis turumajanduse arenedes on üksteisest lahku kasvanud. Loomingulisema ühiskonna nimel ja kahe erineva valdkonna omavaheliseks koostööks peavad mõlemad tegema pingutusi. Loomeinimesed peavad aru saama, kuidas toimib majandus ning ka vastupidi – majandusvaldkond peab mõistma kunstnikke. Loomemajanduse uued meetmed Kultuuriministeerium on uue perioodi loomemajanduse meedet disainides silmas pidanud kahte olulist aspekti. Esiteks tuleb valdkonnas luua arengueeldused, et loomemajanduse sektor muutuks tugevamaks, et tekiks eeldus olla muule majandusele võrdväärseks partneriks. Teiseks tuleb soodustada valdkonnaüleseid koostöövõimalusi. Kui loomemajanduse toel kasvab muu majandus, võidavad sellest mõlemad. Pinnas koostööks on hea, sest praegune majanduslik olukord soosib uutele turgudele jõudmist ja seetõttu vajab nii mõnigi toode uut disaini ja kuvandit. Kuigi väga häid näiteid on küllaga, on siiski vaja veel paljudele muu ettevõtluse esindajatele meelde tuletada, et koostöös loovettevõtjaga on võimalik igast toorainest kõrge lisandväärtusega toode või teenus luua. Vastandlikeks peetud elualade koostöö ei pruugi alati õnnestuda, kuid seda enam on vaja veelgi rohkem julgust katsetada ja eksida. Loomemajanduse meetme määruse koostamine aastateks 2014–2020 on lõpusirgel. Plaanide kohaselt avatakse esimesed taotlusvoorud EASis 2015. aasta alguses.

Foto: Karin Laansoo

Karin Laansoo: Väikse riigi puhul on kaasaegne kunstieksport säästlik vahend enda tutvustamiseks, kuna see tõesti ei nõua miljoneid, küll aga tänase olematu rahalise toetuse ümbervaatamist. Loe lk 2

Foto: Edith Sepp

Edith Sepp: Filmitööstust võib pidada loomemajanduse lipulaevaks, kus orgaaniliselt sulanduvad looming ja majandus. Loe lk 4

Loov Eesti leht

Juhtkiri

Revolutsioon vs evolutsioon loomemajanduses

nimese elus on kuus aastat suhteliselt lühike aeg, kuid piisav projektide elluviimiseks, et oleksid näha ka esimesed tulemused.

Revolutsioonieelne aeg loomemajanduses hakkas juba 2007. aastal, koos Euroopa Liidu eelarveperioodiga aastateks 2007–2013, kus Eesti riigil õnnestus eraldi ära märkida loomemajanduse valdkonna arendamise vajadus ning saada sellele ka rahaline kate.

Eesti kunsti rahvusvahelistumise uus laine Karin Laansoo Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Uue meetme ettevalmistamine võttis aega pea kaks aastat ning selle planeerimise faasi jäi ka kogu sektori kaardistamine ning põhjalik arengu analüüs, mis näitas, kus on kitsaskohad ning millele tuleb panustada. Selles lehenumbris tutvustame suuremaid projekte, mis said just 2009. aastal alguse. Lugeja hinnata jääb, kui palju on nende areng kulgenud evolutsiooniliselt või revolutsiooniliselt. Isiklikult tunnen neist aastatest siirast rahulolu, sest olen saanud näha mitmete projektide sündi ning aidanud kaasa nende kasvatamisele. Nende aastate jooksul on sirgunud terve põlvkond tublisid loomeettevõtjaid, kellest mitmed on juba ise asunud oma kogemusi uutele alustavatele ettevõtjatele edasi andma. See tekitab mõnusa tunde, nagu õpetajal, kes aastate pärast kohtub kooliuksel oma endise õpilase lapsega, et alustada uut ringi. Märkimisväärse arengu on teinud ka Loov Eesti, kasvades teadlikkuse tõstmise programmist rahvusvaheliselt tunnustatud partneriks. Bränd Creative Estonia on oma mitmete heade partnerite abil tuntust kogunud kogu Euroopas ja rahvusvahelise loomeettevõtluse konkursi Creative Business Cup võrgustiku kaudu ka üle maailma. Meie süda tuksub valdkonna toetamise ja arendamise rütmis. Suurepärane partnerlus ja koostöö valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega on näidanud, et ühiselt on ka kõige võimatumad asjad võimalikud. Jätkugu meil ikka tahtmist ja avatud meelt, et üksteist kuulata. Selleks, et minna edasi, on vahepeal vaja peatuda, et vaadata tagasi. Praegu on selleks just õige aeg, sest 2015. aasta alguses avaneb loomemajanduse uus rahastusperiood. Võtkem siis uude perioodi kaasa kõik väärtuslik ning seadkem piisavalt ambitsioonikad sihid, siis on, mille poole püüelda. Eva Leemet, Loov Eesti tegevjuht

Loov Eesti leht Peatoimetaja: Tiiu Allikmäe Väljaandja: Loov Eesti, Veerenni 24c, Tallinn Tegevjuht: Eva Leemet Tel: 501 2558 info@looveesti.ee www.looveesti.ee Ajalehe kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

www.looveesti.ee

Võib julgelt öelda, et Eesti kaasaegne kunst on jätnud viimastel aastatel rahvusvahelisele areenile olulised maamärgid. Ma ei räägiks seekord preemiatest kunstnikele, vaid pigem pikaajalistest ja kulissidetagustest saavutustest. Kunsti rahvusvahelise nähtavusega on huvitavad lood selles mõttes, et preemiate ilutulestikuga võrdselt on vaja reaalseid, igapäevaseid töösuhteid, mis loovad kandvat rahvusvahelist pinnast Eesti kunstile ka kümne aasta pärast. Kui mõtlen neile olulistele maamärkidele, mis jäävad kestma perioodist 2012–2014, siis näeb nimekiri välja järgmine. Kümne Eesti kunstniku teoseid on ainuüksi rahvusvaheliste tippkunstimesside kontekstis näinud üle poole miljoni inimese, lisaks rahvusvahelised näitused üle maailma ning varjusurmast on tõusnud kunsti eksport. Eesti kunstnike filme tutvustati A-kategooria kunstimessi Frieze New York raames, Maarja Oviir-Neivelt alustas tööd Suurbritannia olulisima muuseumi Tate’i Venemaa ja Ida-Euroopa moodsa ja kaasaegse kunsti ostukomisjoni liikmena, 60 noort professionaali on läbinud galeristide meistrikursuse – neist neljal on juba rahvusvaheline praktikakogemus välisgaleriides ning 2015. aastal lisandub veel kolm. Lisaks on Eestit külastanud väliskuraatorid ja kriitikud kaasanud Eesti kunstnikke nii suurprojektidesse kui ka avanud nende loomingut rahvusvaheliste kunstiajakirjade veergudel. Eesti on selgelt lükanud oma jala rahvusvahelise kunstimaailma tähtsamate uste vahele ja mitte pelgalt statistina. Kunstimaailmas pole niiöelda rahvuskoondistel palju sõnaõigust, võistlemine toimub puhtas konkurentsis kogu maailmaga. Tallinn kui uus kunstilinn Ma räägin siin eelkõige arenduskeskuse tegevusest, kuid see asetub konteksti – kõik Eesti kunstiväljal tegutsejad on teineteisega koosmõjus. Väljast toodud võidud mõjutavad positiivselt kodust kliimat ning Eesti-sisese kunstielu sisu ja energia loob taustsüsteemi rah-

vusvaheliste professionaalide jaoks. Kas siia tasub tulla, kas siin toimub olulisi arenguid – on need küsimused, millele vastatakse just näituste ja isiklike kohtumiste põhjal. Õnneks on Tallinnas nähtut peetud äärmiselt põnevaks ja paljulubavaks – Phaidoni kirjastus nimetas Tallinna uueks kunstilinnaks ning kriitik Hunter Braithwaite uuris, mis on Tallinna võimalused uue kunstilinna prototüübi loomisel. Sarnast tähelepanu ei ole kunagi liiga palju. Pigem on küsimus selles, kuidas sellega targalt edasi liikuda. Ükski tiitel paraku ei kanna, kui selle taga pole tegijate motivatsiooni ning seljad koos tegutsemist. Me võime kodus joonistada eristavaid vagusid institutsioonide eelarvete järgi ja panna märke külge „oma” projektidele, kuid omavaheline konkurents rahvusvahelisel väljal on pigem üks asjatu sangpomm, mis kõiki takistab. Samas on kaasaegne kunst teinud omalt poolt pingutusi, et kaasata ka teisi valdkondi. Hea näide on Eesti filmide promomine New Yorgis, mis tekitab kohe täiendavat huvi ja sünergiat. Koostöö erinevate valdkondade vahel Tänapäevases maailmas on kõik kunstivaldkonnad omavahel koostöös – muusikafestivalidel on näitused ja kunstinäitustel muusikaprogrammid. Filmirežissöörid on samas ka kunstnikud ja kuraatorid tegelevad muusika ja teatriga. Eesti kultuuriekspordi puhul näeme veel kahjuks vähest institutsionaalset koostööd, aga just see annaks meile piiratud eelarvete juures palju suurema kõla. Ja mitte ainult kultuurivaldkondade koostöö. Meie presidendi spontaanne visiit New Yorgis Photoville’i näitusele, kus osales ka Eesti kunstnik, oli selle festivali kõrghetki ja kohaliku pressi lemmikteemasid. Maamärkide juurde tagasi tulles – kui ülalnimetatu on võimalik kolme aastaga, siis mis võiks olla eesmärgiks järgmise viie või

kümne aasta jooksul? Lühidalt öeldes – vaja on täpselt sama kümme korda rohkem. Leida uusi võimalusi Eesti kaasaegsele kunstile publiku ja professionaalse esindatuse leidmiseks, toetada samal ajal tippe ja koolitada uut põlvkonda. Meil juba on väga palju, mille üle head meelt tunda. Noortele kunstnikele loovad koduturgu eksperimentaalsed messid ja oksjonid, mis viis aastat tagasi veel ei tegutsenud. Eesti kunstnikke esindavad lisaks kodugaleriile välisgaleriid Budapestis, Berliinis ja Pariisis. Ka galeriisüsteemi väliselt on võimalused rahvusvaheliseks tähelepanuks suuremad kui kunagi varem. 2013. aasta Eesti paviljoni Veneetsia biennaali toetusskeem läheb ajalukku märkimisväärse era- ja avaliku kapitali koostööga, mis kandis kohe vilja – lisaks hästi teostatud biennaaliprojektile näidati üle pika aja ka Kumus Eesti paviljoni töid. Mida annab rahvusvahelisuse tõus laiemalt Eesti kultuuripilti ja majandusse? Kui teha üks konkreetne võrdlus tõelist kunstirenessansi nautiva Poolaga, siis erinevalt oma naabritest Ungarist ja Sloveeniast hinnatakse Poola kiirelt kasvava kunstituru suuruseks 100 miljonit dollarit. Ekspertide hulgas Sasnali efektiks nimetatud buum viitab hetkel suurimaid hindu kasseerivale kunstnikule Wilhem Sasnalile. Kuigi galeriide ja kunstnike arv on Varssavis oluliselt suurem, on suhtarv kohalike kunstikogujate ja reaalsete müükidega üsna lähedane Eestile. Statistikaameti andmetel oli 1200 kunstniku ja 1021 kunstitöötajaga Eestis professionaalse kujutava ja tarbekunsti müügitulu 2011. aastal 4,4 miljonit eurot ning kunstiteoste eksport ulatus 730 000 euroni. Tänaseks on ainuüksi Eesti ühe tuntuma galerii (Temnikova ja Kasela) ekspordimaht üle 200 000 euro. Numbrid näitavad, et kaasaegse kunsti arendamiseks eraldatud raha on rohkem ekspordist tagasi toonud kui sinna sisse pandud.

Tänapäeval on kõik kunstivaldkonnad omavahel koostöös – muusikafestivalidel on näitused ja kunstinäitustel muusikaprogrammid. Meie regioonis toimuvad märgilised sündmused – Manifesta Peterburis ja uus Guggenheim Helsingis ei luba jääda mugavalt perifeerseks, eriti olukorras, kus kaasaegne kunst on jõudmas oma tähelepanult ja kunstiekspordi võimekuselt samale tasemele kui Eesti kaasaegne muusika, mis on olnud senini meie riigi tuntuim visiitkaart. Riigi tutvustamine kunstiekspordi kaudu Kindlasti ei maksa alahinnata kunsti mõju turismile. Hea näide on siin Bilbao, mis tõusis 25% tööpuudusega perifeersest linnakesest üheks Euroopa kunstikeskuseks – turismi kasv 10-kordne, muuseum teenis temasse investeeritud raha tagasi 7 aastaga, aastane tulu linnaeelarvesse on 40 miljonit eurot. Ka Eestis on tõenäoliselt suurimad kunstiostjad välisturistid, keskmine kunstiturist kulutab ligi 200 eurot päevas, mis on üle kahe korra kõrgem tavaturisti kulutusest. Kui riik on öelnud, et kultuuri eksport on üks tähtsamaid Eesti visiitkaarte ning loomemajandus on oluline, siis peaks ta ka tähelepanelikult jälgima just valdkondi, kes on ennast tänaseks tõestanud. Nii imelikult kui see ka ei kõla, siis on väikse riigi puhul kaasaegne kunstieksport säästlik vahend enda tutvustamiseks, kuna see tõesti ei nõua miljoneid, küll aga tänase olematu rahalise toetuse ümbervaatamist. Kunstnikud on kahjuks viisakad inimesed, kes senini oma saavutustest valju häälega rääkinud ei ole või puhunud neid suuremaks tegelikkusest, vaid jätkavad rohkem arvopärdilikku tagasihoidlikku liini. Kokkuvõtvalt öeldes – Poola edulool on vähem pistmist riigi suurusega ning hoopis rohkem visiooniga kunstitoetajate, ambitsioonikate ideedega, heade kunstimänedžeridega kunstiväljal ning eelkõige väga hea kunstiga. Nimetatutest loodetavasti Eestis puudust ei tule. Foto: Tõnu Tunnel

Fotomessi avamine.

Loov Eesti leht Foto: Kati Vaas

Pärnumaa loomeettevõtjate esindus Tallinnas XXVI üldlaulupeol.

Pärnumaal mängitakse väikseid ettevõtteid suureks Kaydi Tomson Pärnumaa ettevõtlusja arenduskeskus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) tegevused loomemajanduse arendamisel on teinud jõudsaid samme ja viinud uute sihtide seadmiseni. Kui 2011. aastal tegevusi kavandasime, siis oli ülevaade hetkeolukorrast ja ootustest üsnagi algeline. Tänu Maarja Magdaleena Gildile oli võimalik luua ettekujutus tollal veel vägagi tundmatust loomemajandusest. Tänasel päeval võime öelda, et PEAK ja loomeettevõtjad on õppinud teineteist tundma. Loomeettevõtjad on aru saanud meie rollist ärilise arengu toetajana ning arenduskeskus on õppinud tunnetama loomeäri iseärasusi.

Koostöö on käima lükatud ja nüüd oleme oma tegevuse suunanud ettevõtete arengu nõustamisele ja koostöö arendamisele. Loomeettevõtlusele on iseloomulikud 1–2 inimese ettevõtted, kes omavad suurepäraseid oskusi, kuid paraku napib neil jõudlust panustada turundusse ja müüki. PEAKi roll on need väikesed ettevõtted koostöös suureks mängida. See tähendab eesmärgipärast ühisturundust. Meil on olemas loomejõud, kes ühiselt suudavad pakkuda väga ägedaid lahendusi teistes valdkondades tegutsevatele klientidele. Üksik väikeettevõtja ei pääse suurtele tellimustele ligi, aga kui me suudame teha ühispakkumisi ja olla koos esindatud suurtel üritustel, siis on ka väikestel võimalus end suurena tunda. Suvine katsetus Pärnu loomeettevõtjate esindusest laulupeol tõestas selle suuna elujõulisust.

Ühist müügikanalit pakuvad Pärnu hotellidesse loomekapid, kus on esindatud kohalike meistrite tooted. Ühisturundusele on pühendatud ka meie selle aasta loomemajanduse seminar 13. novembril, kus kavas moodustada ettevõtete ühishuvidel põhinevaid koostöökobaraid. PEAKi eestvedamisel toimus 2013. aastal installatsioonide ideekonkurss, millest valiti välja 3 projekti: Sõnum seinal, 30 loometooli ja valgusinstallatsioon. Erinevate tegijate poolt esitletud projektid köitsid tähelepanu ja said kiitust ka teistest linnadest. Sõnum seinal tegi omaette vaatamisväärsuseks Pühavaimu 17 maja, kus on tänagi näha uhked seinamaalingud. Suureks rõõmuks toimus sama tänavakunstifestival ka sel aastal, kus seinamaalingutega ilmestati sillaalune ja Jaansoni raja äärsed ehitised. Praegu on töös ka teine loo-

memajanduse projekt koostöös Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa Arenduskeskustega. See projekt kaasab loomeettevõtjaid, kelle soov on välja arendada kohalikust kultuuripärandist inspireeritud turismitoode. Momendil käib igas maakonnas tegus tootearendus ja saabuval talvel saame juba esitleda uusi sihtkoha turismimeeneid. Selleks, et tõhusamalt kaasa aidata alustavate ettevõtete arengule ja meelitada noori pärast õpinguid ja mõningast töökogemust tagasi Pärnusse, soovime järgmisel aastal võtta tugevamalt suuna ärikiirendi teenuse käivitamisele. Toetades uue alustava ettevõtja äri arengut ja ambitsioonikust, jagades PEAKisse akumuleerunud kogemust ja teadmisi, saame aidata loomeinimesel koostada läbimõeldud äriplaan ja jõuda stabiilselt toimiva ettevõtluseni.

Muusikaettevõtjad asutasid ettevõtlust edendava organisatsiooni Music Estonia Eesti muusikaettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks asutasid 23 muusikaettevõtjat ühise organisatsiooni MTÜ Music Estonia. Organisatsioon on avatud kõigile Eesti muusikat või muusikatooteid esindavatele ettevõtetele. Organisatsiooni tegevjuhiks valitud Virgo Sillamaa sõnul plaanib Music Estonia töötada edasi seni tulemust toonud tegevustega, koondades MTÜ-s tegijate pädevused. Tema sõnul on Eesti muusikale tekkinud laiem rahvusvaheline kandepind, seega on aeg luua ühine fookus ning koondada edusammud-pingutused ühtselt tajutava brändi ja kommunikatsiooniloogika alla. Olulised arengud ja ettevõtmised on olnud nii Tallinn Music Weeki aastaringne rahvusvaheline tegevus kui ka Eesti Muusika Arenduskeskuses ellu viidud rahvusvahelised initsiatiivid, muusikamänedžeride koolitus ning muusikamänedžere koondava MMF (Music Managers Forum) Eesti loomine. „Tunneme, et aeg on küps järgmiseks etapiks,” lisab Sillamaa. Muusikaet tevõtja ning Music Estonia juhatuse liikme Tiina Jokineni (ERP) sõnul on talle juba pikemat aega tundunud, et muusikaalane ettevõtjaskond, täpselt nagu iga muugi valdkond (näiteks turisminduses, hotellinduses jne), vajab tugevat esindusorganisatsiooni, kelle häält võtaks kuulda ka seadusandja. „Nimetagem seda siis loovettevõtluse tööandjate liiduks, kes oleks abiks ka üldisemat laadi probleemide lahendamisel, mis tänini on suuresti

olnud igaühe isiklik väike mure. Areng käib faaside kaupa ja ilmselt on hetkel see faas, mis vajab ühisemat tegutsemist kui 15 aastat tagasi,” selgitab Jokinen. Music Estonia liikmeteks on muusikaettevõtjad, kes tegelevad Eesti muusika või muusikatoodete rahvusvahelise turustamisega, sh mänedžment-firmad, agentuurid, kirjastajad, produktsiooni- ja plaadifirmad. Strateegiliste partneritena nähakse aga kõiki olulisi valdkonna organisatsioone, kelle huvid ja eesmärgid kokku langevad. Music Estonia (ME) põhitegevuste hulka kuuluvad Eesti muusikale ühtse turundusplatvormi loomine, rahvusvahelise kontaktibaasi laiendamine, Eesti muusikaettevõtete esindamine rahvusvahelistel suurüritustel, muusikaekspordi strateegia väljatöötamine ja elluviimine. Organisatsiooni esimesse juhatuse koosseisu valiti Tiina Jokinen, Marje Lohuaru, Tambet Mumma, Toomas Olljum, Helen Sildna, Virgo Sillamaa, Marti Tärn, Kadri Voorand.

Vaba Lava meelitab väiketeatritega Foto: Caroline Sada

Kristiina Reidolv SA Vaba Lava juhatuse liige Tänavu 19. septembril Telliskivi Loomelinnakus uksed avanud Vaba Lava teatrikeskus on platvorm nagu korallrahn, millele kinnituvad erinevad sündmused. Vaba Lava tuumaks on etenduskunstid – kaasaegne sõna-, tantsu- ja muusikateater. Samas on programmi plaanitud kontser te, näitusi, kino, moeshow’sid, konverentse, kaasaegset tsirkust, konverentse jne, sest

Fragment Vaba Lava fassaadilt.

laiemalt on meie paleuseks ja sihiks interdistsiplinaarsus. Teatrikeskuse mentaliteeti iseloomustab kõige enam „kõik voolab” põhimõte – mängukavast võib leida igaks päevaks midagi uut ja ootamatut. Teatrikeskus tekkis vajadusest leevendada väiketeatrite ja vabakutseliste probleeme, nagu näiteks esinemispaikade ja prooviruumide puudus. 2010. aastal panidki üheksa väiketeatrit – MTÜ R.A.A.A.M, MTÜ Genialistide Klubi, MTÜ Rhizome, MTÜ Polygon Teater, SA Eesti Teatri Festival, MTÜ Loominguline Ühendus Oma Lava, MTÜ Teine

Tants, MTÜ Kell Kümme, SA Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts LOOMINE – seljad kokku ja lõid SA Vaba Lava. Selle ajendiks oli pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi. Vaba Lava ehitati üles uudse ja originaalse mudelina Eesti teatrimaastikul. Meil on tööl vaid väike administratiivne ja tehniline tiim ning loomingulise poole pealt iga kahe aasta järel vahetuv kuraatorite tandem – rahvusvaheline kuraator ning eestipoolne abikuraator. Nemad valivad igaks hooajaks välja teatri kuraatoriprogrammi.

Vaba Lava on hea näide era- ja avaliku sektori koostööst kultuurisektoris – Telliskivi loomelinnak ehitas üles teatrimaja, kultuuriministeerium toetab teatri tegevust ning Eesti Kultuurkapital teatri loomingulist poolt. Suurtoetaja Starman pakub tuge tehnilisteks arenguteks ning telekommunikatsiooni- ja teatrialaseks koostööks. Meie eesmärk on kujuneda etenduskunstide valdkonna produktsioonikeskuseks ja loomeinkubaatoriks ning laiendada rahvusvahelist areaali, andes oma panuse nii kultuurieksporti kui ka -importi.

Loov Eesti leht Foto: Eesti Filmi Instituut

Filmitegijad tutvumas USAs filmile tehtavate maksusoodustuste süsteemiga.

Filmitööstust võib pidada loomemajanduse lipulaevaks Edith Sepp Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige

Filme on Eestis toodetud ja näidatud juba 100 aastat. Täna arvestatakse kodumaises filmitootmises Euroopa maitsega, aga tehakse filme ka nõudlikumale publikule.

Mõlemad suunad on ühtmoodi olulised meie filmitootmise püsimajäämiseks. Aga kas ka arenguks? Kuna Eesti on väike riik ja filmide tegemine teadagi väga kallis, oleks veel üheks võimaluseks meelitada meile filmitegijaid välismaalt. Filmitööstust võib pidada loomemajanduse lipulaevaks, kus orgaaniliselt sulanduvad looming ja majandus. Eesti Filmi Instituut toetab filmide tootmist, et säilitada meie filmikultuuri. Rahastamisel arvestame eelkõige filmi mõju Eesti kultuurile. Majanduslikus mõttes on aga filmitootmine palju laiem mõiste kui kultuuriline eneseteostus – siin saab kombineerida nii kultuuri kui ka ettevõtlust. Eesti filmivaldkonna säilimiseks on vajalik väliskapitali kaasamine. Filmiprojektidel on suur mõju meie filmitööstusele, aga mitte ainult – filmi-

tegijad ja teenusepakkujad saavad tööd, kohalik tootmine kaasajastub, kuid samas luuakse ka valdkonnaväliseid töökohti. Näiteks saavad tööd majutusasutused, toitlustusettevõtted, ehitusfirmad, transpordiettevõtted jne, jne. Kuna filmiga seotud investeeringud on atraktiivsed kogu maailmas, on pea kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sh ka Läti ja Leedu, nendele lisaks muidugi USA osariigid, astunud jõulisi samme filmipõhiste investeeringute soodustamiseks. Põhjuseid, miks riigid pakuvad soodustusi, on mitmeid. Iirimaal tehtud uuringute kohaselt võimaldavad soodustused filmiinvesteeringutele, vaatamata majanduslikele raskustele, säilitada Iirimaa positiivset identiteeti ja konkurentsivõimet nii rahvusvahelisel turul kui ka kodumaal. Majanduskriisist väljatulekul oli

oluline osa just filmil. Ka hollandlaste uuringute kohaselt on filmitootmise soodustuste otsene mõju majandusele väga suur. Filmivaldkonna palgatase on kõrgem, mis omakorda toob riigile sisse märkimisväärseid summasid. Lisaks loob filmitööstus väärtuslikke töökohti, kuna film on seotud kõrgtehnoloogia kiire arenguga. Investeeringutelt tehtavad tagasimaksed Eesti ei paku täna erilisi filmialaseid investeerimissoodustusi ja meie mõttemaailm on selles valdkonnas visa muutuma. Selle tagajärjeks on viimastel aastatel meie filmitööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime katastroofiline langus. Eestist lähevad järjepidevalt mööda potentsiaalsed rahavood, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse.

Eestis ei ole maksusoodustuse kehtestamine täna enam otstarbekas ega võimalikki, kuna see ei ole ka maailmas valitsev suund. Tõusujoones on hoopis uus trend – filmiprojektide investeeringutelt tehtavad tagasimaksed ehk inglise keeles cash rebate. Kuidas see toimib? Välisettevõte toodab filmi, mille eelarve on neli miljonit eurot. Eestis tehtavate tööde hind on kaks miljonit eurot. Eestisse jäetud kahest miljonist eurost tagastatakse vastav protsent. Tagasimakse protsent algab Euroopa riikides 20%-st. Tagasiarvestus käib pärast tehtud kulutusi auditeeritud aruande kohaselt. Kahe miljoni suuruse projektipõhise investeeringu puhul on tagasimakse summa 400 000 eurot. Täna peaks konkurentsivõimeline süsteem olema kiiresti toimiv,

bürokraatiavaba ning läbipaistev. Selle regulatsioon peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste tavade, Eestis kehtivate muude toetussüsteemide ja seadusandlusega. Loomemajanduse seisukohalt on Eesti filmil täna viimane hetk otsuse tegemiseks, kuid rahastus ei alga Euroopa rahast, ka riik ise peaks olema valmis panustama. Filmi ainuke võimalus on vastu võtta esitatud väljakutse ning viia filmitööstus kaasaegsesse Euroopasse võrdse partnerina. Laiem eesmärk on aga Eesti rahvusliku filmi muutumine tugevamaks ja nähtavamaks rahvusvahelisel turul. Täna saab seda teha välisinvesteeringuid kaasates, mis omakorda tugevdaks Eesti majandust tervikuna. Jää on Eesti riigis sulama hakanud ja loodame, et see tähendab positiivseid muudatusi ka filmivaldkonnas.

Kuus aastat edukat õhinapõhist rööprähklemist Raul Järg Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja

Neli aastat tagasi, kui avati Euroopa Liidu loomemajanduse toetamise programmid, oli Arhitektuurikeskus juba kaks aastat tegutsenud. Seetõttu polnud vaja esmalt institutsiooni üles ehitama hakata, vaid sai kohe panustada sisulistesse tegevustesse. Selle ajaga on keskus korraldanud ridamisi sündmusi ja näitusi, mille üleslugemise asemel tooksin hoopis välja kolm asja, mida poleks ilma Arhitektuurikeskuseta. Ilmselt ei oleks meil arhitektuurifestivali Tallinna Arhitektuuribiennaal, mis toimub järgmise aasta septembris juba kolmandat korda – seekordse teemaga „Isejuhtiv Tallinn”. Biennaali fookuses on linna-

ruumi kasutamist ja planeerimist muutvad uudsed tehnoloogiad. TABi traditsiooniliste kuuraatornäituse, visioonivõistluse ja sümpoosioni kõrval toimub uudses näitusmessi vormis arhitektuurikoolide näitus. Viimasesse kaasatakse ka innovatiivseid ehitus- ja planeerimistehnoloogiaid pakkuvad ettevõtted. TAB saab olema veelgi sündmuste- ja rahvarohkem. Eesmärk on olla lähipiirkonna suurim ja atraktiivseim arhitektuurisündmus. Teiseks poleks meie keskuseta käivitunud arhitektuurivaldkonna ettevõtete ärivõimekuse süsteemne arendamine ning välisturundus. Keskus on viimasel viiel aastal olnud peamine Eesti arhitektuuri tutvustaja välisriikides. Tänaseks oleme jõudnud ka reaalsete ekspordivõimekate arhitektuuribüroode abistamiseni. Kultuuriekspordi delikaatne ja tõhus põimimine arhitektuuribüroode toetamisega annab

majade näol aastakümneid seisva panuse meie hea maine kujundamiseks väljaspool Eestit. Arhitektuur võiks olla arvestatavaks lisaväärtuseks puidusektori ekspordipotentsiaali realiseerimisel. Vastastikune tahe koostööks on olemas. Suhtlemine ja järjekindel koolitus aitaks ehitajad ja arhitektid ühele lainele ning võimaldaks seda tahet realiseerida. Kolmandaks ei oleks arhitektuurivaldkonnal põnevat ja inspireerivat sündmusruumi, Arhitektuurikatelt, mis asub Kultuurikatla seinte vahel. Kingsepp sai sel korral endale korralikud kingad. Sellest sügisest toimetavad seal koos Arhitektuurikeskusega ka Disainikeskus ja Arhitektide Liit. Kui Kultuurikatel kütab jätkuvalt kirgi, siis Arhitektuurikatel on valmis ja võõrustab külalisi. Katla seminariruumis hiljuti avatud galeriinäitust „Conversion in Estonian Contemporary

Architecture” sattusid ilmselt vaatama paljud, kes tavaliselt arhitektuurigaleriisse samme ei sea. Kuigi kuus aastat tegevust on olnud tulemuslik, näen täna vajadust oluliseks muutuseks, et saavutada Arhitektuurikeskuse loomise põhieesmärk. Näen vajadust põimida institutsionaalses mõttes disain arhitektuuriga ja minevik tulevikuga. Loodan väga, et tänane töösolev initsiatiiv on tulemuslik. Üksikult toimetades jäävad suured tulemused meile püüdmatuks. Mu kadunud vanaisa armastas ikka öelda, et jõudu on mul palju, aga see on kehamööda laiali. Rööprähklemise ja õhinapõhisusega ei ole tõenäoline saavutada seda, et Eesti kaasaegne arhitektuur oleks osaks meie identiteedist ja riigi kuvandist, ning et me ei piirduks juba loodud arhitektuuripärandiga, vaid suudaks seda juurde luua.

Foto: Tonu Tunnel

TAB 2013 kuraatorinäitus avas inimestele Välisministeeriumi hoone kõige põnevama saali

Loov Eesti leht

Foto: Internet

Loov Eesti: Jalad maas ja pea kõrgel pilvedes Foto: Internet

Tiiu Allikmäe Loov Eesti Kuidas saavutada majanduses konkurentsieelist, kui oskustööjõudu ja ressurssegi napib? Loov Eesti peamise eesmärgi – loova mõtte osakaalu suurendamise majanduses – seletas väga hästi lahti president Toomas Hendrik Ilves hiljuti Eesti Kunstiakadeemia juubelil peetud kõnes. „Me peaksime vältima maailma jagamist jäigalt tehnika- ja humanitaarinimeste, kõvade ja pehmete alade vahel, vaid kasutama ära tehnika ja kunsti loovuste sünergiat. Vana traditsiooni vaimus tuleks ka siin tuua kunstija tehnikaalad teineteisele lähemale. Eesti-suguses väikeses riigis, mille edu avatud maailmas sõltub me innovatiivsusest ja nutikatest, loovatest ideedest, on selline lähenemine elutähtis,” sõnas

Loomemajanduse mõju on ka rahaliselt mõõdetav. Näiteks toob festivali korraldus ühe investeeritud euro neljakordselt tagasi.

Stockholmis pandi ühe trepi astmed klaveri moodi kõlama ja 66% rohkem inimesi otsustasid lõbusama variandi kasuks.

Lissabonis otsustati valgusfoori taga ootajate elu lõbusamaks teha, pannes punase mehikese tantsima.

Ilves. Tema sõnul oleks oluline õppeprogramme ühendada selliselt, et kunstitudengid saaksid õppida ka tehnikat ning vastupidi. „Edasi võiksime ka siin mõelda jõudude põhjalikumale ühendamisele. Et uut energiat sünniks argistest kohtumistest, et noorte loojate mõttemaailm kujuneks dialoogis teiste, teistsuguste maailmadega,” lisas Ilves. Loov Eesti tegutsebki selle nimel, et loovus ja majandus omavahel tihedamalt läbi käiksid. Ja meie ei pea siinkohal silmas ainult disaini, vaid ikka kõiki loovalasid,

mis meie elu rikkamaks muudavad. Tihti ei osata loovuse ja majanduse kokkupuutepunktina muid loomevaldkondi endale teadvustada. Maailmas on väga häid näiteid, millest ka meie saame inspiratsiooni ammutada. Kuidas täiendaksid üksteist näiteks tants ja liiklusohutus? Lissabonis oli probleemiks, et inimesed ei hoolinud punasest tulest valgusfooris. Loova lahendusena otsustati valgusfoori taga ootajate elu lõbusamaks teha, pannes punase mehikese tantsima. Selleks ehitati

interaktiivne ruum, kus inimesed said käia muusika rütmis tantsimas ja nende liigutused kuvati valgusfoori. Lõbusat valgusfoori jäi jälgima 81% rohkem inimesi – seeläbi säästeti ilmselt nii mõnegi inimese tervis. „Käige rohkem trepist,” soovitavad tervislike eluviiside propageerijad sageli. Aga kui kõrval on mugav eskalaator? Stockholmis pandi ühe trepi astmed klaveri moodi kõlama ja 66% rohkem inimesi otsustasid lõbusama variandi kasuks. Loovad ideed peavadki lahendama mõnda probleemi.

Hästi disainitud teenused teevad aga arusaadavamaks nii igapäevaelu kui ka lihtsustavad ettevõtete omavahelist suhtlemist. Loovalad mõjutavad meie elu rohkem, kui me arvata oskame. Kui meil on vaja meelitada Eestisse kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, kelle ees on maailm valla, siis mõtleme ikka, mida neile oleks siin peale tööd pakkuda. Kontserte, filmifestivale, põnevaid näitusi, sobivalt kujundatud keskkonda… Vähetähtis pole siinkohal ka Eesti hea maine, sealhulgas kultuuri-, loomemajandus- ja ka startup-ringkondades. Või kuidas mõjutab meie töömeeleolu ühiselt kogetud filmitegemine või firmabänd? Loomemajanduse mõju on ka rahaliselt mõõdetav. Näiteks toob festivali korraldus ühe investeeritud euro neljakordselt tagasi tänu loodud muude elualade töökohtadele, toitlustusele, majutusele, transpordile jne. Suurbritannias uuriti disaini mõju väikeettevõtetele. Selgus, et üks disaini inves-

Foto: Tonu Tunnel

Avalik sektor on suurim disainirakendaja Jane Oblikas Maris Takk Eesti Disainikeskus Eesti Disainikeskus tähistas sel kevadel Disainibuldooseri lõpukonverentsi ja näitusega oma kuuendat sünnipäeva. Veel on vara teha järeldusi ja lugeda kokku tulemusi, aga disainimaastikul mütatud radadele võib põgusa pilgu visata küll. Suures plaanis võib öelda, et oleme peamiselt toimetanud kolmel rindel – disainerite, ettevõtete ja avaliku sektoriga. Lisaks veel valdkonna haridust ja avalikku huvi puudutavad disainiteadlikkuse suurendamiseks suunatud eesmärgid ja teod. Disainikeskuse peamine soov on see, et Eesti ettevõtted näeksid disainis suuremat kasu ja võimalusi endale lisandväärtuse loomisel ja ekspordipotentsiaali suurendamisel. Selle poole püüdlemiseks on suunatud raskekahurvägi – Vedur ja Buldooser, mille eesmärk on toetada ja suurendada ettevõtete disainikasutust. Üks

suuremaid ja olulisemaid samme oli koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja EAS-iga algatatud pilootprojekt Disainibuldooser, mis viis omavahel kokku 10 ettevõtet ja 10 disainijuhti. Kahe aasta jooksul õppisid sellest projektist nii ettevõtte juhid kui ka disainijuhid ja suurimaks tulemuseks on disaini rakendamise lood, mida eeskujuks võtta. Buldooseri väiksem vend on läbi aasta toimuv Disainivedur, mille raames viib kogenud disainijuht ettevõttes läbi disainiauditi, mis hõlmab nii olemasoleva disainikasutuse kui ka tulevikuvõimaluste analüüsi. Veduri on kahe aasta jooksul läbinud juba 15 erineva valdkonna ettevõtet ja kogemused on olnud positiivsed. Disaineritega oleme tegelenud läbi kuue aasta, mille jooksul on fookus ning konkreetsed tegevused aja jooksul muutunud. Kui viimastel aastatel on fookus olnud ekspordil ning seetõttu sai käidud nii Soomes, Saksamaal kui ka Suurbritannias (seda edukalt – kahel aastal võideti Londoni

moenädala raames toimunud International Fashion Showcase’i peavõit). Kuna ressursse napib, keskendume tulevikus rohkem disainerite ja ettevõtjate koostöö tugevdamisele ja seeläbi Eestis disainitud toodete ja teenuste eksportimisele. Algusest peale oleme disainereid püüdnud koolitada uute suundade ja distsipliinide koha pealt, nagu teenusedisain, disainjuhtimine ning olulised on olnud ka kontaktüritused ettevõtjatega. Kahel korral korraldatud meie suurprojekt Eesti Disainiauhinnad (tunnustatakse nii head disaini, võimekaid disainereid kui ka ettevõtjaid) tõi kokku kõik seni siinmail välja antud disainitunnustused. Järgmised auhinnaprillid antakse välja 2016. aastal. Nõustame avalikku sektorit Toetudes eelmisel aastal läbi viidud disainikasutuse uuringule, on avalik sektor praegu suurim disainirakendaja, kuid võiks lisaks olla ka senisest targem tellija. Nõustame avalikku sektorit konkursside läbiviimisel, koolitame neid

teeritud nael tõi 4,12 naela kasumit, suurendas 20 naela võrra käivet ja 5,27 naela võrra eksporti. Loomemajandus saab aidata kogu majandusel kasvada, samas saavad loomeettevõtted ka ise hoogu juurde. Kuigi loovettevõtjaga koostöös võivad ettevõtjad end tunda algul ebakindlalt, võib see olla ainus lahendus, et oma toodete ja teenuste konkurentsivõimet suurendada. Selleks, et meie loomeinimesed saaksid majanduselule olulist lisandväärtust anda, peavad nad ise olema majandusega sina peal. Loov Eesti korraldab selleks seminare, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi kogemuste vahetamise üritusi, vahendab valdkonnas toimuvast infot ja toob erinevate elualade inimesi kokku. Nagu ütles president: „Et sünniks ikka uusi ja värskeid mõtteid, ka neid, mida me täna oodata ei oska. Meie töö on anda loovusele tiivad. Selleks hoidkem jalad maas ja pea kõrgel pilvedes.”

teenusedisaini ja teiste distsipliinide osas. Eelkõige e-teenuste arendamisel ja kasutajasõbralikumaks muutmisel näeme suurt rolli disainil. Disainikaart mobiilis Keskuse kõige vanem disainiteadlikule avalikkusele suunatud projekt Disainikaart sai lisaks paberkaardile eelmisel suvel ka mobiilirakenduse. Teadlikkuse tõstmiseks ja hea disaini koondamiseks ja näitamiseks lõime disainiblogi (disainiblogi.ee), mis pakub nii eesti kui ka inglise keeles regulaarselt põhjalikke valdkonna ülevaateid. Järgmise perioodi üks olulisem väljakutse, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisel 2018. aastal kulmineeruv projekt hõlmab nii disainiharidust kui ka ettevõtete ja disainerite koostöö tugevdamist. Rõõmustame, et kuue aasta jooksul oleme endale saanud palju häid koostööpartnereid, kaasamõtlejaid ja toetajaid, mis on muutnud disaini nähtavamaks ning ka mitmete teiste valdkondade jaoks oluliseks.

Disainibuldooseri konverents. Foto: Eesti Disainikeskus

Rahvusvaheline moeväljapanek.

Loov Eesti leht

Teatri Agentuur tutvustab Eesti etenduskunste piiri taga

Eesti näidendeid on tõlgitud soome, saksa, rootsi, inglise ja vene keelde, plaanis on tõlked tšehhi keelde. Foto: Heidi Aadma

Katre Väli Eesti teatri ekspordiprojekti koordinaator

Eesti Teatri Agentuuri eesmärk on vahenda da teatrivaldkonda puudutavaid autoriõigusi, koondada ja edastada teatriinfot ning koguda ja publitseerida Eesti teatristatistikat. Eesti näitekirjanduse edendamiseks korraldab agentuur näidendivõistlusi. Järgmine võistlus kuulutatakse välja 2015. aasta alguses. Lisaks põhitegevustele viib agentuur läbi erinevaid projekte nagu jagatud mõtete sari „teater I ...“ ning annab välja eesti teatrit tutvustavaid nii eestikui ka võõrkeelseid raamatuid. Esimene etenduskunsti valdkonna ekspordiprojekt toimus aastatel 2012–2013, praegu on käimas jätkuprojekt. Eesti lavastusi, näidendeid ja loovisikuid tutvustatakse ingliskeelsel veebilehel draamamaa.ee. Lehekülg täieneb kogu aeg uute tegijate ja loominguga, keskendudes sellele, mis võiks pakkuda huvi välismaal ning mille mujale viimisest Eesti etenduskunstnikud on huvitatud. Projekti eesmärk ei ole tutvustada ainult tantsu- ja sõnateatrit, vaid etenduskunste laiemalt. Eesti etenduskunstide tutvustamiseks on draamamaa raames korraldatud mitmesuguseid turundusüritusi festivalidel Eestis (Draama, Baltoscandal, Uus Tants) ja välismaal (Tampere Teatterikesä, Düsseldorf Tanzmesse,

Baltiiski Dom, Lukudraama jt). Järgmisel aastal on plaanis osaleda lavastuskunsti festivalil Praha Kvadriennal. Lisaks on Eesti näidendeid tõlgitud soome, saksa, rootsi, inglise ja vene keelde, plaanis on tõlked tšehhi keelde. Üks olulisimaid sündmusi projekti raames on Eesti teatrit tutvustav showcase-festival draamamaa. weekend. Selle aasta novembri keskel toimus üritus teist korda. Festivalile kutsuti 30 välisprodutsenti, festivalide kuraatorit ning dramaturgi Saksamaalt, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Tšehhist, Itaaliast, Slovakkiast, Prantsusmaalt, Belgiast ja Austriast. Nende hulgas oli esindatud Wiener Festwochen, Spielart, Foreign Affairs Festival, Moskva Kuldne Mask, Terni Festival, OuDance Festival, Divadelna Nitra jt. Sel aastal etenduvad draamamaa.weekendil NO99, Von Krahli Teatri, Tartu Uue Teatri / Vaba Lava, Sõltumatu Tantsu Lava, Kanuti Gildi SAALi ja Cabaret Rhizome’i lavastused. Plaanis on draamamaa.weekendi korraldamisega jätkata ka järgnevatel aastatel. Projekti toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond EASi loomemajanduse programmi vahendusel. Projekti elluviimisel on Eesti Teatri Agentuur teinud koostööd eesti etenduskunstiasutuste ja etenduskunstnikega. Rohkem infot draamamaa. weekendi kohta: draamamaa.ee/ weekend2014 Rohkem infot Eesti Teatri Agentuuri kohta: www.teater.ee

Teatrihuvilised draamamaa.ee infolesilas Baltoscandalil Rakveres 2012. aastal.

Eesti muusikud viidi kokku välisriikide kontserdikorraldajatega Marje Lohuaru Eesti Muusika Arenduskeskus

Foto: Kaupo Kikkas

Eesti Muusika Arenduskeskus on kolm aastat korraldanud EAS-i projekti „Muusikaettevõtluse ja ekspordi arendamine” raames mitmeid muusika- ja muusikute esitlusi välisriikides. Üritused on toimunud olulistes Euroopa muusikametropolides – Peterburis, Berliinis ja Londonis. Eriti hästi on läinud Londonis, kus on korraldatud kokku kolm klassikalise muusika ja džässi esitlust. Sel sügisel viisime läbi Eesti klassikalise muusika esitlusürituse Poznanis ja Helsingis. Ürituse kontsertosas on meie interpreedid esitanud eesti heliloojate teoseid. Kavades on esindatud noorte heliloojate looming Ansambel U, Una Corda, Resonabilis ja mitmete meie tippinterpreetide ja kollektiivide esituses. Kontaktürituste põhieesmärk

on olnud toetada eesti muusika ja muusikute eksporti, viies kokku välismaa ja eesti kontserdikorraldajad, mänedžmendid ja kultuurikorraldajad. Oluline on luua võimalused tegutsemaks uutel potentsiaalsetel sihtturgudel. Sõltuvalt sihtriigist on esitluste formaadid erinevad. Londoni üritus oli kooskõlastatud meie tippkollektiivi Eesti Filharmoonia kammerkoori kontserdiga, Poznanis toimus esitlus „Nostalgia” festivali raames (kusjuures samal ajal toimus Poznanis ka rahvusvaheline noorte muusikamänedžeride konverents). Berliinis Eesti Suursaatkonnas korraldatud esitlus oli iseseisev üritus meie poolt kutsutud Saksamaa kontserdiagentuuride esindajatele. Vaatamata globaalsele muusikamaailmale erinevad riigiti muusikaelu organiseeri-

vad struktuurid üksteisest oluliselt. Maailma muusikatööstus tervikuna on dünaamilises arengus – otsitakse uusi turge, luuakse uusi ja erinevaid kooslusi jne. Sarnastes arengutes saab rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud Eesti muusika selgelt kaasa rääkida. Kontaktüritused on arenenud tõusvas joones ja huvi meie vastu suur. Nii Berliinis, Londonis kui ka Poznanis on üritusel osalenud sealsete juhtivate mänedžmentide esindajad, festivalikorraldajad, riiklike kontsertorganisatsioonide esindajad. Heameel on tõdeda, et mitmed Eesti korraldajad on uute kontaktide tulemusel juba läbi viinud koostööprojekte ja loonud ka jätkusuutliku baasi edasiseks koostööks.

Foto: Maciej Zakrzewski

Eesti muusikud äratasid Poznanis suurt tähelepanu.

Loov Eesti leht Foto: Martin Saar

Foto: Martin Saar

ZERO°hüpikpood Viru keskuses.

Tallinna Loomeinkubaatori edu saladus on reaalne tugi ettevõtetele Anu Lõhmus, Tallinna E ttevõtlusinkubaatorid juhatuse liige

Tallinna Loomeinkubaator tähistas sel sügisel viiendat sünnipäeva. Kuigi loomeettevõtjatele mõeldud inkubaatori alguslugu ulatub juba 2006. aastasse, siis aastapäevaks loetakse ruumide valmimist Baltika kvartalis. Viie tegevusaasta jooksul on inkubatsioonis tuule tiibadesse saanud ligi 80 loomevaldkonna ettevõtet. 2012. aastal hoo sisse saanud Loomemajanduse Arenduskeskusel on kliente juba enam kui 100. Minijuubeliks on selge ka ettevõtete usalduse võitmise saladus – inkubaatoris pakutakse klientidele tuge reaalsete tugitegevuste näol. Lisaks programmili-

sele inkubatsioonipaketile saab igaüks neist individuaalselt täpselt nende vajadustele vastavat abi kuni agenditegevuseni välja. Eesti moedisain maailma Inkubaatori ja Loomemajanduse Arenduskeskuse üks eesmärk on üha rohkem pakkuda ettevõtjatele ekspordituge. Ükski ärimudel ja strateegia ei keskendu ainuüksi kodumaisele turule ning kliente leidub Eesti loomeettevõtjatele nii Euroopas kui ka kaugemalgi. Koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega presenteerib Tallinna Loomeinkubaator detsembrikuus Eesti rõiva-, ehte- ja nahadisainerite loomingut iga-aastasel Prantsusmaa moeinkubaatori Maisons de Mode poolt Roubaix’s korraldataval moenäitusel. Lille’i piirkonna suurimat moevaldkonna üritust külastab umbes 15 000 huvilist.

Tegemist on esimese Eesti moeloojate loomingu ühisesitlusega Prantsusmaal, mis annab hea võimaluse nii Eesti kui ka maailmas konkurentsivõimelist moekunsti ja kvaliteetset käsitööd viljeleva riigi tutvustamiseks ning uute ettevõtlus- ja kultuurisidemete loomiseks. Loomemajanduse Arenduskeskuse fookusprojektiks sel ja järgmisel aastal on moeekspordi programm, mille tulemusel viiakse kuni kümme andekat Eesti moe- ja aksessuaaridisainerit juulis toimuvale Berliini moenädalale. Programmis osalevad ettevõtjad on läbinud esimesed koolitused tõstmaks enda teadlikkust Saksamaa turust ning samuti täiustanud müügi- ja esitlusoskust. Järgnevad intensiivsed sessioonid valdkonna ekspertide ning Berliini moeturul tegutsenud moeettevõtluskonsultantidega.

Tartu Loomemajanduskeskus on muutunud atraktiivseks tõmbekeskuseks Reigo Kuivjõgi Tartu L o o m e m a j a n d u ske sku se juhataja

Oma senise tegutsemisajaga on Tartu Loomemajanduskeskusest saanud atraktiivne keskkond alustavatele loomeettevõtjatele, kultuurikorraldajatele, aga ka linlastele. Eelkõige on see oluline tõmbekeskus noortele ettevõtjatele, kes leiavad siit soodsa keskkonna, kus oma ettevõtet arendada ja uusi oskusi saada. Oleme ettevõtjatelt saanud tagasisidet, et suurem osa neist ei oleks oma ettevõtet loonudki, kui ei oleks olnud loomemajanduskeskust ja siinset keskkonda. Kõige rohkem hinnatakse lisaks igapäevasele

nõustamisele just seda sünergiat, mis siin ettevõtjate vahel tekib. Tartu Loomemajanduskeskuses on viie aasta jooksul äriplaani kaitsnud üle 100 ettevõtte, sellel sügisel stardib kümnes äriplaanikoolituse lend. Keskuse toetusel on üle 40 ettevõtte saanud kokku rohkem kui 200 000 eurot ettevõtluse alustamise toetust. Loomemajanduskeskuse juhtivateks valdkondadeks on viie aasta jooksul kujunenud film ja moedisain. Lisaks tegutseb keskuses veel maastikuarhitekte, tootedisainereid, graafilisi disainereid, arhitektuuribüroosid, fotograafe jpt ettevõtjaid. Siinsed ettevõtjad on keskuses tegutsedes olnud aktiivsed ja loomingulised ning pälvinud tunnustust nii Tartus, Eestis kui ka laiemalt. Rahvusvahelistel konkurssi-

del on saatnud edu nii disainereid kui ka filmitegijaid. Keskuse ettevõtjad on korraldanud ka rohkelt erinevaid üritusi: toimunud on 10 noore kunsti oksjonit, kaks suurejoonelist Antoniuse moeetendust, filmikonverentse, hulgaliselt kunstija disainilaatasid. Esimesed aastad möödusid remonditolmus, kui renoveeriti Kalevi tänava vanu maju. 2012. aastal sai majade kompleks Kalevi tänaval valmis ning noored ettevõtjad igati tänapäevase töökeskkonna. Lisaks Kalevi tänava majadele on keskuse hallata ka Antoniuse õue hooned Lutsu tänaval. Kõigis viies majas tegutseb üle 60 ettevõtte enam kui 100 töötajaga. Loomemajanduskeskuse tegutsemisruumis on ka kaks väliala: Kalevi tänava majade taga asuv park ning Antoniuse õu, kus koostöös kultuu-

Moedisaini showroom ZERO° Juba neljandat hooaega tegutseb Tallinnas Baltika k var talis showroom/moepood ZERO°, kus on tänavu esindatud enam kui 15 erinevat moebrändi. ZERO° tähistab detsembris oma teist sünnipäeva ning kasvavate müüginumbrite ning meediahuvi valguses võib tõdeda, et on suudetud luua koht, kuhu tahavad tulla nii disainerid kui ka Eesti moedisaini hindajad. Loomemajanduse Arenduskeskus jätkab ka oma igapäevast tööd loomeettevõtjate ärialase nõustamisega. LoomeBosoni paketiga liitunud loojal on võimalik kasutada nii Loomeinkubaatori kontaktibaasi, osa saada konsultatsioonidest kui ka ühisturundustegevustest. Samas on võrgustikuga oodatud ühinema ka teiste valdkondade ettevõtted, sest tekkiv sünergia aitab kõigil osalejatel areneda.

Tallinna Loomeinkubaator on ka tihedas koostöös Kultuurikatla arenduskeskusega, kus praegugi on erinevatel disaineritel võimalik käia oma tooteid prototüüpimas vastloodud MakerLabis. Loomeinkubaator laieneb kevadeks Täna tegutseb Tallinna Loomeinkubaator Baltika Kvartalis C-korpuse kolmel korrusel, kus ettevõtjad saavad üürida stuudiot või ateljeed. Kuna soovijaid on enam kui võimalusi, siis alates järgmise aasta varakevadest laienebki Loomeinkubaator ligi 400 m2 võrra, et rohkematele ettevõtetele ruumi jaguks. Üheks laienemise eesmärgiks on pakkuda projektipõhiseid tööruume start-up-kiirenditele ja tegutsemiskohta tootedisaineritele. Erineva valdkonna ettevõtete koostegutsemine Loomeinkubaa-

Foto: Tartu Loomemajanduskeskus

Tartu Loomemajanduskeskuse algatatud noorte kunstioksjonid on kujunenud väga edukateks.

toris on varemgi viinud uute ideedeni ning tekitanud edukaid disainer-insener-ärijuht-kooslusi. Seega annab enam stuudio- ja ateljeepinda võimaluse kasvatada ettevõtjate omavahelist kontaktvõrgustikku ja jõuda uute originaalsete ettevõtmisteni. Tallinna Loomeinkubaatoriga on läbi aastate olnud seotud moeloojad Xenia Joost, Lilli Jahilo, Kalle Aasamäe, Jaana Varkki, Liina Stein, Kaidi Kuur, Diana Arno, naha- ja kotidisainer Kadri Kruus, ehtebrändi New Vintage by Kriss looja Kriss Põldma, ehtekunstnikud Kärt Summatavet ja Kaia Saarna, toote- ja mööblidisainer Martin Saar, sisustusaksessuaaride brändi Valhalla Factory asutaja ja fotograaf Terje Talpsepp, meeste triiksärgibränd SWÄRK, klaasistuudio Annkris-Glass jpt. inkubaator.tallinn.ee rikorraldajatega toimub hulk häid kontserte ja festivale. Lisaks ettevõtjate korraldatavatele üritustele on linlased leidnud ka mitmel muul põhjusel tee loomemajanduskeskuse majadesse: küll ostma eesti disainitooteid disainipoodidest, tellima tooteid ja teenuseid disaineritelt, fotograafidelt, kunstnikelt või külastama populaarset kohvikut Spargel. Oma viiendat sünnipäeva tähistas loomemajanduskeskus septembri alguses disainipoe DI5AIN avamisega Tartu kaubamajas, kus müüakse nii loomemajanduskeskuse, Antoniuse õue kui ka teiste kohalike disainerite tooteid. Disainipoe valmimisel lõi kaasa suur osa meie loomeettevõtjaid, nii poe sisustamise, kujundamise, toodete valimise kui ka poe igapäevase töö korraldamise poole pealt. Poe loomine on üks parimaid näiteid loomemajanduskeskuses tekkivast sünergiast. Tulevikku vaadates on loomemajanduskeskus teinud ka suurt eeltööd filmifondi ja -stuudio rajamiseks, mille eesmärk on meelitada Tartusse rahvusvahelisi filmitegijaid. http://loovtartu.ee/lmk/

Loov Eesti leht

Loov Euroopa – kellele ja milleks?

Euroopa Liit investeerib kuue aasta jooksul Loov Euroopa programmi kaudu audiovisuaal- ja kultuurivaldkonda 1,46 miljardit eurot. Uus raamprogramm ühendab varem eraldi seisnud programmid „Kultuur”, „MEDIA” ja „MEDIA Mundus”. Loov Euroopa programmi alamprogrammide kohta saab infot Loov Eestist ning Eesti

Filmi Instituudist. Uue programmi eesmärk on suurendada kultuurija loomesektorite konkurentsivõimet, edendada kultuurija audiovisuaalteoste ning loovisikute piiriülest liikuvust, jõuda laiema publikuni nii Euroopas kui ka mujal ning soodustada innovatsiooni ja uute ärimudelite väljatöötamist.

Loov Euroopa Kultuur toetab kultuurikoostööd Tiiu Allikmäe Loov Euroopa Kultuur Ireen Alajõe Loov Euroopa praktikant Programmi eesmärk on toetada rahvusvahelist koostööd, võrgustikke, platvorme ja kirjandustõlkeid, et vahetada kogemusi, levitada teoseid ja koguda inspiratsiooni. Loov Euroopa kaudu soovib EL tutvustada Euroopa mitmekesisust ning ühist kultuuripärandit. Taotlejateks võivad olla juriidilised isikud, kes tegutsevad kultuuri- või loomesektoris ning on ametlikult tegutsenud vähemalt 2 aastat. Kultuurikoostööprojektid Selle alammeetme eesmärk on edendada Euroopa kultuuriorganisatsioonide koostööd. Kaasatakse eri riikide kultuuriasutusi soodustamaks riikidevahe-

list kunstiteoste jagamist, rahvusvaheliste rändnäituste kaudu laenule andmist ja võtmist, rahvusvahelisi vahetusprogramme, pikemaajalisi lähetusi ja residentuure. Toetused jagunevad väiksemahulisteks (selleks peab olema projektijuht ja vähemalt 2 partnerit programmis osalevatest riikidest; toetust saab taotleda kuni 200 000 eurot ja kuni 60% projekti eelarvest) ja suuremahulisteks (selleks peab olema projektijuht ja vähemalt 5 partnerit programmis osalevatest riikidest, toetust saab taotleda kuni 2 000 000 eurot ja kuni 50% projekti eelarvest). Aastatel 2014–2020 rahastatakse 250 000 loovisiku ja kultuurivaldkonna professionaali piiriülest koostööd. 2014. aastal said partneritena toetust: Eesti Disainerite Liit, Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseum, Eesti Rahvusarhiiv ja VAT Teater. Kirjandustõlked Kirjandustõlgete alammeetme eesmärk on soodustada EL-i väik-

semates keeltes ilmunud kirjandus levikut üle Euroopa. Toetuse kaudu on kirjastajatel suurem võimalus Euroopa kirjanduse tõlkimiseks, tutvustamiseks ja lugejaskonna laiendamiseks nii tavapäraste kui ka elektroonilise kanali kaudu. Rahastatakse ilukirjanduse tõlkimist ja sellega seotud reklaamitegevust kahes kategoorias: kaheaastased projektid ja raamlepingud. 2014. aastal esitati Eestist kolm projekti, millest edukaks osutus kirjastus Varrak. Võrgustike tööd Selle alammeetme eesmärk on aidata kultuurivaldkondadel kohaneda muutunud olukorraga ja tugevdada nende võimekust rahvusvahelisel areenil tegutsemiseks. Rahastatakse riiklike kultuuriorganisatsioonide võrgustikke, kes soovivad ühistest huvidest lähtuvalt koostööd teha. Aastatel 2014–2020 toetatakse kuni 25 projekti. Tänavu esitati kokku 58 taotlust, millest 22 lei-

dis toetust. Sellesse alamprogrammi Eestist juhtpartnerina toetuse taotlusi ei esitatud, küll aga on teada, et Eesti organisatsioonid saavad oma tegevuseks toetust suurte võrgustike liikmetena. Platvormide loomine Selle alammeetme eesmärk on innustada loovisikute ning teoste mobiilsust ja leida uusi talente. Platvormid aitavad suurendada nii osalevates riikides toimuvate Euroopa kultuuriürituste arvu kui ka nende mõju uuele publikule. Platvormid hõlmavad eri riikide organisatsioonide koostööd, mille raames toetatakse noorte kunstnike, muusikute, näitlejate, kirjanike väljaõpet ning loomingu tutvustust. Programm toetab kuue aasta jooksul 10–15 platvormi. Kogu info taotlustest, kriteeriumitest ning tähtaegadest leiad www.looveuroopa.ee. Hoogu juurde!

MEDIA alamprogramm toetab filmi- ja audiovisuaaltööstust Foto: F-Seitse OÜ

Joonisfilm OÜ

Katre Kajamäe Loov Euroopa MEDIA Loov Euroopa alaprogramm MEDIA toetab Euroopa Liidu filmi- ja audiovisuaaltööstuste toodetud sisu arendamist, levitamist ja promotsiooni. Selle eesmärk on Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurent sivõime tugevdamine ning toodangu rahvusvahelise levi hõlbustamine, et jõuda uue publikuni. Programmi kaudu plaanitakse toetada vähemalt 2000 kino ning umbes 800 filmi. Pika traditsiooniga MEDIA programm (akronüüm, mis tuleneb prantsuskeelsest väljendist „Mesures pour encourager le développement de l’industrie audiovisuelle” – audiovisuaaltööstuse arengut soodustavad meetmed) on 1991. aastast investeerinud 1,7 miljardit eurot filmide arendamisse, levitamisse, koolitusprogrammidesse ja innovatsiooni. Seda sihiga suurendada Euroopa filmi ja audiovisuaaltööstuse mitmekesisust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Milliseid tegevusi toetatakse? MEDIA põhikontseptsioon jätkub ka Loov Euroopa raamistikus: Euroopa Komisjon toetab filmitööstuse kahte suurt pealiini, milleks on tootmiseelne periood ja tootmisjärgne periood. Uue suunana toetatakse alates sellest aastast ka videomängude aren-

damist ja publiku kaasamise/ harimisega seotud projekte. AVsektori ettevõtetel ja organisatsioonidel on võimalik esitada taotlusi erinevatesse MEDIA voorudesse. Tootmiseelne periood • Arendustoetus filmiprojektidele • Arendustoetus mängudele • Täiendkoolitusprogrammide toetus • Filmiturgude toetus Tootmine • Kaastootmisfondide toetus • TV-levi toetus Tootmisjärgne periood • Kinolevi toetused levitajatele • Online-levi toetus

• Toetused müügiagentidele • Kinovõrgustike toetus • Filmifestivalide toetus • Publiku kaasamise projektide toetus Filmiprojektid ja interaktiivsed teosed Filmiprojektide ja interaktiivsete teoste arendustoetust saavad taotleda kõik professionaalsed filmitootmisettevõtted, kellel on ette näidata eelnev filmitootmise kogemus vähemalt ühe abikõlbliku teose näol. Oodatud on Euroopa dimensiooniga täispikad mängu-, anima- ja dokumentaalfilmiprojektid, nii traditsioonilised kui ka interaktiivsed. Arendusprojekti kestus võib olla 8–30 kuud.

Uus suund – publiku kaasamine Publiku kaasamine-harimine on uue Loov Euroopa programmi läbiv element. Näiteks on töö publikuga tugevalt integreeritud filmifestivalide toetusskeemi. Publiku kaasamise toetusskeemis on soositud loomingulised lahendused ja eksperimentaalsed mõtted, kuidas filme edastada uuenduslikel platvormidel ning võimalikult erinevates Euroopa riikides. Oodatud on näiteks projektid, millega tõstetakse publiku filmindusalast pädevust. Samuti on sobilikud üritused, mille raames pööratakse erilist tähelepanu teistes Euroopa riikides toodetud filmide näitamisele ja tutvustamisele mitmesuguste leviplatvormide abil.

Fotod MEDIA programmist toetust saanud filmidest.

Fot: Traumfabrik OÜ