J. Pohjonen
Lisa Eesti ohvitserid Soomes 1940–1941. Kas nõukogude salakuulajad?
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR (S)
Juha Pohjonen viitab oma ettekandes Eesti ohvitseride luurevõrgule Helsingis aastatel 1940–1941. Küsimus ei ole lõpuni selge tänini, ehkki sellele heidavad mõnevõrra valgust nii Soome kui Eesti arhiivides säilitatavad materjalid. Asi eeldab põhjalikumat uurimist, alljärgnevalt vaid lühike kokkuvõte lugeja esmase huvi rahuldamiseks. 20. mail 1941 koostas keegi Soome Riigipolitsei (edaspidi: Valpo) ametnik allkirjata memorandumi Eestist Soome põgenenud ja seal vangistatud isikute kohta. Ta kirjutas, et 20. maiks 1941 oli salaja Soome põgenenud 92 eestlast, kellest 10 olid sel ajal vahi all või Eestisse tagasi saadetud. Erilist tähelepanu pööras ta seitsmele Eesti ohvitserile nimetatud kümne hulgas, kelle kohta andis pikema ülevaate. Esimesena neist saabus 4. septembril 1940 „jänesena” Tallinn–Helsingi liinilaeval „Ruhno” Soome kapten Johannes Pedaja. Tema ülekuulamisel selgus, et „[…] Pedaja oli Soome saabunud nõukogude ametiisikute poolt saadetud luurajana, ehkki ta seda ülekuulamisel ei tunnistanud”. Valpo saatis Pedaja 6. septembril 1940 Eestisse tagasi. 24. detsembril 1940 saabus Mäkiluoto saarele kapten Arved Vaher ja 27. detsembril 1940 Kallbådagrundi majakalaevale major Albert Patska, kes tunnistasid ülekuulamisel, et on värvatud Nõukogude Liidu luure poolt ja salakuulamise eesmärgil Soome saadetud. Pärast seda vahistas Valpo ülekuulamiseks veel neli Eesti ohvitseri, kes olid varem Soome saabunud ja vahistatud, kuid Soome sõjaväeasutuste soovitusel vabaks lastud: 15. jaanuaril 1941 kolonel Elias (Ilja) Kasaku (tuli Soome 4. novembril 1940), 23. jaanuaril 1941 kolonel Konstantin Kanepi (tuli Soome 18. novembril 1940) ning 21. jaanuaril 1941 kolonelleitnant Georg Vaheri ja major Oskar Käbala (mõlemad tulid Soome 13. detsembril 1940). Järgnenud ülekuulamistel tunnistasid vahistatud ohvitserid üldiselt üles, et olid Soome saadetud nõukogude luure poolt. Kapten Arved Vaher pidi minema Soomest Varssavisse (mis oli sel ajal juba sakslaste poolt okupeeritud) ja organiseerima seal luurevõrgu Varssavis talle antavate täpsemate juhtnööride järgi. Ta oli 1939. a. lõpetanud magistrikraadiga lennunduse erialal Varssavi Polütehnilise Instituudi. Major Albert Patska pidi sõitma Soomest Rootsi „salakuulamise eesmärgil”. Major Patska vabastati pärast ülekuulamist, et kasutada teda Soome ja Rootsi sõjaväeluure poolt, kuid 17. veebruaril 1941 ta Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. The directory of the Student Body of the Tartu University in 1918–1944. Matrikel der Universität Tartu 1918–1944. Tartu Ülikool, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Teadusfond. Koostanud: Lauri Lindström, Toomas Hiio (töörühma juhid) jt. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994. Matriklinumber 4753.
93