Eduko uudiskiri nr 8

Page 1

1

Uudiskiri nr 8

Uudiskiri

nr 8 03/2015

IDEElaboratoorium / lk 8-10

Hariduse koostööpäevad/ lk 13-15

Õpilaste motiveerimisest/ lk 11-12

Didaktikakeskused/ lk 25-27


2

Sisukord

Uudiskiri nr 8

Sisukord Toimetaja veerg .................................................................. 3 Lõppenud on programmi viimane täisaasta

Uued raamatud..................................................................... 4 Valminud on uued muusikadidkatika- ja motivatsiooniõpikud

Õpitoodete konkurss...................................... ................. 5-7 Konkurss “Teeme tunni huvitavaks” osutus üle ootuste edukaks

Ideelaboratoorium......................................................... 8-10 Eksperimenta! raames toimus loovhariduse konverents

Meistriklass.................................................................... 11-12 Maarten Vansteenkiste õpetas õpilasi motiveerima

Hariduse koostööpäevad............................................ 13-15 Hariduse koostööpäevadel jagati parimaid praktikaid

ISATT konverents......................................................... 16-17 Konverentsil tutvustati hariduspraktikale oluliste uurimuste tulemusi

10 küsimust Eduko doktorandile............................. 18-19 Vastab Tartu Ülikooli doktorant Tiina Peterson

Uued õppekavad........................................................... 20-22 Tutvustame uusi paindlikke õppekavasid TÜ-s, TLÜ-s ja TTÜ-s

eDidaktikum.................................................................. 23-24 eDidaktikum on kasutamiseks valmis

Didaktikakeskused...................................................... 25-27 TLÜ Haridusinnovatsioonikeskusest TÜ haridusuuenduskeskusest

Programm Eduko Programm Eduko tegutseb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga, aastatel 2013-2015 lisandub üle 2 miljoni euro pedagoogide täienduskoolitusteks. Eesmärgi täitmise nimel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. SA Archimedes Eduko büroo Koidula 13a, 10125 Tallinn eduko.archimedes.ee eduko@archimedes.ee Tel 699 9396 Uudiskirja kaanefoto: Joonmeedia; toimetaja: Maarja Karjaherm


Uudiskiri nr 8

Toimetaja veerg

3

Toimetaja veerg Lõppenud on programmi viimane täisaasta, millega said läbi ka kuus aastat programmi tegevusi haridusteaduse ja õpetajakoolituse arendamise ning populariseerimise nimel, lihtsamalt öeldes tegevused 1-6. Tiina Anspal Eduko büroo juhataja Kindlasti ei olnud viimane aasta juba loorberitel puhkamise aasta. Käesolevast uudiskirjast leiate lugemist olulisemate 2014. aasta teise poolde jäänud tegevuste ja tulemuste kohta, mida jätkub lausa 27 lehele. Üheks läbivaks teemaks oli motivatsioon. Eesti keelde tõlgiti õppimist, õpetamist ja motivatsiooni käsitlev õpik. Professor Maarten Vansteenkiste tõi kuulajateni ühe olulise teadussuuna põhiseisukohad nii lihtsalt ja loogiliselt, nagu seda veel keegi teine pole varem teinud. Soovitan kõikidele võtta see aeg ja kuulata tema eestikeelse tõlke saanud loengu salvestust. Kaks suurt rahvusvahelist konverentsi võtsid kokku olulise teadustöö teooria ja praktika sidustamisel. Koolinoorte kaasagse kunsti tri-

ennaali Eksperimenta! juht Annely Köster pakkus Eduko Ideelaboratooriumi idee välja 2013. aastal kui ta töötas veel Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna. Väärt idee jõudis väärika teostuseni ning Eksperimenta! korraldamise eest tunnustati Annelyt ka Aasta Kultuuriteo auhinnaga. Rahvusvahelise õppmise ja õpetamise organisatsiooniga ISATT, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös korraldatud konverents “Teooria kohtub praktikaga: olulised küsimused õpetajatöös” võimaldas jagada programmi raames tehtud teadustööde tulemusi ka sellises formaadis. Üle ega ümber ei saa ka Hariduse koostööpäevadest, millega tähistasime oma pikaaegset edukat koostööd ülikoolidega. Ürituste sarja korraldamisel ja läbiviimisel lõid kaasa kõik partnerid ning nagu ikka, peitub just koostöös ka edu. Lähemalt saab lugeda lk. 13-15. Programmi populariseerimistegevustega tegelesid sel aastal eriti intensiivselt just partnerid. Tartu Ülikoolil valmis õpetajakoolitust tutvustav lehekülg http://www.ut.ee/et/opiopetajaks; Tallinna Ülikooli õpetajakoolitust reklaamiti

Foto: Liisa Lumiste

Facebookis. Ka teised ülikoolid koondasid ja uuendasid oma õpetajakoolituse-alast infot. Lisaks kajastab uudiskiri humanitaarainate valdkonnas tehtud õppekavaarendustööd, eDidaktikumi ning keskuse tööst ülevaate saamiseks anname sõna ka Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli didaktikakeskuste/kompetensikeskuste juhtidele. Meenutan veel, et Eduko uuringud ja analüüsid väärisid kohe päris oma uudiskirja (nr 7). Kes veel ei ole lugenud, siis see on tõesti väärt lugemismaterjal! Programmi pidulik lõpetamine toimub maikuus. Kaunist peagi saabuvat kevadet!


4

Uued raamatud

Uudiskiri nr 8

Valminud on kogumik „Muusikaõpetuse didaktika. Valik artikleid.“ Artiklite kogumiku koostamise eesmärgiks oli rikastada eestikeelset muusikadidaktikaalast lektüüri. Ainus kasutatav väärtteos, eesti muusikapedagoogika rajaja Riho Pätsi poolt kirjutatud “Muusikakasvatus üldhariduskoolis”, on ilmunud juba aastal 1962 (kordustrükid 1989 ja 2010). Seega oli ülim aeg koostada uus, traditsioonidele toetuv kuid innovaatilisi suundumusi arvestav muusikadidaktika õpik. “Muusikaõpetuse didaktika. Valik artikleid.” annab ülevaate üld- ja ainedidaktikast - näiteks kuidas käsitleda muusikaõpetuse tunnis laulmist, muusikalugu, muusika kuulamist, omaloomingut või kuidas õpetada plokkflööti muusikaõpetuse tunnis. Samuti leiavad põhjalikku süüvimist Z. Kodaly muusikahariduskontseptsioon, Orff-pedagoogika ning esmakordselt

eesti õppekirjanduses ka E. Jaques-Dalcroze`i ning S. Suzuki pedagoogilised põhimõtted. Lisaks praktilistele didaktilistele nõuannetele visioneeritakse muusikahariduse ja muusikaõpetajakoolituse suundumusi. Kogumik on illustreeritud rohkete näidetega õpetamissituatsioonidest ning repertuaarist. Kogumiku autoriteks on valdkonna väljapaistvaimad didaktikud Anu Sepp, Monika Pullerits, Kadi Härma, Ene Kangron, Inge Raudsepp, Kristi Kiilu ning väga mitmekülgsete kogemustega õppejõud-praktikud Mall Ney, Anne Ermast, Kaja Kaus ja Karmen Kääramees. Lähtealuse ülddidaktikast aine- ehk muusikadidaktikasse sisenemisele annab kasvatusteadlane Urve Läänemets. (Toim: Kristi Kiilu ja Anu Sepp)

Ilmus J. Brophy „Kuidas õpilasi motiveerida. Käsiraamat õpetajatele“ Kuigi motiveeriva õpikeskkonna loomine on õpetaja töö üks olulisemaid ülesandeid ning teemat käsitletakse õpetajate esmaning täienduskoolituses laialdaselt, ei olnud siiani ilmunud sel teemal ühtki korralikku eestikeelset õpikut, mida õppijatele soovitada. Programmi abil on see tühimik täidetud. Originaalis inglise keeles ilmunud õpiku autor on rahvusvaheliselt tunnustatud õppimise ja õpetamise uurija Jere Brophy, kes käsitleb oma raamatus õppimist, õpetamist ja õpikeskkonna loomist ülikooli sobivalt teaduslikult, kuid siiski rohkete rakenduslike näidetega illustreeritult ning piisava üldistusastmega. Raamatu on tõlkinud ja toimetanud kasvatusteaduste ja psühholoogia valdkonda hästi

tundvad inimesed, mistõttu ei pea kahtlema tõlke pädevuses. Raamatut trükiti kirjastuse Routledge nõusolekul 500 eksemplari tasuta jagamiseks. Neist enamus on kättesaadav Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli raamatukogudes. Lisaks on raamatud saadetud iga maakonnakeskuse ja suurema linna raamatukokku. Kahjuks ei lubanud litsents sel korral raamatut pdf-na levitada. Küll aga on võimalik tutvuda selle sisukorraga ning laenutada raamat siis endale sobivast raamatukogust. Loodame, et õpik leiab tänulikke kasutajaid nii õpetajakoolituses kui tegevõpetajate seas. Aitäh tõlkijale ja toimetajale! (Toim: Tiina Anspal)


Uudiskiri nr 8

Õpitoodete konkurss

5

Õpitoodete konkurss „Teeme tunni huvitavaks!“ kujunes üle ootuste edukaks* Kokku esitati 94 tööd, mille hulgas oli päris uusi töid, uuendatud vanu, ainult ühele õppeainele, aga ka lõimingule keskendunud töid. Palju oli tehnoloogia rakendamisele suunatud õpitooteid. Tutvustame nüüd mõningaid auhinnatud töid. Tiina Anspal, Eduko büroo juhataja Hanna-Stiina Pärnaste, õpitoodete konkursi projektijuht Loovuse ja kõnearenduse eriauhinna pälvis laste jutustamisoskuse arendamiseks valmis-

tatud animeeritud pildiseeria. See tähendab, et laps jälgib staatilise pildi asemel liikuvat videopilti, mida ta saab omalt poolt mõjutada, rääkides seejuures, mis toimub. Autorid Kristina Tupits, Marie Pajo ja Kati Mäesaar ütlevad, et tegemist on autismispektri häirega õpilastele tehtud õppematerjaliga, mis muudab piltide järgi jutustamise lapsele tunduvalt kergemaks. Töö juures võlus ka see, et autorid olid eelnevalt põhjalikult tutvunud lugemisalase teaduskirjandusega ning teadsid väga hästi animeeritud pildiseeriate mõju ja võimalusi. Oleks selliseid õppematerjale vaid rohkem! Kuigi töö on suunatud autismispektriga lastele, saaks seda ideed edasi arendades

Animeeritud pildi järgi jutustamine - autorid Kristina Tupits, Marie Pajo ja Kati Mäesaar.

Fotod: Eduko


6 kasutada ka tavaklassides või kodus laste jutustamisoskuse arendamiseks.

Kuidas tekib tolm? Eriauhinna „Lihtne ja tõhus“ pälvinud töö „Kuidas teha veeriseid“ oli eelnevast vägagi erinev, sisaldades vaid üht lihtsat, kuid tõhusat nippi. Viljandi huvikooli loodusringi õpetaja Peep Tobreluts selgitab oma töös lihtsate näidete abil väikestele lastele, kuidas tekib kruus, liiv ja tolm. Selleks võtab ta purgi, paneb sinna sisse suhkrutükid ning laseb lastel siis purki pikema aja jooksul raputada. Väga nutikas lahendus abstraktse protsessi selgitamiseks nii päris väikestele kui miks mitte ka vanemates klassides meeldetuletamiseks.

Tark sein Väikesest Konguta koolist laekus võistlusele lausa kaheksa tööd, mis keskendusid kogu koolimaja õpikeskkonna kujundamisele. Töö „Tark sein“ , mille esitas võistlusele klassiõpetaja Astrid Külaots, hakkas silma oma laiaulatuslike kasutusvõimalustega. Väga lihtsate vahenditega loodud seinal on erinevad geomeetrilised kujundid, mida saab kasutada nii matemaatikas kui ka teiste ainete tundides. Tark sein kasvab koos lastega – esmalt võib õppida ringi, siis kella, hiljem juba valemeid, mis võib kogu teema käsitlemise ajaks seinale jätta. Kuigi lisamaterjalide riputamist klassiruumi seintele kohtab tihti, on Konguta kooli targa seina võimalused ehk paljudel veel kasutamata.

Uudiskiri nr 8

mängu „Täheloomad“, mis aitab lapsel korraga õppida nii trüki- kui ka kirjatäht. Peagi on see mäng leitav juba poelettidelt. Samade autorite poolt koostatud “Vikerkaareraamat“ on programmi kodulehelt alla laaditav kõikidele huvilistele.

Kunst reklaamis Põhikooli kolmandale ja gümnaasiumiastmele suunatud töödest sai humanitaarvaldkonnas preemia õpistsenaarium „Kunstiteos kaasaegses reklaamis“. Töö autor Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja Jüri Mäemat on selles töös sidunud meisterlikult vana ja uue, kunsti ja reklaami, luues huvitava stsenaariumiga tunni kava. Tunni käigus otsivad õpilased internetist mõne konkreetse kunstivoolu (tema näites impressionistlikus stiilis) maali, mida seejärel töödeldakse ja kujundatakse ümber reklaamiks ning seejärel esitletakse. Autor toob välja soovitusi ka teema edasiarendamiseks ja lõimimiseks teiste valdkondadega. *Käesolev artikkel ilmub ka 13.03.2015 Õpetajate Lehes

Täheloomad Esimeses kooliastmes ja lasteaias kasutamiseks esitati nii palju häid töid, et päris keeruline oli neist parimaid leida. Kõrgelt hinnati

Kust tulevad kruus, liiv ja tolm? Õpetaja Peep Tobreluts selgitab seda suhkrutükkide abil.


7

Uudiskiri nr 8

Jüri Mäemati õpilase Karmen Teesi plakat, mille tegemisel on eeskuju võetud impressionistlikust maalikunstist.

Õpime tantsides

Aitäh kaasalööjatele

Liikumise eripreemia pälvis töö „Ainetunnid loovtantsu kaudu“. Selle autorid pakuvad välja õppeaineid-teemasid, mida saaks õppida loovtantsu kaudu. Esitatud videos oli õppeaineks füüsika ja töö oli heaks näiteks, kui loovalt on võimalik ka reaalainete õpetamisele läheneda. Kõigi auhinna pälvinud töödega saab tutvuda programmi Eduko kodulehe vahendusel. Auhinnata jäänud, kuid samuti häid töid võib otsida ka Koolielu.ee portaalist, kuhu soovitasime autoritel oma töid üles panna.

Õpitoodete konkursi „Teeme tunni huvitavaks!“ korraldas SA Archimedes Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel koostöös Huvitava Kooli ning Tallinna ja Tartu ülikooliga. Eesmärk oli luua, koguda ja levitada õppimist toetavaid metoodikaid ja õppevara (nn õpitooted), mille kasutamine muudab koolitunni õpilaste jaoks huvitavamaks ning ka tõhusamaks. Vähem oluliseks ei peetud ka uusi kontakte inimestega, kes tundide huvitavaks muutmisesse oma aega ja energiat panustavad.


8

Ideelaboratoorium

Uudiskiri nr 8

Eduko IDEElaboratoorium 2014. Fookus: HIND->HINDAMINE Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! raames toimus 24. – 25. oktoobril 2014. a. loovhariduse konverents Eduko IDEElaboratoorium, mis tõi kokku hariduse eksperdid, õpetajad, teadlased, kunstnikud ja õpilased meilt ja mujalt. Esimese päeva fookus oli õpetamise kunst ja teise päeva fookus hindamise kunst. Annely Köster Eksperimenta! direktor IDEElaboratoorium tõestas taas, et õpetamise sisukamaks, efektiivsemaks ja põnevamaks muutmiseks leidub nii meil kui piiri taga palju positiivseid ning järgimistväärivaid

Osalejad Tomaz Zupancici töötoas

praktikaid, mida tullakse meeleldi ka kolleegidega jagama. Hindamine on teema, millele vähemasti loovainete kontekstis ei taheta eriti tähelepanu ega tähendust omistada. Raskustele vaatamata õnnestus minu hinnangul just hindamise päev eriti hästi – päeva juhatas sisse Maria Jürimäe (EST) ettekanne õppimist toetavast hindamisest, mis rõhutas õpilaste ja õpetaja sisuka koostöö olulisust ning seda, et “õpetaja pole see, kes õpetab, vaid ainult see, kellelt õpitakse”. Ehk siis, oluline ei ole see, et õpetaja on õpetanud, vaid et õpilane on mõistnud ja õppinud ning õpetaja on seda ka märganud. Kujundava hindamise ideoloogiaettekandele järgnes selle praktilist rakendust tutvustav esitlus Teresa Eca’lt (POR), kes tegi puust ja punaseks, kuidas portfoolio kui

Fotod: Annely Köster


Uudiskiri nr 8

Ideelaboratoorium

hindamismeetod panna õpilaste arengu käsutusse ja kuidas selle abil refleksioonioskust toetada. Teresa rõhutas, et äärmiselt oluline on selge eesmärgistamine, miks mingit portfooliot koostatakse – on see õpilase arengu dokumenteerimiseks ja analüüsimiseks, mingi konkreetse oskuse demonstreerimiseks või kandideerimiseks näitusele/kõrgkooli. Kui fookus on paigas, töötab portfoolio hindamismeetodina hästi ja ei vaju laiali. Ettekanne kinnistas ja aitas paremini mõista juba eelmisel päeval kuuldud Edna Vahteri (EST) esitlust õpimapi kasutamisest igapäevases õppetöös rahvusvahelises koolis. Ann Donald (CAN) pani meid mõtlema, kas ja kuidas korraldada lõpueksamit kunsti aines Ontario osariigi kogemuse näitel. Ühest küljest on mõte ahvatlev ja õpilaste tööde näited (millest osa oli ka E! näitusel esitatud) lihtsalt imetlusväärsed oma taseme ja sügavuse poolest, teisalt aga tekitas unifitseeritud hindamimeetod ka palju küsimusi… Maris Kilmi (EST) tõestas, et Maria Jürimäe kujundava hindamise ideoloogia on praktikas täiesti rakendatav ja et hinnata saab ka numbriliselt hindamata RAM kooli näitel, kus peetakse võrdselt oluliseks nii õpilase teadmisi, pingutust kui reaalset arengut. Tunnis antakse suuline tagasiside ja hiljem fikseeritakse olulisemad punktid kirjalikus hinnangus – nii teab nii õpilane kui ka lapsevanem mida, miks ja kuidas hinnati, mis on hästi ja kuhu enam panustama peaks. Tomaz Zupancic (SLO) tutvustas esmalt erinevaid hindamiskäsitlusi ning pani seejärel kõik osalejad aktiivselt tööle, viies kohapeal läbi E! teoste hindamise töötoa. Selgus, et… kunstiõpetuses jääb vaatamata kogu objektiivsuse püüdlusele siiski päris palju ruumi ka subjektiivsusele ja maitse küsimustele. Eri hindamisrühmade tulemused olid antud prak-

9

tilises töötoas vägagi erinevad ja seda ühtsetele kriteeriumitele vaatamata. Nii et küsimus, kuidas tagada objektiivsus ja õpilaste arengu toetamine, jäi endiselt ühese vastuseta. Võimalikke vastuseid küsimusele, miks ekspertrühmadel läks nagu läks, pakkus Heie Treier (EST), kes oma ettekandes avas äärmise selgusega kuraatori, kriitiku, kunstiajaloolase, kunstniku ja pedagoogi positsioonide erinevust, kui jutuks on kunsti(õpetuse) hindamine. Heie rõhutas, et hea õpetaja on pigem kunstnik kui kriitik, kuna ta fookus on tulevikul ja potensiaalil, mitte minevikul või isegi reaalajal. Päeva lõpetas superstaar James Elkins (USA), kes talle omasel moel normaliseeris kogu eelneva, näidates, et samad probleemid (kunstihariduses ei taha keegi hindamisest rääkida ega seda süstematiseerida) on kõikjal ning tutvustas Chicago ülikooli käimasolevat hindamise uurimisprojekti, universaalsusele püüdlevaid hindamiskriteeriumeid ning võimalikke karisid.

Maria Jürimäe


10

Ideelaboratoorium

Uudiskiri nr 8

IDEElaboratoorium arvudes ja pildis 33 esinejat 9 riigist (Eesti, Läti, Portugal, Kanada, Iirimaa, Sloveenia, USA, Brasiilia,

Suurbritannia), 31 erinevat ettekannet, 163 osalejat 24. oktoobril ja toobril.

131 osalejat 25. ok-

Järelsündmus: prof. James Elkinsi loeng “Current unresolved problems in the

global history of art” EKA-s 27. oktoobril, 38 osalejat.

Ideelaboratooriumist tegi kokkuvõtlikud joonistused Joonmeedia.

Fotod: Joonmeedia


Uudiskiri nr 8

Meistriklass

11

Kuidas õpilasi (ja ka iseennast) motiveerida? 28.-29. oktoobril 2014 külastas Eestit Eduko programmi toel Belgia Genfi Ülikooli professor Maarten Vansteenkiste. Tiina Anspal Eduko büroo juhataja Professor Maarten Vansteenkiste on enesemääratlusteooria (self-determination theory (SDT)) üks rajajatest ja edasiarendajatest Euroopas. Ta huvitub eelkõige sellest, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad ehk mis neid motiveerib. Näiteks kas mõned motiivid ja eesmärgid on rohkem seotud sujuva-

ma identiteedi arenguga, paremate tulemuste ja isikliku heaoluga kui teised. Samuti sellest kuidas sotsiaalne keskkond, näiteks õpetajad, lapsevanemad jt saavad inimese motivatsiooni mõjutada. Ta on avaldanud 149 publikatsiooni, mida on tsiteeritud üle 2000 korra. Professor Vansteenkiste pidas avaliku loengu „Mustivation or wantivation: The Role of teachers as motivating coaches” ning viis läbi meistriklassi “Promoting engagement in students: The nurturing role of basic psychological need satisfaction”. Loeng salvestati ning on koos eestikeelsete subtiitritega järelkuulatav Youtube’is.

Kommentaar Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi dotsent Katrin Poom-Valickiselt Kuidas sattus professor Maarten Vansteenkiste Eestisse? Maarten Vaansteenkiste oli 2011 aastal EARLI konverentsi üks peaesinejatest. Teda tutvustati kui enesemääratlemise teooria Euroopasse toojat ning valdkonna juhtivat teadlast. Peaettekanne teemal „Dynamics of Autonomy and Control and Optimal Learning: Quality of Motivation Matters“ oli väga huvitav ning kõrvu jäi tema lause, et ta mitte ainult ei ole uurija, vaid viib tegevõpetajatele läbi ka töötubasid, kuidas kõike seda koolipraktikas rakendada. Siit tekkis soov kutsuda professor Vansteenkiste Eestisse, sest õpimotivatsioon ja selle toetamine on õppeprotsessi üks võtmeküsimusi. Mis on enesmääratlemise teooria, millele professor Vansteenkiste nii uuringutes kui

koolitustes toetub? Edward L. Deci ja Richard M. Ryan´i poolt välja töötatud enesemääratlemise teooria keskseks küsimuseks on lihtsustatult see, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad ehk mis on need sisemised ja välised põhjused, mis meie käitumist mõjutavad. Enesemääratlemise teooria järgi on inimesed arengule orienteeritud aktiivsed organismid. Inimeste valmidus otsida uudsust ja väljakutset, areneda ja õppida, saab avalduda, kui keskkond võimaldab kaasasündinud psühholoogiliste vajaduste rahuldamist, milleks on vajadus kompetentsustunde järele, seotuse vajadus ja autonoomia ehk enesemääratlemise vajadus (vt http://www.selfdeterminationtheory. org/). Pakkudes inimesele psühholoogiliste vajaduste rahuldamise võimalusi, saab


12

Meistriklass

mõjutada inimese seesmise motivatsiooni avaldumist, kuid ainult autonoomiavajaduse rahuldamine, võimaldab inimesel tunda end ennastmääratlevana, mitte kontrollituna. Mis toimus loengus ja meistriklassis? Genti ülikooli professor Marten Vansteenkiste on rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlane, millest annab tunnistust tema publitseerimisvõimekus (vt http://www.vopspsy. ugent.be/en/developmental-psychology/95maarten-vansteenkiste.html), kuid lisaks sellele on tal ka suurepärane oskus uuringute tulemused ja teoreetilised teadmised tõlkida praktikute keelde, muuta need lihtsaks, arusaadavaks ja rakenduslikuks. See on oskus, millest haridusvaldkonnas tihti puudust tuntakse ning mistõttu jäävad praktikute jaoks uuringud ja teooriad millekski, millel tihti praktilist väärtust ei nähta. Loengus ja meistriklassis sai kogeda vastupidist ehk seda, et hea teooria on tõesti väga praktiline. Läbi praktiliste harjutuste ja näidete avati enesemääratlemise teooria ning eri tüüpi motivatsiooni olemus. Õpiti, kuidas olla enam autonoomiat toetav õpetaja ja vähendada kontrollivat õpetamisstiil, kuidas alustada tundi, toetada koostegemist ja hoida ülal õpi-

Maarten Vansteenkiste meistriklass

Uudiskiri nr 8

huvi. Saime teada, millised on väljendid õpetaja sõnavaras, mis toetavad kontrollivat õpetamisstiili ja mida tasuks vältida ning milline on autonoomiat toetav sõnavara. Samas ei tähenda autonoomiat toetav klassiruum kaost ja reeglid, kokkulepped on ka siin olulised. Kuidas neid sõlmida ja kuidas reageerida, kui reegleid rikutakse olid samuti teemad, mida meistriklassis käsitleti. Võib vaid loota, et loengus ja meistriklassis tutvustatud ideed sellest, kuidas toetada õppija baasvajadusi ning muuta õpetamine enam autonoomiat toetavaks levivad ning muudavad nii õpetamise kui õppimise enam rahuldust pakkuvamaks.

Fotod: Tiina Anspal


Uudiskiri nr 8

Hariduse koostööpäevad

13

Hariduse koostööpäevadel jagati parimaid praktikaid Kahel novembrikuu päeval said TÜ Narva Kolledžis ja TTÜ innovatsioonikeskuses Mektory kokku haridustöötajad. Õpetajad ja koolijuhid, koolitajad ja ametnikud. Hariduse koostööpäevade raames jagati kaasaegse kooli parimaid praktikaid. Lapsevanematele ja lastele toimusid seminarid ja töötoad Mektorys ja Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuses. Järgnevalt teen ülevaate koostööpäevadel toimunust digitehnoloogia perspektiivist. Mereli Kivi Hariduse koostööpäevade projektijuht, Publicon OÜ Lastekirjanik Ilmar Tomusk kirjutas viimati Õpetajate Lehes sellest, kuidas õpetajate ja lapsevanematega suheldes jääb mulje, et asju mis lapsi nutisuhtluse ja sotsiaalvõrgustike kõrval kõnetavad jääb üha vähemaks ning mis peamine, elav ja loomulik uudishimu kipub põhikooli ajaks kaduma. Hariduse koostööpäevade raames toimunud töötubade, arutelude ning saadud tagasiside põhjal julgen öelda, et uudishimul on lootust. Jah, osalt säilitavad lootust needsamad nutiseadmed. Asjata ei tegeleta koolides digipöördega, asjata ei otsita vastust küsimusele – kuidas muutuda kasutajast loojaks. Olen pigem selles paadis, kus nähakse infotehnoloogias õppimise võimalust, mitte selle kadu. Enam säilitab lootust see, et hariduse koostööpäevade perepäevadel olid võrdväärselt populaarsed töötoad nii nutiseadmete kasutamine õppetöös kui ka kehapilli mängimine ja tänapäevaste vahenditega käsitöötunnid ehk

loovustoad. Nutiseadmetega looduse avastamine, mida viis läbi Tartu Keskkonnahariduskeskus, panid silmad särama nii lastel kui lapsevanematel. Haridustöötajatele suunatud valikus osutusid infotehnoloogia töötubadega samaväärselt või veelgi enam populaarseks loovuse arendamise ning läbi mängu kaasamise töötoad.

Digikultuur hariduse osaks Eesti elukestva õppe strateegia 2020 näeb ette digikultuuri integreerimise õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades. Hariduse koostööpäevadel käsitleti infotehnoloogia kasutamist õppetöös ja selle võimalusi nii perepäevadel kui haridustöötajate seminaridel. Võtmeks see, kuidas muutuda kasutajast loojaks ehk millised on võimalused infotehnoloogia abil õpikeskkonna ja õppevahendite mitmekesistamisel. Ühiste arutelude, ettekannete ja töötubade põhjal oli selgelt näha, et digitaalne lõhe on siiski veel üsna suur. On koole, kus on põhiküsimuseks see, kuidas õpetada ja motiveerida õpetajaid infotehnoloogiat igapäevatöös rakendama. Samas on palju neid haridusasutusi, kus ollakse penikoormasammude võrra ees ning kus juba nii õpetajad kui õpilased tegelevad uute õpirakenduste loomisega arvutis ja nutiseadmetes. Kas nutiseadmete kasutamine koolitunnis aitab õppida või on pigem segav faktor? See oli üks diskussiooni põhiteemasid. Mõistetavad mureküsimused auditooriumist puudutasid näiteks seda, kuidas tagada, et õpilane tunnis nutiseadmega just õppetööga tegeleb, mitte ei lase ennast segada sotsiaalmeedial


14

Hariduse koostööpäevad

või muudel meelelahutust pakkuvatel rakendustel. Praktikute seas oli seejuures kaks erinevat lähenemist. Tartu Erakoolis on iPadid koolis olemas ning need on õpilastele tundides kasutamiseks häälestatud just selliselt, et seadmes töötavad rakendused ja nende võimalused on mõeldud eelkõige ainetundidest lähtuvalt. Konguta kool tõi kõrvale kogemuse, kus seadmeid ei oma kool vaid kõik õpilased tulevad tundi enda nutiseadmega. See tähendab, et ühel juhul on seadme häälestusega segavate faktorite risk maha võetud, teisel juhul mitte. Lisaks kaasneb isiklike seadmete kasutamise puhul probleem, et seadmete funktsionaalsus on erinev, platvormid on erinevad ning õpetajal ei ole tõenäoliselt aega tunni jooksul kõiki seadmetest tulenevaid probleeme lahendada. Tulemuslikkusega olid aga rahul mõlemad koolid. Teine samaväärselt muret tekitav küsimus auditooriumist puudutas seda, kuidas julgustada õpetajaid infotehnoloogiat kasutama, kui nende endi oskused kipuvad vahel õpilaste omadele alla jääma? Tartu Erakool tõi oluliste aspektidena välja selle, et koolis peaks kindlasti olema tugipersonal, spetsialist kes õpetajal seadmeid ette valmistada aitab, tõrgete korral appi tõttab ning küsimuste ja kahtluste korral mured maha võtab. Konguta kool lisas omaltpoolt hea kogemusliku näite – infotehnoloogiaga tuleb sõbraks saada samm-sammult ning julgustada ja inspireerida tuleb kõigil tasemetel. Eeskuju ja väikestest kogemustest saadav eduelamus on nakkav.

Digikultuur hariduse osaks Osalejate tagasiside põhjal andsid töötoad inspiratsiooni ja sütitasid paljudes uudishimu. Paljud leidsid, et teiste kogemusest lugemine on üks asi, praktiline kaasategemine hoopis teine. Edutunne, mis sünnib teadmisega

Uudiskiri nr 8

Fotod: Mereli Kivi

“ma saan hakkama” või “ka nii on võimalik”, julgustab osalenute sõnul oma igapäevatöös uusi lahendusi otsima. Kogetu põhjal usun, et digikultuur jõuab meie haridusasutustesse järjest enam ning muutub hariduse lahutamatuks osaks. Ühtlasi usun, et kogemuse kasvamisega saab infotehnoloogiast õpetaja abivahend, mitte lisakoormus. Nii perepäevadelt kui haridustöötajate seminaridest jäi kõlama mitu soovitust: • Lapsevanemad peaksid lapsele arvuti kätteandmise asemel olema nõuandjaks ja abiliseks, et arvutisse satuks enim arendavaid ja haridust toetavaid rakendusi ja funktsionaalsust. • Õpetajad ei peaks kartma õpilastest rumalamad näida, ka ebaõnnestumine õpetab. • Kui uuele põlvkonnale on omasem e-raamat, digitaalsed andmekogud ning nutiseadmed, siis tuleb need panna ühiselt tööle parema hariduse huvides. Viimasele soovitusele on eriti hea näide Konguta kooli Juku Akadeemia. Õpilaste teaduskonverentsidel tehakse väga sisukaid ettekandeid ja õpitakse selle käigus ka esinemisoskusi. Paljude erinevate blogide kaudu liigub infot, mis aitab lapsevanematel olla kooli


Uudiskiri nr 8

Hariduse koostööpäevad

argipäevaga kursis märksa enam kui vaid regulaarsete lapsevanemate koosolekute kaudu. Aga mis peamine – infotehnoloogia kasutamise kõrval on rida teisi teadust populariseerivaid ja kooli ning kodu koostööd elavdavaid ühistegevusi ja avastusretkesid. Hariduse koostööpäevadel leiti ühiste arutelude käigus just seda, et kogu “aur” ei tohiks minna infotehnoloogia võimaluste ärakasutamisele. Selle kõrval vähemalt sama tähtis on laste loovuse ja analüüsioskuse arendamine. Olulistest märksõnadest jäi kõlama veel tunnustamine. Leiti, et tunnustamist vajavad nii

15

õpilased kui õpetajad. Kuid ka siin oli oponente, kes leidsid, et noore inimese enesekindlus ja soov pingutada ei saa sündida vaid teiste kiituse toel. Ning mis peamine – uudishimu. Selle peavad üles leidma nii õpetajad kui õpilased, et õppida elukestvalt. Selle juures meenus minu keskkooliaegne emakeele õpetaja. 64-aastasena pensionile jäädes lubas ta, et õpib igal järgmisel elupäeval midagi uut. Midagi, mida ta seni ei ole teadnud, osanud või saanud teha. Vaid nii, ütles ta, on võimalik vältida vaimselt vananemist. Uudishimu ja uue õppimist!

Kommentaar Eduko büroo juhatajalt Tiina Anspalilt Hariduse koostööpäevade mõte sündis 2013. aasta sügisel kui arutasime partneritevahelisel kohtumisel 2014. aasta plaane. Ülikoolidel oli palju huvitavaid mõtteid ning osalejate üks ülesanne oli välja pakkuda mida me saaksime ja võiksime koos teha, et see tegevus sellest koostööst võidaks. Didaktikamess, nagu me seda mõtet sel hetkel kutsusime, seda oli. Mõte haaras kõiki kaasa ja hakkas kiirelt edenema. Kevadsemestri jooksul valmis koostöös partneritega ja Publicon OÜ kaasabil koostööpäevade kava ning alustasi-

me esinejate ja ruumide otsimisega. Hariduse koostööpäevade raames pidasime nii konverentsi kui korraldasime õpitoodete konkurssi. Kokku osales erinevatel päevadel ligi 1000 inimest. Eriti edukaks ja edasiarendamist väärivaks formaadiks võiks pidada perepäevi, millesarnaseid üritusi tundub, et vajatakse, kuid eriti ei korraldata. Minu siiras tänu kõikidele, kes koostööpäevade elluviimisele oma panuse andsid! http://koostoopaevad.archimedes.ee/


16

ISATT konverents

Uudiskiri nr 8

ISATT konverents: teooria kohtub praktikaga 21. novembril toimus Tartus Hariduse koostööpäevade raames rahvusvaheline konverents „Teooria kohtub praktikaga: olulised küsimused õpetajatöös“. Konverentsi eesmärgiks oli tutvustada hariduspraktikale oluliste uuringute tulemusi ja aidata tõstatada koolipraktikast tulenevaid uurimist vajavaid teemasid. Tiina Anspal Eduko büroo juhataja Eduko programmi partnerid ehk õpetajakoolitust pakkuvad ülikoolid on viimasel kuuel aastal keskendunud haridusvaldkonna teadus- ja arendustööle ning koostööle õpetajahariduse osapoolte vahel. Sealhulgas on fookuses olnud just õpetajakoolituse korraldus ning õppekavade arendustöö selleks,

Joonmeedia jäädvustas konverentsi sisu läbi joonistuste.

et teooria ja praktika oleks õpetajakoolituse õpingutes sidustatud ning toetaksid parimal moel noore õpetaja arengut. Konverentsi seitsmest paralleelsessioonist kolmes esitati programmi raames toimunud uurimistöö tulemusi. Tutvustati viimastel aastatel Eestis ja mujal maailmas õpetajahariduse arendamise eesmärgil läbi viidud uurimusi: käsitleti nii koolikiusamisest, õpetajate professionaalset arengut kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat õpetamise ja õppimise kontekstis. Abstraktide raamatuga saab tutvuda koostööpäevade kodulehel. Konverentsil osales 130 haridustöötajat, sh õpetajad, õppejõud peamiselt Eestist, kuid osalejaid oli ka Portugalist, Soomest ja USA-st. Suur rõõm oli tervitada Eestis rahvusvahelisi suurnimesid. Ettekande tegi professor Cheryl Graig (USA ), kes on tunnustatud õpetamise ja õpetajakoolituse õppekava

Fotod: Joonmeedia


Uudiskiri nr 8

ISATT konverents

valdkonna teadlane, sh 2010. aasta Ameerika haridusuuringute assotsiatsiooni (American Educational Research Association) õppekava osakonna elutööpreemia laureaat. Samuti esines professor Maria A. Flores Portugalist, kes on rahvusvahelise õppimise ja õpetamise assotsiatsiooni käesoleva aasta eesistuja, teadlane ja õpetajakoolitaja, kelle teadustöö on keskendunud õpetaja identiteedi arengule.

17

Eestlastest pidas palju kõneainet pakkunud ettekande otseõppest professor Jaan Kõrgesaar Tartu Ülikoolist. Konverentsiga märgiti rahvusvahelise õppimise ja õpetamise assotsiatsiooni International Study Association on Teachers and Teaching (ISATT) (www.isatt.org) laienemist Eestisse.

ISATT konverents


18

Doktorant

Uudiskiri nr 8

10 küsimust Eduko doktorandile

Tiina Tartu Ülikooli haridusteaduste doktorant

Miks astusid haridusteaduse doktorantuuri? Huvitas koolieelsete lasteasutuste õpetajate professionaalsuse küsimus, samuti tahtsin põhjalikumalt uurida antud teemat Euroopa Liidu kontekstis, leida häid lahendusi Eestile. Doktorantuur annab laiema pildi teadusmaailmast ja võimaldab süsteemsemalt läheneda erinevatele valdkondadele, see on väga hea enesearendamise võimalus. Milline on õnnelik doktorant? Õnnelik doktorant tunneb rõõmu väljakutsetest ja uutest huvitavatest teaduslikest vaatenurkadest, samuti koostööst teiste doktorantidega nii Eestis kui väljaspool.

Foto: Erakogu

Peterson

Mida naudid teadustöö juures? Võimalust omada suurt pilti ja süvitsi oma uurimisteemaga tegeleda. Kuidas kirjeldad kogemust uurimisrühma liikmena? Sain uurimisrühmalt head toetust, eriti uurimustöö algfaasis ja doktorandi rolliga kohanemisel, samuti teen nüüd koostööd tulemuste rakendamisel. Millega tegeled lisaks õpingutele doktorantuuris? Meeldib luua võimalusi alushariduse valdkonna arenguks Haridus- ja Teadusministeeriumis, hoida oma poja pisitütart ja laulda naiskooris “Emajõe Laulikud”.


Uudiskiri nr 8

Doktorantuur annab laiema pildi teadusmaailmast ja võimaldab süsteemsemalt läheneda erinevatele valdkondadele Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist? Mul on olnud hea võimalus doktorantuuri jooksul saada juhendamist lisaks suurepärasele pr Marika Veissonile ka Eeva Hujalalt Tampere Ülikoolist. Nii juhendaja kui kaasjuhendaja täiendavad teineteist, minu doktoritöö juures on see oluline, kuna olen uurinud õpetaja professionaalsust nii Eestis kui teistes riikides. Kindlasti on minu maailmapilt uurijana avaram, samuti arenenud minu suhtlemisjulgus ja keeleoskus.

Doktorant

19

ülevaate erinevate riikide alushariduse juhtimissüsteemidest ja nende väljakutsetest. Samuti, kuidas saab läbi eestvedamise toetada lasteaiaõpetajate professionaalsust. Millised muudatused on vajalikud õpetajakoolituses? Enesejuhtimine, koostöine õppimine ja praktika reflekteerimine vajab suuremat fookust, samuti tulevad kasuks õpetajaks kujunemisele, kui koolitusgrupis on erinevate huvidega ning kultuuritaustaga õppijad, see loob parema pinnase kaasavaks ja üksteisega arvestavaks mõtteviisiks.

Pärast doktorantuuri on plaanis viia läbi uurimusi nii alushariduse kvaliteedi kui erivajadustega laste kaasamise valdkonnas

Mida plaanid teha pärast doktorantuuri? On plaanis viia läbi uurimusi pärast doktorantuuri nii alushariduse kvaliteedi kui erivajadustega laste kaasamise valdkonnas koostöös kolleegidega Eesti ja välisülikoolidest ning tagada alushariduse eksperdina parem teaduse ja praktika sidumine ning erinevate sihtrühmade kaasamine. Milline oli viimane erialane lugemiselamus? E. Hujala, M. Waniganayake and J. Roddi uus kogumik “Researching Leadership in Early Childhood Education”. Raamat annab hea

Millest tunned doktorantuuris enim puudust? Kõik sõltub endast, töö ja doktorantuuri ühitamisel muutub kriitiliseks ajafaktor, kuid sellega on võimalik hea ajaplaneerimise juures toime tulla. Samas annab töö ja doktorantuuri sidumine parema võimaluse uurimistulemuste praktiliseks kasutamiseks.


20

Uued õppekavad

Uudiskiri nr 8

Uued paindlikud õppekavad Eduko programmis on õppekavaarenduse eesmärgiks toetada partnerkõrgkoolides õpetajakoolituse esmaõppe õppekavade arendust, et õpetajatest kujuneksid kutsealaselt pädevad ning tööks ja enese arendamiseks motiveeritud õpilaste õppimise toetajad. 2014. aastal loodi kaks uut õpetajakoolituse

magistriõppekava, mis käivituvad 2015/2016. õppeaastal: TTÜ ja TLÜ kutseõpetaja ühisõppekava ning TÜ võõrkeeleõpetaja õppekava. Lisaks on TLÜ- l plaanis avada mitme võõrkeele õpetaja õppekava. Järgnevalt tutvustame TTÜ, TÜ ja TLÜ uusi paindlikke õppekavasid lähemalt.

Võõrkeeleõpetaja õppekava Tartu Ülikoolis Anu Treikelder, TÜ võõrkeeleõpetaja õppekava programmijuht Eduko programmi raames loodi Tartu Ülikoolis uus võõrkeeleõpetaja õppekava, mis hakkab tegutsema TÜ filosoofiateaduskonnas äsja loodud maailma keelte ja kultuuride kolledži all. Esimesed üliõpilased alustavad õpinguid 2015. aasta sügisel. Uue õppekava eesmärgiks on luua senisest paindlikumad võimalused saada magistriõppes ettevalmistus õpetada rohkem kui ühte õppeainet. Võõrkeeleõpetaja õppekaval on võimalik õppida ühe, kahe või mitme aine õpetajaks, kes võib asuda tööle gümnaasiumis, põhikoolis, keeltekoolis või keelekeskuses. Üliõpilased saavad valida lisaks peaerialale (inglise, saksa, vene, prantsuse ja hispaania keele õpetaja) ühe või kaks lisaeriala, kombineerides vastavalt eelnevale ettevalmistusele erinevaid võõrkeeli või võõrkeele mõne muu humanitaarainega. Lisaks peaeriala võõrkeeltele saab uuel õppekaval lisaerialana õppida soome, rootsi või ladina keele õpetajaks. Rootsi ja ladina keele õpetajaid praegu Eestis teistel õppekavadel ette ei valmistata, kuigi koolides neid keeli õpetatakse. Samuti on õppekavas eesti keel võõrkeelena lisaeriala, mille läbimisel võivad lõpetajad tööd saada eesti keele õpetajana

muukeelsetele Eestis või välismaal. Muudest õppeainetest on lisaerialade hulgas näiteks ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja, aga samuti kunstiõpetaja ning käsitöö ja kodunduse õpetaja erialad. Mitme lisaeriala valimisel on üliõpilasel võimalik taotleda tasuta õppeaja pikendamist ühe semestri võrra. Uues õppekavas võib saada ettevalmistuse õpetada ka gümnaasiumi riikliku õppekava valikaineid. Nii on võimalik võõrkeeli kombineerida filosoofia, usundiõpetuse või keele ja kirjanduse valikainete õpetaja ainetega. Uue õppekava üheks eesmärgiks on anda teadmised ka lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast, mis võimaldab õpetada üheaegselt võõrkeelt ja mõnda muud õppeainet. Õppekavale astumiseks ei pea tingimata olema läbinud võõrkeele eriala bakalaureuseastmes. Võõrkeeleoskust ja keeleteadmisi pearialal testitakse vastuvõtukatsetel ning lisaerialal juba õpingute käigus. Mitme aine õpetajate koolitamine on paljudes riikides juba pikaajaline praktika, Eestis on see eriti aktuaalseks muutunud seoses viimaste arengutega hariduses. Eelmisel aastal TÜ filosoofiateaduskonna didaktikakeskuses läbi viidud küsitlusest Eesti erinevate piirkondade koolijuhtide seas selgus, et ühe aine õpetajatel on sageli raskusi töökoormuse täitumise-


Uudiskiri nr 8

Uued õppekavad

ga ühe kooli piires. Võõrkeelte puhul mainiti eriti sageli näiteks saksa ja vene keele õpetajaid. Eesti koolides vähem õpetatud keelte või väiksema kõnelejaskonnaga keelte õpetajal on täiskoormusega töökoha leidmine veelgi kee-

21

rulisem. Koolidele annab keelte kombineerimine paremaid võimalusi erinevate võõrkeelte pakkumisel inglise keele kõrval. Kindlasti aitab mitme aine õpetaja ettevalmistus kaasa ka ainete lõimimise põhimõtete elluviimisele.

Tehnikaõpetajate koolitus Tallinna Tehnikaülikoolis Tiia Rüütmann, TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja Vastavalt arengukavale on TTÜ alates 2000. aastast läbi viinud õpetajakoolituse ja haridusteaduse valdkonnas tehnikaõpetajate koolitust, tehes seda kooskõlas nii riiklike kui ka rahvusvaheliste nõuetega. TTÜ missiooniks selles valdkonnas on parandada tehnikaõpetuse ja reaalainete õpetamise taset Eestis. Aastatel 2000-2006 toimus TTÜs tehnikaõpetajate koolitus koostöös TÜ-ga (aastane õpetajakoolitus, mille on läbinud 246 õpetajat). Aastatel 2006-2011 viis TTÜ läbi tehnikaõpetajate magistriõpet, mille läbis 139 õpetajat. Tagasiside tööandjatelt on olnud väga hea, sest inseneridest tehnikaõpetajad oskavad õppeaineid integreerides eluliselt ja huvitavalt õpetada ning omavad laiapõhjalisi teadmisi LTT valdkonnas. TTÜ tegevuste eesmärgiks õpetajakoolituses on uusimate mõjusate õppemeetodite, mudelite ning strateegiate integreeritud rakendamine LTT valdkonna õpetajate koolituses TTÜ õppejõu- ja õpetajakoolituse paindliku integreeritud mudeli alusel, parendades seeläbi õpetajate õpetamisoskusi ja õpilaste õppimisoskusi ning võttes arvesse erinevaid sihtrühmi. Tehnikaõpetaja ehk insenerpedagoog omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni õpetataval tehnilisel erialal ja on läbinud teoreetilise ning praktilise pedagoogilise

koolituse. Tehnikaõpetaja õpetab tulevastele tehnikutele, teadmustöötajatele ja inseneridele tehnilisi erialaaineid nii kesk- kui ka kõrghariduse tasemel, viib läbi nii teoreetilisi ainetunde, harjutustunde, kui ka praktilisi tunde laboratooriumis. Laboratooriumis ja õppetöökojas koordineerib tehnikaõpetaja laborantide ja õppemeistrite tööd. TTÜ tehnikaõpetajate ja õppejõudude koolituse integreeritud mudeli põhialuseks ja keskseks ideeks on Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu (IGIP ) inseneripedagoogika rahvusvaheline õppekava (IGIP alusõppekava), mille koostajateks on olnud 17 tehnikaülikooli esindajad ja IGIP õppekava arendusmeeskond. IGIP alusõppekava minimaalne maht on 20 EAP.

TTÜ tehnikaõpetajate ja õppejõudude koolituse paindlik mudel


22

Uued õppekavad

TTÜ õpetajakoolituse integreeritud paindlik mudel toetab lisaeriala andmist tehnikavaldkonna spetsialistidele läbi täiendusõppe (mahus 20, 25, 32 EAP ja 60 EAP), ainealaste ja tehnikaõpetaja kutsealaste teadmiste täiendamist, üliõpilaste tehnikaõpetaja kõrvaleria omandamist (mahus 45-60 EAP), õppejõudude koolitust ja mentorlust ning tasemeõpet. Õppida on võimalik ka üksikute ainemoodulite kaupa, rakendades muuhulgas ka iseseisvat

Uudiskiri nr 8

ja juhendatud õppimist töökohal. Täiendusõppekavale vastuvõtu eelduseks on eelnevalt omandatud kõrgharidus (vähemalt bakalaureuse tasemel) LTT valdkonnas. TTÜ toetab igal aastal 20 õpetaja tasuta täiendusõpet. Rahvusvahelised inseneriorganisatsioonid on saavutanud kokkuleppe Euroopa Komisjoniga, et IGIP alusõppekava võetakse soovituslikuks aluseks tehnikavaldkonna õppejõudude koolitamisel.

Mitme võõrkeele õpetaja õppekava arendamine TLÜ-s Maris Saagpakk, TLÜ Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi dontsent Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut sai 2014. aastal toetust Eduko programmist, et olemasolevate võõrkeeleõpetajate õppekavade baasil (inglise, saksa ja prantsuse) arendada välja mitme võõrkeele õpetaja õppekava. Uudse õppekava kallal tööle asudes otsustasime, et oluline on esmalt täpsustada nii üliõpilaste kui ka tööandjate (direktorite) ootusi ning konsulteerida kolleegidega Tartu Ülikoolis ja välisriikides, et saada ideid ja olla kindel, et liigume õiges suunas. Nõu küsiti ka tegevõpetajatelt. Ühistest arupidamistest selgus, et mitte tuleviku, vaid juba praegune kool vajab võõrkeeleõpetajaid, kes oleksid suutelised õpetama mitut keelt, kuna vähema õppijate arvuga keelte puhul juhtub tihti, et õpetajale ei ole pakkuda täiskoormust. Mitut võõrkeelt õpetav õpetaja suudab ka paremini keeltevahelisi seoseid luua, toetamaks keele kiiremat omandamist. Väga inspireerivaks osutusid kohtumised Soome kolleegidega, kes juhinduvad muuhulgas põhimõttest, et tulevased õpetajad tuleb ülikoolis harjutada tegema interdistsiplinaarset koostööd. Selleks on aga vaja ka ülikoolide

õppejõudude tugevamat koostööd ainekursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Seoses sellega alustati projekti käigus erinevate võõrkeele õpetamise teoreetilist ja praktilist omandamist toetavate kursuste ühist ettevalmistamist ning pikemas perspektiivis on eesmärgiks on hakata enam kursusi lugema mitme õppejõu koostööna. Reaalse koostöö eeskuju annab tudengile kindla veendumuse, et see on hästi toimiv töövorm. Soome ja saksa kogemuse rakendamine meie oludes on muidugi raskendatud, kuna seal õpitakse õpetajaks integreeritud õppekavadel (BA+MA), mida meie süsteemi hetkel üle võtta ei saa. Küll aga saime inspireerivaid ideid ja meie kontaktist IdaSoome Ülikooliga Joensuus sai alguse ka Erasmus-partnerlus meie ülikoolide vahel. Projekti lõppedes valmis tehtud uurimistöö alusel koostatud mitme võõrkeele õpetaja õppekava esialgne versioon, mille alusel toimub hetkel edasine arendustegevus. Suureks abiks olid projekti raames võimaldatud kontaktid välisülikoolidega, samuti oli oluline tugi info kogumisel ja analüüsimisel ning tegevõpetajate ja üliõpilaste tagasiside tellimisel ja koondamisel.


Uudiskiri nr 8

eDidaktikum

23

eDidaktikum on kasutamiseks valmis eDidaktikumi on Eduko poolt toetatud veebipõhine keskkond, mis on suunatud õpetajakoolituse-alase teadmuse kogumiseks ja jagamiseks. Keskkonna arendamist alustati 2013. aastal ja nüüdseks on eDidaktikumi põhifunktsionaalsused valmis ning jätkatakse kasutajate vajadusest lähtudes lisalahendustega. Kairit Tammets eDidaktikumi pedagoogiline ekspert eDidaktikumi kasutusvõimalusi on mitmeid. Formaalhariduse kontekstis saab kasutada eDidaktikumi kui veebipõhist õpikeskkonda: õpetaja/õppejõud jagab rühmaga õppematerjale, annab õppijatele ülesandeid, tagasisidestab neid, õppijad vastavad ülesannetele, reflekteerivad päevikus, loovad materjale ja jagavad neid grupiga, arutlevad foorumis ja lõpuks võivad soovi korral kokku panna kursuse digitaalse õpimapi. Mitteformaalse õppe kontekstis on eDidaktikum kui kogukonnapõhine keskkond, kus kogukonna liikmed loovad ja jagavad valdkonna teadmust õppematerjalide näol, arutlevad valdkonna teemade üle. Samas on igal kasutajal võimalus

panna kokku oma digitaalne portfoolio, mida jagada erinevate sihtrühmadega nt tööandjale tööle kandideerimiseks, sisehindamiseks vms, kutseomistamiseks, kõrgkooli kandideerimiseks. eDidaktikumil on hetkel ligi 800 kasutajat, kellest 100 on õppejõu/õpetaja staatuses. Keskkonnas on praegu olemas ligikaudu 60 gruppi, mida on kasutatud formaalses õppimises või mitteformaalseks kogukonnaks. Ligi 2/3 neist gruppidest oli 2014/2015 aasta sügissemestril õpetajakoolituse formaalõppe osad, mis tähendab, et eDidaktikumi kasutati digitaalse õpikeskkonnana auditoorse õppe kõrval. Enamik kursuseid, mida eDidaktikumi platvormil on läbi viidud, on seotud Tallinna Ülikooliga. Üsnagi aktiivselt on alustanud eDidaktikumi kasutamist Eesti Kunstiakadeemias ning ka Tartu Ülikoolis jätkuvad eDidaktikumi koolitused. TLÜ-s on eDidaktikumi koolitus E-õppekeskuse koolituskalendris nii algajatele, kes soovivad saada ülevaate eDidaktikumist kui ka edasijõudnutele, kes soovivad õppejõudude abiga disainida oma kursuse eDidaktikumis. Kursust on võimalik Tallinna Ülikoolis läbida, aga ka enda asutusse tellida, kontakteerudes Priit Tammetsaga (tammets@tlu.ee).

Üksikisiku tasand Grupi tasand Päevik (blogi) Õppematerjalid Ülesannete ülevaade Sündmused, uudised Failide hoidla Arutelu Portfoolio Ülesannete haldur Järjehoidla Alamgrupid Grupiliikmete blogide jälgimine eDidaktikumi põhilahendused lähtudes üksikisiku rollist ning grupist


24

eDidaktikum

Uudiskiri nr 8


Uudiskiri nr 8

Didaktikakeskused

25

Didaktikakeskused tuleviku õpetajale Didaktikakeskuste arendustöö Eduko programmi abil on viinud kahe areneva kompetentsikeskuse sünnini: Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus ja Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus. Ka Tallinna Tehnika-

ülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias on olemas oma valdkonna didaktikakeskused. Järgnevalt tutvume lähemalt TÜ ja TLÜ didaktikakeskuste tegemistega.

Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus Pille Slabina, TLÜ Haridusinnovatsioonikeskuse juhataja TLÜ Haridusinnovatsioonikeskuse (HIK) üheks olulisemaks tegevuseks on olnud luua nii füüsiline kui vaimne keskkond muutunud õpikäsituse katsetamiseks, analüüsiks ja levitamiseks. Oleme näinud oma rollina algatada uusi koostöiseid projekte, innustada inimesi jagama oma ideid ning leida ideede edasiarendamiseks partnereid. Suurima õnnestumisena näeme, et keskus on leidnud tunnustust nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt. Meie keskusel on innovaatilised ning kaasaegseid lahendusi pakkuvad ruumid, kus toimub õpetajakoolitus ning õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpe. Perioodil 2013-2014 viisid keskuse koosseisu kuulunud didaktikalaborid võrgustikupõhiselt ellu mitmeid arendustegevusi, mis olid suunatud ülikooli, koolide ja erasektori koostööle – ideelaborid, uued metoodikad, seminarid-konverentsid. Laborid viisid ellu ka praktilise suunitlusega arendusprojektid, mis on kõigile kättesaadavad didaktikavaramu ja õpetajakoolituse keskkonnas eDidaktikum. Kuna muutused algavad üldiselt

juhtidest, on keskus oma fookusesse võtnud koolijuhid ning 2014. aastal alustas edukalt rahvusvaheline koolijuhtide täiendõppeprogramm Education4Future, mille esimese lennu lõpetas 13 koolijuhti, õpetajat, haridusjuhti. Kuna koolijuhtide huvi koostöö osas on suur, siis pakkusime Education4Future õpingute jätkuna kogemusvahetusprogrammi, kus koolijuhid jagavad oma kogemusi töövarjutamise, supervisiooni ja muus vormis. Ühtlasi alustasime koolijuhtide hommikukohvi sarjaga, kus tutvustame koolijuhtimise maailmapraktikaid ning tutvume parimate kodumaiste kogemustega. HIK alustas 2014. aastal koostööd Eesti Rahvusvahelise Kooliga, mille praktikatest väärivad esiletõstmist õppijakesksus, probleemipõhised ja uurimuslikul õppel põhinevad õppekavad, avatud juhtimispraktikad ning kogukonna kaasamine. Koostöö eesmärgiks on hakata levitama Eesti koolides haridusinnovatsiooni ja muutunud õpikäsitust toetavaid kogemusi. Kuna HIK üheks eesmärgiks on koostöös muutunud õpikäsituse praktiliste näidete loomine, siis töötasime erinevas vanuses õpilastele välja lõimitud projektipäeva,


26

Didaktikakeskused

Uudiskiri nr 8

mille väljaarendamisse ning läbiviimisse on rohkem võimalusi seostada teooria ja praktikaasatud ülikooli õppejõud ning tudengid. ka ning mille üheks eesmärgiks on luua toimiv Projektipäev on käivitunud vägagi edukalt, partnerkoolide võrgustik, mis võimaldab süsmis omakorda annab kindlustunde, et koo- teemsemalt kaasata praktikuid senisest enam ülikooli töösse. lid on avatud uuendustele Koolid on avatud ning otsivad Jätkame lõimitud projektipäemuutunud uuendustele ja otsivad vade väljatöötamist ning kooõpikäsituse lidele pakkumist ning lisana muutunud õpikäsituse näiteid ning pakume koolidele võimalust näiteid ning tuge nende tuge nende osaleda gümnaasiumi valikrakendamirakendamisel kursustel, läbi mille üritame sel. toetada muutunud õpikäsituse põhimõtete rakendumist, samas pakkuda tudengitele HIKi 2015 . praktikavõimalust. aasta peamised suurprojektid on koostöös Kasvatusteaduste Instituudiga Jõhvi Riigigümnaasiumi Lisaks ülalmainitud tegevustele tegeleme muutunud õpikäsitusel põhinevate toimimis- maailma parimate praktikate koondamise ja põhimõtete väljatöötamine, õppekava loo- mõtestamisega ning üritame sellel teemal ka mine, õpetajaskonna koolitamine ning kooli meedias sõna võtta – meiepoolsete hariduavamisjärgselt metoodikate katsetamine ja suuendust selgitavate artiklitega saab tutvuda seiramine. HIK on pannud oma õla alla ka meie kodulehel muutunud õpikäsituse sektEesti Rotary Keskuse, ülikoolide, Eesti Koo- sioonis.HIKi tegevusel saab silma peal hoida lijuhtide Ühenduse ja HTM ühisprojektile läbi HIKi kodulehe http://www.tlu.ee/et/hik „Toetus Eesti kooliuuendusele“, mis võimal- ning Facebooki lehe https://www.facebook. dab koolijuhtidel stažeerida maailmas tähe- com/haridusinnovatsioon. lepanu ja tunnustust leidnud koolides, kus kasutatakse innovaatilisi õpetamis- ja juhtimismudeleid. Jaanuaris avasime Õpetajate Akadeemia, mis seisab hea õpetajate ja koolijuhtide tervikliku professionaalse arengu eest ning pakub enesetäiendamiseks senisest paindlikumaid ning mitmekülgsemaid vorme ja võimalusi. 2015. a alustas Education4Future programmi II lend, mille käigus oleme mentoriks kõikide osalejate kooliarendusprojektidele. Lisaks veame eest Tallinna Ülikooli pedagoogilise praktika mudeli uuenduskuuri, pakkudes

HIKi logo


Uudiskiri nr 8

Didaktikakeskused

27

Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus Piret Pungas-Kohv, TÜ Haridusuuenduskeskuse koordinaator

Samuti on keskuse tegevusse kaasatud üldhariduskoolid (eelõige innovatsioonikoolide võrgustiku läbi, milles osaleb hetkel 57 hariHaridusuuenduskeskus avati 2014.a. 22.ap- dusasutust). Koolide praktilised kogemused rillil. Keskuse tegevuse aluseks on Eesti elu- ning tagasiside on väärtuslikuks infoallikaks keskuse sisulisel kestva õppe strateegia ja arendamisel ja TÜ õpetajahariduse arentulevaste õpetagukava. Avamisejärgselt Keskuse tehniline jate toetamisel, on keskuse tegevuses olvõimekus on eripärane samuti on palnud rõhk uue õpetajakooja haakub tänapäevaste jude innovatlituse alusmooduli, eriti sioonikoolide praktikamooduli käivitaharidusvajadustega õpetajad üliõpimisel. Kuna haridusuuenlastele mentoriduskeskus on ellu kutsuteks. Teistpidi on tud Pedagogicumi osana, paljude koolide siis Tartu Ülikooli sees on püüd ehitada sildu didaktikakeskuste vahele esindajad suuremate või väiksemate gruppi– nt erinevate õppevideote loomise; webina- dena saanud võimaluse tutvuda keskuse eluride läbiviimise Cidree-võrgustiku tegevuse oluga, mille tutvustamisel on rõhuasetusel seatud esimesele kohale eelkõige iga kooli Eesti-poolse toetamise jms kaudu. personaalsed vajadused. Käesoleval aastal Haridusuuenduskeskuse tehniline võimekus loodame jõuda selleni, et lisaks mentorlusele on eripärane ja haakub tänapäevaste haridus- ja koolitusvõimalustele kasvab ühine arenvajadustega – klassides olevad salvestussüs- dus- ja teadustöö Tartu ülikooli ja innovatteemid, erinevad esitlusvahendid, 3D-skanee- sioonikoolide võrgustiku vahel. rimise ning printimise võimalused on aidanud teha suure sammu edasi nii õppimisel kui õpetamisel. Keskuse töötajad on valmistanud näidismeetodeid nii interaktiivsete tahvlite kui videotehnoloogia kasutamiseks õppetöös. Näidete loomisel ei ole rõhuasetus mitte niivõrd ainealane kui üldpädevusi toetav.

Kõik huvilised saavad seni tehtut tulla keskusesse arutama, proovima ning edasi arendama kolmapäeviti kella 16-18ni. Vajalik on etteteatamine. Keskuse tegemistega saab põhjalikumalt tutvuda meie kodulehel http:// www.pedagogicum.ut.ee/et.


Uudiskiri nr 8

http://eduko.archimedes.ee


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.